1928.a kirjutati alla dokumendile, mis kandis nimetust Briand´i- Kelloggi pakt. USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida, ega suutnudki sõdu ära hoida!! Enamik maailma suurriike liitus sellega, sealhulgas ka Suurbritannia. Eesti liitus sellega järgmisel aastal. Kokku lisandus hiljem lepingule allakirjutatutele peaaegu poolsada riiki. Tšehhoslovakkia kriis Aprillis-Maid 1938.a teravnes olukord Tšehhoslovakkia ümber. Seal oli suur ja mõjukas sudeedisakslaste vähemus, mis oli tollal suuruselt teine rahvusgrupp peale tšehhide. Saksamaa propaganda väitis, et sakslasi kiusati Tšehhoslovakkias taga, õhutas vastuolusid ka tšehhide ja slovakkide vahel jne. Sõjaliselt üsna tugev Tšehhoslovakkia oli valmis end Saksamaa eest kaitsma, kuid ootas ka appi relvaga oma liitlasi: Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude Liitu. Kriis venis läbi 1938.a suve. Sooviti sõda ära hoida. 29
varustusi.(polügoon) 1939-Franco hõivas alasi, kuulutas kodusõja lõppenuks, Franco diktatuur Austria anšluss Hitleri maailmavallutuskava- Austria Hitler esitas Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi valitsuse eesotsa nimetamist, austria alistus 1938- marssisid Saksa väed Austriasse, ja sellega teatati Austria liitmisest Saksamaaga- anšluss Müncheni sobing Austria liitmine oli ohumärk, kuid lääs ei olnud sõjaks valmis. Hitler- Tšehhoslovakkia, ettekääne: sueedimaal elavaid sakslasi olevat taga kiusatud 1938- nõudis Sueedimaa loovutamist, tšehhoslovakkia ütles ei ja kuulutas välja mobilisatsiooni 29.september 1938- Briti peaministri Neville Chamberlaini eesjuhtimisel kirjutasid alla Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia, Münchenis kokkuleppele, millega Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sueedimaa Saksamaala kuid tagas endale puutumatuse. Tšehhoslovakkia häving Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest
vabastatakse ning nende juht nimetatakse valitsuse etteotsa. Austria alistus ultimaatumile. 13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria liitmisest Saksamaaga, see sai tuntuks kui anšluss.4. aprill 1938 korraldati Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis kinnitas austerlaste toetust ühinemisele. Hitleri plaan oli hävitada Kesk - ja Ida Euroopa ainus demokraatlik riik Tšehhoslovakkia. Tšehhoslovakkial oli aga kaitseleping Prantsusmaaga, seega võis ründamine paisata sõtta kogu Euroopa. Septembris 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas nõudmised tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. 29. septembril 1938 sõlmisid aga Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse
*Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimaluse andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Müncheni kokkulepe – Hitler nõudis Tšehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks – Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tšehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. Ungarlastega asustatud alad anti Ungarile. 1939
vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja k lassivõitluse nimel korda saadetud massiterror "vaenulike" klasside (talupojad, aadelkond jt eraomandi valdajad), vähemusrahvuste, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. 2. Saksamaa tegevus. Austria ja Tšehhoslovakkia anastamine. Rahustamispoliitika. Lääneriigid protestisid, mis diktaatori jultumusele ainult hoogu lisasid. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast asuda revideerima Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia. 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava
Rahvusvahelised suhted 1930ndail: Hitleri sammud Suur-Saksamaa loomisel ja Austria sündmused – mis, miks ja millal toimus; Müncheni kokkulepe – millal, miks toimus, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg 1938. Aastal hakkas Hitler oma eesmärki ellu viima(Suur-Saksamaa loomist) ja esmaslt okupeeris Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks. Hiljem hakkas Saksamaa pilku köitma Tšehhoslovakkia ja Poola. ;; 1938. Aastal 29 septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Kokkuleppega loodeti vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1938 aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Prantsusmaa ega Suurbritannia ei astunud tšehhide ja slovakkide kaitseks välja, seega osutus kokkulepe sisuliselt Tšehhoslovakkia reetmiseks.
