Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna Omadus-, arv-, asesõna Arvsõnade kokku- ja Tegusõnade kokku- ja Muutumatute sõnade Kaassõna üldreegel + või muutumatu sõna + Kohanimed Käänd- või määrsõna + omadussõna lahkukirjutamine lahkukirjutamine kokku- ja lahkukirjutamine nimisõna nimisõna (üldiselt lahku 1. A. nimetavas 1. Määrsõna kirjutatakse 1. Kaassõna käändes või 1. Omadus-, arv- ja 1. K...
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadu...
Kohanimede kokku- ja lahkukirjutamine 1. Kaksiknimed kirjuta sidekriipsuga Lõuna-Eesti, Järva-Jaani, Lähis-Ida 2. Nendest saadavad tuletised on sidekriipsuta lõunaeestlane, järvajaanilik, lääneeuroopalik 3. Kohanimi liigisõnaga kokku Surnumeri, Kivisild, Hirvepark, Põhjalaht, Punaaja 4. Kohanimi liigisõnast lahku · Iseseisev Alpi mäed=alpid · Käändub Vaikne ookean=Vaiksel ookeanil, Must meri=Mustalt merelt · Aadressikoht Must turg, Viru väljak 5. Kui põhisõna on MAA · Reeglina eelneva sõnaga kokku o Läänemaa, Saksamaa · Isikunimedest lahku o Baffini maa · Sisult mitmuslik nimi kokku o Skandinaavia maad, Balkani maad · ERANDID: Baltimaad, Madalmaad, Beneluxi maad, Vehemere maad, araabia ...
Kokku ja lahkukirjutamine 2010 Reeglid I NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib liiki või laadi ja moodustab kindlaks kujunenud mõiste (vastab küsimusele mis?, missugune?, mis liiki?, mis laadi?). Näited: taskukell, kontserdipilet, teatripilet, raamatukapp. Mitmuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. Näited: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimekiri. Reeglid II OMADUS-, ARV-, ASESÕNA +NIMISÕNA Omadussõna kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. Näited: rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, suur tuba, vaene laps, väike mees. Erand: Mõistereegli järgi kirjutatakse kokku tähenduse alusel, vaatamata sõnaliigile. Näited: heategevus, julgeolek, kall...
SÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE 1. Nimsõna+nimisõna , Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirjutatakse kokku. : raudtee , laudpõrand 2. Nimisõna+lühenenud tüvi ; Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirjutatakse kokku : purskkaev, inimtühi 3. Nimisõna+ainsuse omastav kääne ; Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastav käändes kirjutatakse kokku , kui ; 1) Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ? missugune? : lapsepõlv, hundijutt, konnasilm,lõvilõug Kirjutatakse lahku , kui : esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? mille? : ema laud, venna riided, meie kodu, sõbra jalgratas 4. Kui omastavas käändes oleva täiendsõna juurde kuulub täiend, siis kirjutatakse kõik sõnad lahku, kui aga põhisõna juurde siis kokku : Selle puu oksad kaharad puuoksad Suure karu nahk kulunud karunahk 5. Nimisõna+mitmuse omastav kääne ; nimisõna ja sellel...
docstxt/135411280369.txt
Kokku- ja lahkukirjutamine KINDLASTI LAHKU tol ajal /sel ajal üle jõu käiv töö ida poole /minu poolt sel kombel linna ja maa vaheline kirja teel tohutu suur aru anda / aruandmine aja jooksul ääretu lai alla kirjutamas võimaluse korral põhjatu sügav üles leidmast õlg õla kõrval kas või / mis tahes pead murdes samm sammu järel kogu aeg päevast päeva aastast aastasse maa all mitu tuhat paar miljonit minu arust ellu viia L. Koidula aegne Teise maailmasõja aegne Raekoja plats Läänemere maad Skandinaavia maad Aasia maad KINDLASTI KOKKU sellegipoolest igaühel/igalühel ingliskeelne lemmikkirjanik (kõik lemmikud) sajanditepikkused järkjärguline südamehääl inimestevahelised läbilöömine iseenesestmõistet...
