andma, nõu jagama, oma kogemusi vahele pressima, võrdlema partnerit kellegi teisega, kritiseerima, süüdistama, rahustama, haletsema või mõnel muul moel ennast temast tähtsamaks tegema. Sageli ei suju koostöö seetõttu, et me ei mõista teist osapoolt. Aktiivne kuulamine aitab sellele kaasa. Passiivne kuulamine paneb partneri lukku. Võtet, mis püüab teist poolt pigem muuta kui aktsepteerida, nimetatakse suhtlemistõkkeks. Levinumad suhtlemistõkked on käskimine, hoiatamine, moraali lugemine, nõu andmine, süüdistamine, sildistamine, rahustamine, ülekuulamine. Aktiivne kuulamine võimaldab jätta vastutuse probleemi lahendamisel teisele osapoolele ning aitab tundeid välja tuua. Tunnete n-ö karpi panemine pole kasulik ei tervise ega ka töö tõhususe seisukohalt. Aktiivse kuulamise abiga saab inimesi julgustada tunnete taha nägema ja sealt leidma probleemi põhjust, mis selliseid tundeid tekitab.
Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp P. Hersey ja K. Blanchard (1993) on käsitlenud oma situatiivse eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja järgijate valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja juhtimises. Antud teooria kohaselt rakendavad juhid nelja juhtimisstiili: käskimine ehk autokraatlik juhtimine, selgitamine, osalemine ja delegeerimine. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: · range tegevuse koordineerimine · distantsi loomine ja hoidmine alluvatega · ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu · alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine · juht määrab eesmärgid ja otsustab ise, sest peab ennast kõige kompetentsemaks
Juhtimise alused (5-6. loeng) Liina Puusepp P. Hersey ja K. Blanchard (1993) on käsitlenud oma situatiivse eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja järgijate valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja juhtimises. Antud teooria kohaselt rakendavad juhid nelja juhtimisstiili: käskimine ehk autokraatlik juhtimine, selgitamine, osalemine ja delegeerimine. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: · range tegevuse koordineerimine · distantsi loomine ja hoidmine alluvatega · ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu · alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine · juht määrab eesmärgid ja otsustab ise, sest peab ennast kõige kompetentsemaks
võsukesel üksipäini kõike läbi proovida ja katsetada. Minu seisukoht on selline, et noored peavadki katsetama ja otsuseid ise tegema, nii leitaksegi kõige õigem tee tulevikku. Ja kui mõelda narkootikumide ja varguste suhet siis alati tuleb mõelda enne kui midagi teed, sest üks tegu viib teiseni ja lõpptulemus ei pruugi olla sugugi hea. Kõige parem ja tõhusam abivahend noorte aitamisel otsuseid teha on suunamine, mitte keelamine ja käskimine. Kristi Lember XIIÕA
soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus sum, loqui rääkima, vestlema) kõneakt lihtne kõnetegu, omavahel grammatikareeglitega (kokkulepetega) seotud häälikute tekitamine. Sel moel öeldakse midagi, millel on tähendus. Seega: grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus. Illokutiivne kõnetegu küsimine, käskimine, vastamine, lubamine jne on tegu, millel on eesmärk. Te kasutate keelt (teete midagi) selleks, et midagi saavutada. ). Perlokutiivne kõnetegu, millel on mõju vastuvõtjale ehk sellele, kes kuuleb tähenduslikku ütlust (tondijutt [mis on illokutiivne tegu] hirmutab last). Neid ei saa teistest eraldi sooritada, ühe kõneteo dimensioonid. Austin:Ütlused on olulised mitte sellepärast, et nad kirjeldavad asju, vaid seepärast, et nad teevad midagi.
avanevad teile, peavad teist lugu. See on edukuse algus, kuid kuidas seda saavutada? Tuleks meeles pidada järgmiseid põhioskusi: 1) Kuulamine: tähelepanu mitte verbaalne käitumine vaikne kuulamine Peegeldav kuulamine empaatiline kuulamine mälu Peegeldava kuulamise alla käib täpsustamine, ümbersõnastamine ja tunnete peegeldamine. Empaatilist kuulamist kirjeldab positiivne hoiak ja enese austus. Kuulamisbarjäärid on: - käskimine ja nõudmine - hoiatamine, ähvardamine, lubaduste andmine - soovitused ja otsustused - õpetamine ja moraliseerimine - hukkamõistmine, kriitika, süüdistamine, mittemõistmine - kiitus ja nõustumine - iroonia, põhjendamatu üldistus, siltide kleepimine - rahustamine, kaastunne, lohutamine - selgitamine, ülekuulamine, sõelumine - kõrvalejuhtimine, teema vahetamine, unelemine 2) Eneseavamine kui lihtsalt enesekohase informatsiooni edastamine.
