Sissejuhatus Valisin Mehis Heinsaare, kuna ta on minu jaoks täiesti tundmatu nimi. Tavaliselt on ikka teada, kes on eesti kirjanikud, kuid seda nime pole enne kuulnud. Arvan, et ta on pigem selline vaiksem tegelane, kes ei hooli väga kuulsusest. Kuid nüüd loodan teada saada, kes ta täpsemalt on ja mida kirjutab. 2 Elulugu Mehis Heinsaar sündis 1. augustil 1973. aastal. Ta on eesti kirjanik. Tema esimene tosin eluaastat möödus Tallinnas ja järgmised seitse kuni keskkooli lõpetamiseni Karksi-Nuias. 1992-2000 kestsid õpingud Tartu Ülikoolis, mille ta lõpetas eesti kirjanduse erialal ja kus ta tegi diplomitöö August Gailitist. Tema trükidebüüt oli luuleveerg 28. jaanuaril 1995 "Postimehes". Esimeseks avaldatud proosapalaks sai groteskne nägemuspilt "Keeristorm Tartus", mis ilmus Postimehes 14. jaanuaril 1997.
Mehis Heinsaar Mehis Heinsaar on eesti kirjanik, kes sündis 1. augustil 1973. aastal. Tema esimene tosin eluaastat möödus Tallinnas ja järgmised seitse, kuni keskkooli lõpetamiseni, Karksi-Nuias. 19922000 kestsid õpingud Tartu Ülikoolis, kus ta lõpetas eesti kirjanduse erialal. Diplomitöö tegi ta August Gailitist. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. Tema looming on väga omapärane. Mehis Heinsaare poolt väljamõeldud tegelased on kõik erilised ja omanäolised ning nende loomisel pole kirjanik fantaasiaga koonerdanud. Tema jutustustes on sageli (kui mitte alati) mingi sügavam tagamõte, mis teeb tema lood veelgi paeluvamaks. Ta on avaldanud järgmised teosed: "Vanameeste näppaja", "Härra Pauli kroonikad", "Artur
· Lapsena unistas saada pikamaajooksjaks · 19922000 õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat, diplomitöö tegi August Gailitist · Tartusse kolides sai Heinsaarest luulerühmituse Erakkond ja Tartu NAK liige LOOMING · Trükidebüüt 28. jaanuaril 1995 Postimehes (luuleveerg) · Esimene avaldatud proosapala "Keeristorm Tartus", ilmus 14. jaanuaril 1997 Postimehes · Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998, üsna pea sai Heinsaar ka tunnustuse osaliseks · Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest · Absurd, sürrealism, unenäolisus, fantastika, muinasjutulisus · Kirjutanud näidendeid üliõpilasteatrile ning tegelenud tõlkimisega LEMMIKUD · Eesti proosakirjanikud: August Gailit, Peet Vallak, Toomas Vint, Juhan Jaik, Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähk · Eesti luuletajad: Viivi Luik, Jaan Kaplinski, PaulErik Rummo · Muu maailma kirjanikud: Bertrand Russell, Carlos
vähemalt mingi asjakohase häälestuse. Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest üldiselt ei aktualiseeru Heinsaare novellides mitte niivõrd iseäralikud tegelased ja veidrad süzheejoonised, vaid kogu kummaline reaalsusekujutus. Me viibime esimesest leheküljest kuni viimaseni selgesti "maagilises" reaalsuses. See on tõelus, kus kõik on elav, kõik piirid ületatavad ja kõik seosed võimalikud. Seejuures ei paku Heinsaar oma maailma välja kavala nihestusena, vaid loomuliku ja konkreetse reaalsusena. Pea igas palas leidub viiteid, et kummalised asjad sünnivad Eestis. Näiteks Tartu Supilinnas või Taageperas, mille argireaalsus on tuntav läbi fantaasiamängude. Ja novellis "Esimese eestlase jutustus" jõutakse koguni uue maailma alguse kujutluseni. Nii et kui Heinsaare novelle juba nimetada, siis võiks neid nimetada eestipäraseks maagiliseks realismiks. Aga mis siis Heinsaare lugudes sünnib
Novelli tunnused: 1) Vähe tegelasi novellis ,,Kevad Supilinnas" peategelene on küünik Ülo Leib, kelle ümber kogu tegevus tiirleb. Kõrvaltegelasi on väha, neid pole nimepidi mainitud ning nende tegevus on minimaalne. 2) Lühikene 3) Ootamatu lõpuga (puänt) Ülo Leib saab lõpuks ootamatu üllatuse osaliseks. Lugejale jääb mõistatada,mis oli kogu selle loo sügavam mõte. 4) Tihe sündmustik kõrvaltegelased ja stseenid vahetuvad kiiresti, tegevus toimub kogu aeg. 5) Puuduvad liigsed detailid väga lühidalt on antud ülevaade ümbritsevast, liigsed detailid on mainimata jäetud. Keskendutakse tegevusele ja loo sisule. Leian, et novelli kandev mõte ja sõnum on inimestele näidata, et lõpuks saab iga pahategu teenitud karistuse ning elu on täis ootamatusi siis kui inimese seda kõige vähem oodata oskab, juhtub midagi. Ülo Leib käitus teistega inetult ta solvas teisi ning naeris nende rumaluse...