Põhisõnu mis viitavad hulgale kirjutatakse eelneva täiendsõnaga kokku (leivavili, klaasikild, suhkrutükk). TÄIENDSÕNA MITMUSE OMASTAVAS + NIMISÕNA Reegel: ! Mitmuse omastavas olev sõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast lahku. Mägede tipud, vigade parandus, õpetajate tuba (*) Kokkukirjutatakse 2-silbilised täiendsõnad (meestemood, naisterõivad, lastekaubad, käterätik, maadeuurija, teedevõrk, häälteenamus, meeltesegadus, nõudepesu). NB! Kokkukirjutamine kehtib siis, kui tulemuseks on kindla, omaette tähendusega mõiste. Kui rõhutatakse kuulumist, siis kirjutatakse lahku (meeste rõivad läksid mustaks). Koostas: TAAVI. OMADUSSÕNA/ ASESÕNA/ ARVSÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Omadussõna, asesõna ja arvsõna kirjutatakse tavaliselt järgnevast nimisõnast. Vana ema, tark poiss, tugev mees, suuremal määral, paremast sordist, kollast värvi (*) Kokku kirjutatakse siis, kui tekib teine tähendus (vanaema, külmhoone, pühapäev, kuriloom,
Kokkukirjutamine: 1) sõna muudab tähendust nt. härjasilm 2) kokkukirjutamine muudab sõnaliiki nt. ärajooksmine 3) vastandsõnad, mis nõuavad sidekriipsu nt. must-valge, tahes-tahtmata 4) grammatiline põhjus nt. tammetõru 5) nimetav ja alaltütlev nt. aasta-aastalt Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1) sõnade järjekorda pole võimalik muuta, siis on koos nt. abielluma 2) järjekorda saab muuta siis lahku nt. maha kirjutama Määr- ja kaassõnade kirjutamine ALATI LAHKU nt
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad puuoksad (oksad on kaharad); tuntud sepa töö (tuntud sepp) või suurepärane sepatöö (suurepärane on töö). 5. Mitmuse omastavas käändes nimisõna kirjutatakse järgnevast lahku, nt vigade parandus, kirjatarvete kauplus; erandiks on 2-silbilised mitm ...
Sõnar on rakendus, mis aitab kiiresti leida sobiva reegli, kui tekib kahtlus, kas kasutada suurt või väikest algustähte, panna koma või mitte, kirjutada kokku või lahku. Sõnar on koostatud nii, et selle kasutamine ei eelda grammatikaterminite tundmist. Tulemuse leidmiseks tuleb vastata lihtsatele valikvastustega küsimustele, mille juures on abiks erinevad keelenäited. Peamenüüs on valik erinevaid alateemasid. Loetellu kuuluvad: algustäht, kokkukirjutamine, kirjavahemärgid, sarnased sõnad, nimede ja numbrite kirjutamine, lühendamine ja ametikirjade kirjutamine. Sõnari tõhusaks kasutamiseks tuleks seda enne lähemalt õppida. Kui vajutada peamenüüs Algustähe ikooni peale, siis avaneb valik: · Koht/ehitis/paikkond ( Toome kirik, Narva jõgi) · Teos/väljaanne ( ,,Kõrboja peremees", Õhtuleht ) · Sündmus (jõulud ) · Asutus/organisatsioon ( TTÜ, Pärnu Linnavalitsus )
Viitamine 1. Raamat 1.1 Mõtteviide: Makedoonia oli sajandeid olnud Kreeka mahajäänud piiriala (Lauri Vahtre ja Mart Laar 2013). 1.2 Lõiguviide: Makedoonia oli sajandeid olnud Kreeka mahajäänud piiriala. Makedoonlaste keeleline kuuluvus pole siiani päris selge, kuid ilmselt kõnelesid nad kreeka keelega sarnast keelt. (Lauri Vahtre ja Mart Laar 2013) 1.3 Kirje: Vahtre, L. ja Laar, M. 2013. Makedoonia suurriigi tõus ja langus. Üldajalugu gümnaasiumile: 56-62. 2. Ajakiri 2.1 Mõtteviide: Uude plastmaterjali lisatud lappimiskomplekt suudab parandada kuuliaugusuuruse augu (Rolf Haugaard Nielsen 2015). 2.2 Lõiguviide: Uude plastmaterjali lisatud lappimiskomplekt suudab parandada kuuliaugusuuruse augu. Selline plast on eriti kasulik kohtades, kus on raske teha parandustöid, näiteks kosmoses või inimkehasse opereeritud tehisluudes. (Rolf Haugaard Nielsen 2015) 2.3 Kirje: Nielsen, R. H. 2015. Plast ...