Kuid siiski arvan et Kustas ajab Hildet mõttetult taga. Ta annab naisele lootut ning hiljem võtab selle. Naine jätab enda abikaasa, et olla oma armastatuga koos, aga Kustas ei vasta samaga tema tunnetele ja seetõttu peab Hilde jääma lapsega üksinda. Seda on valus vaadata, est naine ei ole ju milleski süüdi. Miks ei saa südant sundida? Kui saaks, siis Kustas oleks endiselt Hildega koos, aga siiski ei suuda ta lihtsalt kohusetundest koos elada. Selgelt väljendub südame mitte käskimine Tooni elus, kes palvetab Kustas eest, et see merelt tagasi tuleks, mitte oma mehe eest. Kuidas suudatakse aktsepteerida mere julmust? Väga raske on leppida kallite inimeste surmaga. Otsitakse süüdlasi, aga tuleb edasi minna. Inimeed peavad endale elgeks tegema, et antud olukorras on meri nii andja kui võtja rollis. Ilma mereta poleks inimesi, ses ainult merest seal elataksegi. Ollakse harjunud selliste eluviisidega ning usun, et teisiti ei osataks elada. TEGEVUSLIINID:
Jean-Jacques Rousseau Elulugu Rousseau sündis Genfis 28. juunil 1712. aastal. Ta luges raamatuid juba viie- või kuueaastaselt ja õppis muusikat. Sügavat mõju avaldas poisile Plutarchos. Ta õppis linna kirjutaja juures, siis vasegraveerija juures, kuni põgenes kodulinnast Annecysse ühe katoliku preestri juurde poiss astus katoliku usku. Siis lasi preester talle muusikat õpetada, õppis ka botaanikat, siis kunsti ja teadust, milles näitas üles erilist andekust. Ta hakkas komponeerima ka laule, katsetas füüsika alal ja koduõpetajana. Rousseau on aga öelnud, et ei kõlba kasvatajaks. Ta mõtles ka nootide ülestähendamist lihtsustada ja sellele ehitas ta lõpuks oma lootused. Pariisis üritas läbi lüüa nootide kirjutajana ja kirjanikuna, kirjutas võistluskirjutisi, mis krooniti auhinnaga. Kirjutas ka töö riigikorralduse kohta. Tema tähtsust võib suruda mitmesugustesse vormelitesse, kuid nad kõik tuletuvad tegevusest, et ta julges kõnelda s...
mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust kritiseerimine hoiakute, tegude negatiivne hindamine sildistamine stereotüpiseerimine diagnoosi panek eksperdi mängimine kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine argumenteerimine emotsioonide ignoreerimine rahustamine võib mõjuda vastupidiselt / võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine sildistamine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine õigustamine teema vahetamine takkakiitmine vajalikud suhtlemisel: usaldamine
Masslow püramiid Herzbergi teooria Familism Harlow eksperiment Soma kuubikute juhtum Piitsa ja präänikuga ei motiveeri 18poole, ,,lolli õpilase" fenomen Emotsionaalsed-ratsionaalsed Dünaamiline-stabiilne Rollid-ametid Liimete vajaduste rahuldamine- kauslikkus v ühiskonnale vajalikud teenused Personaalsus-positsioon Autoritaarne-formaased õigused Suund alt üles-ülalt alla Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid Sotsiogramm-organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tõmme-lojaalsus Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine:temperament, intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt. Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan Staatus kui prestiiz-suhteline hierar...
vanem. Heakskiitev vanem, nagu nimetus juba ütleb, on kiitev, julgustav ja tunnustav. Kõik mis laps teeb seda ta kiidab ja julgustab teda alati edasi minema, sellisel tasandil suhtleja võib paljudele meeldida ning vajalikul hetkel anda julgustava tõuke, et teatud tegevusega saadakse hakkama. Kui heakskiitev vanem on pigem leebe ja julgustav, siis kriitiline vanem on rohkem range. Kriitilist vanemat iseloomustavad sõnad käskimine, keelamine, moraalitsemine, õpetamine ja laitmine. Sellisel tasandil käitumine võib paljudele inimestele olla vastumeelne ning sellise inimesega lihtsalt ei suhelda, sest kellele ikka meeldiks suhelda inimesega, kes ei ütle midagi head, ainult vigasid leides. Eelnevaid suhtlust mõjutavaid tegureid analüüsides ja toetudes tunnis läbi mängitud rollimängule olen mina üldiselt täiskasvanu tasandil ja pigem kehtestav suhtleja. Arvan, et
Suhtlustõkked on: x Kritiseerimine teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. x Sildistamine teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. x Diagnoosi panek inimese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiaatri mängimine. x Kiitmine teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. x Kamandamine teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. x Ähvardamine püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsete rakendada. x Moraali lugemine teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. x Ülekuulamine suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. x Nõu andmine teise inimese probleemidele lahenduse andmine.
