Äntu Sinijärv Äntu Sinijärv asub Lääne-Virumaakonnas Väike-Maarja vallas. Järv asub umbes 7-11 km Väike-Maarjast lõuna poole. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega Järve pindala on 2,4 ha. Järve keskmine sügavus on 6m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2m. Järve suurim sügavus on 8m. Järve vesi on läbipaistev kuni põhjani. Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis. Vesi on rohekas-helesinise või sinakasrohelise värvusega ja suvel on õige märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel, aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Järve põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikastest. Äntu Sinijärv on omapärane ka selle poolest, et see on läbivooluta järv karbonaatsete muldadega alvaritel sellist tüüpi järvi on Eestis vähe
Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik Riivo Sinijärv ning ema raamatukogutöötaja Lili-Mai Sinijärv. Tema vanaisa oli Erni Hiir. Tema onu on endine KGB vanemohvitser Randar Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988- 1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust.
......................... 13 KOKKUVÕTE......................................................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................... 16 KASUTATUD INTERNETIALLIKAD.......................................................................................... 16 Sissejuhatus Minu uurimustöö peategelaseks on Karl Martin Sinijärv. Valisin just tema, sest olin kaudselt ta nime kuskilt kuulnud, kuid temast endast ja ta luulest ei teadnud ma midagi. Siiski hiljem, kui ma juba natuke informatsiooni tema kohta olin kogunud, viisin ma lõpuks ka nime tema näoga kokku. Siis hakkas juba meenuma, et olen teda kord telekas näinud ja samuti ta nime ajakirjas kohanud. Arvan, et tegin õige valiku valides just tema luule
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971. a Tallinnas. Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. Tartu ülikoolis Eesti filoloogiat. Aastast 1992 töötas Sinijärv Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Varane Looming Kirjandusse tuli Sinijärv aastal 1989 luulekoguga "Kolmring". Kasutas: futuristliku luule võttestikku keelelist võõrutust eneseparoodiat Karjääri alguse oli tema luule tundlik Hilisem Looming 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse `'täiskasvanulikkust''. Luule muutub kurvemaks ja on tunda alla andmist Tema luulesse peab tihti süvenema et aru saada mida autor mõtleb. Kohati on tema luules märgata viha ja kurbust.
Karl Martin Sinijärv Elulugu Sündis 4. juunil 1971 Tallinnas Isa keemik ja ema raamatukogutöötaja Aastatel 19771988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis 19881991 Tartu ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. 1988 töötas arendusfirmas "Urania"
Luulekogu analüüs 1) Karl Martin Sinijärv ,,Krümitor 0671", Näo Kirik 2011. 2) Karl Martin Sinijärv on 45-aastane eesti ajakirjanik ja luuletaja. Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate ,,OP!" saatejuht ning alates 2010.aastast juhib ta ka saadet ,,Jüri Üdi klubi". Tema esimene teos oli luulekogu ,,Kolmring". 2007.aasta aprillikuust kuni 2016.aastani oli Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin on saanud Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 3) Luuletused on enamasti üpris tõsised, kuid mitte masendavad. Tihti räägivad need ühiskonda ja poliitikat puudutavatest teemadest. Teemad on enamasti reaalsed ja praktilised, armastusest kirjutatakse vähe. Tema luuletused vahendavad pealtnäha rahulikke, kuid sisemuses mäslevaid emotsioone. 4) Enim meeldis ,,Drum ja Bass" (lk 66). Luuletus räägib rahast ja äri
Karl Martin Sinijärv Teele Klaassen Sisukord Karl Martin Sinijärv ................................................................................................ 3 Näiteid loomingust….............................................................................................. 4 Luulekogumik "Vari ja viisnurk".............................................................................. 5 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses
Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti
Arutlev kirjand e-raamatutest 27. oktoobril 2011. aastal ilmus Postimehes arvamusartikkel e-raamatutest. Kirjanik Vahur Afanasjevi eestvedamisel korraldati vestlusring, kus osalesid järgmised liikmed: sulemeister ise, Eesti Kirjanike Liidust Karl Martin Sinijärv, Tallinna Ülikoolist Marek Tamm, Eesti Digiraamatute Keskusest Margus Küppar ja TLÜ akadeemilisest raamatukogust Peeter Kondratjev. Nende eesmärgiks oli jõuda selgusele, kas e-raamat võtab paberraamatu koha üle tormijooksuga või aegamisi ning mis muutub rahva elus kui eesti keel tõesti elektroniseerub? Marek Tamme sõnul jäljendab e-raamatute areng Gutenbergi trükirevolutsiooni: ideest on paljudki vaimustuses, kuid teostamisel põrkutakse ikka ja jälle kokku erinevate
KARL MARTIN SINIJÄRV Reelika Tuum G1KT 2012 Autorist Sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas Õppinud Tallinna 2. keskkoolis, Tartu Ülikoolis ,,OP!" saatejuht Vanemad Riivo Sinijärv ja LiliAnn Sinijärv Abikaasa Urvega üks tütar ja poeg Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) ,,Sürway", luulekogu (1992)
Karl-Martin Sinijärv Referaat Koostaja: Maigi Mihkelson Juhendaja: Õp.Kaja Eenlaid Tartu 2009 Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta
"Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. Elulugu 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Alates 2007. aasta aprillist on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on olnud kümmekond aastat ETV kultuurisaate "OP!" saatejuht, 2010. aastast juhib ta kultuurisaadet "Jüri Üdi Looming Esimene luulekogu "Kolmring" ilmus 1989. aastal, milles avaldus Sinijärve omapära: ta kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Kogus on keeletundlikkust ja
Karl Martin Sinijärve elulugu Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa Riivo Sinijärv töötas keemikuna ning ema raamatukogutöötajana. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem aga ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl ,,Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast ,,Liivimaa
suurtel vihmaperioodidel – Võhmetu-Lemküla; Heinjärv Pandivere kõrgustiku veekaitseala ● 1988. aastal Pandivere kõrgustikul asuvate allikate, jõgede ja seal moodustuva põhjavee kaitseks ● 351 000 ha ● Ulatuslikud karstialad Loodus- ja maastikuväärtustest ● Endla soostik ● Emumägi ja loodusmaastik ● Karstialad ● 24 kaitseala (Neeruti maastikukaitseala ja Mõdriku-Reola maastikukaitseala) ● Äntu Sinijärv ● Porkuni järv Äntu sinijärv Neeruti maastikukaitseala ● Lääne-Virumaal ● Kuulub Natura 2000 Kadrina, Rakvere ja võrgustikku Tamsalu vallas ● 1271 ha ● 1957 a. (kaitsta Pandivere kõrgustiku põhjaosas paiknevaid oose ja mõhnastikku) Asustus ● Suurimad maa-asulad on : Aaspere, Kadrina, Hulja, Lepna, Sõmeru, Näpi, Piira, Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi
Langust kajastab trükiarvude kahanemine Suurenes järsult raamatunimetuste arv Juurde tuli uusi kultuuriajakirju (Vikerkaar) Vikerkaar oli tähtsuselt teine kirjandusväljaanne (esimene oli Looming) Jõuliseks nähtuseks kujunes Võru kultuuriliikumine (Madis Kõiv, Kauksi Ülle, Jan Rahman jt) Need kirjanikud panid aluse võrukeelsele kirjanduse taassünnile Rühmitus Hirohall 19881991. Kuulusid Kauksi Ülle, Sven Kivisildnik,Valeria Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest Need autorid liitusid peagi Eesti KostabiSeltsiga (EKS) Hirohalli ja EKSi iseloomustab uuendusmeelsus ja mängulisus Etnofuturism EKS hakkas propageerima etnofuturismi (suundumust, mida iga asjaosaline tõlgendab erinevalt) 1990.aastate jooksul rõhutati, et etnofuturism taotleb vanaaegse rahvusliku ning moodsa rahvusvahelise kultuuri ühendamist Postmodernism 1990.aastatel muutus postmodernistlik hoiak ja esteetika üldiseks
Karl Martin Sinijärv Koostajad: Elen ja Triinu Elulugu Sündis 4.juunil 1971 Tallinnas Õppis Tartu Ülikoolis ,,Eesti Ekspress" ja ,,Liivimaa Kroonika" Saated ,,OP" ja ,,Jüri Üdi klubi" Eesti Kirjanike Liidu esimees (2007) Valgetähe IV klassi teenetemärk Looming Omapärane luulestiil Tundelüürika 1990.aastatel ,,täiskasvanulikkus" Tuntumad teosed 1989 ,,Kolmring" 1991 ,,Vari ja viisnurk "2011 ,,Krümitor 0671" http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#.UpYVG8RdXKt TÄNAME!:)