Dissitentlus (ja mis selle tagajärjed olid) – Teisitimõtlemine. Ei olnud NSV Liidus vastuvõetav. Dissidendid vallandati töölt, arreteeriti, saadeti maalt välja. Samuti üritati neid vaimselt sandistada, selleks saadeti täiesti terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Liikmed olid Albaania, Bulgaaria, NSVL, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari 1955-1991. VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teadusliktehnilist koostööd. Liikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. 1949-1991. 32. Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned Sotsialismimaad Euroopas, Aasias ja Ameerikas: Euroopa – Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia,
Aleksei Kossõgin- Ministrite Nõukogu esimees Leonid Brežnev- NLKP Keskkomitee esimene sekretär, kelle juhtimisel NSVL hiljem lõpliku mandumiseni jõudis. Üritas taastada stalinistlikku terrorit. Ho Chi Minh- Põhja- Vietnami valitsuse esindaja, kes pooldas soda Lõuna- Vietnamis. Richard Nixon- USA president, kes alustas Vietnami sõja vietnamiseerimist. Pol Poth- Kambodža diktaator, kes tegi genotsiidi omaenda rahva vastu. Antonin Novotny- Tšehhoslovakkia president, kes kes sunniti tagasiastuma. Alexander Dubček- Tšehhoslovakkia president, kes kuulutas välja uue kursi, inimnäolise sotsialismi rajamiseks. Gustav Husak- Tšehhoslovakkia valitseja, kes oli määretud Nõukogude diktaadi järgi, Kremli meelne kurss. Ernesto Che Guevara- Castro kaasvõitleja, kes tahtis korraldada ulatusliku partisanisõja, kui ebaõnnestus Jawarhalal Nehru- India peaminister, kes üritas ühendada demokraatiat ja sotsialismi,
idee elluviimiseks? (õp. Lk 86) Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa rajamine. Suur-Saksamaa idee oli teha Saksamaa taas sama suureks, kui seda oli kunagi olnud. Juba 1935. aastal eiras Hitler avalikult Versailles' rahulepinguga Saksamaale seatud relvastuspiiranguid: alustati marsiarmee ja mereväe loomist. Märtsis 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuna Austerlased vastupanu ei osutanud, kuulutas Hitler selle maa Saksa riigi osaks. 1939. aastal vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. 2. Müncheni kokkulepe - mis aastal ja miks sõlmiti, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg (nii kohene kui hilisem) (lk 86, 88); Müncheni kokkulepe sõlmiti 1938. aasta 29. septembril. Sest nii loodeti vältida sõda ja kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Müncheni kokkuleppes osalesid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia. Sellega sunniti nõustuma ka Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai
NÕUKOGU (VMN) • Kommunistlike riikide majanduslik-poliitiline koostööorganisatsioon, mille abil NSVL hoidis Ida-Euroopat kontrolli all. Keskus Moskvas, kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva. • Loodi vastukaaluks Marshalli abi plaanile – keelatse sõltlasriikidel abi vastu võtta sidus NSVL I-Euroopa majanduse enda külge. • Asutati jaanuaris 1949 6 idabloki riigi esindajate majandusnõupidamisel Moskva eestvedamisel. • Asutajaliikmed: NSVL, Poola, Rumeenia, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria. Liitusid hiljem: SDV (1950), Mongoolis (1962), Kuuba (1972), Vietnam (1978). • Kaubandus käis läbi 2-poolsete lepingute: NL andis naftat, gaasi, kivisütt; vastu sai tarbekaupa, tööpinke, toiduaineid, ravimeid jm. • Põrnikas, kes ei suutnud lennata, aga tegi koledat häält! VARSSAVI LEPINGU ORGANISATSIOON (VLO) • Asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama
● Rumeenialt võeti Bessaraabia ● Jaapan pidi loovutama Kuriilid ja Sahalini lõunaosa (saared) 3. Osata nimetada sotsialistlikke riike Ida-Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Teha vahet, kas tegemist on Ida-Euroopa iseseisva sotsialistliku riigiga või NSV Liidu liiduvabariigiga. IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA Poola Mongoolia Kuuba Saksa DV Põhja-Vietnam Tšehhoslovakkia Hiina RV Ungari Põhja-Korea Rumeenia Jugoslaavia Albaania Nimetatud riigid ei kuulunud NSVL koosseisu! 4. Tähtsamad külma sõja aegsed lepingud: Trumani doktriin, Marshalli plaan, VMN, NATO, VLO. Lepingute sõlmimise eesmärgid/sisu. Trumani doktriin 1947- Dokument, mille alusel tuleb USA- l anda majanduslikku ja sõjalist abi riikidele, kelle iseseisvust ohustatakse või püütakse õhutada kodusõda, et teostada selle käigus riigipöörde.
suunatud NSVL vastu. Austria anšluss – 13. Märts 1938, pärast Saksamaa ultimaatumi esitamist Austriale (vabastada natsivangid ja määrata juhtpositsioonidele) marssis Saksa armee Austriasse, ning järgmisel päeval teatati Austria liitmisest Saksamaaga. Ainuke, kes ei tunnistanud seda oli Mehhiko. 29. sept. 1938 – Mücheni kokkuleppe – esitatud Briti peaministri Neville Chamberlaini poolt, millele kirjutasid alla Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa, kus Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeenimaa aga ülejäänud alad pidid puutumatuks jääma. 23. aug. 1939 – Molotovi-Ribbentropi pakt – sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel, millega lubati 10 aasta jooksul mitte üksteist rünnata, mia aga sisaldas ka salajast protokolli, millega jaotati Ida-Euroopa pooleks.
