Albert Camus’ (1913 – 1960) eksistentsialistlik draama. Sartre – „Kärbsed“ (1943) „Kinnine kohus“ (1944), „Altona vangid“ (1959) Camus – „Caligula“ (1941) , „Arusaamatus“ (1944), „Piiramisseisukord“ (1948), „Õiglased“ (1950) 1953. aastal toimus Pariisis prantsuse keeles kirjutava iiri kirjaniku Samuel Becketti (1906 – 1989) näidendi „Godot’d oodates“ esmalavastus. Sellega algas absurdidraama aeg, mis kestab tänapäevani. Absurdidraama autoreid: Prantsusmaal Samuel Beckett, Eugène Ionesco (1909 – 1994), Jean Genet (1910 – 1986) Becketti teisi näidendeid: „Õnnelikud päevad“, „Krappi viimane lint“ Ionesco näidendeid: „Kiilaspäine lauljatar“, „Ninasarvik“, „Toolid“ Genet: „Toatüdrukud“, „Palkon“ Šveitsis Max Frisch, Friedrich Dürrenmatt Inglismaal Harold Pinter (1930 – 2008), Arnold Wesker (sotsiaalkriitilisema
luuletajad. '' Eesti luule viimane ja võibolla üldse ainuke tõeline romantik Artur Alliksaar võinuks sel nädalal (15. aprillil) saada kaheksakümneseks'' (Rummo 2003). Pärast mehe surma on avaldatud mitmeid tema luulekogusid, nagu ''Olematus võiks ju ka olemata olla'' (1968), ''Luule'' (1976), ''Väike luuleraamat'' (1984). Lisaks luulele on ilmunud ka muid teoseid, näiteks koondkogu ''Päikesepillaja'' (1997) ja absurdidraama ''Nimetu saar'' (1966). Lisaks kirjutamisele tõlkis Alliksaar Sergei Jessenini, Anna Ahmatova, Jevgeni Jevtusenko jmt Vene poeetide, Saksa luuletajatest Rainer Maria Rilke teoseid. Tema enda luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde. (Ibid: 4.) Artur Alliksaar suri 12. augustil 1966 vähi tõttu (Alliksaar 2009) ja ta on maetud Tartusse Ropka kalmistule. (Ibid: 4.) KASUTAUD ALLIKAD: 1. Vikipeedia 2009. Artur Alliksaar. http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar, (26.
· tegevustiku ühtsus. Mida mõistatakse tegevusühtsuse all? · tegevus keskendub ühele tegevusliinile; · kõik toimuv on kausaalses seoses; · suletus; · finaalsus. Gustav Freytag ("Draamatehnika" 1863) kirjeldas draama tegevuse arengut järgmise skeemiga: Klassitsismi draamakontseptsiooniga ei sobi kokku Shakespeare'i looming, Ibseni ja Brechti eepiline draama, absurdidraama, mitte-euroopa näitekirjandusliku traditsiooni jm. Avatud vorm dramaatikas · koha ja ajaühtsusest ei peeta kinni · stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt · tegevusühtsus ei kehti, stseenid ei ole omavahel põhjuslikus seoses, vaid lihtsalt mingil moel ritta pandud, stseenid on suhteliselt iseseisvad · lõpp ja algus ei ole selged · puuduvad ühetähenduslikult polaarsed jõud Avatud vormi on eelistatud 20
Tema loomingut mõjutasid nii kunsti kui ka kirjanduse seosed. Temast ei läinud mööda nii tollased noortekultuuri sündmused, hipiliikumised kui ka rockmuusika, kuid ühegi massiliikumisega Viiding lõpuni ei samastunud. Lisaks osales ta ka paroodilises salongimuusikaansamblis ,, Amor trio". Pärast kooli lõpetamist asus Viiding näitlejana tööle Tallinna Draamateatrisse. Hiljem proovis ta kätt ka lavastaja ja draamakirjanikuna, Viidingule pakkus huvi ka absurdidraama. 1977. ja 1978. aastal omastati talle Ants Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal ENSV teenelise kunstniku aunimetus. Juhan Viidingul on ka tütar Elo Viiding ( pseudonüüm Elo Vee), kes on samuti kirjanik. Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 1995. aastal. 4 Looming Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1) Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968
Kool klass nimi 20. SAJANDI ABSURDITEATER NING SELLE TÄHTSAMAD AUTORID Referaat Juhendaja: ___________ Linn ja aasta 1 SISUKORD ABSURDIDRAAMA...........................................................................................................................2 SAMUEL BECKETT...........................................................................................................................2 EUGENE IONESCO............................................................................................................................2 JEAN GENET......................................................................................