jaguneb üksikisiku tase(teiste mõistmine, orienteeritus teenuste osutamisele, teiste arendamine) ja kollektiivne tase(mitmekesisuse ärakasutamine, poliitiline teadlikus). Samuti sotsiaalsed oskused, siit tuleneb teiste mõjutamine(mõjuvõim, kommunikatsioon, konfliktidega toimetulek, eestvedamine, muutuste esilekutsumine). Samuti ühistegevus, koostöö(sidemete loomine, koostöö ja ühistegevus, valmidus meeskonnatööks Neli eestvedamise stiili: toetamine, juhendamine, delegeerimine, käskimine Eestvedamine oma erinevates vormides mõjutab alati otseselt organisatsioonide tulemuslikkust. Ümberkujundav eestvedamine"4l model" 1.) Idealiseeritud mõju karismaatilisus, tugev rollimudel järgijatele 2.) Motiveerivalt inspireeriv kõrgete ootuste viimine järgijateni 3.) Intellektuaalne stimuleerimine suunata järgijaid käituma loominguliselt ja innovaatiliselt 4
Näitab, milline võib olla juhi reageering mingile olukorrale ja ka vastavalt näitab seda, et kuidas alluvad vastava olukorraga suudavad toime tulla ja kui motiveeritud nad on. Madal Kõrge Müümine Osalemine (Kuule, Ants! (Teate, mehed!) Mis oleks, kui..) Käskimine Delegeerimine (tooge ära!) (meie eesmKommunik atsioon on teabevahetuse Orienteeritus ülesandele protsess, mille · Käskimine madal valmisolek, alluvad ei oska, ei taha, on ebakindlad käigus toimub
1.1 Isikutaju Inimene tajub ennast ja teisi inimesi. See, kuidas me ennast ja teisi näeme, mõjutab meie tundeid, käitumist ja suhteid teiste inimestega. Enesetaju on isiklike kogemuste alusel kujunenud kujutluspilt, millisena me ennast tajume (Pullmann 2003:195-196). Isikutaju on protsess, mille käigus toimub partneri ja tema poolt antava info valikuline vastuvõtmine, tõlgendamine ja hindamine (Kidron:2004:45). Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /...
Kordamisküsimused EKSAMIKS 17.04.2014. 1) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 2) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid on järgmised: 1) esindaja roll on seotud organisatsiooni esindamisega väljaspool ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes; 2) eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ning organisatsiooni ja alluvate vajaduste ühitamises; 3) sidepidaja roll hõlmab ühistegevust organisatsiooni muude juhtidega ja firmale vajalike organisatsiooniväliste isikutega. Informatsiooniga seotud rollid on järgmised: 1) info vastuvõtja rolli täidab juht alluvatega suheldes, aruandeid ja ettekandeid uurides ja mitmesuguseid isiklikke kontakte kasutades; 2) infojagaja rollis korraldab juht sobiva teabeedastussüsteemi; 3) kõneleja rollis annab juht infot ka neile, ke...
seda mõjutab 22. Hersey ja Blanchardi eestvedamisteooria Situatiivse teooria mudel. Juht peab valima oma käitumist vastavalt sellele, milline on tema keskkond. Eelkõige peab juht keskkonnas jälgima seda, et millised on tema järgijad, alluvad või need inimesed, keda tema peab juhtima. Vastavalt sellele peab tema valima oma käitumise. Toetav käitumine Toetamine Nõustamine (S3) (S2) Delegeerimin Käskimine e (S1) (S4) Käskiv käitumine liidri areng 23. Juhtimisvõrgustik Inimestele orienteeritus Külaklubi juht Meeskonna juht "Kesktee" "Huvitu" juht Ülesandekeskne juht Ülesandele orienteeritus 24
vaid ka juhitav ja kontrollile alluv protsess. lihtne kõnetegu, omavahel grammatikareeglitega Kood (kokkulepetega) seotud häälikute tekitamine. Sel moel öeldakse midagi, millel on Kood on kultuuri või subkultuuri liikmete ühine tähendus. Seega: märgisüstee grammatiliselt õigesti koostatud lause, millel on tähendus. Kood koosneb: Illokutiivne kõnetegu küsimine, käskimine, · märkidest ja vastamine, lubamine jne on · tavadest (reeglitest), mis määravad, kuidas ja millistes tegu, millel on eesmärk. Te kasutate keelt (teete midagi) seostes märke selleks, et midagi kasutatakse ning kuidas võib neid üksteisega ühendada saavutada. ). keerukamate