Alustati propagandat, et tuleks liita Saksamaaga, kuna sudeedi sakslasi kiusatakse taga, on vaja taastada ajalooline õiglus ja kas on õige, et nii suur rahvamass on oma riigist eemale tõmmatud? Tšehhoslovakkial ei olnud toetajaid (oli küll valmis). Lääneriike ei kottinud, kuna liiga kaugel. 1938. aasta septembris toimus Müncheni konverents. 1 Võõrustaja Saksamaa (Hitler), kohal olid Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa esindajad. Asuti probleemi arutama – lahendus lühike – Tšehhoslovakkia peab sudeedi sakslastega asustatud alad üle andma Saksamaale. Lisaks ka need alad, kus enamus elanikkond sakslased. Itaalia, Prantsusmaa ja Inglismaa lubasid, et garanteerivad Tšehhoslovakkia piiride puutumatuse. Otsus tehti Tšehhoslovakkia selja taga, kuna teda ei olnud kutsutud. Toetajaid tal ei olnud, NSVL toetas natuke, aga Poola oli vahel ja ei saanud aidata. Tšehhoslovakkia kaotas oma piiri kindlustus süsteemi. Need alad, mille oli sunnitud loovutama, olid tegelikult tööstuslikult
sõlmimine lisas talle veelgi kindlust. Stalin kavatses laiendada oma piire läände. Et tagada Saksamaale majanduslik edu, otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Stalin tahtis arendada sõjaväge ning vajas Punaarmeele tegevust. Hitler tahtis oma rahvale juurde eluruumi ning Stalin aga kommunismi mõjuvõimu laiendamist. 2. II maailmasõjale eelnenud sündmused Hitler okupeeris 1938. aastal Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud. Hitler tahtis endale Tšehhoslovakkia osasid, kus elasid sakslased. Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida sõda. Müncheni kokkulepe (29.09.1938) – SB, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia. Sellega sunniti ka Tšehhoslovakkia nõustuma ning Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1939 märtsis vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Kevadel okupeeriti Leedule kuulunud Klaipeda ning nõuti Poolalt Gdanski. 3. MRP 23
Maailmasõja rinnetel hukkus hinnanguliselt 10 milj inimest, teist sama palju suri haigustesse ja nälga, umbes 3,5 miljonit inimest jäid invaliidiks, suur osa Euroopast oli varemetes. Sõja tagajärjel kaotasid trooni Venemaa, Austria-Ungari ja Saksamaa monarhid, Austria-Ungari riik kadus kaardilt, suurtest valdustest ja oma kolooniatest jäid ilma ka teised kaotajad. Suurte impeeriumite asemel tekkisid Kesk- ja Ida-Euroopasse suur hulk rahvusriike: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia. 2Millal toimus?28.Juuni.1914-11.november.1918 3)Osapooled- Läänerinne – Saksamaa sõdis Prantsusmaa ja Inglismaa vastu Idarinne – Venemaa sõdis Austria-Ungari ja Saksamaa vastu. Teised rinded – Serbia, Itaalia, Türgi, Austria-Ungari, Saksamaa, Venemaa, Inglismaa 4)Mis uued riigid tekivad? Kuidas muutub poliitiline kaart? (kaardi ülesanded) Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tšehhoslovakkia, Ungari, Austria, Iirimaa, Jugoslaavia.
märtsil 1938. aastal marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui anšluss (saksa keeles liitmine). Selle kinnitamiseks korraldati 4. aprillil 1938. aastal Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne suurriigid ei söandanud Austria maailmakaardilt kadumise pärast tõsiselt protesteerida, ainsa riigina maailmas ei tunnustanud anneksiooni Mehhiko. Müncheni sobing ja Tšehhoslovakkia häving Müncheni sobing Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandatud tema vastu välja astuda. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud ega olnud sõjaks valmis. Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maad, milleks ta valis Kesk- ja Ida- Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tšehhoslovakkia. Tšehhoslovakkial oli kehtiv
Aas Olulisemad sündmused ta 193 Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja loodi Wehrmacht. 5 Inglise-Saksa mereväeleppega alustati laevastiku taasloomist Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus. 3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus.
