Kaplinski,M.Traat. kirjutasid: luuletusi erinesid eelnenud kirjandusest: erinevalt varasemast oli luule filosoofiline,armastusluule(mida varem ei lubatud),nõukogude liitu kritiseeriv(mingil määral). 8. NSVL kultuuri ja kirjanduselus muutused pärast 1988: Toodi välja sini-must-valge lipu värvid. Proosas hakati kajastama olmeprobleeme,poliitikat ei tohtinud puudutada. 9. A.Kivirähk ja tema loomingu iseärasus: vanade eestlaste kommete parodeerimine ning välja naermine. populaarsuse tagamaad: Helbemäe ,,Ohvrilaev" Teose peamiseks liiniks on keskealise kooliõpetaja Martin Justuse ja noore juuditari Isebeli armastusromaan. Teine liin müüt Delose saarelt ning kolmandaks Sokratese lugu. Neljandaks liiniks Isebeli vanemate lugu. Paljud kujundid on seotud piibliga. Kross ,,Keisri hull" Postmodernistlik teos. Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu"
funktsiooni. Tänapäeva anekdoot on tõepoolest 20. Sajandi eepos, kusjuures see suudab ajada pööraselt naerma. Nii nagu muistne eepos, nii sai ka anekdoot totalitaarses ühiskonnas eksisteerida üksnes suulise, pealegi üpris ohtliku rahvaloomingu kujul. Anekdooti ei lähenda eeposele mitte ainult suulisus ja anonüümsus, mis muudavad ta tabamatuks, vaid ka sügavamad seosed.6 Totalitaarse ideoloogia väljanaermise põhivorm oli ,,pühakirja" parodeerimine ja selle autoparoodia avastamine. Loomult autoparoodiline oli rohke propagandakirjandus.7 Reaalne sotsialism näitas, et ta on endasse koondanud kõik eelnenud ühiskondlik- majanduslikud formatsioonid: ürgkogukondlikust korrast on ta võtnud tootmisviisi, orjanduslikust ühiskonnast vabaduse põhimõtte, feodaalühiskonnast seisuslikud privileegid, kapitalismist aga lahendamatud vastuolud.8 Spinoza kirjutas, et filosoof ei pea mitte ainult nutma ega naerma, vaid ainult aru saama.
esimesena plaadile (Nick La Rocca). Ka Bix Beiderbecke (saksa emigrant) mängis Orleansi mõjutustega jazzi. Menestrelid Need peegeldasid neegrite jõulise ja omapärase folkloori mõju euroopalikule muusikale. Ameerika rahvalike rändmuusikaute, nn. minstrelite tegevus sai alguse 18. saj. lõpul ning kujunes 19. saj. keskpaiku välja kindlate traditsioonidega olustikuliseks teatrikunstiks. Menestrelid olid valged artistid, kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine, mis ulatus tahmaga määritud näost kuni iseloomulike detailideni liikumises, tantsus, kõnes, laulus jne. Nii polnud minstrelite levitatud muusika mitte ehtne afro- ameerika folkloor, vaid viimase mõjutuste kaudu tekkinud imitatsioon; mitte euroopa mõjudele allunud neegrite muusika, vaid ümberpöördult neegrite rahvakunsti mõjudele allunud euroopaliku päritoluga muusika. Aja jooksul kujunesid välja minstrelite trupid, mis esinesid sõnalis-muusikalise segaeeskavaga (show).