kuulamine on võimas mitteverbaalne sõnum, mida võib edukalt kasutada selleks, et inimene tunneks end täielikult heaks kiidetuna. Kui vanemad lapsele vastavad, lausuvad nad sageli midagi ka lapse enda kohta. Seepärast avaldabki suhtlemine lapsele kui isiksusele ja kokkuvõttes ka teie suhtele nii suurt mõju. Iga teie sõnum ütleb lapsele midagi selle kohta, mis te temast arvate. Järk-järgult paneb ta kokku pildi, kuidas te teda kui inimest tajute. Suhtlemistõkked: 1. Käskimine, suunamine, juhtimine 2. Hoiatamine, manitsemine, ähvardamine 3. Moraali lugemine, jutlustamine 4. Nõu andmine, lahenduste pakkumine 5. Loengu pidamine, õpetamine 6. Hinnangu andmine, süüdistamine 7. Kiitmine, kõigega nõustumine 8. Sildistamine, naeruvääristamine, häbistamine 9. Tõlgendamine, analüüsimine 10. Rahustamine, lohutamine 11. Uurimine, küsitlemine, ülekuulamine 12. Teema vahetamine, naljatlemine Ukseavajad
Äärmuslikes usulahkudes, poliitilistes liikumistes CPE liidristiilide mudel (Ekvall & Arvonen, 1991) ·Muutustele orienteeritud (Change) ·Ülesandele orienteeritud (Production) ·Töötajale orienteeritud (Employee) Juhtimise efektiivsus -juhtimisstiil 1. teadmised -loe, räägi, kuula 2. oskused -kogemused, treeningud 3. stiil 4. isikupära (personaalsus) Juhtimisstiilid IK -instruktsioonid ja korraldused PL -probleemide lahendamine PT -psühholoogiline tugi DG delegeerimine Käskimine -IK ·range tegevuse koordineerimine ·distants alluvaga ·ühesuunaline kommunikatsioon, võimu kasutamine ·alluvate kuulekus, nende ootustega mittearvestamine ·juht määrab eesmärgid ja otsustab ise -peab end kõige kompetentsemaks ·juht esitab otsusesd rangete korraldustena koos sanktsioonidega ·juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ja kontrollib täitmist Sobib madala tööalase küpsuse puhul -nii psühholoogiline kui professionaalne küpsus madalad Selgitamine -PL
Energilisus Stressitaluvus Soov vastutada Situatsioonist lähtuv juhtimisstiilide käsitlus o Pole olemas ühte ja parimat juhtimisstiili o Efektiivne juhtimisstiil peab tagama, et töö saaks tehtud, tulemuse saavutamiseks peab juht arvesse võtma alluvate võimekuse taset ja vastavalat kohandama oma stiili o Juhilt eeldatakse arenemisvõimelisust ja alluvate võimetega arvestamist o Käskimine, Delegeerimine, Müümine, Osalemine Võimu allikad o Tasul põhinev juht saab edutada, palka tõsta o Karistusel põhinev juht võib karistada o Positsioonil põhinev alluvad tajuvad, et juht on kõrgemal positsoonil: turvatundevajadus o Karismaatilisusel põhinev temaga tahetakse sarnaneda o Ekspertvõim liidril suuremad teadmised valdkonnas
Suhtlemispsühholoogia 2015 Kordamisküsimused 1.TAJUVEAD (VÄHEMALT 5) Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine. Sellel etapil jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendusi, liigutusi, kehaehitust, riietust. Üldmulje kujunemine. Järgnevalt lisandub hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Ta hindab teise kas meeldivaks või ebameeldivaks, sõbralikuks või ebasõbralikuks jne. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Järgnevalt tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Omavaheliste suhete prognoos. Pärast inimese omaduste ja seisundite tunnetamist püütakse ennustada, ...