nr. „Ma tõin rahu kogu meie põlvkonnale!“ Neville Chamberlain 1 Müncheni kokkulepe 1938 30. september „...oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me Winston Churchill 3 valisime häbi ja saame ka sõja.“ 2.Millal lõppes lääneriikide lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia likviideeriti, Saksamaa hakkas nõudma Poolat 3.NSVL ja Saksamaa vahel sõlmitud pakti tuntakse Molotov-Ribbentropi paktina. Kuidas nimetati pakti ametlikult? Millise nime all tunti pakti Euroopas? Ametlik nimetus : Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungileping leping Mõjusfäärid Ida-Euroopas pakti põhjal NSVL: baltiriigid- Soome, Eesti, Läti ja algul idapoolse osa Poolast, hiljem Bessaraabia Saksamaa: Saksamaa sai osa Leedust ja läänepoolse osa Poolast
Saksa Demokraatlik Vabariik , Hiina Rahvavabariik , Kuuba , Poola, Mongoolia 4. Millal, kelle poolt ja mis eesmärgil loodi vastastikuse majanduse abinõukogu? Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. Sotsialistlike riikide majanduse arendamise ja arengutaseme ühtlustamise eesmärgil kinnitasid VMN-i organid liikmesriikide majandusplaane, andsid tootmisalaseid soovitusi ning aitasid edendada kaubavahetust ja teaduslik-tehnilist koostööd. 5. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi.
tuumaraketid. USA president John F. Kennedy kehtestas Kuuba saarele mereblokaadi. Kompromiss: Moskva tõi Kuubast raketid ära, USA lõpetas Kuuba blokeerimise ning nõustus Castro režiimi võimulejäämisega ning USA ja NSV Liidu vahel loodi nn kuum liin FIDEL CASTRO J.F. KENNEDY N. HRUŠTŠOV TŠEHHOSLOVAKKIA KRIIS - 1968 1960.a keskpaik – “Praha kevad” - Tšehhoslovakkia KP liider Alexander Dubček alustas liberaliseerimisprotsessi. Eesmärk - nn inimnäolise sotsialismi ülesehitamine (kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabaduste kehtestamine). NSVL ja teiste VLO riikide vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse. Dubček asendati 1969 vanameelse G.Husákiga. http://thevieweast.wordpress.com/2012/06/27/dubceks-failings-the-1968-warsaw-pact-invasion-of-czechoslovakia/ BREŽNEVI DOKTRIIN
Kuno Ojala mälestused 1950-ndatest Jossif Stalini surm 1953.aasta märtsis ning 3 aastat hiljem Nõukogude rahvademokraatiamaades levima hakanud revolutsioonilised meeleolud, mis tipnesid Ungari revolutsiooniga on kahtlemata NL-i ajaloos tähtsal kohal. Seda eelkõige kahel põhjusel – rahvas julges kommunistlikule võimule vastu astuda ja samas saadi aru, et läänemaailma ei tee midagi ning nad on üksi jäetu. Poola ja Ungari sündmused jäid aga Eestist enamjaolt kõrvale. On küll mitmeid näiteid, et need meeleolud ka siia jõudsid nagu Tartu III KK poiste poolt loodud „Eesti Noorte Malev”, kelle liikmed levitasid Tartus ööl vastu 4.novembrit 1956 umbes 300 Ungari ülestõusu toetavat ja Eesti vabadust nõudvat lendlehte.1 Sellised näited olid aga tollal, kui alles mõni aasta tagasi oli Eesti sovetiseerimine lõpule jõudnud, üpris harvad. Selline rohkem infosulus elamine ning teadmatus iseloomustab ka praegu Põ...