LIITADJEKTIIVID Liitomadussõnadeks on liitsõnad, mille põhiosaks on omadus- või kesksõna. Liitomadussõnad jagunevad laiendliitsõnadeks ja rindliitsõnadeks. Produktiivse ja arvukaima rühma moodustavad ne- ja line-liitelise põhiosaga liitsõnatuletised, mis korreleeruvad nimisõna-, kaassõna- või hulgasõnafraasiga. LAIENDLIITOMADUSSÕNA Laiendosaks on: 1. nimisõna (välk+kiire) – nimisõnalise laiendosaga liitmismallid on avatud, võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on ...
a, R.S.V.P? Tlt- tuletorn HV-harv (haruldaste sõnade korral) Hn- hiina keeles VMO-vanamoeline RMTP-raamatupidamine j.a-juures asuv R.S.V.P - répondez s'il vous plait (palun vastake) 10. Kas sõnapaarid kas/või ja võib/olla tuleb kirjutada kokku või lahku? Võibolla, võib-olla nii sidekriipsuga kui ka sidekriipsuta võib kokku kirjutada (Emakeele Seltsi keele toimkonna otsus 11. Juuni 2012) Kasvõi, kas või nii lahkukirjutamine kui ka kokkukirjutamine lubatud 11. Kuidas on möönva kõneviisi umbisikulise tegumoe eitav kõne sõnast tegelema? Ärgu tegelegu 12. Missugust infot saab sõnaartiklist muuseum? Sõnaartiklist fond? .Muuseum - <6:-i, -i; 9:-i, -it> . Ajaloo+muuseum, kirjandus+muuseum, koduloo+muuseum, kunsti+muuseum, loodus+muuseum, linna+muuseum. Korter+muuseum, maja+muuseum, talu+muuseum, vabaõhu+muuseum
Demokraatia 9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitse...
9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev. 10. Sport, harrastused, vaba aeg. Riigieksamikirjandite tüüpilisi õigekirjavigu: 1. põimlause koma väärkasutus; 2. lauselühendi koma väärkasutus; 3. nimisõnade lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on nimisõna ning täiendsõna märgib liiki või laadi (nt kirjandustund pro kirjandus tund); 4. käändsõna ja omadussõna lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on omadussõna (nt inimestevaheline pro inimeste vaheline); 5. ühendtegusõnade kokkukirjutamine (nt ta oli seda ette kujutanud pro ta oli seda ettekujutanud); 6. muutumatute sõnade lahkukirjutamine, kui on tekkinud määrsõnaline mõiste (nt allamäge pro alla mäge); 7. kaas- või määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) kokkukirjutamine muude sõnadega (järele laulda pro järelelaulda); 8. konsonantühendi puudulik õigekiri (homsest pro hommsest); 9. p, t, k sõnatüve b, d, g asemel tuletusliite või muutelõpu ees (nüüdse pro nüütse); 10
*kirjandis on 16 või enam keeleviga. Riigieksamikirjandite tüüpilisi õigekirjavigu: 1.põimlause koma väärkasutus; 2.lauselühendi koma väärkasutus; 3.nimisõnade lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on nimisõna ning täiendsõna märgib liiki või laadi (nt kirjandustund pro kirjandus tund); 4.käändsõna ja omadussõna lahkukirjutamine, kui põhisõnaks on omadussõna (nt inimestevaheline pro inimeste vaheline); 5.ühendtegusõnade kokkukirjutamine (nt ta oli seda ette kujutanud pro ta oli seda ettekujutanud); 6.muutumatute sõnade lahkukirjutamine, kui on tekkinud määrsõnaline mõiste (nt allamäge pro alla mäge); 7. kaas- või määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) kokkukirjutamine muude sõnadega (järele laulda pro järelelaulda); 8.konsonantühendi puudulik õigekiri (homsest pro hommsest); 9.p, t, k sõnatüve b, d, g asemel tuletusliite või muutelõpu ees (nüüdse pro nüütse); 10
