Peategelase isa, vanamees kes on välimuselt ja sisemuselt hull, selliseks on temast teinud loomulikul ''armas'' poeg. Poeg häbistas oma vanemad juba sellepärast, et nad tahtsid oma naabrile pulverisaatori kinkida, koos viinaga. Kas kingituse kinkimine vanemate endi asi pole? On küll, kuid vanemad olid liialt poja kontrolli all. Vaevalt, et keegi praegu kuskil samasuguseid katseid läbi viib nagu ''Suvekool'' is nähtub peategelase poolt, kuid õike pole võimatu. Minu jaoks on see mäng täiesti kohutav ja isegi kõige rahulikum inimene ei suudaks ükskõikseks jääda. Vaadates seda etendust, mõtlesin selle peale kuidas ma ise käituksin või kui kaua vastu peaksin, kui minul oleks selline poeg või sugulane. Ilmselgelt ei peaksi kaua vastu. Öelda inimesele midagi halba või leida kuidagi kontakt temaga teeks asja veelgi hullemaks. Esimese
Suvekool Autor Vaino Vahing, lavastaja Mati Unt Filmi esimestel minutitel tekkis minus tunne, et milleks üldse sellist jabarust kirjutada, veel enam lavastada.Süvenedes filmi hakkasid lahti hargnema inimsetevahelised suhted ja filmi tõeline traagika. Film algab perepoja naasmisega koju,osatäitjaks andekas näitleja Üllar Saaremets.Temaga on kaasas naine Maimu,keda mängib Piret Rauk.Esimesest hetkest alates on tunda olukorra meeleheidet ja närvilisust.Kojusaabunud poeg leiab eest suletud ukse ja on pettunud, et vanemad tema saabumise tunnistajaks pole.Sümboolne osa on vilel, mis on neil mõlemal naisega.Ta usub kindlalt, et vilistades ilmuvad kohale nii isa, kui ka ema.Vile peale saabubki ema ,kes tervitab oma poega ja miniat, tundes heameelt selle üle, et nad pikemaks ajaks sinna jäävad.Saabuvad isa ja tema tõde Elviira,kes on vaimuhaige ja juba 40 aastat elanud nendega koos...
(«Marat / Sade») 1992 M. de Unamuno / T. Dorst «Fernando Krapp saatis mulle kirja» 1993 W.Gombrowicz «Iwona, Burgundia printsess» 1994 A. H. Tammsaare / M. Unt «Taevane ja maine armastus» 1995 W. Gombrowicz, «Laulatus» 2000 M. Bulgakov/Mati Unt «Meister ja Margarita» 2000 H. Pinter «Majahoidja» 2001 Harold Pinter «Majahoidja» 2001 Anton Tsehhov «Kirsiaed» 2001 Andrus Kivirähk/Mati Unt «Romeo ja Julia» 2004 Vaino Vahing «Suvekool» 2004 Anton Rubinstein «Deemon» 2005. Pildil ,,Kärbeste saare" lavastus Mati Undi ütlemisi huumori... «Keegi ütles, et mu lavastustes saab nalja. Kus? Ja kui saab, siis mis nali see on? Või kui saab, siis huumor pole see päris kindlasti, see on must huumor! Oma loomult olen ma depressiivne, melanhoolne, mustad mõtted pidevalt peas.» ja elu kohta... «Enne magama jäämist on hea mõelda heade asjade peale siin maailmas
juhtkonna vastuvõtt ja kontsert. o Hansapank toetas meie digitaalraamatukogu projekti 150 000 krooniga projektsioonskanneri Minolta PS 7000 ostmiseks.. o Ilmus bibliograafia "Eesti tehnikaartiklid 1928-1935" (Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu töid, Seeria B, nr 5) o Lugejakoolituse vallas peeti esmakordselt e-raamatukogu tutvustav loeng doktorantidele. o Meie ja Tartu Ülikooli raamatukogu referentide traditsiooniline suvekool toimus Helsingi Tehnikaülikooli raamatukogus. o Esmakordselt käis 40 töötajat õppeekskursioonil Soomes Helsingi Ülikooli õppekeskuses Aleksandria o Seoses energeetikateaduskonna ületoomisega ülikoolilinnakusse likvideeriti energeetikateaduskonna raamatukogu · 2005 o 1. veebruaril sõlmisime 5-aastase koostöölepingu pikaajalise partneri Helsingi Tehnikaülikooli Raamatukoguga