29. Andrus Kivirähki looming („Rehepapp” jm). „Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed“, „Rehepapp ehk November“, „Mees, kes teadis ussisõnu“. Följetonistlik stiil. Suhestumine võõra tekstiga mängib olulist rolli, eriti teoses „Ivan Orava mälestused“. Ajalookirjanduse paroodia, Kivirähk kasutab ajalookirjanduse võtteid, aga pöörab need pea peale; ideoloogilised hoiakud on arendatud absurdi ja äärmuseni. „Rehepapp“ on diskursuse parodeerimine; raamatu algus meenutab mõnda Vilde romaani, aga keerab siis segamini. „Mees, kes teadis ussisõnu“ on taas katse ajalugu ümber kirjutada; tõsisem kui Kivirähu teised raamatud, aga siiski följetonistlik. 30. Eesti kirjanduse põhisuundumusi ja autoreid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses (Mehis Heinsaar jt). Kirjandus internetis (blogikirjandus), süntees, humanism, sotsiaalsus ja poliitiline seisukohavõtt,
korrastusele domineerib hargnevus ja keskpunktita korrastamatus. Kontekstist sõltuv tähendus on tegelikult määratlematu, mis tingib sisemise ja välise piiri kadumise. Intertekstuaalsus tähistab ühe teksti tähenduse kujundamist teis(t)e teksti(de) poolt. (связь между текстами, с помощью которой могут ссылаться друг на друга). Intertekstuaalsuse hulka kuuluvad näiteks vihjamine, tsiteerimine, plagieerimine, tõlge,pastišš ja parodeerimine. Pärast seda kui Julia Kristeva intertekstuaalsuse mõiste 1966. aastal Mihhail Bahtini tööd läänemaailmale tutvustades kasutusele võttis, on terminit samuti korduvalt laenatud ja muudetud. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva semiootikakoolkond on Juri Lotmani ja peamiselt tema Moskvas töötanud mõttekaaslaste (Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Mihhail Gasparov, Boriss Jegorov,Aleksandr
2.1.1 Missaosad Autorsus on kahtluse all, välja arvatud "Credo De tous biens playne". "Credo Chascun me crie" (= Des rouges nez) "Credo Vilayge (II)" "Credo [Quarti toni]" "Gloria De beata virgine" "Sanctus De passione" "Sanctus D'ung aultre amer" "Credo Vilayge (I)" "Credo La belle se siet" (ilmselt Robert de Févin) Enamik neist tehnikatest, eriti "parafraseerimine" ja "parodeerimine" said 16. sajandi esimesel poolel standardiks. Josquin oli nende alal pioneer. Ta mitte ainult ei seganud erinevaid tehnikaid, vaid ka lõi need tehnikad. 2.2 Motetid Josquini motettide stiil varieerus peaaegu täielikust homofooniast rikkalikult kaunistatud kontrapunktiliste fantaasiateni. Paljud tema motetid on kirjutatud neljale häälele, selline koosseis kujunes normiks sajandivahetuse paiku. Samuti kirjutas ta uuenduslikuna motette viiele või kuuele häälele
suhted. Tegelased inimlikud omadused Skolaarikud kooliga seotud inimesed, esimesed linnakirjanikud Vagandid antiikluule motiivide taastajad (laulsid veinist, armastusest ja käesoleva hetke nautimisest) Gaudeamus üliõpilaslaul Francois Villon (u. 1431 u. 1465) Keskaja suurim poeet, moodsa prantsuse luule eelkäija. Villon valis endale hulkurielu, millega kaasnesid kaklused. Vargused, röövimised ja vahi all istumine, kuni ta saadeti Pariisist välja. Ajale iseloomulik parodeerimine ei tunnistanud tabuteemasid. Irvitati kõigi ja kõige üle, ehkki paroodiaist võib leida lüürilisigi noote. Villonist jäi maha kaks luuletsüklit ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Villoni pihtimuslikku luulet iseloomustavad isikuväärikus ning ihalemine maise elu täiuse järele. Tema looming kajastab niihästi ajastu ähmaseid püüdlusi ja kirgi kui ka autori humanistlikku maailmavaadet. Vaimulik kirjandus Vaimulik kirjandus oli Ladina keelne
“Suveöö unenägu”, William Shakespeare 14. Milliseid varasema kirjanduse või mütoloogia lugusid kohtab “Suveöö unenäos”? Kuidas nad muunduvad vastavalt ajastu filosoofiale ja teose žanrile? „Suveöö unenäo“ näol ei ole meil tegemist ühe, vaid kahe näidendiga. „Pyramus ja Thisbe“. See etendus „Suveöö unenäo“ lõpus on teatrietenduse parodeerimine. on sellel teise plaani näidendil siiski oluline roll. Esiteks, see annab võimaluse kaasata ka teistlaadi ja teisest ühiskonnakihist tegelasi, keda Puck nimetab „Viiskuus juhmi vennast kes linnas tööga elatavad ennast“8. Teiseks, see annab võimaluse ülevaadata kogu žanrite süsteemi ja mõtiskleda teatri olemuse üle.