Millal Eesti aladele? V: Homo sapiensid jõudsid Euroopasse umbes 40 000 aastat tagasi. Eestisse umbes 13 000 - 11 000 aastat tagasi. 2. Kus asusid esimesed Eesti alal elanud inimeste elupaigad? V: Pulli asula (Pärnu jõe ääres) ja Kunda Lammasmägi (Põhja-Eesti). 3. Iseloomusta muutusi Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandil. V: Esimese maailmasõja tagajärjel tekkis Ida-Euroopas seniste suurriikide lagunemise teel palju uusi riike. (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia iseseisvusid) Pärast teist maailmasõda jäid Lääne-Euroopas piirid samaks, aga idapool muutusid piirid palju. NSV annekteeris Eesti, Läti ja Leedu. Nõukogude Liidu alad laienesid ka Soome, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia arvelt. Saksamaast sai kaks eraldi riiki. 1991. aastal said Eesti, Läti ja Leedu taas iseseisvateks Jugoslaaviast eraldusid Sloveenia, Horvaatia ja Makedoonia. Venemaast sai Venemaa. 1993. jagunes Tšehhoslovakkia Tšehhiks ja Slovakkiaks
1) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest
Kommunismi leviku takistamine Doominoefekti vältimine Demokraatia levitamine Osapooled Lõuna-Vietnam, USA, Lõuna Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa, Filipiinid, Khmeeri Vabariik ja Laose kuningriik Toetasid: Hiina Vabariik, Kanada, Lääne-Saksamaa, Ühendkuningriik, Iraan, Hispaania ja Malaisia Põhja-Vietnam : Viet Cong, Punased khmeerid, Pathet Lao, Hiina RV ja Põhja- Korea Toetasid: NSVL, Kuuba, Tšehhoslovakkia, Bulgaaria, Ida-Saksamaa, Rumeenia, Poola, Ungari ja Rootsi Kriisi käik https://www.youtube.com/watch?v=aoXySB-WlZE Vietnami jagunemine Vietnami Demokraatlik Vabariik 1957. aastal Lõuna-Vietnamis partisanisõda 1960.aasta detsembris Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne 1973.aastal Pariisi rahuleping Tagajärjed Põhja-Vietnami võit 1976. a
eriti jõhkrad režiimid rakendasid küüditamispoliitikat. Küüditamine toimus paljudes riikides(nt Armeenias, Eestis, Poolas jne). Kuulsam neist oli NSVL, Kolmas Reich ja Hiina Rahvavabariik. Nendes riikides küüditamise eesmärk seisnes selles, et luua alalist hirmutunnet, selleks et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ülestõusude juhul. Peale selle küüditamine oli kokkuleppe osa. Näiteks, pärast sõja lõppemist küüditati sakslasi Poola, Tšehhoslovakkia ja Ungari aladelt vastavalt Potsdami konverentsi protokollile.
samaga.Nädal aega vahetasid kahe üliriigi juhid avaldusi. Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hruštšov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro režiimi edasise eksisteerimisega Tulemus: Seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Praha kevad 1968 Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini. Osalejad: Tšehhoslovakkia, NSVL. Põhjus: 1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonin Novotny. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubcekiga välja ulatuslike reformide kava
Sisekriisi lahendamiseks kehtestas uus valitsusjuht kindral Wojciech Jaruzelski, 1981. aastal Poolas sõjaseisukorra. Nii tõkestati Varssavi pakti vägede sisseviimine Poolasse. Riigi sisepoliitiline olukord jäi aga ka järgnevaltel aastatel pingeliseks. Praha kevad. Kommunistliku režiimi kehtestamisele Tšehhoslovakkias eelnes terav sisevõitlus. 1948. aastal toimus kommunistlik riigipööre: võimult kõrvaldati president Eduard Beneš, Tšehhoslovakkia kuulutati rahvademokraatlikuka vabariigiks ning võeti kurss sotsialistliku ühiskonna ülesehitamisele, mis kestis 1950. aastate lõpuni. 1960. aastal võeti kasutusele riigi uus nimi – Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik. 1968. aastal sai partei juhiks Alexander Dubček. Rahva hulgas populaarne Dubček püüdis hakata valitsevat režiimi ümber kujundama nn inimnäolise sotsialismi põhimõtetel.
Slovakkia kuulutas Hitleri õhutusel end 14.märts 1939 iseseisvaks ning järgmisel päeval hõivati ülejäänud TS. Sellega sai lääneriikidel mõõt täis. Hitler- Tuli võimule 1933 1935 katkestas Versailles’ rahulepingu ning hakkas taasrelvastuma Saarimaa referendum(1935) (1936)Reinimaa(demilitiseeritud tsoon- keegi ei teinud midagi. ) astus 1935 RL välja Austria(1938) Müncheni sobing(Sudeedimaa) Tšehhoslovakkia. Hitler alustas juba 35 taasrelvastuma. Üks põhjustest, miks läänriigid enne sõtta ei soovinud astuda, oli see, et nad oli ise relvastumises maha jäänud. Molotov-Ribbentropi leping- 23 august 1939. Saksamaa ja NSVL vaheline mittekallaletungileping. Lepingu järgi lubasid nad üksteisele 10 aasta jooksul mitte kallale tungida. Salajase lisaprotokolli järg jagasid diktaatorid ära Ida- Euroopa(NSVL sai Soome, Eesti, Läti ning Bessaraabia(Rumeenia osa) ning Poola pidi pooleks jagatama.)
● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine ● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse ● Glasnost – avalikustamis ja sõnavabaduse suurendamine ● Sametrevolutsioon – rahumeelne revolutsioon Tšehhoslovakkias ● Sametlahutus – sellega loodi Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia Millal toimus? ● Loodi VMN 1949 ● Loodi VLO 1955 ● Algas sula 1956 ● Algas stagnatsioon 1970 ● Algas perestroika 1985 ● Toimus augustiputš 1991 ● Lagunes NSVL 1991 ● Langes Berliini müür 1989 ● Taasühines Saksamaa 1990 ● Toimus suurküüditamine Eestis 1949 ● Toimus EKP VIII pleenum 1950 ● Koostati “40 kiri” 1980 ● Taastati Eesti iseseisvus 1991
Suur kriis 31. XII klass Suur kriis • 1930-34 ajajärku nimetatakse SK-ks ning see oli ülemineku aeg demokraatliku riigikorra juurest autoritaarse juurde • Sarnane protsess toimus kogu Ida- Euroopas (Va Soome ja Tšehhoslovakkia) Majanduskriis • USA majanduskriis jõuab 1930 ka Eestisse ning kulmineerub 1933 • Eestis kannatavad eelkõige põllumehed kui peamise tööstusharu esindajad • Sama saatus tabas ka muid tööstusharusid, import ületas eksporti, paljud pankrotistusid või jäid töötuks • Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiu poliitikat, kontrolliti väliskaubandust, toetati põllumehi • Pakuti hädaabi töid • Peale pikki vaidlusi toimus krooni devalveerimine • Kuigi see nullis paljude säästud, algas siitmalt kriisist väljumine Sisepoliitika • Kümnendi algul oli Eesti sisepoliitika üpris stabiilne. Omavahel ühinesid mitmed parteid • Mais 1932 koosned Riigikogu kolmest...
Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha Prantsusmaa - Mandri Euroopa sõjaliselt tugevaim riik mõneks ajaks Suurbritannia ja USA mõjuvõimu suurenemine maailmas Itaalia astumine suurriikide perre lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austia-Ungari, Venemaa ja Türgi) tekkisid uued riigid (Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Jugoslaavia) uued piirid ei arvestanud Euroopa rahvaste soove, vaid Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta 2. Patsifistlikud 20ndad a) Patsifism – maailmavaade, mis mõistab hukka igasugused sõjad: – eurooplastel olid värskelt meeles sõjakoledused – soov ära hoida uue sõja puhkemine
kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes Raudne eesriie – mõtteline joon, mis eraldas kahte maailma: Ida-Euroopat ja Lääne-Euroopat Külma sõja osapooled : NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Kõigile neile olid iseloomulikud: diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) “ sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike
Teine maailmasõda Teise maailmasõja algus ja lõpp: 1.sept 1939 – 2.sept 1945 MRP - mittekallaletungi leping Nats-Sm ja Nõukogude Liidu vahel – 23.aug 1939 Austria anšluss – Saksamaa okupeerib Austria 1938 Münchenis sobing – 29.sept 1938 – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile. Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu
sõltlaste kätte. • Kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuse üle. • Massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkond – hirmuvalitsus. • Näited: Hitleri Saksamaa, Stalini NSVL, Mussolini Itaalia. Raamatute põletamine natslikul Saksamaal 1933 Avalik hukkamine Itaalias • Nii vahetuski Euroopas 1920. aastate demokraatia 1930. aastatel diktatuuridega. Esimese maailmasõja käigus tekkinud riikidest suutsid demokraatia säilitada vaid Tšehhoslovakkia ja Soome 1939. aastani. Oli ka neid riike, kus demokraatia üldse ei tekkinudki, nt Venemaal. Diktatuuride tunnused • Juhikultus • Ainupartei • Ametlikud vaenlased • Sala- ja julgeolekuteenistused • Propaganda
Selgita mõisteid Anšluss – idee, et Austria ei saa majanduslikulr üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. Märts 1938 Müncheni kokkulepe - oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Poola koridor - oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele. Territoorium eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. MRP – sõlmiti 23. Aug. 1939, sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSV liidu vahel. MRP salajane lisaprotokoll – protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas.