avalduvad improvisatsioonilistes ja vabatantsu etendustes. Pealinna tantsuelu on oluliselt mõjutanud Mart Kangro. Noored tantsijad saavad oma oskusi panna proovile festivalil "Koolitants", mille korraldajaks on Eesti Tantsuagentuur. See on populaarseim, prestiizseim ja suurima osalejate arvuga noortele suunatud tantsuüritus Eestis, mille eesmärk on motiveerida noori väljendama end läbi tantsu ja liikumise. Populaarne üritus on igal aastal korraldatav Baltimaade Tantsu Suvekool. Nädalasel üritusel on võimalik omandada teadmisi ja oskusi erinevate, peamiselt välismaiste õpetajatekoreograafide käe all. Eesti taasiseseisvumisega elavnes ka kohalik tantsuelu. Loodi ohtralt uusi truppe ja tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. Tantsupeod 1934. aastal korraldati Tallinnas esimesed Eesti Mängud ehk Üleriigilised Võimlemise- ja Spordimängud, mille raames oli ühe osana ette
keskpaika ulatuv ajalugu ning sellest tulenev isikupärane õhkkond majas. Lisaks mitmekesisele näitusetegevusele on muuseum paik, mis pakub kvaliteetseid kunstikursusi, õpitubasid ning muid huvitavaid sündmusi nii täiskasvanutele kui lastele. Populaarsust ja palju huvilisi on leidnud kõikjal Euroopas tuntud rahvusvahelised klaasisümpoosionid ja sellele järgnevad näitused. Igasuviselt korraldatakse muuseumis 8 kunstiharidusprogrammi Suvekool, mille kursused on suviti erinevad, kuid kindla koha selles programmis on leidnud maali-, joonistus-, ja graafika tunnid. Kursustele lisanduvad kunstiteoreetilised seminarid ning lastele suunatud kunstipäev. Evald Okase algatusel Haapsalu linna loodud ning kogu perekonnaga juhitav muuseum on arenev institutsioon, mis tänaseks endale Haapsalu ja Eesti kultuuripildis olulise koha ja arvukalt külastajaid leidnud. 9 KASUTATUD KIRJANDUS http://www
põnevalt salapärasena. Lisaks hakkasin üha rohkem märkama, kuidas meediasse ilmusid erinevad kodanikuosalust propageerivad konkursid kooliõpilastele, mille peaauhinnaks oli tihti reis. Nii hakkasin aktiivselt neis osalema, avaldades arvamust esseedega ning viies läbi või osaledes erinevates projektides. Nüüdseks olen pärast gümnaasiumi lõpetamist tänu EL-i vahenditele külastanud umbes kümmet maad, paljusid mitmekordselt. On selleks olnud noortevahetus Itaalias, suvekool Prantsusmaal või europarlamendi saadikute külastamine Brüsselis . . . Seega võib öelda, et viie Euroopa Liidus oldud aastaga on täitunud üks minu lapsepõlve suurimaid unistusi, nimelt näha maailma. Tahes-tahtmata hakkab silma nende aastate jooksul muutunud haridusmaastik. Kui enne 1991. aastat oli kõrgharidusteel põhimõtteliselt kaks valikut – kas õppida Tallinnas või Tartus, siis praegu on lisaks eelpoolmainitud kahele valla Euroopa, laiemalt ka maailma tohutud haridusalased
