Mmaastikuja olustikumaal, natüürmort (madalad kunstnikud) 8.Akadeism eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades.Salongikunstoli esindatud salongides, salong võõrastetuba; ruum kunstinäituste jaoks. 9.Mis on klassika ja klassikalisus L.Priimäe arvates? Klassikaline kõrgeväärtuslik; antiikmaailma puutuv. 10.Klassikalise ajastu põhiteemad:(õilis lihtsus ja vaikne suurus, kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võtilema pahede vastu) 11.Apolloonilisus(A) ja dionüüsilisus(D). Aon klassikaline,selle puhul on inimene kunstnik, (Goethe maneer(maastiku maal),loodusväljendus(natüürmort) ja stiil. Dselle korral on inimene ise kunst ROMANTISM 1.Uus pargistiil loodus park
Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik hakkas suhtlema lala, kuid anonüümses publikuga
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega.
Tõhususe huvides on mõistlik kasutada isiklikku müüki olukordades. Isikliku müügi puudused Personaalne, mistõttu väike kattuvus Äärmiselt kõrged kulud Halb maine (tuleb kui keegi kasutab kom.vahendit halvasti) Brändi sõnumeid keerukas kontrollida Sponsorluse ja ürituste funktsioonid Aitab lüüa brändi assotsiotsioone ja luua seoseid soovitava elustiiliga (nt kui sponsoreeritakse maarja-liisi, tekib klassikalisus) Aitab luua positiivset suhtumist brändi Annab brändile nähtavust Annab sihtrühmale isikliku osalustunde võimaluse Sponsorlus aitab sihtrühma tabada tema tavalises ja loomulikus keskkonnas (nt Simpel session, sponsoreerib tänavakultuuri; koondab teatud stiili inimesi) Sponsorlus vs heategevus Spinsorlus on investeering, mille eesmärk on äri edendamine ja brändi toetamine. Sponsorlus on stateegiline vahend
proosa, olmeromaani laine, eksperimentaalne modernism, postmodernism. Autorid: Mihkel Mutt, Nikolai Baturin, Ene Mihkelson, Madis Kõiv, Leo Metsar, Lennart Meri, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing. 16. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1973–85. Uusromantiline (arbujalik) peatee, uuema rahvalaulu esteetika, modernistlikud alternatiivid. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (vastupanuluule), luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus, looduslähedus, väikeste asjade poeetika, lauluteksti osakaal luules kasvab, absurd ja iroonia. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat. 17. Jaan Krossi looming. „Kolme katku vahel“, „Taevakivi“, „Keisri hull“, „Professor Martensi ärasõit“, „Wikmani poisid“, „Paigallend“. Alustas luulega, satiiriline. Maailm on tehislik, looduslikkust vähe. Pole eriti lüürikat. Pöördutakse ajalukku, minevikku kasutatakse tuleviku huvides.
suurem levik (häälutused, luuleprõmmud, laulvad kirjanikud jne). Avangardsuse uus tõus viimase kümnekonna aasta jooksul (kummalised autorid luules ja proosas). Silma paistavad mõned mahukamad terviklikud värssteosed lüroeepiline tendents tugevneb. Poeetiliste ruumikäsitluse suurejoonelisemad arendused käesoleval aastakümnel. 15. Kes vanematest kirjanikest on olulised praegu ja miks? Klassikalisemaid võimalusi (pärimuse hingus laulu mõnu ilu ja armastus modernne klassikalisus - ..). Mari Vallisoo (oluline taustautor praegusele luulekirjandusele. ,,Viimane vihm", luuletuste koondraamat ,,Mälestusi maailmast"). Ly Seppel (Kristiina Ehin on tema tütar. Valikkogu ,,Kunas kodu saab valmis?" (2014). Peep Ilmet alustas 1960ndate lõpul undergroundkirjanduses alternatiivse hoiakuga. Olulisi mõjutusi Alliksaarelt. Valikkogu ,,Sõõlatud luule" (2013). Hando Runnel tugev laulutaustaga (erinevaid laule tema tekstidele). ,,Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" (2018)
1980ndate lõpul. Puudutasid Siberisse küüditatute elu). 17. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 197385. Uusromantiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee - klassikaline tuleb luulesse tagasi. Uuema rahvalaulu esteetika (Hando Runnel). Modernistlikud alternatiivid jäävad alles. Humanistlik ja rahvuslik hoiak (nn vastupanuluule) tsensuur tugevneb. Rahvuslikke motiive tuleb luulesse juurde. Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus. Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tugevnemine. Väikeste asjade poeetika (Viivi Luik). Lauluteksti osakaal luules kasvab. Absurd ja iroonia (kõige eredamad Jüri Üdi näitel 1970ndatel, Andres Ehini sõnamängud). Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) - pilt on ühtlasem kui 1960ndate lõpul. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat, Peep Ilmet (esikkogu ,,Tuulekanne" (1980), kasutab stiliseeritud keelt ja
Kõik viitab sellele, et „Keemiline pulm“ on autobiograafia, kuid siis väga segane autobiograafia. „Keemiline pulm“ ja „Päev“ on üks äärmus. Luule aastatel 1973-1985 Uusromntiline (ehk postsümbolistlik ehk arbujalik) peatee Uuema rahvalaulu esteetika kolm põhivõimalust Modernistlikud alternatiivid Humanistlik ja rahvuslik hoiak nn vastupanuluule Luulekeele suhteline staatilisus ja klassikalisus Looduslähedus // alternatiivina samas linnaluule tegevnemine Väikeste asjade poettika (Viivi Luik) Lauluteksti osakaal luules kasvab Absurd ja ioonia Undergroundis ka muud (ropendamine, rockkultuur jms) Kui 60ndate lõpus tundus, et modernistlik laine hakkab domineerima, sisi 70ndate lõpul enam ei tundu. Uusromaniline peatee on ikka siis peatee. On ootuspärane, et on võimalik rääkida humanistliku ja rahvusliku hoiaku uuest tulemisest
annaabi.ee 