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan)
(Ennekõike kehtis see Kreeka ja Türgi kohta) ● Marshalli plaan 1948-1952 - USA jagas majanduslikku abi sõjas laastatud Euroopa riikidele, et takistada kommunismi levikut. Algatus nimetati USA riigisekretäri George Marshalli järgi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Šveits, Taani ja Türgi. Tahtsid liituda ka Tšehhoslovakkia ja Poola, kuid NL keelas selle. Vabatahtlikult loobusid abist NL ning Soome, kes tahtis NL-iga häid suhteid hoida. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest. ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatioon) o 24.10.1945
ARUTLUS 1) Miks ei suudetud ära hoida uue maailmasõja puhkemist? Sest seda soosivaid faktoreid ja eeldusi oli väga palju - 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsirežiimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2) Kes oli süüdi uue maailmasõja puhkemises? Vanameelsete Venemaa ajaloolaste reaktsioon väitele,...
1.II maailmasõja põhjused ja osapooled: -Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksmaale pidevalt järelandmisi. -Viimane piisk karikasse oli Tšehhoslovakkia „alla neelamine“ Saksa poolt. -1939 Hitler nõudis Poola koridori ( I MS loodud väljapääse Läänemerele). -Kui Poola koridori küsimus muutus tõsisemaks andsid Inglismaa ja Prantsusmaa oma sõjalise garantii Poolale. -Hitler soovis muuta I MS versaille'i lepingu tingimusi, kuna see oli „nuga selga“ poliitika. -Hitler soovis oma rahvale eluruumi. -Stalin tahtis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände.
Austria Liitmine - Märts, 1938 - Saksamaa nõudis Austria liitmist kantsler Schuschnigilt - Saksa vägede sissesõit Austriaase 13.03.1938 - Liitumisrefrendum 99% poolthääli - Kinnitamisreferendum 4.aprill 1938 - Saavutas natside vabastamise Austrias Müncheni kokkuleppega - September, 1938 - Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. - Saavutas Tšehhoslovakkia vallutamise Molotovi-Rippentropi pakt - August, 1939 - Sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping - Saksamaa ja NSVL lubasid ksteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisel pool vaenulikus sõjalises liidus - Saksamaa saavutas endale Poola lääneosa ja Leedu Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? - Lääneriigid olid saksamaa ja itaalias suhtes tegevusetud, lootes, et saavutatud edu
Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline ning majanduslik konflikt. Otsest sõjalist konflikti välditi. Konflikt tekkis, kui 1946. aasta veebruaris NSVLI-i tollane juht Jossif Stalin teatas aja nõudest valmistuda igaks juhuks uueks sõjaks Läänega. Külm sõda avaldus võidurelvastumises, luuretegevuses, kriiside ja sõjategevuse tekkimises mõjuvõimu haaramise piirkondades, propagandas ning pea igas eluvaldkonnas võistlemises. NSVL sisepoliitikas toimus Stalini hirmuvalitsemine, mille käigus tapeti või saadeti vangilaagritesse miljoneid inimesi. Välispoliitikas kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut Ida-Euroopa okupeeritud aladel hakkas NSVL-i juhtkond sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste. Repressioonide ja valimiste võltsimise teel moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Majandusel sõjajärg...
veel täna pngeid. Peetakse esimeseks kaasaaegseks genotsiidiks. Nimetatakse Osmanite riigi armeenlastest elanike süstemaatilist hävitamist. Türgis on vangi mõistetud ajaloolasi, ajakiranikke genotsiidiks nimetamise eest. Türgi , türklaste ja türgi valitsuse solvamine. 5. Compiegnei vaherahu: 11. Novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla vaherahule, mis lõpetas kestnud sõja. 6. Uued riigid maailmakaardil Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, (jugoslaavia). Venemaast eraldusid Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola 7. Pariisi rahukonverents:Wilsoni 14 punkti. Kutsuti kokku pärast esimest maailmasõda, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Eesmärgiks oli rahu säilitada ja kehtestada riigis kord. 8. Wilhelm II: viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. 9. Nikolai II : viimane Venemaa keiser, Poole kuningas ja Soome suurvürst. 10. Franz Ferdinand: 1914. Aastal korraldati atentaat troonipärijale Franzile Serbia
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhj...