1954 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professor. 1962 NSVL Kunstide Akadeemia korrespondentliige. 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL rahvakunstnik. 1972 valiti Leningradi Eksliibriste ja Graafika Ühingu auliikmeks 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Praegu elab Evald Okas Tallinnas, maalib, korraldab näitusi ning on Eesti Kunstnike Liidu liige. Tal on tütred Mari Roosvalt ja Kai Koppel, poeg Jüri Okas ning kolm lapselast. Samuti asub tal Haapsalus oma muuseum kus toimub ka suvekool, mis on Evald Okase Muuseumi suvisesse koolitusprogrammi kuuluv täiskasvanutele mõeldud 7 koolitus, kus pakutakse akadeemilist kunstiõpet nii kunstiharidust omavatele inimestele kui ka lihtsalt huvilistele. Varsti valmib ka ,,Evald Okase" film. Film keskendub elava klassiku ülirikkaliku loomingu tagasivaatele läbi vana kunstniku monoloogide Merivälja ateljeekeskkonnaks kohandatud pansionaaditoas
Jaan Kaplinski Neljakuningapäev (1977) ja Madis Kõiv & Vaino Vahing ,,Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus" (1982) biograafiline näidend Faehlmanist. Traditsiooni ajaloo juurte, rahvusliku ajaloo juurde pöördumine. Näidend on liiga pikk. Ei järgi realistlikku esteetikat. Räägib ajaloost ja selle sündmusest. Psühholoogilise rõhuasetuse kaudu võib rääkida psühhomodernismi tulekust Eesti draamasse ja ka Eesti proosakirjandusse: 1970nda I poolel Vaino Vahing , tema näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile" (1975). Rein Saluri ,,Külalised" (1974) tekstilahendusega loob mudelsituatsiooni, mängides ühte mudelit erineval viisil läbi. Samas psühholoogiline rõhuasetus, mälu teema. Postmoderne draama: ennekõike Mati Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984). Postmodernistlik esteetika erinevus senisest modernistlikust: ,,Good-bye, baby" (1975) läbiv süzee laguneb, näitemäng toimub pisikeste piltide kaudu.
seati sisse astronoomide ja geodeetide ajutised tööruumid ja osa astronoome kolis ka Tõraverre elama. 1961. aastast hakkasid Tõraveres toimuma astronoomia seminarid, millest ka tolleaegsed tudengid innukalt osa võtsid ja said seal oma kursuse ja diplomitööde tulemustega ka esineda. Valdav enamus töötajaid olid veel noored ja entusiastlikud. Peahoone valmimisega läks veidi rohkem aega. Katuse alla sai ta üsna kiiresti ja juba 1962. aasta suvel toimus seal üleliiduline astronoomia suvekool. Selle 4 esinejate hulgas oli Tõravere kosmoloogide hilisem kauaaegne koostööpartner akadeemik Jakov Zeldovits, USAst Nõukogude Liitu üle tulnud itaalia päritolu Bruno Pontecorvo, tulevane akadeemik Roald Zagdejev ja mitmed Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liidu juhtivad astronoomia ja füüsikaprofessorid. Hakkas toimuma läbimurre Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Liidu teaduse süsteemi. Kaugemale sel ajal eriti ei saanudki.
tada noort spetsialisti poole pöörduma. Lisaks toitumisprobleemidele käsitleti suvekoolis muid olulisi ja mõtlemapanevaid teemasid (nt noorte kehalise aktiivsuse tõstmine, narkomaania ennetamise uued suunad, inimese- ja ühiskonnaõpetuse ainekavade tööversioonide analüüs, metoodilised näpunäited inimeseõpetuse tundideks). Loodetavasti kohtume ka järgmisel aastal ning inimeseõpetuse õpetajate suvekool saab traditsiooniks. Kristi Kivisaar, Sõle Gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja, Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse liige Söömishäirega õpilast tuleb märgata http://www.opleht.ee/Arhiiv/2006/03.11.06/aine/koik.shtml Kust saab söömishäirete puhul abi?