minstrelite tegevus sai alguse 18. saj. lõpul ning kujunes 19. saj. rohkem tuli solisti-improvisatsioone. Lugudesse ilmus harmoniseeritud lõike. Teemadena kasutati keskpaiku välja kindlate traditsioonidega olustikuliseks teatrikunstiks. Minstrelid olid valged artistid, lööklaule, mis olid kirjutatud valgete heliloojate poolt. Kasutati II astme akorde ja kaldumisi. kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine, mis ulatus Headarrangement nooditundja laulis pillimeestele viisid ette ja nood õppisid need ära. tahmaga määritud näost kuni iseloomulike detailideni liikumises, tantsus, kõnes, laulus jne. Nii polnud Majanduskriis 20-ndate lõpus mõjutas muusikaelu paljud mustad jazzmuusikud jäid tööta või leidsid minstrelite levitatud muusika mitte ehtne afro-ameerika folkloor, vaid viimase mõjutuste kaudu uue ameti (ka Euroopas)
lõhkumine. Keelekasutus oli vaba, ropendati, tehti kahemõttelisi ning sageli erootilisi nalju. Tänapäeval ei saaks ükski kirjanik endale lubada niisugust sõnavabadust ja roppusi, kui võib leida Aristophanese teoseis. Vana-atika komöödiale järgnes nn KESKMINE komöödia, milles koori roll oli taandunud: nad laulsid vaid vahelaule, mis polnud enam üldse tegevusega seotud. Poliitilist satiiri asendas olustikuline või muinasjutuline aines, müütide parodeerimine, filosoofia ja kirjanduse kriitika. Sitsiilias arenes välja MIIM lühike stseen igapäevasest elust monoloogi või dialoogi vormis, mida kanti ette tänaval või koduses miljöös, improviseerides. Miim loodi proosavormis ja oli üpris naturalistliku stiiliga. Hellenismiaja UUSATIKA komöödias (u 336-250), mis toetus tugevast Euripidese tragöödiale, domineeris olustikuline laad.
minstrelite (nimetus on pärit inglise keskaegsetelt rändmuusikutelt. Nende prantsuse ametivennad olid tuntud menestrel'idena. Tegevus, m is sai alguse juba 18 sajandi lõpul ja kujunes välja 19 sajandi keskpaigaks kui kindlate traditsioonidega olustikuline teatrikunst. See ühendas endasse koomilise sisuga sõnalist ja muusikalist ajaviidet. Minstrelid olid valged artistid, kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine. See ulatus tahmaga määritud näost kuni iseloomulike detailideni liikumises, tantsus, kõnes, laulus. Seega, kui afroameerika muusika puhul sobitasid mustanahalised end valgete muusikakultuuri, siis siin üritasid valged ameeriklased pakkuda mustade muusikat. Aja jooksul kujunesid välja minstrelite trupid, mis esinesid sõnalis-muusikalise segaeeskavaga (show). Taoline eeskava oli hilisemate revüü-ja varieteeprogrammide esiisa. Miks minstrelite teater valis endale just neegri maski ja
Jaani näol tuleb jällegi ilmsiks see moraali ja intellekti vastuolu, mida nägime juba Sven Voore puhul. Surmaga silmitsi seistes püüab Jaan õigustada mis tahes käitumisviisi, paljastab oma moraalituse ja egoismi. Teadlikult heidab ta kõrvale moraali, kultiveerides niiviisi eetikavaba isiksust. Romaani lõpus juhitakse traagiliselt alanud lugu satiiri. Jääb lahtiseks, kas selline järsk pööre vastassuunda tahab olla ka eksistentsialismi parodeerimine või vähemalt kriitiline hinnang sellele filosoofilisele voolule. Kuid võibolla on taas tegemist juba varem tuntud autoripoolse skepsisega, mis kannab omamoodi nõutuse, lahendamatuse märki, igal juhul on aga tegu vaatepunkti vahetamisega, viitega teisele võimalusele. Reflektiivne sisekõne on seega autorile ühest küljest tänuväärseks võtteks, mille abil ta oma väikestes
rändmuusikute, nn. Minstrelite tegevus, mis sai alguse juba 18 sajandi lõpul ja kujunes välja 19 sajandi keskpaigaks kui kindlate traditsioonidega olustikuline teatrikunst. See ühendas endasse koomilise sisuga sõnalist ja muusikalist ajaviidet. Nende nimetus on pärit inglise keskaegsetelt rändmuusikutelt. Nende prantsuse ametivennad olid tuntud menestrel'idena. Minstrelid olid valged artistid, kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine. Alati ei olnud see naeruvääristav vaid pigem ajaloolise toega. Kuna mustada olid siiski nõ alamrass, siis huumor ja naeruvääristamine ei kadunud kuskile. Valged tõid välja mustade olemuse vägagi detailselt, võib õelda, et tänu sellele me mäletame ning saame sellest hetkel nii täpselt rääkida. Seega, kui afroameerika muusika puhul sobitasid mustanahalised end valgete muusikakultuuri, siis siin üritasid valged ameeriklased pakkuda mustade muusikat.