,,Vanameeste näppaja" Mehis Heinsaar. Tere. Tegelased: Vanahärra Van Linderberg aka Poiss suure ja kurva peaga, helesiniste silmadega, seljas nahast ranits ning tumesinine kooliülikond. Tegevuspaik: N. Linnakese pargis, kus vanamees istus pingil, nagu igal hommikul ning kuulas hoburästaste laulu. Hiljem läksid poisi vanemate korterisse. Paranormaalsed nähtused: vanahärra ei uskunud, et poisi nimi on Van Linderberg ning tahtis et ta juhatakse ennast tema elukohta. Nad suundusid läbi hommikuse pargi kesklinna poole
ähvardava” inimloomuse pahupoole ja “looduse” kui ühe suure urbaniseerunud keskkonna metafoori vahel. Kõik käsitletud novellid tutvustavad uskumatute sündmuste osaks saanud peategelasi, kes esmapilgul tunduvad kõik tavalised inimesed, elamas oma igapäevaelu, kuid kes juhuse tahtel kuskil reaalsuse ja sürreaalsuse häguseil piirimail uskumatutesse sündmuste keeristesse on kisutud. Samuti on reaalsed inimesed ka tihti nimede taga, mida Mehis Heinsaar on otsustanud kasutada. See on rohkeks kõneaineks arutades, kui eetiline või moraalne on siduda reaalsete inimeste nimed sürreaalsete ja sageli ka kompromiteerivate juhtumistega. Sageli on lugude kangelastele omistatud küll hoopis teised elukutsed või on nad tegevad sarnastel (kuid mitte sajaprotsendiliselt samadel) elualadel, kuid nimeline seos tegelastega jääb tihti vaid osaks lugejale mõistada. Üks on aga ilmne – paljud tegelased on ka rahvale tuntud nimed,
kuidas inimene oma elu jooksul areneb, õpib oma vigadest ning lõpuks vastavalt ka muutub. Kogu loetud kirjandus tuleb põhjalikult läbi mõelda ja vajalik omaks võtta. Kunst muudab inimese ellusuhtumist. Loetud teosed toovad näiteid ja õpetavad mõistma erinevaid inimesi ning situatsioone. Tegemist ei pea olema alati 500-leheküljeliste raamatutega, mis räägivad elu kõikidest nüanssidest ja väärtustest, piisab ka lühikestest artiklitest või jutukestest. M. Heinsaar on sulest välja kirjutanud artikli "Mis on elu mõte?", mis õpetab inimestele varuma rohkem aega ümbritseva nautimiseks. Samuti on hea tükiga hakkama saanud ka A. Nigov. Tema lühijutt "Harjutused" räägib inimese suutlikkusest oma elu elada, aga mitte seda samal ajal mõista. Eluga pahuksisse sattudes tuleks tõsiselt mõelda kirjanduse abile. Raamatuid, mis räägivad konkreetselt õigesti elamisest võib olla küll raske mõista, aga need on väga kasulikud.
Leiame kütteväärtuse 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 = (18900 − 214 ∙ 𝜑 − 189 ∙ 𝐴𝑡 ) ∙ 𝑚𝑝 = (18900 − 214 ∙ 20 − 189 ∙ 0,7) ∙ 7,26 = 105,2 𝑀𝐽, millest, 18900 𝑘𝐽 – näitab puidu kütteväärtust, 𝐴𝑡 – näitab puidu tuhasisaldust, mis lepa puhul on 0,7%. 1 6.06.2016 Osalejad: Energiakasutus: Aleksei Heinsaar, Johan Praats, Raido Konts Tootmistehnika: Kullar Vreiman, Mario Kütt Seega saame leida katla kasuteguri 𝑄𝑡𝑒𝑔𝑒𝑙𝑖𝑘 64,46 𝜂= ∙ 100% = ∙ 100% = 61,27%. 𝑄𝑘ü𝑡𝑒 105,2 Võimsuse leidmiseks määrata kõige kiirema temperatuuriga ajavahemik ja saadud temperatuuritõusuks kuluv energiahulk jagada ajavahemiku pikkusega.