See on etnofuturism. Nagu nimigi ütleb, püüdsid etnofuturistid ühendada ühendamatut: ühelt poolt arhailist, mütoloogilist, rahvuslikku sisu ja teisalt moodsaid võtteid. Uuenduslik, mänguline vorm tahtis kaotada harrast suhtumist luulesse, ammutades samas just eesti kirjasõna klassikast, alustades regivärsiga ja lõpetades arbujatega. Etnofuturism võttis esmakordselt metoodiliselt kasutusele intertekstuaalsuse kui ilukirjandusliku väljendusviisi. Luuletaja Karl Martin Sinijärv (1971), etnofuturismi üks eestvedajaid ja nimetuse autor, kasutas oma varases loomingus läbivalt võtet, kus ta sidus traditsioonilisi vorme mängulise, ajuti lausa kerglaselt mõjuva sisuga. 1988. aastal asutasid etnofuturistid rühmituse Hirohall, sellele järgnes Eesti Kostabi $elts, millest sai lõpuks kirjastus. Muide, pungil ja etnofuturismil on tugev ühisosa ja see sidus neid ka 1980. aastatel valitsenud meeleoludega. Selleks oli suurenenud teadlikkus eesti keelest ja
CO2 + H2O Tähtsus • Leidub fossiile(teod, karbid) • Teatud liikide rohkus võib viidata järvevee keemilise koostise eripärale või kunagisele veetemperatuurile. • Maavarana(suurim karjäär Lääne- Virumaal Pikevere külas Varangu mõisa Tähtsus • Tsemenditöösuses • Söödakriidi nime all loomasöödana • Lubjavärvide valmistamisel • Pahtlite tootmisel • Happelise mulla lupjamiseks Kus leidub Eestis? • Varangu • Äntu Sinijärv, Rohelise järv, Valgejärv ja Linaleojärv • Lubjarikkaid veekogusid on meil aga teisigi ITÄH KUULAMAST
Karl Martin Sinijärv Helina Romatsov IIIHU Elulugu 4.juuni 1971 Tallinna 2. keskkool, Tartu Ülikool "Eesti Ekspress" ja "Liivimaa Kroonika" Eesti Kirjanike Liidu esimees "OP!" saatejuht Looming "Kolmring" (1989) "Vari ja viisnurk" (1991) "SürWay" (1992) "Neli sada keelt" (1997) Looming Suhted sajandialguse vooludega Sõnade maailm Tekstide kiire muutumine Uusromantiline stiilikiht Angloameerika kultuur ja hard rock Looming Romantilisus Vaev ja ahastus taevas Igatsus rahu järele Luulenäiteid http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#. UtWFU_QW1HU Kasutatud kirjandus Eesti kirjanduslugu" Koolibri, 2001 "Varjatud ilus haigus" Eesti Kostabi Selts, 2000 "KünnapRoosteSinijärv", Näo Kirik, 2008 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/sinijarv_karl http://www.runoajelu.com/eesti/KarlMartin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martin_Sinijärv Tänan k...
sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Piltlikult võidakse kratiks nimetada varast või vallatut last. Autor: Eduard Tubina, Karl Martin Sinijärv. Tuulispask rahvapärane nimetus keeristuule kohta. Eesti rahvausundis oli levinud kujutelm, et keeristuul on (pahatahtlik) vaim või olend (näiteks: nõid). Autor: Matthias Johann Eisen, Ferdinand Johann Wiedemann.
EESTI KEEL POSTMODERNISM Postmodernset (lad. K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1....
sonette on eesti kirjanduses kirjutanud nt Marie Under Haiku Jaapani klassikaline luuletus ilma kindla värsimõõdu ja riimita, kuid kindla ülesehitusega: 3 rida ja 17 silpi (5 + 7 + 5) Jaapani haiku sisaldab tavaliselt aastaajale osutavat vihjet ka eesti kirjanikud on haikusid kirjutanud Eesti haiku metsast kostab isakaru mõmin hästi räägib K. M. Sinijärv tuunikala magab õiglase und omas mahlas K. M. Sinijärv eemal üksik peni haugub kuud või tühja maanteed Jürgen Rooste vannitoas on külm ja väike ämblik tuleb peole Jürgen Rooste sale must siug saagu sinu suvi nagu jõgi Asko Künnap hamster jookseb pimedas oma rattas
tõsi, sest inimkond muudab oma tegevuse käigus maastiku väga palju. Teisalt ei saa inimene oma tegevust jätkata kohtades, kus maastik seda ei võimalda, näiteks mäestikes jms. Muidugi muidugi eksisteerib maasik ka iseseisvalt, ilma vaatlejata, kuid meie jaoks omandavad selle erilised tahud tähenduse alles läbi kellegi silmade. Olenevalt vaatevinklist, kaugusest ja asukohast on võimalik sama maastikku erinevalt tõlgendada, seda nii visuaalselt kui sisuliselt (Sinijärv 2001). Mulle meeldib see mõte, sest see julgustab maastike erinevalt kirjeldama. Ann Marksoo arutleb väite „pole inimest pole maastikku?“ üle ning leiab ,et inimkonna kaasaegse maastiku mõiste nõuab tõesti inimese kohalolekut kui üht maastiku osist, kuid mitte kui tunnetajat, kes maastiku alles oma kujutlustes loob. Sellest väitest ei saa ma väga hästi aru. Kas maastiku ei eksisteeriks inimeseta või saab mõistet „maastik“ kasutada vaid inimesest lähtudes