�� kui alluva arvab, et lisavastutust ei kompenseerita Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine �� Ideede müük, mõjutamine �� Panna tegevus meeldima �� MicKinsey ja Co 7 S-i eristamaks juhti liidrist �� Juht: Strateegia, Struktuur, Süsteemid �� Liider: Isikkoosseis (Staff), Stiil, Oskused (Skills),Väärtused (Shared values) Lähenemised eestvedamisele – koolkonnad (liidri isiksuseomaduste teooria, käitumisteooria, situatsiooniline teooria) Eestvedamine vs Käskimine .� Eestvedamine- protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel .� Soov juhile järgneda (mitte vajadus käsule alluda) .� Näide- kas eestvedamine või käskimine? Isiksuseomaduste teooria .� Teooria kese isikuomadustel .� Püsivad (ennustatavad) käitumis- ja reageerimisviisid .� Omadus -> käitumine seos. Mis omadused need siis on? .� Big 5. Costa ja McCrae NEO-PIR Juhti omadused/juhtimisstiilid (vt pilti järg lk):
d. kiitmine – teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. Tagamõte! „Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa saad sellega hakkama“ e. rääkida inimestele, et nad kasutavad teesulge 2. Lahenduste pakkumine a. kamandamine – teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. „Tee nüüd oma kodutöö ära. Miks? Sest mina käsin“ b. ähvardamine – püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsete rakendada. „Tee seda, muidu…“ c. moraali lugemine – teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema. „Sa ei peaks lahutama, mõtle, mis siis lastest saab“ d
· Kuulamisest hoidumine (vestlusteema muutmine) · Hinnangulisus (Nii ei tohi teha! Nii peab tegema!) · Rahustamine (Küll kõik saab korda!) · Tähelepanu kõrvalejuhtimine, probleemi kõrvaleheitmine · Tõrjumine ( Sellest me ei räägi) · Kaiselisus ( enese kaitsmine, kliendi ründamine) · Nõuadmine · Iroonia, naljakspööramine · Stereotüüpsed vastused ( Selline on elu. Kõigil on raske) Gordoni kuulamise barjäärid : käskimine hoiatamine, ähvardamine moraliseerimine nõu andmine, lahenduste pakkumine informeerimine, loengu pidamine hindamine, süüdistamine nõustumine, kiitmine sildistamine, häbistamine interpreteerimine, analüüsimine kaasatundmine, toetamine küsitlemine vältimine Kuulamisoskuse parandamiseks tuleks lükata edasi hinnangu andmist, pühendamise arendamine kuulamiseks, vältida tähelepanu hajumist, oodata enne, kui vastata; kliendi poolt
Positsiooni võim- volituste ja kontrolli ning ressursside jagamise ulatuses ja võimes suunata inimeste käitumist soovitud suunas 9. Juhi orientatsioonid. Töötajakeskne juht- töötajate ja kollektiivi areng, heaolu, positiivsed suhted, toetab iseseisvaid otsuseid, juhi käitumine on sõbralik Töökeskne juht- tähelepanu lõpptulemusel, tähtsustab tööprotsessi, produktiivne, edu sotsiaalse heaolu arvelt, juht hoiab distantsi 10. Eestvedamise stiilid. Käskimine e autokraatlik juhtimine- juht keskendub ülesande täitmisele, vähem suhetele, juht hoiab distantsi, määrab eesmärgid, kehtestab tegevusreeglid, valid tegevusviisid ja kontrollib teostust, eeldab allumist ja käskude täitmist. Selgitav juhtimine- Juht pöörab tähelepanu nii suhetele kui ülesande täitmisele. Juht määrab eesmärgid, aga kaasab töötajad otsustusprotsessi, samas kehtestab reeglid ja annab korraldusi.
3. Mis on erilise isiksuse teooria? Suurmehe teooria – liidriks sünnitakse, mitte saadakse. Sadade isikuomaduste ja muude omaduste kombinatsioon määrab inimese võimaliku edu liidrina. Kaks eestvedaja tüüpi : traditsiooniline (sünnitakse) ja karismaatiline. 4. Kirjeldage Hershey Blanchardi mudelit (pikk küsimus). Suhetele orienteeritust ja ülesandele orienteeritust kombineerides on saadud neli juhtimisstiili: käskimine, müümine, osalemine ja delegeerimine. Näitab, milline võib olla juhi reageering mingile olukorrale ja ka vastavalt näitab seda, kuidas alluvad vastava olukorraga suudavad toime tulla ja kui motiveeritud nad on. Juhtimisstiili valides peaks juht lähtuma järgijate valmisolekust. Kui alluvad ei ole valmis ega oska oma
Liider Liider · kõrge suhete, madal ülesande fookus · kõrge fookus ülesandele ja suhetele · liidri roll on julgustav ja toetav · liider arvestab töötajate arvamusega Järgija Järgija · kogenud ja võimekas, kuid ebakindel · soov ülesannet täita, kuid oskused ebapiisavad Delegeerimine Käskimine · Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee · Liider valib eesmärkide saavutamise tee · Liider teeb koostööd otsustamisel · Otsuste täitmise kontroll ja sanktsioonid · Järgijad seavad ülesanded · Liider määrab ülesanded Liider Liider · madal ülesande ja suhete fookus · suunatud ülesandele, vähem suhetele