Kurjade vaimude eemale peletamiseks võidakse hoida pruutpaari peade kohal kookospähklit ning teha sellega nende ümber kolm ringi. · Maroko Nii nagu teistes moslemimaades, käib pruut viis päeva enne pulmi tseremoniaalses vannis siis maalitakse talle hennaga kätele ja jalgadele sõõrid ning teised naised kaunistavad ta kosmeetika ja juveelidega. Enne kodukolde valvuriks saamist teeb Maroko pruut majale kolm tiiru peale. (Eesti pulmaagentuur, Heinsaar, Vool 2004: 19-24) Kuid pulmad eestlaste jaoks vanasti tähendasid suurejoonelisi korraldusi ja nende kestuse järgi võiks öelda, et tänapäeval ei ole pulmad pooltki nii huvitavad, kui vanasti. Vanasti ei olnud nii, et mees valib endale pruudi ja siis küsib tema vanemate või pruudi enda arvamust. Kui tüdruk meeldis, siis ta lihtsalt osteti või rööviti.Tavaõiguse järgi küll pidid vanemad olema nõus abieluga, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata
vihjatakse. Lõpetamatus võib koguni anda lisatähenduse. Tihti esitatakse vaid katkend, juhuslik fragment mingist olukorrast, arengust või meeleolust, mitte lõpetatud pilt. Novelli kui zanri rajajaks peetakse Giovanni Boccacciot oma teosega "Dekameron". Novelliteooriat on arendanud mitmed (enamasti saksa) kirjanikud, nagu Goethe, F. Schlegel, P. Heyse, F. T. Vischer, L. Tieck, E. K. Bennett. Eesti tuntumateks novellistideks on näiteks A. Gailit, F. Tuglas ja M. Heinsaar. Klassikalise novelli tunnused: Lühike (1000-8000 sõna) Vähe tegelasi Sündmuste esitamine ajalises järgnevuses Keskendub ühele sündmusele või probleemile Lisaks eelnevatele tunnustele järgib klassikaline novell kindlat ülesehitust: Sissejuhatus- olustiku kirjeldus Sõlmitus- konflikti esilekerkimine Arendus- pinge järkjärguline kerkimine Kulminatsioon- pinge haripunkt
Kolmas peatükk annab ülevaate tänapäevastest pulmakommetest. Siingi toob töö autor välja tegevused, mida tehti enne pulmi, pulmas ja pärast pulmi. Neljas peatükk annab ülevaate mujal maailmas toimuvatest pulmadest. Kõige parem kirjandusallikas, mis andis enamus infost, oli Piret Õunapuu ,,Eesti pulm". See on teos, mis kirjeldab Eesti pulmatraditsioone ennemuistsetest aegadest tänapäevani välja. Vaid ENSV aegseid traditsioone autor oma raamatus ei kirjelda. Suur abi oli ka Tiia Heinsaar'e ja Ene Vool'u "Hõissa pulmad" teosest. Lisaks kasutas autor erinevaid internetiallikaid. 2. Pulmasümboolika Pulma sümbolid on kindlasti ühed tähtsamad elemendid, milleta pulmade korraldamine võib ebaõnnestuda. Kõigile on ju teada, et peigmees kingib pruudile 3 kihlasõrmuse ja pärast paneb ka pruudile sõrme abielusõrmuse, pruudil on kombeks kanda valget kleiti. Ometi nii see traditsioon on ja jääb. (T. Heinsaar ja E. Vool 2003. "Hõissa pulmad") 2.1. Abielusõrmused
Mehis Heinsaar 1973-... Rein Post 12d Elulugu Sündis 1. august 1973.a Elas oma esimesed tosin aastat elas Tallinnas Peale selle keskkooli lõpuni elas KarksiNuias Looming "Liblikmees" "Ilus Armin" "Rebased ja koerad" "Keeristorm" "Vanameeste näppaja" "Härra Pauli kroonika" "Rändaja õnn" Tunnustatud Aastal 2000 sai tema looming "Liblikmees" F.Tuglase novelliauhinna Aastal 2002 sai tema looming "Ilus Armin" F.Tuglase novelliauhinna Mehis Heinsaare pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Ilus Armin" Kogumik «Ilus Armin» püüab anda ülevaatliku pildi viimase pooleteist aastakümne eesti lühiproosast. Teosed on reastat...
mis nagu eksisteeriks meie maailma kõrval. Hoiatus, et narkootikumide tarvitamine paneb inimesi üha enam uskuma sellesse, et tõeliselt on olemas müütiline maailm. Esile kerkib kadeduseprobleem kui tõukejõud, mis noorte normaalset arengut võib peatada. ,,Vanameeste näppaja", Mehis Heinsaar Lugesin novelli ,,Kohtumine Taageperas" Probleemid: Kartus iseenda ees. Lapsepõlve mälestused võivad muuta meie arusaamu. Inimese ja looduse ühtekuuluvus võib olla ka maagiline. Fantaasiateema loetud teostes Maavälised eluvormid Täiuslik tulevikumaailm Vaimud ja kummitused Alternatiivmaailm Fantaasiakirjandus on huvitav !