Millised järgnevatest väidetest iseloomustavad muusika funktsioone filmis? Muusika manipuleerib emotsioonidega Muusika manipuleerib emotsioonidega Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju Sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja ajalised viited Tegevuse iseloomustamine Liikumise illustreerimine Stseenide ja montaazide ühendamine Vaataja ajataju mõjutamine Vaataja ruumitaju mõjutamine Ebareaalsete sündmuste võimendamine ja iseloomustamine Vaatajas vastuolude tekitamine Parodeerimine Vaataja füsioloogilise seisundi muutmine (nt. kiirem südamerütm) Objektide suuruste vahedele viitamine Publiku vaimselt ühendamine Seosta helilooja nimi ja film, millele ta muusika on kirjutanud Hans Howard James John Alfred Zimmer Shore Horner Williams Newman ,,Tähtedevahelin e "Tähtede sõda" esimene triloogia "Sõrmuste isanda" triloogia "Voonakeste vaikimine" "Apollo 13" "Lõuad"
kuidas inimsuhteid konsentreeritult edasi anda. Ja ,,Munad hiina moodi" (1969) haiglaromaan. 4 esimest lühiromaani moodustab reetmise tsükli. ,,Munad hiina moodi" on ka surm reedetud. Teistmoodi kirjutama, avalöök: ,,Kalevipoja mälestused" (1971) liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas. Mitte ainult vastasseis nõukogude võimu ja vana esteetikaga, vaid rahvuslikult oluliste märkide parodeerimine ja kahtluse alla seadmine. Följetonistlik proosa jätkub pooltõsiste ja peaaegu päristõsiste raamatutega. Otsene järg ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983) paroodiline ja seksistlik. Parodeerib Eesti folkloorist näkke ja ka naiste maailma ning teisalt teaduslikku teksti. Draama: 1970-80: ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" ja järgmised näidendid ühendavad traagilist ja koomilist. Selle aja proosast saab tragikoomiline rõhuasetus Vetemaal.
Kokkuvõttes hämaruse ja hullusega seotud asjad. Andrus Kivirähk (s. 1970) 1995 Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed – esimeses variandis kirjutatud kui ajalookirjanduse paroodia. Ivan Orav on Pätsi lähim võitluskaaslane. Mingid ideoloogilised hoiakud arenadatakse absurdsuseni. Seda tehakse vahetult pärast taasisesisvumist. 1999 Liblikas 1999 Pagari piparkook 2000 Rehepapp ehk November – diskursuse parodeerimine ja võõraste tekstide kasutamine. Vahel kasutatakse Shakespeare tekste. 2003 Romeo ja Julia 2007 Mees, kes teadis ussisõnu 2013 Maailma otsas. Pildikesi heade inieste elust. Kivirähu puhul võib öelda, et kui Ehlvest kirjutab tumedat teksti, siis tema teeb nalja. Kindlasti on silmatorkav algusest peale see, et suhetumine võõra tekstiga mängib siin olulist rolli. Kui mõelda Kivirähu tähenduslikkust, siis uuemaaja kangelaste valmis meisterdamine on tal
tähendused saavad selgeks, kui jutt Üdist ja Viidingust. Toomas Liiv. Andis välja mõne luulekogu ja suutis säravalt esineda. Õppis eesti kirjandust. Tegutses 70ndatest kirjandusuurijana. Kirjutanud tekste 90ndate alguseni. Mäng kirjandusteaduses postmodernismi tähe all. Liivilikus variandis hakkab sulitempe tegema. Kirjutab kummalist juttu ja esitub kirjandusteadusena. Liivilikud jooned hilisemas süveneb. Metaluuleline hoiak: oleks luule, aga luuletõlgendus (parodeerimine). Fragmendis tuleb uhkemalt välja, et mingid vorminäitemängud. Kirjutab luules "154 silpi". Isotamm - surnud. Tõus ja taandumine olid juba head aastakümned tagasi. Pärit Tartust, 56ndal aastal vangistati. Peab juhuameteid, 20 aastat katlakütjana. Elu kultuuriringkondades: tundub, et kirjutaks paremini, kirjutabki mõnest paremini. Luuletamise algus varem. Suur luulelaine 60-70ndatel. Põhiosa tekste sealt
annaabi.ee 