Kallukse maastikukaitseala asub Lääne- Virumaal Kadrina vallas. Linda-Neitsi kivi Kallukse Sootaguse mägi mägedes 5. KELLAVERE MAASTIKUKAITSEALA Kellavere mägi Pandivere kõrgustikul 6. RAKVERE TAMMIKU MAASTIKUKAITSEALA 7. SÄMI MAASTIKUKAITSEALA 8. ÄNTU MAASTIKUKAITSEALA Äntu maastikukaitseala asub Lääne- Virumaal Väike-Maarja vallas Kärsa, Liivaküla, Nõmme ja Äntu küla maadel. Äntu maastikukaitseala Äntu Sinijärv 9. PADAORU MAASTIKUKAITSEALA Padaoru ehk Vanaveski mänd 10. MÄDAPEA TAMMIKU MAASTIKUKAITSEALA 11. NEERUTI MAASTIKUKAITSEALA 12. SELJA JÕE MAASTIKUKAITSEALA Selja jõe org 13. MÕDRIKU-ROELA MAASTIKUKAITSEALA 14. LETIPEA MAASTIKUKAITSEALA Loojang Letipea neemel 15. PORKUNI MAASTIKUKAITSEALA Porkuni järv 16. VÕLUMÄE-LINNAMÄE MAASTIKUKAITSEALA Võlumäe-Linnamäe
keskkonnatingimuste korral uuesti lülituda aineringlusse. Meie järved jäävad looduslike protsesside tõttu järjest madalamaks ja väiksemaks. Peamiselt põhjustab seda orgaaniliste ainete settimine ja järvede kinnikasvamine, samuti veetaseme alanemine, maapinna tõus ja teised tegurid. Kinnikasvamisprotsess on järve arengu algstaadiumis aeglane, kuid kiireneb hiljem pidevalt, saavutades lõpuks väga kiire tempo. Äntu Sinijärv · Eesti kõige selgema veega järv kus oletatav vee läbipaistvus ulatub kuni 15 meetrini. · Suurim sügavus on 8 meetrit ja järve pindala 2,4 ha. Sukeldujate seas väga populaarne tänu oma suurepärase läbipaistvuse ja piisava järve sügavuse tõttu. Vaatepilt veealusele maailmale on Eestis ilusaim. Biogeenide vähesuse tõttu on välja kujunenud liigirikas ja omapärane taimestik. Kaldad on õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel kasvab
panna, siis just see. Häda ongi, et Rooste esikkogu on nii mitmekihiline ja särav raske kuskilt alustada ning millegagi hõlmata. Kuna ma ei ole teab mis hea esseist ega teadlanegi, siis märgistan oma mõtted lihtlugejale mõistetavast ajaüldisest, keelekasutuse ning muud olulised ja teoreetilised targutused jätan pädevamatele. Tunnistan ausalt, et mul osaks õnn tunda luuletajat isiklikult, seega hindamine vaevalt objektiivne on. Kui Karl-Martin Sinijärv vaimustus Jürgenist vaid õhukese raamatu põhjal, nõnda mina hoopis rohkem teadlikuna noormehest endast ja lugenuna vähemalt kolm korda enam ta värsse. Ma arvan, et selline ettekiitmine on lubatud, sest tegelikult näitab juba "Õlekõrre" sarja kuuluminegi teatavat kvaliteeti. Sarja kujundus on minimalistlik ja kena ning sisugi toekas. Peale Huma ringi kuulub Jürgen Rooste ka Tallinna Noorte Tegijate ridadesse,
Ann Tennole seostub sõna maastik Madalmaade maaliga salapärase valguse, mere kaljusaarte ja purjelaevadega. Samuti on maastik mingi põldude ja metsaga kaetud ala koos päikesepaiste, putukasumina ja pärastlõunase unisusega. Mulle väga meeldib selline maastikukäsitlus, kuna ta kirjeldab oma artiklis maastikku nii maaliliselt ning seda on põnev lugeda. Selline maastikukäsitlus sobib maastikuhooldajatele, kuna alad, mida tuleb hooldada on selgelt piiritletud. Urve Sinijärv räägib oma artiklis Eesti maastikust. Põhja-Eestis ja saartel annab ilmselt tooni mere- ja rannamaastik, Lõuna-Eestis kupliline, metsa ja põldudega tihedalt liigendatud maastik, Lääne-Eestis madalad tasandikud. Kogu Eesti on tasane või kergelt lainjas külamaastik põldudega, taustal mets, avatud ja poolavatud alad vahelduvad looduslike veekogudega, mille kaldad on vähemalt osaliselt avatud. Autor
ala, hõlmab Endla soostiku hästi säilinud keskosa. 1997. aastast kuulub kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004 aastast Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku lõunaosas. Kaitseala piirneb kolme maakonnaga: Järva (Koeru vald), Jõgeva (Jõgeva ja Pajusi vald) ning Lääne-Virumaa (Rakke vald). Kaitseala suurus on 10 110 hektarit.Kaitsealal asub palju jäänukjärvi, millest suurim on Endla Sinijärv. Ühed tähtsaimad kaitseala objektid on rabad: Endla raba, Oostriku soo, Rummallika raba, Kanamatsi raba, Linnusaare raba, Kaasikjärve raba, Männikjärve raba, Toodiksaare raba ja Punaraba. Turbakihi paksus võib ulatuda kuni 8 meetrini. Linnusaare raba on loodusreservaat. Kaitseala territooriumil pesitseb umbes 180 liiki linde, 42 liiki imetajaid, taimeliike on sealt leitud umbes 450. Aastast 1997 kuulub Endla looduskaitseala Ramsari-alade nimekirja.