23) Novelliauhind on kirjandusauhind, mille asutas F. Tuglas 1970 aastal. Esimesed laureaadid valis välja Tuglas ise ja neid autasustati 2.märtsil 1971 aastal, kirjaniku sünnipäeval. Auhind koosneb Tuglase soovi kohaselt laureaadile pühendatud trükisest ja rahalisest preemiast. 24)Esimesed laureaadid olid Jaan Kross, teosega ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus", ja Paul Kuusberg teosega, ,, Roostetanud kastekann". 25)Seni on viimased Mehis Heinsaar, ,, Puhkehetkel", ja Sven Vabar ,, Musta lennuki kirik".
päevaraamat“ 2013 Andrus Kivirähk- 1970. A tallinnas, eesti kirjanik, kirjutanud ka näidendeid ja lastekirjandust, lõpetanud tartu ülikooli ajakirjanduse eriala, töötab Eesti päevalehes, 2000.date aastate menukain eesti kirjanik, kuulub Eesti kirjanikke liitu ja eestui üliõpilas seltsi, „liblikas“ 1999, „Sirli, siim ja saladused“ 1999, „Rehepapp“ 2000, „lotte reis lõunamaale“ 2002, „leiutajateküla lotte“ 2006 Mehis Heinsaar- 1973 tallinn, elanud karksi-nuias, lõpetas tartu ülikoolis eesti kirjanuduse eriala, on kuulanud tartu nak-i ja erakkonda, 2001. Aastal pälvis betti alveri debüüdiauhinna ja eesti kuluurkapitali proosapreemia, „Vanameeste näppaja“ 2001, „härra pauli kroonika“ 2001, „Rändaja õnn“ 2007, „Sügaval elu hämaras“ 2009, „ülikond“ 2013 Indrek Hargla- Indrek Sootak, 1970 tallinnas, eesti kirjanik ja stenarist, üks eesti
mõni pudel, pool kuningriiki, esimese lapse ristimise õigus, vms. Pruudirööv peab olema
lõbus, pruut peab mänguga kaasa minema, ka pruudivalvuritel ei tohi pruudil nö „käpp peal“
olla kogu aeg, et pruuti ei saaks ära röövida, sest kui nii juhtub, siis pole külalistel põnevust.
Pruudirööv teebki pulma huvitavamaks ja sel ajal saab ka pulmavana hetkeks puhata, sest
pulmalistel on tegevus – pruudi otsimine. (Eesti pulmaagentuur, Heinsaar, Vool 2004: 41-44)
3.8 Pulmarongi tavad
Pulmarongiga on seoses mitmesuguseid uskumusi: kui mõrsja tagasi vaatas, siis sündisid
lapsed tema nägu. Ristteest üle sõites pidi mõrsja poetama säärepaela või sõrmuse, et
loomadele kahju ei sünniks. Jõest ülesõitmisel viskas mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et
lastel ei oleks veesurma kartust.
Toidukaupade uurimus (Köögi-, puuviljad ja pähklid) Mirjam Heinsaar Brigita Piller Kerli Süda Maria Mironova Kust on pärit toidukaubad, mida sina või sinu pere iga päev tarbib? Enamik tarbivatest igapäeva kaupadest on kodumaine, näiteks leib, sai, kartul, piim, vorst, liha jne Välisriikidest on pärit mitmed puu- ja köögiviljad, näiteks banaan (Equador), õun (Poola, Belgia), tomat ja kurk (Hispaania) jne. Hooajaliselt saame
Musti auke on uuritud palju. Kõige suurem seni leitud must auk sisaldab 10 Päikese massi. Selle gravitatsiooniväli ulatub kuni viie Päikesesüsteemi suurusele alale. Suvel lennutati orbiidile aga röntgenteleskoop NuSTAR, mida kasutatakse eelkõige mustade aukude kiirguse uurmiseks. Loodetakse, et NuSTAR annab vastused paljudele küsimustele. 6 Kasutatud kirjandus Mustad augud, autor Priit Heinsaar, kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mustad_augud.htm Must auk, kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk Avastati rekordsuured mustad augud, Piret Pappel, kättesaadav: http://novaator.ee/ET/kosmos/avastati_rekordsuured_mustad_augud/ Imeline Teadus, detsember 2012, ''Universumi äärmused'' lk 42-47, tekst: Hendrik Bendix 7
need pea peale; ideoloogilised hoiakud on arendatud absurdi ja äärmuseni. „Rehepapp“ on diskursuse parodeerimine; raamatu algus meenutab mõnda Vilde romaani, aga keerab siis segamini. „Mees, kes teadis ussisõnu“ on taas katse ajalugu ümber kirjutada; tõsisem kui Kivirähu teised raamatud, aga siiski följetonistlik. 30. Eesti kirjanduse põhisuundumusi ja autoreid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses (Mehis Heinsaar jt). Kirjandus internetis (blogikirjandus), süntees, humanism, sotsiaalsus ja poliitiline seisukohavõtt, dokumentaalsus ja nn mälukirjandus, lõunaeesti kirjandus ja eestivene kirjandus, vabavärsi kinnistumine luule põhivõimaluseks, draama saab kriisist üle, eksperimentaalne proosa, ulmekirjandus, noorsooproosa. Kaur Kender, Sass Henno, Mehis Heinsaar, Indrek Hargla, Kalju Kruusa, Kristiina Ehin, Jürgen Rooste.