1976 ,,Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo) 1984 ,,Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo) 1997 ,,Päikesepillaja" (koostanud Urmas Tõnisson) 2002 ,,Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo) Paljudele on ainus tutvus Alliksaare loominguga luuletus ,,Aeg". Muu tegevus Lisaks luuletamisele ning kohvikute külastamisele tegeles Alliksaar aktiivselt tõlkimisega, põhiliselt tõlkis vene lüürikat- Ahmatovat, Jesseninit. Ta kirjutas ka näidendeid, 1966. aastal ilmus absurdidraama ,,Nimetu saar", mis kuulub ulme või iroonia valdkonda, ning mille tegelasteks on näiteks liikuvate ülesannetega nuuskurrobot, kanooplanna, draakonitaltsutaja. Näidendi tegevus toimub ulmelises supertsivilisatsioonis millele on iseloomulik bürokraatia ja nuhkimine. Samas leiti, et see on juhuslikult kirjutatud näidend, mis ei vääri mainimist. Kokkuvõtteks Alliksaar on jõuliselt ja haardeliselt mõjutanud oma loomega tervet rühma ühe ajajärgu silmapaistvaid Eesti luuletajaid
maailmataju ja mõtteviisi prisma. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht. Mati Unt rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Unt alustas luuleõhtute ja monolavastustega. Repertuaarvalikus langes rõhk klassikale, mis domineeris ka hiljem. Tsensuuri varisedes alustas Unt absurdidraama lavastamist. 1990ndail tugevnesid Undi reziis postmodernistlikud jooned. Kunstilises plaanis torkab silma paljustiililisus: Unt segas või sulatas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Siiralt tundelised ja tõsised kohad vaheldusid peene irooniaga, rollide läbielamine rõhutatud näitamisega, traagika farsiga, popkultuuri märgid klassikaga jne. Üheks uhkemaks näiteks on
Ulmekirjanik Stanisław Lem („Solaris”). Näitekirjanik Sławomir Mrozek (kuulsaim näidend „Tango”). Lüürik ja esseist Czesław Miłosz. Luuletaja, esseist ja tõlkija Wisława Szymborska. 37. Millised kaks tšehhi kirjanikku on olnud Eestis kõige populaarsemad? Jaroslav Hašek („Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil”), Milan Kundera („Olemise talumatu kergus”). Franz Kafka (Tšehhi / Austria-Ungari autor). 38. Millise briti absurdidraama klassiku juured viivad Tšehhimaale? Tom Stoppard oli tšehhi-juudi päritolu. 39. Nimetake kolm Eugene O'Neilli näidendit. „Keiser Jones”, „Karvane ahv”, „Iha jalakate all”, triloogia „Elektra saatus on lein”, autobiograafiline perekonnadraama „Pikk päevatee kaob öösse” 40. Millest kirjutab oma loomingus Naguib Mahfouz? Egiptlase Naguib Mahfouzi teoste tegevustik leiab aset valdavalt Kairos. Eksistentsialistlik kirjanik. Teosed käsitlevad väga laia hulka teemasid.
1932.aastal hakkas Moskva Kunstiteater lavastama Blugakovi näidendit ,,Pühameeste sepitsused", esietendus leidis aset alles 1936.a. 1935.a. kirjutas Bulgakov näidendi ,,Aleksandr Puskin", kus vastandatakse türanniat suurvaimule ja fantastilise komöödia ,,Ivan Vassiljevits". Kumbgi ei jõudnud autori eluajal lavala, nag ka ,,Adam ja Eeva", ,,Õndsus", ,,Batumi", ,,Don Quijote". Eugene Ionesco (1912-1994)-Rumeenia päritolu prantsuse kirjanik, absurdidraama tuntumaid esindajaid sündis Rumeenias Zlatnas ning õppis Bukaresti ülikoolis prantsuse keelt.1938.a. läks ta kirjandusstipendiumiga Prantsusmaale Baudelaire´i loomingut uurima ja jäigi Pariisi. Esiknäidend ,,Kiilaspäine lauljatar"(1950) saamisloost kirjutab Ionesco: ,,Et õppida tundma inglise keelt, ostsin ma prantsuse-inglise vastmiku algajatele.Kirjutasin oma õpikust kohusetruult lauseid ümber, et neid pähe õppida..