Kuidas nimetati Eesti, Läti ja Leedu vahel 1934. aastal sõlmitud liitu? Balti Antant Millise mõjuka rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks sai Eesti Vabariik 1921. aastal? Rahvasteliit Kuidas nimetati Eesti Vabariigis valitsuse juhti 1920. aastatel? riigivanem Kus sõlmiti septembris 1938 Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel kokkulepe, et Tšehhoslovakkia peab Sudeedimaa loovutama Saksamaale? Münchenis Kuidas nimetatakse rahvapärase nimega poliitilist jõudu Eestis, mis kerkis esile majanduskriisi ajal ja esitas omapoolse põhiseaduse eelnõu? Vapsid Kuidas nimetatakse kõnekeeles Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel 1939. aastal sõlmitud vastastikuse abistamise pakti? (kaks sõna) Baaside leping Kuidas nimetatakse kõnekeeles 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi pakti
ja riigikaitsekomisjoni ühiselt koosolekult. Jaan Tõnisson leidis, et "Venemaal pole vallutamise tahet ning ta nõuab ainult seda, mis on tema julgeolekuks vajalik." 18. oktoobril tuli Punaarmee üle piiri sõjaväebaasidesse. Samal päeval algas Hitleri kutsel baltisakslaste ümberasumine. MÕISTED Anšluss – 1938. a Austria liitmine Saksamaaga. Müncheni kokkulepe – 1938 Münchenis. Saksa, Prantsus, Itaalia, Inglism. Otsustatakse, et Tšehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksamaale. Berliin-Rooma telg – 1936 – leping Itaalia ja Saksamaa vahel- Seatakse ühised eesmärgid: 1) Saksamaa tunnustab Etioopia vallutamist. 2) Mõlemad riigid lubavad toetada Hispaania kodusõjas Francot. 3) Jaotatakse Doonaumaad ja Balkanimaad. Umsiedlung – saksa rahvusest isikute ümberasumine pärast Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimist. N. Chamberlain – Inglismaa peaminister 30ndatel. Osales Müncheni läbirääkimistel.
Kahepooluselise maailma kujunemine, külma sõja osapooled ning selle avaldumisvormid.- Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne maailm. OSAPOOLED- NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja Lääne pool valitses üldjuhul demokraatia. Berliini blokaad (24. juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa
Trumani doktriin- USA president Harry Truman seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu. Marshalli plaan- USA riigisekretär George Marshalli poolt pakutud kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ja USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. NATO- lääneriikide üks tähtsaim sõjaline ja poliitiline liit Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon. Berliini blokaad- 1948 NSVL takistas lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne- Berliini, lääneriigid aga korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. ÜRO- Hitleri- vastase koalitsiooni kuulunud riikide liit, mille peaeesmärgiks oli ülemaailmse rahu ja julgeoleku säilitamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine erinevatel elualadel. Külm sõda- USA ja NSVLi vaheline vastasseis, ei toimunud otsest sõjategevust. ABC- relvad- aatomi-, bioloogilised- ja keemilised r...
paiknemisega Lääne-Berliinis, SLV ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini doktriin - kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted. 1961 a augustis ehitas SDV paari päevaga ümber Lääne-Berliini Berliini müüri, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. Praha kevad (1968) 1960.a keskpaik – Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liider Dubček alustas liberaliseerimisprotsessi: kehtestas kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabadusi. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide sissetungi Tšehhoslovakkiasse Vietnami sõda (1964-1973) – I etapp (1946-53): Indohiina sõda, Vietnam jagati kaheks: Vietnami Demokraatlik Vabariik (põhjaosa, sotsialistlik), Vietnami Vabariik (lõunaosa, kapitalistlik). II etapp (1957-63): kodusõja periood, partisanisõda. III etapp: Antud perioodil
Kahe Saksa riigi vahelised suhted Kahepooluseline maailm: USA ja NSVL vastasseis • 1949. aastal moodustasid Idabliki riigid VASTASTIKUSE MAJANDUSABI NÕUKOGU; • 1949. aastal moodustati Ameerika Ühendriide , Belgia, Hollandi, Islandi, Itaalia, Kanada, Luksemburgi, Norra, Portugali, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani poolt sõjaväeline allianss NATO. • 1955. aastal asutati NSV Liidu, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia ja Ungari poolt Varssavis vastukaaluks NATO-le Varssavi Lepingu Organisatsioon . • 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne- Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks.
iseseisvumisele * Levisid epideemiad * Suurenes riigi osa majanduses, majanduselu hakati reguleerima * Vähenes religiooni mõju * Kiirelt kasvas maksukoormus * Rahvuste vahelised sallimatused * Riik kontrollis ressursside jaotamist ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED: * Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. * Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). * Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). * Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naiste iseseisvumine, naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus- võrdsete õiguste saamine meestega; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. * Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