Kasutatud allikad: http://kirjanduslugu.edu.ee/ http://kreutzwald.kirmus.ee/et/noor http://entsyklopeedia.ee/artikkel/noor-eesti3 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kirjandus_iseseisvas_eestis_1918%E2%80%931940 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kirjandus_1940%E2%80%931945 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kirjandus_1945%E2%80%931989_kodumaal "Labürint" kirjanduse õpik 9. klassile - Priit Ratassepp, Kirsi Rannaste, Karl Martin Sinijärv 3
nimetada naisnaturalistlikuks. (Looming nr. 12, 2000). Kerttu Rakke julge stiil viis koguni arvamuseni, et pseudonüümi taga peitub mees ("Kalevipoja" esitlusel esitas Kadi Kuus end kui raamatu kirjastajat, väitis koguni, et autoreid on mitu), näiteks kirjutab Pilvre: "Rakke lähenemine seksiteemale on kohati tegelikult selline, et tekib küsimus, kas on ikka tegemist naisautoriga." (Looming nr. 12, 2000); Karl Martin Sinijärv kirjutab oma retsensioonis jutustuse "Seitsme päeva" kohta: "No ja naistekas pole ta teps, ja kui tema ka naisterahva kirjutet on, siis seda daami tahaks ma ihusilmaga näha. Kangesti musku- ja maskuliinne tundub see jora (...). Naisterahvuslik autorsus tundub endiselt ebatõenäolisena ei või välistada, et teatav kildkond tillita inimesi sel moel end omis mõtteis väljendab, uskuda ei tihka sellegipoolest." (Looming nr 2, 2001). Rakket on sageli võrreldud Kenderi ja Sauteriga.
I maailmsõda Karl Sinijärv 1. MS põhjused • Ohu alahindamine • Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia • Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Kaart enne I aailmasõda Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Tähtsamad lahingud • Marne • Ypres • Verdun • Somme • Jüüti Marne'i lahing • Toimus 5.-12 september 1914. • Ühel poolel võitles Saksamaa, teisel poolel Prantsusmaa, Suurbritannia ja Iirimaa. • Lahing nurjas Saksamaa plaani vallutada pariis. • Kasutati kaevikuid. Marne`i lahingu kaart Ypres`i lahing • Lahing sai nime linna järgi, mille läheduses lahing toimus. • Selles lahingus kasutati esimest korda mürgikaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000...
V KAELUSHIIR AS LEHEKÕDU SULGJAS SEENED ÕHIK KUUSK NAAT SARAPUU TAMM Kasutatud kirjandus ● Eesti pargid 1. Koostajad Abner O, Konsa S, Lootus K, Sinijärv U. Tallinn: Varrak 2007 ● Arold I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005 ● Eesti elusloodus. Koostajad: Kuresoo R, Relve H, Rohtmets I. Tallinn: Varrak, 2001 ● Moks E, Remm J, Kalda O, Valdmann H. Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015 ● EELIS infoleht: Luua mõisa park ● https://elurikkus.ee/ ● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid ● Luua mõis ja park
Heleen Sinijärv 12.A Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ehk infoühiskond kujunes välja 20. sajandi lõpus. Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur, mitmekesised väärtushinnangud ja teenindussektori suur osatähtsus. Ühiskond areneb küll kogu aeg edasi, kuid seda millegi teise arvelt. Püüdes tagada endale heaolu, hävitame me samas loodust, mis on
KÕIK ON INIMESED Referaat "Kollase viltpliiatsi ots võib olla mõne maailma algus." Karl Martin Sinijärv Kui kollase viltpliiatsi ots oleks millegi uue tundmatu algus, huvitav, kas kellegi pinalist või laualt leiaks veel mõne rõõmsavärvilise paberimäärija. Arvatavasti võiks usin otsija avastada mõne üksiku kas hoolsalt peidetult sahtlipõhjast või diivani tagant tolmurullide seast. Tavaline inimene pole kunagi tervitanud särasilmil vaimustudes midagi enneolematut ja uuenduslikku. Enamik teaduse,- kunsti- ja loomeinimesi on saanud oma liigagi kaua oodatud tunnustuse pärast surma
Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ISELOOMUSTUS: Eesti kirjanik ja Rooste hea sõber Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet on öelnud: „Jürgenit iseloomustab lärmakus, uljus, kartmatus teisiti arvata, innukus vaielda, tung võidelda ja mässata. Tema loomus ongi suuresti iseloomustatav sõnaga „käratsev“. Rahutu, püsimatu. Suured tunded süttivad temas lõginal ja põlevad terava leegiga“ Eesti ajakirjanik ja luuletaja Karl Martin Sinijärv on Roostet iseloomustanud järgmiselt: „ Aus ja valju häälega mees; keerab keelt just nõnda nagu tarvis; mõistab inimest ja mõistab iseennast; oskab käratada valjusti ja oskab vagusi olla; teinekord müristab nagu kahurväga ja kolmas kord vaikib nagu nukker nukk..“ LOOMING Jürgen Rooste Luule on ekspressiivne ja voolav, jättes mulje takistamatu hooga sündinud sõnumitest. Tihti leiab tema luuletustest palju irooniat ning Rooste luule põhiteemadeks on
a. Fr. R. Kreutzwald. Neeruti mäed: Pistamägi, Tammemägi, Unimägi, Vallgeristimägi, Nuuskaugumägi, Kure- söödimägi, Mustakatkumägi, Paatermägi, Rebaste mägi, Vesiaugumägi, Ämmamägi, Ussimägi, Emumägi. 4 järve ja kümmekond järvikut, mis suve jooksul enamasti kuivaks jäävad. Tagajärv (3,2 ha ja suurim sügavus 7,9 m). Selgeveeline, külm. Eesjärv (2,7 ha ja suurim sügavus 4,5 m). Ujumiskõlbmatu. Orajärv (2,7 ha ja suurim sügavus 5,1 m). Ujumiskoht, kalapäev. Sinijärv (1,2 m ja suurim sügavus 4,8 m). Raskelt ligipääsetav, hapnikuvaene. Telkimisplats Eesjärve kadal, suplemiseks Tagajärv koos ujumissillaga. Mitmed matkarajad on puudel tähistatud eri värvidega ja saavad alguse Kuresöödilt. Kaitseala lõunapiiril asub suusatajatele mõeldud puhkebaas koos suusaradadega. Kaitsealal võib liikuda jalgsi või suuskadega, jääda laagrisse ja teha lõket selleks ettevalmistatud 3
1990. aastate kirjanduse ees seisid põhiliste ülesannetena Eesti ajaloo tõlgendamine taasiseseisvunud Eesti ajalookäsitluse vaimus ning kaasaja kujutamine. Ehkki kohati püüdsid debütandid 20. sajandi alguse eeskujul rajada uusi kirjandusrühmitusi Eesti Kostabi-$elts, Erakkond, Õigem Valem jts -, ei saanud need kuigi jõuliselt jalgu alla, kirjandus fragmenteerus. kümnendivahetusel ilmunud kassettide autorid nende seas Tõnu Trubetsky, Karl Martin Sinijärv, Liisi Ojamaa, Elo Vee (Viiding) ei moodustanud ühtset tervikut. Üks 1990. aastatel silma torganud voole oli maagiline realism, mida esindas näiteks Mehis Heinsaar, kuid ükski neist ei muutunud valdavaks. Karl Martin Sinijärv Eesti 2000. aastate kirjandust on iseloomustatud selliste väljenditega nagu kapitalistlik realism ja uusausus. Ka nüüdsed rühmitused nagu TNT! ei ole osutunud püsivaiks. Taas on esile
järvedest mineraal- ja biogeensete ainete lisandumisel. Vähese läbipaistvusega, rohekaskollase vee ja rikka elustikuga järved.Segatoitelised e düseutroofsed järved on madalad, taimestikurikkad, mudased ja soised. Kinnikasvades tekib soo. Rikas orgaaniliste ja mineraalainete poolest (koger, mudamaim) Endla järvLubjatoiteline e alkalitroofne järv on selge lubjarikka veega ning allikatest toituv ning on liigivaene elustik. Äntu Sinijärv Soolatoitelised e halotroofsed järved on merelahtedest moodustunud. Tangalaht Kuressaare lähistelKõige tavalisemad on Eesti loodusele eutroofsed järved ja kõige haruldasemad vähetoidulisedPLANKTON e hõljum on vees hõljuv (väikesed loomad; ränivetikad) BENTOS e põhjaelustik (kalad, haug, koha, ahven)NEKTON e ujum on vees aktiivselt liikuvad loomadMis on veekogu isepuhastusvõime?St. Et reoained vees muutuvad järk-
Anneli Oidsalu 2 Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata. Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/ Praegune esimees Karl Martn Sinijärv Anneli Oidsalu 4 Ajakiri Looming (asutatud 1923) Eesti Kirjanikkude Liidu ajakiri. Esimene toimetaja ning ajakirja ilme kujundaja oli Friedebert Tuglas. Ajakiri sai toetust riigilt ja maksis kirjutajatele korralikku honorari. Looming on vanim ja tähtsaim eesti kirjandusajakiri. Anneli Oidsalu 5 Ajakiri Looming (asutatud 1923) Looming kuulub traditsiooniliste almanahhi-tüüpi kirjandusajakirjade hulka,