Grundigi teler (Grundigi telerile) Grundig teler teler Grundig (telerile Grundig, *teler Grundigile) Grundig-teler (Grundig-telerile) NB! Iseäranis halb on nimetava kasutamine omastava asemel siis, kui nime kohta saab esitada küsimuse kelle? mille?, st kui nimi on lähedane tavalisele täiendile, nagu firmanimi tootenimedes, nt Kodak film, või ongi tavaline eestäiend, nagu Tiit Reisid või Jan Uuspõld show. Siin ei sobi ka kokkukirjutamine, ainuvõimalik on omastav kääne: Kodaki film, Tiidu Reisid, Jan Uuspõllu show. Firmanime eristamine muudest tootenimedest võib mõnikord olla raske. Kahtluse korral tuleks ikka kasutada omastavalist malli, mis on igal juhul õige. Nimetavas käändes perekonnanime kasutamine eesnime ees on võimalik, nt Kask, Jüri, kuid on tänapäeval kujunenud bürokraatiakeele ilminguks. Järellisandi ja järeltäiendi kirjavahemärgid
2012 2012 2012 2012 2012 2012 Kirjandusega tutvumine, artiklite x x otsimine Andmete analüüsimine ja x x tõlkimine Uurimistöö projekti kokkukirjutamine x x x Uurimistöö projekti esitamine x Uurimistöö projekti kaitsmine x 9 10. KASUTATUD KIRJANDUS Atchison, B., Dirette, D. K. (2007)
Kõigepealt püstitasime sarikad ja siis panime roo peale. Enne seda tuli roog ilusasti ära kuivatada ja pooleks teha. Siis liimisime kuuma liimiga roo katuse külge ja oligi maja katus valmis. Aknaid ja uksi ma oma majale teha ei kavatsenudki, kuna neid on väga keeruline teha ja ette panna. Loovtöö tegemine ja kirjaliku osa vormistamine osutusid küllalt palju aega ja energiat nõudvaks ettevõtmiseks. 16 KOKKUVÕTE Materjali kogumine ja kokkukirjutamine, samuti mudeli valmistamine võtavad aega. Hoopis pingutavam on kirjeldada loomulikuna tunduvat tööprotsessi ning järgida vormistuslikke reegleid. Kirjaliku osa vormistamisel lähtusin meie koolis loovtöö kirjalikule osale esitatavatest nõuetest. Loodan, et minu tööst saavad kasu nii õpilased kui õpetajad. Töö ise oli mulle huvitav: sain põnevaid teadmisi ja kogesin koostöö eeliseid. Minu eesmärgiks olid järgmised: · eneseväljendusoskuse parandamine
VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwal...
1 KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid: referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slä...
Kohamurded ja dialektoloogia. Kohamurded samas maakonnas elavate inimeste ühine keel. Erinev leksikaalselt, grammatiliselt, fonoloogiliselt teistest kohamurretest. Inimesed teadvustavad end rühmana ja murret rühmasisese keelena, mis neid teistest eristab. Selle põhjuseks on, et lähestikku elavad inimesed suhtlevad rohkem kui teised ning peredes elab mitme põlvkonna inimesi, mis loob ajalise püsivuse. Dialektoloogia ehk keelegeograafia meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, mis tekkis 19. saj kui lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod, mis väitis, et keel muutub rangelt häälikumuutuste reeglite alusel. D tekkis , et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta.D leidis, et tegelik keel on väga varieeruv ja muutused pole reeglipärased. D eraldus kiirelt võrdlev-ajaloolisest meetodist ja hakkas liikuma enda teed mööda. D tippaeg oli 20 saj essa pool. Siis keskenduti linnadialektoloogiale ja sotsiolingvistikale. ...