– hakatakse otsima kõivulikku ürgelementi. Kui Kõivu näidendid ette võtta, siis seal on eritüüpi näidendeid. Kui on pooleldi ilma šüžeeta näidend – inimesed kühveldavad lihtsalt heina. Dialoog on üsna absurdne, haakumised on ootamatud ja imelikud. On müüte teisendav tendent ja absurdidraama, kolmandaks võiks nimetada kultuuriloolisi näidendeid. 1972 Vaino Vahing „Suvekool“ 1975 Vaino Vahing „Mees, kes ei mahu kivile“ 1974 Rein Saluri „Külalised“ 1975 Mati Und „Good-bye, baby“ 1984 Mati Und „Vaimude tund Jannseni tänaval“ 1980 Merle Karusoo „Olen 13-aastane“ 70ndatest alates võiks rääkida psühhomodernistlikust lainest. Kõik uuenduslikud tükid on ka modernistlikud tükid, kuid modernism on pigem nagu katusmõiste ja selle alla mahub palju erinevat. Eesti draamas on eriti
· 1995 Theatrumi asutaja ja juht Lavastusi: · Beckett ,,Godot`d oodates" 1976 · Tammsaare-Rummo ,,Ramilda-Rimalda" 1979 · Moliere ,,Tartuffe" 2000 · Moliere ,,Misantroop" 2011 Ingo Normet 1946 · Lõpetas 1969 GITIS-e · 1969-1991 Endla (alates 1983 peanäitejuht) · 1991 ETV-s · 1991 siiani Lavakunstikateedri õppejõud (1995-2011 juhataja) Lavastusi: · Vahing ,,Suvekool" 1972 · Saja ,,Puutuvid" 1977 · Kitzberg ,,Libahunt" 1986 · Herman ,,Hallo, Dolly" 1996 Elmo Nüganen 1962 · Lõpetas 1988 Lavakunstikateedri · Äratas kohe tähelepanu n.ö päikesepoiss · 1988-1992 Ugala näitleja, lavastaja · 1992 tänaseni Linnateatri peanäitejuht · 1998-2002 lavaka õppejõud, XX lennu juhendaja Elviste seostab teda Irdiga, ühe maja peremees. Lavastusi:
Vello Rummo (peanäitejuht 1969–1982) andis loominguliselt küllaltki vabad käed 1960ndate lõpus teatrisse tulnud GITISe haridusega Kaarin Raidile ja Ingo Normetile. Normet kui alusmaterjali austav ja hea žanritunnetusega lavastaja kandis Raidi Pärnust lahkumise järel Rummoga rööbiti küllaltki suurt lavastamiskoormust ning võttis 1982. aastal üle ka peanäitejuhi kohustused. Toonase teatriuuenduse suundumustega astusid dialoogi tema tõlgendus Vaino Vahingu näidendist „Suvekool” (1972) ja Juhan Liivi luulel põhinenud kompositsioon „Valu” (1973); leedu külaelu ajaloolist panoraami vahendas köitvalt Kazys Saja „Puutuvid” (1977) – siin avaldusid Normeti lavastajakäekirja tugevate joontena musikaalsus ja visuaalse vormi valdamine; laiemas vaatajaskonnas saavutas suure populaarsuse Ott Kooli maaelukujutus „Maarja maal” (1975). Rakvere teater tõusis üldpildis enam esile 1970. aastate teisel poolel, kui
Dialoog hakkab omaette elu elama. Madis Kõiv ja Vaino Vahing 1983 Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus - Esidavad kultuuriloolisuse tõusu eesti draamas. Tekib kultuurilooline aine, saame väita, kui vaatame proosat ja draamat. Kui isegi proosas on mitmeid lahendusi, traditsioonilisele jutustamisviisile omased viisid, draamas imelik tekstitüüp alles, mis ei mahu realistliku draama liistule. Vahing ja Kõiv kirjutasid pika näidendi ja seda siis tuli kärpida. Vaino Vahing 1972 Suvekool 1975 Mees, kes ei mahu kivile - monoetendus Jaan Oksast. Näidend kummalise võitu. Psühhomodernnsed näidendid. Vahing samaaegselt proosas hakkab tähtsat rolli mängima ja üldiste tõlgendusmudelite suunaja. Psühhoanalüüsi tutvustaja. Rein Saluri 1974 Külalised - Psühhomodernne. Seosed modelleeriva tendentsiga. Võrdlevalt Tuhkatriinumängu ja Saluri näidendit. Üks olulisemaid märksõnu "Mälu" Pöördutakse 40-50-aastate painete poole
annaabi.ee 