5 Kasutatud kirjandus Anu Raudsepp. http://www.eestigiid.ee/? Person=nimi&PYear=aasta&start=150&ItemID=301 Kristi Metste. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=5&table=Persons Liisa Lang. http://www.tartu.ee/? page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/7 6B48B4EF2093EBDC2256D73003DBE1E Priit Ratassepp, Kirsi Rannaste, Karl Martin Sinijärv. Labürint III, Kirjanduse õpik 9. klassile. Avita, 2008, lk 62-63
täiendamine. Nt A.Ripley ,,Scarlett" (Mitchelli ,,Tuulest viidud" järgi) 47. Intertekstuaalsus põnev tekstide ringmäng, kus iga tekst liigub oma trajektoori mööda, kiigates aegajalt vasakule ja paremale. Defineeritakse kui kahe või rohkema teksti samaaegset ja nähtavat kohalolu ühe teksti piirides. Tekst peab dialoogi oma ja möödunud aja kirjanduse ja kriitikaga. Nt Contra, KarlMartin Sinijärv, Kivisildnik. 48. Arhetüüp pildid ja ideed, mis on inimeste alateadvuses valitsenud aegade algusest peale: väljendust leidnud müütides, legendides, kangelaslauludes, rahvajuttudes, kajastuvad piiblis, usukombestikus ja rituaalides. 49. Õpetuse arhetüüpidest rajas sveitsi psühholoog Carl Gustav Jung. 50. Termini arhitekstuaalsus võttis kasutusele prantslane Gerer Genette. 51. Näited arhitekstuaalsuse kohta:
Kõik on nii, nagu on. Tema luulet on mõjutanud osalemine Eesti punk- liikumises. Sellest ka need punk- tekstid ja ühiskonnakriitika, ega Mercat siis ilmaasjata "Protestiööbikuks"kutsuta. Merca on öelnud, et ta protestiks veel praegu ka, aga pole enam eriti midagi, mille vastu protestida. Kõige selle kõrval on tema luules ka veidike teravat isamaalüürikat. Nagu ma enne ütlesin, on Merca looming väga omapärane, nii tema mõtted, kui ka kirjaviis. Martin Sinijärv ütles, et Merca peidab oma luuletusi veidrate tähemärkide taha. Ja seda ta justkui teebki. Näiteks on sõnad "qqd" või "qkqs". Ise ütleb ta selle peale: "See kõik on aja, ruumi ja tähemärkide kokkuhoid. Samal ajal mõjuvad need visuaalselt igati toredasti, näiteks nilbed või ebatsensuursed sõnad kaotavad visuaalse roppuse. Ehk siis ei hakka kohe silma see roppus, vaid tähendus on sinna osavalt ära peidetud." Kui ta käsitsi kirjutab, siis vahest laenab ta mõne tähe ka
Piklikud voortevahelised järved(saadjärv,soitsjärv) ooside-ja mõhnadevahelised järved(aegviidu,kurtna) orujõed(viljandi ja rõuge järv) maatõusu tagajärjel tekkinud rannajärved(sutlepa meri, harku järv) rabades(loosalu, tudu) pisikesed lammijärved(soodid e vanajõed) karstijärved(võhmetu-lenküla järved pandivene kõrg.)meteoriidijärv(kaali) tehisjärved(narva veehoidla, soodla, karksi) mineraal- ja toitainevaesed järved on selgeveelised (äntu sinijärv) väike läbipaistvus (harku järv)KAART: SOOD: eestis on madalsoo, siirdesoo, rabad. TAIMKATE: eestis asub taimkattelt parasvöötme metsavööndis segametsade all vööndis, eestis on 1200 taimeliiki. E on 3 liiki: sood, metsad ja niidud. Metsatüübid: nõmmemetsad, laanemetsad, loometsad,salumetsad,soometsad,palumets,lodumets. Niidud: aruniidud, soostunud niidud, looniidud, puisniidud, päris-aruniidud, lammi- e luhaniidud, rannaniidud, rannaroostikud,nõmmed. 2
valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus. 2
puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase. Looduskaitseala idaosas on neli matkarada ja lääneosas üks. Mõned neist muutuvad märjal ajal raskesti läbitavaks, kummikud on märgalal peaaegu alati soositud. Kehtivaid piiranguid järgides on külastajal võimalik liikuda looduses ka väljaspool matkaradu, kuid igal ajal igale poole ei pääse. *Inimesed ei ole oodatud Linnusaare reservaadis. * Endla järv ja Sinijärv kuuluvad sihtkaitsevööndisse, kuhu minekuks on alati vaja looduskaitseala luba. Järvedele ei saa lindude pesitsemise ajal. * Telkimiseks ja lõkke tegemiseks on lõkkealusega laagripaigad. * Kaitseala külastamine eeldab loodushoidlikku mõtteviisi. · PÕLTSAMAA ROOSIAED Roosiaias kasvab üle 3000 roosiistiku ning erinevaid roosisorte on kollektsioonis kokku ligi 900 (pargi-, põõsa-, roni-, mini-, teehübriid jpt). · KIRNA MÕIS