Ühte tüüpi modernistlik näidend, mis esile tõuseb. Selle tüübi kõige eredam näide on ,,Tuhkatriinumäng". Ülevaade 1970ndatest ja 1980ndatest Toimub hargnemine. Draama on rikkalikum ja mitmekesisem kui 1960ndate lõpu draama. Algupärane värskus kestab 1970ndatesse pikemalt edasi. Esineb traditsiooniga haakuvaid jooni. Kaalep jätkab müüditeisendustega ka 1970ndatel. Teatriuuenduse läheb mõnda aega edasi, olulisi tekstitõlgendusi. Lisandub absurdidraama (Viidingu ja Tõnis Rätsepa näidend ,,Olevused" (1980)) ja Jaanus Andreus Nooremb (Madis Kõiv & Hando Runnel) ,,Küüni täitmine" (1978) esimene Kõivu tekst, mis on absurdidraama kontekstis hästi tõlgendatav. Süzeetused riskeerimine. Korralikku, selget süzeed ei saa kätte, vahepeal laulavad Runneli stiilis. Hakatakse pöörduma ajaloo poole, nii realistlikus kui ka eksperimenteerivas võtmes: Jaan Kaplinski Neljakuningapäev (1977) ja Madis Kõiv & Vaino Vahing ,,Faehlmann.
ja Rilke eeskujule, mis on läbi kogu loomingu teda saatnud. Poeeti on oluliselt mõjutanud ka 1920. aastate vene luule eesotsas Sergei Jesseniniga. Lisaks Jessenini loomingu tõlkimisele on Alliksaar eesti lugejateni toonud teistegi vene lüürikute, nagu näiteks A. Ahmatova, V. Inber, J. Jevtushenko, V. Lugovskoi, ning saksa lüüriku Rainer Maria Rilke loomingut. (Kruus) 2.1. „Nimetu saar“ Absurdidraama „Nimetu saar“ on ainus Alliksaare näidend ning ainus raamat, mis ilmus luuletaja eluajal. Näidend, mis on kolmes vaatuses ja kaheksas pildis, pole veel kutselise teatri repertuaari jõudnud. Selles teatritükis on olulisel kohal juhuse ning võimalikkuse mäng. Tänu Alliksaare lennukale fantaasiale on näidendi sündmustik kirev, mis tihtipeale sisaldab ka vasturääkivusi. Tegelased on küllaltki sarnased ning nende tekst on analoogne Alliksaare luulefraasidega
stiiliprintsiipe ja vormivõtteid, mis aga murduvad läbi postmodernse maailmataju ja mõtteviisi prisma. Ta oli äärmiselt ajatundlik. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Tsensuuri varisedes alustas ta absurdidraama lavastamist. Kunstilises mõttes torkab silma paljustiililisus. Ta sulatas või segas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. 20.Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes
Gorki ja Majakovski suudavad luua paar püsivat väärtust. Gorki „Põhjas“ – lugu vaeste öömajast, kellel kunagi on olnud hea elu, kuid nad on vaesunud. Mõjub ka kaasajas värskena. Majakovski on tuntud eelkõige luuletajana, on kirjutanud ka kaks näidendit: „Saun“ ja „Lutikas“. Satiirilised komöödiad, mis kritiseerivad bürokraatiat. VIII. Modernistlik draama – ühelt poolt püsib realistlik joon, aga lisandub katselisi eksperimente. Pannakse sisse absurdidraama sümboolika. Brecht paneb alus eepilisele teatrile – oluline on vaataja analüüsivõime, mitte emotsioonid. Brechti tuntuim näidend on „Kolmebrossi ooper“ – lugu kurjategijast, kes tuleb igast loost puhtalt välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“. Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“.