3. Mis on erilise isiksuse teooria? Suurmehe teooria – liidriks sünnitakse, mitte saadakse. Sadade isikuomaduste ja muude omaduste kombinatsioon määrab inimese võimaliku edu liidrina. Kaks eestvedaja tüüpi : traditsiooniline (sünnitakse) ja karismaatiline. 4. Kirjeldage Hershey Blanchardi mudelit (pikk küsimus). Suhetele orienteeritust ja ülesandele orienteeritust kombineerides on saadud neli juhtimisstiili: käskimine, müümine, osalemine ja delegeerimine. Näitab, milline võib olla juhi reageering mingile olukorrale ja ka vastavalt näitab seda, kuidas alluvad vastava olukorraga suudavad toime tulla ja kui motiveeritud nad on. Juhtimisstiili valides peaks juht lähtuma järgijate valmisolekust. Kui alluvad ei ole valmis ega oska oma
Juhi ül on tekitada inimestes pühendumust, uskumust. 4. Kirjeldage lühidalt Hershey Blanchardi mudelit. Idee selles, et juht peaks olema kameeloen, kuigi tal on teatud suundumus. Meeskonnal on 4 arenguastet, mis käib koos erineva juhtimisstiiliga ja juht peab suutma muuta oma juhtimisstiili vastavalt sellele. Suhetele orienteeritust ja ülesandele orienteeritust kombineerides on saadud neli juhtimisstiili: käskimine, müümine, osalemine ja delegeerimine. Näitab, milline võib olla juhi reageering mingile olukorrale ja ka vastavalt näitab seda, kuidas alluvad vastava olukorraga suudavad toime tulla ja kui motiveeritud nad on. Juhtimisstiili valides peaks juht lähtuma järgijate valmisolekust.
4. Kirjeldage lühidalt Hershey-Blanchardi mudelit (pikk küsimus) 18 Idee selles, et juht peaks olema kameeleon, kuigi tal on teatud suundumus. Meeskonnal on 4 arenguastet, mis käib koos erineva juhtimisstiiliga ja juht peab suutma muuta oma juhtimisstiili vastavalt sellele. Suhetele orienteeritust ja ülesandele orienteeritust kombineerides on saadud neli juhtimisstiili: käskimine, müümine, osalemine ja delegeerimine. Näitab, milline võib olla juhi reageering mingile olukorrale ja ka vastavalt näitab seda, kuidas alluvad vastava olukorraga suudavad toime tulla ja kui motiveeritud nad on. Juhtimisstiili valides peaks juht lähtuma järgijate valmisolekust. Käskiv mõttekas, kui grupp alles tekkiv, luuakse organisatsiooni, ka kriisiolukorras, kulukas, ei kasuta inimeste enda mõtlemisvõimet. Kui
mängimine. "sa oled minu jaoks nagu avatud raamat sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada." "Sa pead end minust paremaks ainult seepärast, et oled ülikoolis käinud." · Kiitmine: teisele inimesele, tema tegude või hoiakute positiivse hinnangu andmine. "Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa aitad mul täna muru niita." · Kamandamine: teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. "Tee nüüd oma kodutöö ära." · Ähvardamine: püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsetakse rakendada. "Sa teed või muidu..." · Moraali lugemine: teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema: "Sa ei peaks lahutama, mõtle, mis siis lastest saab." · Ülekuulamine: suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga
Liider Liider · kõrge suhete, madal ülesande fookus · kõrge fookus ülesandele ja suhetele · liidri roll on julgustav ja toetav · liider arvestab töötajate arvamusega Järgija Järgija · kogenud ja võimekas, kuid ebakindel · soov ülesannet täita, kuid oskused ebapiisavad Delegeerimine Käskimine · Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee · Liider valib eesmärkide saavutamise tee · Liider teeb koostööd otsustamisel · Otsuste täitmise kontroll ja sanktsioonid · Järgijad seavad ülesanded · Liider määrab ülesanded Liider Liider · madal ülesande ja suhete fookus · suunatud ülesandele, vähem suhetele
kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Juhtimisstiilid: Käskimine ehk autokraatne juhtimine · Müümine ehk selgitamine · Osalev juhtimine · Delegeeriv juhtimine Madal ülesandele ja kõrge suhetele Kõrge ülesandele ja kõrge suhetele orient. orienteeritus S2 Müümine S3 Osalemine S4 Delegeerimine S1 Käskimine Madal suhetele ja madal ülesandele orient Kõrge ülesandele, madal suhetele orient. Järgijakeskne juhtimine Liidrikeskne juhtimine 14. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria V. Vroomi ootuste teooria puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda vaadeldakse Y teooria seisukohalt lähtuvalt kui võimekaid indiviide. Vroom-Yetton-_Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseksInimesed
3. pane tähele 4. kasuta päeva 5. inimeste tervis peaks olema kõrgeim seadus 6. olge tunnistajateks 7. Titius on minu pärija 8. nõnda ma annan, nõnda ma määran, nõnda ma pärandan, kviriidid, olge mulle tunnistajateks 9. seadus ütleb, et surnud inimest ei tohi linnas matta ega põletada 10. linnaelanike preetor pidagu kahte liktorit (auvahid) 11. hagema, nõustama, vastama 12. õigusvõimet omama, õigusvõimeline olema. Õigusvõimet mitte omama. 13. seadusel täius on käskimine, lubamine, keelamine, karistamine 14. tunda seadust on mitte meeles pidada nende sõnastust, vaid nende jõudu ja võimu 15. ära tee kellelegi haiget (mitte kellelegi haiget teha/mitte kedagi vigastada) 16. üks asi on müümine, teine on ostmine, üks asi on kaup ja teine väärtus 17. jõudu on lubatud tagasi tõrjuda jõuga 18. eksimine on inimlik 19. kasuliku ühendmine meeldivaga 20. pettuse varjamine on samuti pettus 21. parem taluda ülekohtut, kui ise teha ülekohut 22
Juhtimisstiilid: Käskimine ehk autokraatne juhtimine Müümine ehk selgitamine Osalev juhtimine Delegeeriv juhtimine Juht peab valima juhtimisstiili vastavalt järgijate tööalasele küpsusele ehk valmisolekule st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Valmisolek jaguneb psühholoogiliseks (nõustumine, kindlus) ja professionaalseks (võimelisus). . Juhtimisstiilid: · Käskimine ehk autokraatne juhtimine, · Müümine ehk selgitamine, · Osalev juhtimine, · Delegeeriv juhtimine. 10 14. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria V. Vroomi ootuste teooria puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda vaadeldakse Y teooria seisukohalt lähtuvalt kui võimekaid indiviide. Vroom-Yetton-_Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseksInimesed on
SISSEJUHATUS Rosseau pedagoogilised mõjustused ulatuvad meie ajani. Tema vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde". Ta nõudis kultuuri tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis osutusid talle võimatuks. Ta tegi kultuuri küsitavaks, et seda hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus, välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles...
alluvad vastava olukorraga suudavad toime tulla ja kui motiveeritud nad on. 15 Juhtimise alused Madal Kõrge Müümine Osalemine (Kuule, Ants! (Teate, Mis oleks, mehed!) kui..) Käskimine Delegeerimine (tooge ära!) (meie eesmärgiks on võit) Orienteeritus ülesandele 5.6 Mis on Blake-Mouton maatriks? Blake-Mouton'i maatriks on 5 peamisest juhtimisstiilist koosnev maatriks. Teljed näitavad suhetele ja tegevusele orienteerituse tähtsust. (1,9) CCM (9,9) TeamM (5,5) MotR
.........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ..............................................................................12 1.4 Juhtimise ja eestvedamise teooriad ................................................................................................... 19 Käskimine ehk autokraatne juhtimine, ...................................................................................................27 1.5 Karisma ja emotsionaalne intelligentsus ...........................................................................................28 1.6 Liider, järgija ja eestvedamise ning järgimise tehnikad ...................................................................33 1.7 Tulemusjuhtimine...........................................................................
- Nõuandmine - Iroonia; naljakspööramine (NB! Kultuuri- ja kontekstispetsiifiline! Teatud vanuses lapsed ei pruugi irooniast aru saada) - Stereotüüpsed vastused (Selline on elu. Kõigil on raske. Aeg parandab haavad) Kasulikud, kuna markeerivad teatud tähendusi. Omavahelise suhtluse kergendamine, kuna enamus inimesi teab, mida ”aeg parandab haavad” tähendab. Probleemid tekivad, kui selline vastus ei vasta individuaalsetele vajadustele. Thomas Gordon: kuulamise barjäärid: käskimine, hoiatamine, ähvardamine, moraliseerimine, nõu andmine, lahenduste pakkumine , informeerimine, “loengu pidamine”, hindamine, süüdistamine, nõustumine, kiitmine, silditamine, häbistamine , interpreteerimine, analüüsimine, kaasatundmine, toetamine, küsitlemine, vältimine Hea teada! Teatud käitumised kutsuvad enam esile kaitselisust partneri reageeringutes. Nendeks võivad olla: - hinnangulisus, - kontrolliv käitumine,