Bornhöhe „Tasuja“ „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ E. Kippel „Meelis“ A. Musset „Lugu valgest rästast“ Novell Lühike jutustav proosažanr Keskendub ühele konfliktile Klassikaline novell sisaldab kulminatsiooni (pinge haripunkt, kõrgpunkt), lõpus on puänt (ootamatu lõpplahendus) Novelle Jaan Tätte „Romantika“ Mehis Heinsaar „Kohtumine Taageperas“ Anton Tšehhov „Paks ja peenike“ Lüürika üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus – lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted lüürilistele tekstidele on omane tundeküllasus, kujundlikkus, hingestatus enamasti seotud kõnes (luulevormis) luuakse nii riimilist kui ka vabavärsilist luulet
" Maetud Alatskivile, ausammas. Alates 1965 antakse välja Liivi luulepreemiat üksikluuletuse eest. I Debora Vaarandi "Eesti mullad", saanud veel P.-E. Rummo "Ikka Liivist mõteldes", B. Alver (2x, "Tähetund"), J. Kaplinski "Tolmust ja värvidest", A. Sang "Mida mõtleb mees", J. Viiding, V. Luik, D. Kareva, M. Traat, H. Runnel, E. Niit, Kalju Lepik (2x, ainus väliseestlane), Andres Ehin, Mari Vallisoo (2x), Triin Soomets (2x). Venestusajal ei antud, uuesti 1984. Viimane (2010) Mehis Heinsaar. LOOMING Liivi monograafia (1927) ja kogutud teosed on välja antud Friedebert Tuglase poolt (n-ö loomingu päästja) Proosalooming: novell "Peipsi peal", jutustus "Vari" Luule võib temaatika järgi jagada neljaks: autobiograafiline luule, loodusluule, armastusluule ja isamaaluule 1. autobiograafiline luule Annab väga selge ja täpse hinnangu oma loomingule, kujutab kirjaniku loomingulise arengu katkemist ja kannatusi, mida on toonud tervise purunemine ja eluprobleemid.
tunnistama - omaks või õigeks võtma; millelegi hinnangut andma tunnustama - kehtivaks või õigeks pidama; kõrgelt hindama tõendama - tõesust või tõele vastavust kinnitama tõestama - tõeseks, õigeks tunnistama vahel - mõnikord vahest - võib-olla vast - alles õieti - õigupoolest õigesti veatult Kirjanduteoste autoreid: 1. Andrus kivirähk 2. Jaan Kross 3. Kristiina Ehin 4. Eduard Vilde 5. Kristjan Jaak Peterson 6. A.H. Tammsaare 7. Jaan Kaplinski 8. Jan Kaus 9. Mehis Heinsaar 10. Jürgen Rooste 11. Viivi Luik 12. Mats Traat 13. Rein Raud 14. Juhan Liiv 15. Leelo Tungal 16. August Kitzberg
Mida aeg edasi, seda kiiremaks läheb elutempo ning seda kiiremini muutub ka kihumise, pulmade ja abielu mõte ja tähtsus. Leian, et sellist üllast ja väga ilusat traditsiooni ja kombestikku peaks hoidma elus. Kindlasti on minu jaoks pulmapäev üks tähtsamaid päevi inimese elus. KASUTATUD KIRJANDUS Raamat: Suur perenaise käsiraamat. 2007. toim Kruus, T., Tomingas, K., Toome, K. jt Tallinn: TEA Internet: Heinmaa, T. Kosjad. http://pulmakorraldaja.ee/pulmadest/kosjad/ (31.12.2012) Heinsaar, T. Pulmad. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm (10.01.2013) Jaani, V. Kosjad-kihlused. http://toomkirik.ee/toomkogudus/talitused/abielu-ja-laulatus/ (31.12.2012) Lukjanov, G. Kihlumine ja vabaabielu ei sobi kokku! http://www.naine24.ee/676832/kihlumine-ja-vabaabielu-ei-sobi-kokku/ (31.12.2012) Pentson, M. Vanaaegsed pulmakombed Eestis. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmakombed.htm (31.12.2012) Tallinna Piiskopilik Toomkirik. Abielu ja laulatus.