Kui vaadata teatriuuenduse klassikalist avaldusmikuju, siis ideoloogia kuulutuab pigem seda, et klassikaline draamatekst kaob ära. Valmisteksti lammutamise tendents tekitab küsimusi. Samas aga on ka taustade mõttes seoseid. Kui vaadata uuenduse varasemat poolt, siis üks varasemaid taustautorieid on Bertolt Brecht. Ain Kaalepile meeldis ta väga. See uuendus Eesti draamas brechtilikult edasi ei lähe. Tulevad uues taustad: A. Artaud, J. Grotowski, P. Brook. Absurdidraama on selles komplektis täiesti olemas. Hakkab tulema tekste, mida on kirjeldatud mitut moodi ja üks tinglikke termineid, mis on käibele lastud on mudeldraama. Tekib mingi mudeldav tendents, mis proovib haarata korraga väga paljut. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist ning see on tihtilugu tinglik- kujuteldav maailm. Suhe realismiga katkeb üsna järsult kesk uuenduslikkust. Kui võtta eeltoodut näited, siis neid ühendab see, et nad pole realistlikud näidendid
3) Pagulasluules toimunud uuendused olid: 1) modernismi mõjude segunemine pagulasluulega 1950.aastetel. 2) unustatud vana taasavastamine – mõned luuletajad hakkasid julgesti kasutama lorilaulu võtteid. 4) Vanemast põlvkonnast lahkunud kolm luuleklassikut olid Gustav Suits, Marie Under ja Hendrik Visnapuu. Nende roll pagulasluules: mingis mõttes hakkas pagulasluule traditsioon toetuma just neile. Absurdidraama - tekkis Prantsusmaal 1950. aastatel, seotud Camus’ filosoofiliste vaadetega - absurditeater NÄITAB olemise absurdi, mitte ei arutle elu mõtetuse üle Peateema: inimese olemisseisund maailmas: - inimene on teistest ja iseendast võõrandunud Tegemist on seisunditeatriga: - lugeja/vaataja peab üksikkujunditest tervikpilti kokku panema ning sellele ka tähenduse andma - ei ole lugu, konflikti Samuel Beckett - sündinud Dublinis, elas Pariisis
Brechti teatrikirjutus hakkab silma. Smuulilt saame Brechtiliku komponendi kätte. Asi ei ole eriti draamauuenduse seisukohalt päris selge. 60ndate lõpul A. Artaud, J. Grotowski, P. Brook. Otsitakse erinevaid võimalusi. Üks võimalus, mis 66ndast õhus, on see, et otsitakse kontakti absurdidraamaga. Esimesed Becketti katset 60ndate keskel. Selle juures ei saa öelda, et absurdidraama hakkaks keskset rolli mängima. Kogu uuendus absurdi läheduses toimub, ei saa öelda, et tehakse palju absurdidraamat. Kui Eesti teatris hiljem absurdidraama laine tuleb, siis tõlgitud tekstide kaudu. Laine ühisnimetajad: Epner kasutanud "metafoorne draama". Modernistlik laine. Modernistlik iseloom hästi äratuntav. Kui püüda mõiste kaudu täpsustada, mis tüüpiline, siis kasutada mudeldraama mõistet. Selles mõttes, et mingid mudelsituatsioone konstrueeritakse
1957. aastal anti talle amnestia ning aasta pärast suundus omal käel Tartusse, kus tegeles juhutööde kõrval ka kirjutamise ning tõlkimisega. Abiellus ning sai isaks, avaldas luuletusi NL ajal abikaasa nime all, kuid 1966. aastal haigestus vähki ning suri 43-aastasena. Loominguga alustas Alliksaar gümnaasiumi päevil. Eluajal teda eriti ei avaldatud, sest Alliksaar ei söandanud sotsialistliku realismiga kaasa minna. 1966. aastal ilmub absurdidraama ,,Nimetu saar" ning kaks aastat hiljem avaldatakse Paul-Eerik Rummo koostatud valimik ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Olematus võiks ju ka olemata olla". 1965. aastal pani Alliksaar kokku oma luulekogu ,,Tuul käib tantsimas sarapikusaludes", kuid see jäid vaid käsikirjaks, ent sellest peamiselt sellest koosneb Alliksaare loomingu läbilõikekogu ,,Luule", lisaks on tema luulet ilmunud ,,Väikese luuleraamatu" sarjas (1984).
annaabi.ee 