indiviididele ning neid võib kultuuris eksisteerida tohutult. Siin ei esine mingit püüetki ühtsusele ning sellist eklektismi toetab ka meedia, mis propageerib hedonistlikku tarbimiskultuuri. "Le Différend" (riid, lahkheli, lahknevus) ilmunud 1983 aastal. Toob sisse uue terminoloogia. Põhineb Wittgensteini keelemängudel. Kaks mõistet : lausete reziimid - reeglid, mille järgi lauseid ehitatakse ja luuakse, nt. käskimine, küsimine, tunnetus, demonstratsioon jne. diskursuse zanrid - põhineb lausete reziimidel ja on reeglite kogum, mida järgides me mingeid heterogeenseid lauseid ühendame jadaks, et saavutada kindlat eesmärki, nt. teada, hinnata, võrgutada. Neid keelemänge iseloomustab agoonilisus ehk võitluslikus, mis on tingitud sellest, et siin
abil on võimalik suhelda. Erinevad üksused võivad kasutada üksuse ülesandest lähtuvalt lisa käemärke. Antud materjali tegemisel on kasutatud Valdo Veski poolt ja leitnant Arti Levandi juhendamisel sooritatud 6. põhikursuse lõputöö "Käemärkide alane väljaõpe kaitseväes." Käemärke kasutatakse: · kui vahemaad on pikad (nt rännakul); · kui on vaja tegutseda vaikselt (nt patrull, varitsus jne); · kui müra tõttu on sõnaline käskimine raske; · muudel juhtudel, kui on võimalik kontaktioht vaenlasega. Tähelepanu saamiseks on neli võimalikku moodust: · üks tugev vile (ainult lahinguolukorras); · sõrmenips; · koputus sõrmenukkidega vastu püssipära; · vaikne vile. Käemärkide andmisel tuleb arvestada, et: · käemärki antakse alati selle käega, milles pole relva; · relv on alati suunatud vastase poole; · võimalusel ei tohiks kasutada sõrmekombi- natsioone (labakindad).
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
Kui enesehinnang on madal, siis inimene panustab vähem. Enesehinnang enne organisatsiooni tulekut ja kuidas organisatsioon seda mõjutab. 23. Hersey ja Blanchardi eestvedamiseteooria P. Hersey ja K. Blanchard (1993) on käsitlenud oma situatiivse eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja järgijate valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja juhtimises. Antud teooria kohaselt rakendavad juhid nelja juhtimisstiili: käskimine ehk autokraatlik juhtimine, selgitamine, osalemine ja delegeerimine. Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist: · range tegevuse koordineerimine · distantsi loomine ja hoidmine alluvatega · ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu · alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine · juht määrab eesmärgid ja otsustab ise, sest peab ennast kõige kompetentsemaks
vastu võetud. 2014 100% (:) kivisildnik Kivisildniku skandaalsus tema nime ümber paisus kõige suuremaks 1996nda-97nda aasta paiku. Kära aga hakkas enne seda raamatut. Kära allikaks oli „Eesti Nõukogude...“, tekst oli käsikirjana ringelnud juba 5-6 aastat. See teos riputati interneti üles. Sõnavabaduse suhtes internetiajastul oli 96ndal aastal uus teema ja Eestis sisuliselt täiesti uus läbimäng sel teemal. Selge, et käskimine ja keelamine, juhul kui kogu interneti kinni ei panda, ei toimi enam nii nagu ta varem toimida sai. Teine õpetus oli, et uues situatsioonis 90ndatel kippusid väga kergesti segi minema elu ja kirjanduse piirid. See aktualiseeris ka fiktsiooni ja reaalsuse üle mõtlemise. Kui tahta Kivisildniku loomingu esinduslikumat osa leida, siis suur vahekokkuvõte on „Nagu härjale punane kärbseseen“ raamat. Kivisildnikul tuleb mingi lühike paus 90ndate lõpus, kus ta luulest mingil määral kaob
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet. - kollektiivsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja j...
Wittgenstein keel kui tööriistade kogum, millega mängitakse mingeid mänge. Sõnad ja mõisted pole üksnes asjade fikseeritud nimed, vaid nendega mängitakse kindlate reeglite järgi, tähendust muutes vastavalt reeglitele ja vajadusele. J. Austin ,,How to do things with words", kõneaktide teooria. Lokutiivne (asjade nimetamise funktsioon) ja illokutiivne (ütlemisega tehakse tegu) akt. Näiteks: perekonnaseisuametnik paneb ütlemisega inimesed paari. Käskimine, keelamine, kritiseerimine, sõimamine jne. Mida see tähendas ideede ajaloole? Autor on tegutseja, kes oma loominguga teeb mingeid tegusid ja need teod ei ole suunatud meile, need pole ajatud, vaid on dialoogis oma kaasajaga. Kui ta kedagi kritiseerib või ülistab, siis see suhestub teiste inimestega, kes temaga koos ühiskonnas tegutsesid. Selleks, et aru saada tema kasutatud sõnade kogutähendusest, peab tundma kaasaega. Selleks, et aru saada vastusest, peab teadma ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