mitmendal? nt kuus, kümme, kaskümmend üheksa, sada nt kuues, kümnes, kahekümne üheksas, saja viies viis 1 üks 1. I esimene, esimesel 62 kuuskümmend kaks 62. LXII kuuekümne teine, kuuekümne teisel 500 viissada 500. D viiesajas, viiesajandal Nimisõnade kokkukirjutamine: 5 a) liitsõnad, nt vanaisa, kaubamaja. b) esimene sõna vastab küsimusele missugune?, nt puhkusereis, mootorpaat. c) esimene sõna on lühenenud, nt võõrkeel (võõras keel), purskkaev (purskav kaev). d) ne- ja line- liitelise omadussõnaga, nt mäekõrgune, suurejooneline, poisisarnane, Koidula-nimeline, L
6.23 Publikatsiooniga seotud tunnustus a) Psühholoogid võtavad vastutust ja tunnustust vaid selle eest, mida nad on ise teinud või selle töö osa eest, millesse nad on reaalselt panustanud. b) Peamise autorina nimetamine ja teised publikatsiooniga seotud hüvitused/tunnustused peavad vastama autorite tegelikule panusele, hoolimata nende staatusest. Üksnes tähtis tiitel ei anna õigust nõuda endale tunnustust artikli eest. Väiksemad panused uurimustöösse või näiteks uurimuse kokkukirjutamine väärivad äramärkimist ääremärkustes. c) Kui artikli või teadustöö aluseks on üliõpilase väitekiri nimetatakse autorite nimekirjas esimesena üliõpilast. 6.24 Andmete/ artiklite korduv publitseerimine Psühholoogid ei publitseeri originaal andmetena andmeid, mis on korra juba publitseeritud. See punkt ei takista andmete korduvpublitseerimist kui nendega kaasneb sobiv originaalautori tunnustamine. 6.25 Andmete jagamine
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt: asesõnades: mul, sul, tal, kel, mil, sel, tol, ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, ...
väiketähtedega (v.a suur algustäht). Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading- stiilis, korjatakse hiljem sisukorda (Table of Contents). Ka pealkiri „Sisukord” on soovitav sisestada stiilis Normal, kuid sama kujuga kui Heading 1. Töös kasutatud fotod allkirjastatakse: kes või mis on fotol, kes on foto jäädvustanud, kelle omanduses on originaal jms. Ühikute märkimisel on numbri ja sõna vahel tühik. Erandiks on protsendi- ja kraaditähiste kokkukirjutamine eesoleva arvuga (näiteks majanduskasv 4,1%, kalle 8°). Ajavahemiku vms korral kirjutatakse ühik kas viimase arvu järele või esimese arvu ette (näiteks 16−75 aastat, aastatel 1990−2006). Uurimistöö esitatakse kas köidetult või kiirköitjas. Kõvade kaante vahele köidetud tööl peab nii ees kui taga olema puhas valge leht. Spiraalköitel pannakse valge leht ainult taha. 5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine
· Numbrid, täppideta tähed või märgid täpitähtede asemel. Alguses tehnilistel põhjustel. · Sümbolid (emotikonid jm) sõnade asemel ehk keele hieroglüüfistumine · Emotikonid üldjuhul lause või kogu kõnevooru lõpus, st ka lõpumärgi rollis · Mõttepunkte palju sõnumi lõpus (ligi pool kasutusest). · Häälduspärane kirjutusviis (hia, öheksa) · Suulise kõne liitsõnad: missa, kesse, novot · kokkuhääldatud fraaside kokkukirjutamine: maitea `ma ei tea', nomis, jadeaga `head aega' · H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia) · Keelemängud ortograafia abil: mizza · Tihti pole võimalik kasutada kirjaliku teksti tüpograafilisi võtteid (bold, italic jms), see mõjutab valikuid (suurtähed, kordused jms) Sõnavara erijooni: · Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk
Hea uurimisdisain on ka teostatav ja mitte ülemäära ambitsioonikas: Uurimisdisain BA-töö hindamise olulisim alus Uurimistöö etapid: admekogumine Pilootuuring uurimisinstrumendi ja valimi kohendamine andmekogumine Uurimistöö etapid: admete analüüs Andmete kodeerimine, andmete redutseerimine ehk (koondamine) andmete analüüs tulemuste tõlgendamine tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt püstitatud uurimisküsimustega / eesmärkide hüpoteesidega BA-töö kokkukirjutamine Mõistete kordamine Kontsept - laiem idee mingist nähtusest Mudel näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt) Muutuja mõõdetav ja varieeruv Sõltumatu muutuja põhjustab muutuse. Sõltuv muutuja see mis on mõjustatud. Operatsionaliseerimine mõõdiku leidmine kontseptile Uurimisinstrument tööriist, mida saame muutujate mõõtmiseks kasutada. Hüpotees oletuslik väide, et muutujate/kontseptide vahel on seos
Uurimistöö etapid II: andmekogumine Pilootuuring Uurimisinstrumendi ja valimi kohendamine Andmekogumine Uurimistöö etapid III: andmete analüüs Andmete kodeerimine. Andmete redutseerimine ehk (koondamine) Andmete analüüs Tulemuste tõlgendamine Tulemuste mõtestamine ja sidumine eelnevalt Püsistatud uurimisküsimustega/eesmärkide hüpoteesidega BA-töö kokkukirjutamine Meetod vs. metodoloogia • Meetod – harilikult peetakse silmas konkreetset andmekogumismeetodit – Nt. küsitlus, kvalitatiivne intervjuu, vaatlus, tekstianalüüs, jne. • Metodoloogia – viis, kuidas me hangime ümbritseva sotsiaalse maailma kohta teadmist. Teisisõnu - üldine uurimisviis. Meetod on seejuures vaid üks vahend Mõistete ülekordamine • Kontsept - laiem idee mingist nähtusest • Mudel – näitab seoseid kontseptide vahel (tihti graafiliselt)
2012 Mandala – ilukirjanduslik poolus Alustab kriitikuna. Ta on luulemurrangus kaasas, kuid kindlasti mitte juhtautorina. Murrangu hetk tuleb siis kui ta proosale üle läheb ja eriti siis raamatu vormis („Piiririik“). Võib öelda, et see saab kõige tellitumaks romaaniks ja just selle pärast, et see on õigel ajal õiges kohas. Ühe kihina selles teoses on olemas ka ida-euroopluse teema. See erinevate teemakihtide väga kontsentreeritud kokkukirjutamine on väga hästi õnnestunud. Väikese romaani kohta on üllatavalt palju asju seal sees. Seal on poliitiline teemakiht ja seksuaalssusega teema kiht, siis räägitakse mignit kuritöö lugu ja kuidas need kihid siis kokku saavad. Mis seksuaalsusesse puutub, siis kahtlemata tekitas see aasatal 1993 elevust, et pole päris hästi aru saada, mis soost on peategelane. Selle üle võib vaidlema jäädagi. Kui eriti hoolikas lugeja olla, siis kahes kohas tuleb
kasutatav väljendusviis ei ole eesti keeles võimalik. Kummas ta siis ei ole võimalik, kas normis või normingus? 232 Keelekorraldus Lugemist Järgnevas on mõned näiteid normi ja normingu süstemaatilise erinevuse kohta. • Ühesilbiliste sõnade välde: Hint 1973. • Kestuse mõju vokaalide tajumisele: Meister ja Werner 2009. • Mitmuse osastava moodustamine: Kaalep 2010. • Kaassõna kokkukirjutamine eelneva nimi- või asesõnaga: Habicht ja Penjam 2006, Jürine ja Habicht 2013. • Kaassõnade polüseemia areng – peale ajatähenduses: Veis- mann 2005. • Sidesõnade polüseemia areng – kuna põhjusetähenduses: Plado 2013, 2014. Normingumuutuste kirjeldusi ja põhjendusi leiab Ema- keele Seltsi keeletoimkonna otsuste ja soovituste juurest www.emakeeleselts.ee/keeletoimkond.htm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