Ehkki kohati püüdsid debütandid 20. sajandi alguse eeskujul rajada uusi kirjandusrühmitusi Eesti Kostabi-$elts, Erakkond, Õigem Valem jts -, ei saanud need kuigi jõuliselt jalgu alla, kirjandus fragmenteerus. kümnendivahetusel ilmunud kassettide autorid nende seas Tõnu Trubetsky, Karl Martin Sinijärv, Liisi Ojamaa, Elo Vee (Viiding) ei moodustanud ühtset tervikut. Üks 1990. aastatel silma torganud voole oli maagiline realism, mida esindas näiteks Mehis Heinsaar, kuid ükski neist ei muutunud valdavaks. Karl Martin Sinijärv Eesti 2000. aastate kirjandust on iseloomustatud selliste väljenditega nagu kapitalistlik realism ja uusausus. Ka nüüdsed rühmitused nagu TNT! ei ole osutunud püsivaiks. Taas on esile tõusnud sotsiaalsed teemad, sealhulgas naiskirjandus ning lõhe eesti- ja venekeelse kogukonna ajalookäsituste vahel. Ajalooteemade käsitlusega on torganud silma Ene
läbimurdeks. Raamat kirjutatud võtmes, et seda annab lugeda ka kõiketeadmatult eesti ajaloost, vaid on võimalik leida ka lugemiseks teise vaatenurga. Suur rõhk ka lastekirjandusel. Nende kolme kohta veel: Vastassuunaline eelnevale. Pingevaba mineviku kujutus, mäng mineviku märkidega. Koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika, historiograafiline metafiktsioon 31. Eesti kirjanduse põhisuundumusi ja autoreid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi algupoolel (Mehis Heinsaar, Valdur Mikita jt). Kirjandus internetis (blogikirjandus), süntees, humanism, sotsiaalsus ja poliitiline seisukohavõtt, dokumentaalsus ja nn mälukirjandus, lõunaeesti kirjandus ja eestivene kirjandus, vabavärsi kinnistumine luule põhivõimaluseks, draama saab kriisist üle, eksperimentaalne proosa, ulmekirjandus, noorsooproosa. Karm liin elust endast: Kaur Kender (,,Iseseisvuspäev" (1998) hakkab kujunema uus pealiin. Sass Henno (2005 Mina olin siin 1
Mõõdukalt pessimistlik ja kurb raamat. Fantastiline muinasaeg + allegooriline kaasaja kirjeldus (väikekultuuri kadumine suure pealetungi eest). Naeruvääristab nii ristiusku kui ka eestlaste muinasusku. Üsna erakordne, kuna hiieusku on tavaliselt ikka soosivalt suhtutud. Lasteraamatud päris revolutsioonilised. ,,Kaelkirjak" poisil on sõbraks paeluss. ,,Kaka ja kevad" tegelased Näts, Sünnitavad Sokid, Kaka jne. 11. Sajandilõpu prosaistide ,,teine laine" (Heinsaar, Vadi, Barker jt). Mehis Heinsaar. 2001 esimene novellikogu ,,Vanameeste näppaja". Kriitika tajus teda eesti kirjanduse lunastajana, alternatiiviks realistlikule proosale. Tegevus Supilinnas, piir linna ja looduse vahel hägune. Juhuse osakaal on väga tähtis elus ja tegevustes. Hipilikkus, boheemlus, meelelisus, spontaansus (Tartu ühe uue boheemlaste põlvkonna sünd). Eeskujud: maagiline realism tegelik maailm, kus võib iga hetk midagi müstilist juhtuda;
Naeruvääristab ka moodsat kunsti, ready-made, mõttetud asjad jms. Tal üldse palju intertekstuaalsust. 90ndatel kirj lühiproosa on grotesksem, fantistiline element on tugevam, 00ndate tekstides äärmuslik absurd taandub. „Maailma otsas“ on fantastiline element peaaegu miinimumini viidud, romaan käsitleb kaasaega ja vaatab lihtsate inimeste elu. Kandev idee on „ära minemise igatsus“, rutiinist väljumine jne. vastandub valusalt tegelikkusele. *Mehis Heinsaar Eesti nüüdiskirjanduse imemees. Suure tunnustuse sai 2001 a „Vanameeste näppaja“ ja „Härra Pauli kroonika“ kaudu. Tekstide puhul tähtsad mitmed kk ja taustad, nt oluline roll Tartu linnal, Lõuna-Eesti maastikel jne; ük-ale eelistatakse pigem looduslikku kk. Mainitud teoste läbivaks tegevuskohaks on tuba.. kirjeldab isegi erinevatest toa liikidest, mis on nö maailma mudel, tuba mahutab maailma, võid oma toas rännata nagu maailmas, pidevalt muutuses olev ruum. Heinsaare
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