Huvitav oli teada saada ka, et pargis leidub üle 600 taimeliigi, osad neist eksootilised, osad kaitse all ja Räpina aianduskool hooldab neid. Kasutatud kirjandus Keskkonnaamet. Räpina mõisa park. Kättesaadav: http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/rapina-moisa- park/#Pargi_kujunemine (viimati külastatud 24.03.2013) Tallinn, T., 2011, Räpina aiad ja pargid, Pakett, SA Räpina Kultuurkapital, Räpina, lk 30-44 Abner, O., Konsa, S., Palm, P., Sinijärv, U. 2012. Eesti pargid 2. Varrak. Tallinn. Lk 221 224. Praust, V. Eesti mõisaportaal. Räpina mõis. Kättesaadav: http://www.mois.ee/voru/rapina.shtml (viimati külastatud 24.03.2013) Muinsuskaitseamet. 2006. Mälestised 23816 Räpina mõisa peahoone. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23816 (viimati külastatud 24.03.2013) Muinsuskaitseamet. 2006. Mälestised 23819 Räpina mõisa park. Kättesaadav: http://register.muinas.ee/
Etnofuturistide arvates pole rahvus midagi püha see pole ainus printsiip, mis organiseerib rahvast, kultuuri. Lammutatakse stereotüüpseid arvamusi iroonia, paroodia ja sarkasmi abil. Koomika. Mängulisem suhe rahvaga. Nemad esitavad oma programmi rahvuse tuleviku jaoks. Nn inetu keel kasutatakse kõnekeelt, slängi, roppusi. Oma loomingumeetodi defineerimiseks mõtlesid "Hirohalli" liikmed välja termini - etnofuturism. Sõna autoriks on Karl Martin Sinijärv. Kõige üldisemalt võiks seda paljulubavat ja intrigeerivat terminit määratleda nii: etnofuturism ühendab arhailise, ürgse, meie rahvusele ainuomase etnilise sisu ja moodsa, mõnikord lausa futuristliku vorm. Või siis vastupidi - arhailise vormi (näiteks regivärsi) ja uue, kaasaegse sisu. Loomulikult oli etnofuturismi tekke üks põhjuseks ka sel ajal Eestis tõusnud kõrgendatud huvi oma rahva ajaloo, folkloori
mitmekülgsest loodusest. Lõkkekohad: · Kirikumäe lõkkekoht · Sinijärve lõkkekoht · Vana paadisadama lõkkekoht · Oostriku lõkkekoht · Purskava allika lõkkekoht · Tammemäe künka lõkkekoht Muud seotud objektid Põltsamaa jõe veerada Endlas (30 km) 13 Põltsamaa jõgi, Nava jõgi, Räägu kanal, Endla järv, Sinijärv, rabad. Veerajal liikudes saab tundma õppida erinevaid veega tihedalt seotuid taimi nagu näiteks kollane võhumõõk, pilliroog, jõgitakjas, jõgi-kõõlusleht, vesikarikas, kollane vesikupp ja kaitsealune valge vesiroos. Õnne korral saab silmata ka jäälindu, sinikaelparti või kühmnokk-luike jpm. Tähelepanelikul vaatlemisel võib näha ka kopra tegevusjälgi. Oostriku puhkekoht Oostriku allikad, Oostriku jõgi, madalsoo allikalise jõe ääres, taimed (näiteks
10 Eesti ja Iirimaa Iirimaa (Éire) tunnustas Eesti Vabariiki 27. augustil 1991. aastal, millele järgnes 10. septembril 1991 riikide diplomaatiliste suhete sõlmimine. Iiri suursaadik Eestis on Noel Kilkenny (alates 21.10.2004) ja Eesti suursaadik Iirimaal on Simmu Tiik (alates 22.05.2003). Eelnevalt on Eestit Iirimaal esindanud suursaadikuna Riivo Sinijärv (1994-1995) ja Raul Mälk (1996-2003), ajutise asjurina Jüri Seilenthal (1997-1999), Triin Parts (1999- 2002) ning Krista Kilvet (2002-2003). 3. detsembril 1991 akrediteeriti esimeseks Iirimaa suursaadikuks Eestis resideerimisega Stockholmis Paul D. Dempsey (kuni 16.01.1995). Talle järgnesid Helsingis resideerinud suursaadikud Dáithí O'Ceallaigh (1995-1998) ning Geaoróid Ó Broin (1999-2001). Esimene Tallinnas resideerinud suursaadik oli Sean Farrell (2001-2004). 1920
ühiskonnakriitikat) Punk ja etnofuturism Punk - alguse sai 70date Inglismaalt - poliitilise alatooniga - vastuseis valitsevatele oludele - Villu Tamme (s 1963, ansamblis J.M.K.E, „Tere perestroika“) - Tõnu Trubertsky (s 1963, punkbändis Vennaskond) Etnofuturism Ühendamatu ühendamine: - arhailine, mütoloogiline, rahvuslik sisu, moodsad võtted, uuenduslik ja mänguline vorm Karl Martin Sinijärv (s 1971) – üks eestvedajaid - 1988 – etnofuturistid asutasid rühmituse Hirohall - 1989 – Eesti Kostabi $elts Postmodernismi tunnused - pastišš on teistest tekstidest laenamine; originaalsust ei ole - ebakindlus, kahtlus, kaootilisus – fragmentaalsus - kirjanduses saab kõigest kirjutada - iroonia Mati Unt (1944-2005) - eesti kirjanik ja teatrilavastaja
annaabi.ee 