ja HeadRead. Taustasündmustest võiks tähele panna, et kui 90ndad olid vanade struktuuride lammutamise ja uute ülesse ehitamise aeg, siis 21.sajandil ei saa poliitilist maastikku enam samamoodi kirjeldada. Eesti kohalt on olnud iseloomulik see, et kui 80ndate/90ndatel lüüakse seniste struktuuridest lahti, siis 21.sajandil liitutakse uutega. 1996 Erakkond (Tartus) o Kristiina Ehin, Kalju Kruusa, Aare Pilv, Lauri Sommer,Mehis Heinsaar, Andreas Kalkun, Marko Kompus, Mathura, Berk Vaher jt. 1997 Tartu Noorte Autorite Koondis (NAK) (Tartus) o Vahur Afanasjev, Contra, Mehis Heinsaar, Aapo Ilves, Veiko Märka, Jan Rahman, Francois Serpent (fs), Irja Vaher, Urmas Vadi jt. 1998 Õigem Valem (Tallinn) o Jan Kaus, Kalju Kruusa, Fagira D. Morti, Juku-Kalle Raid 1998 Tallinna Noored Tegijad (TNT) (Tallinn) o Jana Lepik, Jürgen Rooste, Wimberg jt
Kus? Tartu Tartu Tartu Tallinn Tallinn Liikmed Kauksi Ülle, Kristiina Ehin, Contra, Ivar Sild Kalju Kruusa, Sven Berk Vaher, Wimberg, Wimberg Jan Kaus, Fagira Kivisildnik, Mehis Aapo Ilves, D. Morti, Juku- Valeria Ränik, Heinsaar, Mika Kalle Raid Karl Martin Kalju Kruusa Keränen, Sinijärv, Jüri jt auliige: Kalju Ehlvest. Kruusa jt Iseloomulikku Etnofuturistlik Neljast Lõbus, Ühisjooni Meediakampaa kirjandusselts mõjukaim, kerglane raske leida. niad, vaid neli
Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikivi "Rohtaed" või "Õige mehe koda" A.H
humoorikad kommentaarid; võibolla on surnult sündiv laps siin ka kriisiajastu metafooriks). Omaelulooline kirjandus, nt Leonard Lapin "Siintallinn" (2014), Mihkel Raud "Musta pori näkku" (2008) ja geikirjandus: Caspar Trees "Sergo" (2004), Ivar Sild "Tantsiv linn (2007), Jan Beltrán "La mala vida ehk neetud elu" (2009), Marek Kahro "Päikeseta paradiis" (2012). 10. Sajandivahetuse sümbolistlik proosa ja maagiline realism ( M. Heinsaar, Paavo Matsin). Teine klassikaline suundumus eesti kirjanduses, nii öelda tuglaslik liin. Tekstiloome lähtekoht on tugev kujutlusvõime, mille alusel luuakse kirjanduslik omamaailm. Fictio luuakse oma kehtestatud reeglite kaudu, nt aegruum, fantastiline realism, ebatavaline realism, nt reaalne ja fantastiline põimuvad. Võimatu muutub võimalikuks, õleloomulik loomulikuks, ebastabiilne reaalsus, fantasy, maagia, müütilisus. Teaduslik mäng fakti ja fiktsiooni piirialadel. Tugev
"kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule vabavärsiline luule sonett(14 rida) Marie Under " Sinine terass" haiku - Jaan Kaplinski ood (pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul,) eesti kirjandusse tõi oodi Kristtjan-Jaak Peterson eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal"
Kristi Joamets Akad.tee 3-229 620 4101 Kristiina Kerge Akad.tee 3-116 Kristiina Saarniit Akad.tee 3-380 620 4006 Laivi Laidroo Akad.tee 3-457 620 4065 Laura Tkatšova Akad.tee 3-353 Lehte Alver Akad.tee 3-384 620 4002 Leon Monroe Miller Akad.tee 3-237 620 4126 Liis Ojamäe Akad.tee 3-238 620 4107 Liis Saks Akad.tee 3-488 620 4057 Linda Heinsaar Akad.tee 3-350 620 3958 Ljudmilla Bragina Akad.tee 3-458 620 4066 Maarika Kruusmann Akad.tee 3-262 620 3941 Madis Kallion Akad.tee 3-225 Mait Rungi Akad.tee 3-364 620 3963 Mait Talts Akad.tee 3-256 620 4118 Maksim Saat Akad.tee 3-375 620 3954 Mall Kulasalu Akad.tee 3-236 620 4117
2. 90ndate aastate lõpus kirjandusse tulnud. Paljuski on see laine seotud kirjanikega, kes kuuluvad erinevatesse kirjaduslikesse rühmitustesse, ennekõike Erakkond, aga ka NAK, TNT (Wimberg, Jürgen Rooste jt), kooslus nimega Õigem Vale (Juku-Kalle Raid, de Morti, Jan Kaus, Kalju Kruusa). Noored tulevad kirjandusse rühmitustena. Niimoodi on neil kergem läbi lüüa kirjandusprotsessis. Need on kirjanikud nagu Mehis Heinsaar, Urmas Vadi, Berk Vaher, Aare Pilv, Contra, Olavi Ruitlane, kelle sünniaasta üldjuhul on 70ndates. Need on need isikud, kes on Eesti kirjanduse uued nimed. Kaheldamatult on olemas ka keskmise ja vanema põlvkonna kirjanikud, nagu Viivi Luik, Jaan Kross, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Jaan Kaplinski, Ene Mihkelson. Meedia huviorbiidis ja kultuuriprotsessis tervikuna on esil nooremad kirjanikud, aga see ei tähenda, et vanemad poleks olulised.
Juhan Liivi luulepreemia: a) valitakse parim luuletus, mis pärjatakse Juhan Liivi preemiaga; b) Juhan Liivi etlemiskonkurss erinevates koolides, parim pärjatakse preemiaga, minnakse Alatskivile, kus on tema haud. I preemia Debora Vaarandi ,,Eesti mullad", II preemia Paul-Erik Rummo ,,Ikka Liivist mõteldes", III preemia Betti Alver ,,Tähetund". Veel on preemiat saanud Juhan Viiding, Viivi Luik, Doris Kareva, Mats Traat, Hando Runnel, Andres Ehin, Tõnu Õnnepalu, Mehis Heinsaar, Jaan Kaplinski, Lauri Sommer, August Sang. Tegemist on venestusajaga. Ärkamisaja lõpp. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud. Tahtis saada muusikuks Autobiograafiline eleegia e. kurb laul Luuletaja peegeldas oma traagikat. Näiteks ,,Rändaja" (räägib vaesest ja üksikust rändajast), ,,Laulikutele" vastandamine; nii palju ilu kui ka nii palju valu. ,,Ärge küsige mult luuletusi" retooriline pöördumine
tee 3-238 620 4107 Kristi Joamets Akad.tee 3-229 620 4101 Kristiina Kerge Akad.tee 3-116 Kristiina Saarniit Akad.tee 3-380 620 4006 Laivi Laidroo Akad.tee 3-457 620 4065 Laura Tkatsova Akad.tee 3-353 Lehte Alver Akad.tee 3-384 620 4002 Leon Monroe Miller Akad.tee 3-237 620 4126 Liis Ojamäe Akad.tee 3-238 620 4107 Liis Saks Akad.tee 3-488 620 4057 Linda Heinsaar Akad.tee 3-350 620 3958 Ljudmilla Bragina Akad.tee 3-458 620 4066 Maarika Kruusmann Akad.tee 3-262 620 3941 Madis Kallion Akad.tee 3-225 Mait Rungi Akad.tee 3-364 620 3963 Mait Talts Akad.tee 3-256 620 4118 Maksim Saat Akad.tee 3-375 620 3954 Mall Kulasalu Akad.tee 3-236 620 4117
voolu suunda ja voolab samuti Võrtsjärve). Jääkate püsib harilikult detsembrist aprilli keskpaigani, kevadine suurvesi saavutab suurima ulatuse aprilli lõpus või mai algul. Seejärel kestab septembrini suvine veetaseme langus. Võrtsjärve kaldajoont (96 km) liigestavad üksikud maanina ja paar lahte (läänes Tarvastu, idas Vehendi) ning järves on 5 saart: Tondisaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar ja Heinsaar (ajuti suurvee all). Järve kaldad on madalad, ainult idakaldal Vehendi ja Tamme küla juures on 5–8 m kõrguseni ulatuv Kesk-Devoni kaldapaljand. Järve rannad on kõrkja ja pillirooga tugevasti kinni kasvanud. Järve põhi on põhjaosas liivane ja kivine (palju varesid), samuti idaosas Vehendi lahes. Lääneosas ja eriti lõunaosas on järvepõhi valdavalt mudane. Järvemuda (sapropeeli) suurim paksus on 12 m, järvelubja suurim paksus 8 m. Järvemuda ja -lubja
annaabi.ee 
