Taime Eelviljaks sobib: Eelviljaks ei sobi: nimetus kapsas Peaaegu kõik kultuurid Ristõielised kurk Porrulauk, seller, hernes, ristik Kapsad ja suhkrupeet, kurk samale kasvukohale mitte enne 4 aastat. redis Teraviljad, kaunviljad ristik kaalikas Sõnnikut saanud kultuur Teine ristõieline sibul Kurk, varajane-kartul, pea-ja Samale kasvukohale mitte enne 4-5 aastat. lillkapsas hernes Hiline oder Taimed mida on pritsitud herbitsiitidega söögipee Kapsas, taliteravili, varajane oder Kartul t Aivo Puusild PM1B OTMK 2013
Tõestused Omadus 1.4. Maatriksite liitmine on kommutatiivne, s.t. mistahes X, Y Mat(m, n) korral kehtib X + Y = Y + X. Tõestus: Iga X = (xij) ja Y = (yij) korral hulgast Mat(m, n), tänu reaalar- vude liitmise kommutatiivsusele (1.11), saame X + Y = (xij + yij) = (yij + xij) = Y + X X + Y = Y + X Omadus 1.10. (X + Y ) = X + Y Tõestus (X + Y ) = ((xij) + (yij)) = ( (xij + yij)) = ( xij + yij) = = ( xij) + ( yij) = (xij) + (yij) = X + Y (X + Y ) = X + Y; Omadus 1.15. Mistahes maatriksi X Mat(m, n) ning vastavate ühikmaatriksite Em Mat(m,m) ja En Mat(n, n) korral XEn = X, EmX = X Tõestus Maatriksite X = (xij ), kus i Nm, j Nn, ja n-järku ühikmaatriksi E1 = (ij) korrutise XE1 = (yij) üldelement avaldub = = , , , =1 mistõttu XE1 = X. Juhul kui E2 on m-järku ühikmaatriks, siis ...
kulka stipi sabas ja arvutab kiivalt trükitud ridade arvu põhjal ligemese honorare. Ei suuda Sass Hennot ja tema põlvkonda sellesse maailma kuidagi ette kujutada. See on üks muutunud olukorra häid kõrvalnähtusid. Rõõm kaduva traditsiooni haual. Keivin Tegelased Selles raamatus oli päris palju tegelasi ja nende nimed olid: Rass, Talis (Tall), Aivo, Renita, Säde, Olar (Olks), Mõssa, Hanna, Ruslan. Neid tegelasi oli seal veel, kuid need olid põhitegelased. Peategelane oli Rass. Rass oli pärit vaesest perekonnast, ta ise suri kui ta oli päris väike. Ta nägi välja nagu tavaline poiss: tumedad juuksed, pruunid silmad, lühikest kasvu, kandis neid riideid, mis oli parasjagu võtta. Rass oli väga julge selles mõttes, et ühes peatükis räägiti, kuidas ta käis bensiini vargusel Statoili tanklas
Seejärel võeti juba suurem kogus aga uus kogus oli peidetud Kajaka baari naiste wc-sse. Rass oli aga tolleks korraks end nii purju joonud ja ta ei saanud naiste wc-sse minna siis läks pakki ära tooma Renita. Olaril oli aga pandud oma kantpeade poolt valve kas Rass ikka käib seda toomas, Rassi sugust kutti aga ei nähtud ning Olar võeti seejärel kinni (kantpeade poolt). Olar aga rääkis neile ,et Rass käis sellel pakil järgi, ning siis võeti tänavatelt kinni Rass,Janar ja Aivo sel ajal kui nad üritasid sulitegevusega raha tagasi teenida ,sest nad ei saanud narkootikume müüa, kuna nad olid ainukesed müüjad rajoonis ning siis oleks neid kohe vahele võetud. Rass varastas koolis mikroskoope, varastati lastelt mobiiltelefone jne. Neid kolme korjati tänavalt kokku ning sõidutati metsa kus oli ka Olar kes osutas Rassile ja väitis ,et tema käis Kajaka baaris. Kantpeade juht ütles ,et tema sellist meest ei näinud ja Olar jäi
taimede lagunenud ja poollagunenud jäänused elus ja eluta osa vesi õhk Mulla kasutusalad põllumajanduses taimede kasvatamiseks elupaigaks paljudele loomadele Muld Mullas elavad organismid mutid vihmaussid bakterid vetikad seened ainuraksed Vihmauss Mulla teket mõjutavad veeolud temperatuur organismid mulla vanus maapinna kuju Traktor põllul inimtegevus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Muld Sirje Kaljula, Hergi Karik, Aivo Saar, Kalle Sirel. Loodusõpetus V klassile 2.osa. 2004. Tallinn: Koolibri, lk 4-35 http://www.siseveod.ee/media/teenused/muld.png
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Aivo Must Tööõnnetuse analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2014 1. Tööõnnetuse kirjeldus : Tallinnas hukkus ehitaja 1.04.2014 kella 11 paiku Gonsiori 20 oleval ehitusplatsil 48 aastane meesterahvas. Õnnetuse hetkel seisis ehitustööline vaiapuurimismasina puurlaua peal ja märkis betoonpostile pikkusnumbreid. Kui seni teadmata põhjusel pääses tema kohal
Kainikuiga Aivo Jääger 11.klass 2012 Kes on Kainik? Kainiku eas olev laps on 6/7-11/12 aastane laps. Kainikuiga 7- aastane on veel peamiselt vanemate kaitsta ja valvata. 12- aastane ajab ise oma asju, sageli selliseidki, millest vanemail aimugi pole Arenguülesanne Arenguülessandeks on töörõõmu, töökuse, kohuse- ja vastutustunde kujundamine. On ainult üks võimalus saavutada seda, et kainik tahaks oma kohustusi kanda, endale ülesandeid võtta ja täita neid nii hästi kui vähegi võimalik. Tööd tehes. Lapse arenemine Lapse põhiliseks koustuseks on oma õpiülesanded võimalikult hästi ära teha. Õppetööl on tavatööga võrreldes siiski olulisi erinevusi: tulemused pole õppijale silmnähtavad ega käega katsutavad, seega mitte nii selgelt tajutavad kui näiteks talu töös. Kainikuiga...
Mina olin siin See film räägib 18-aastasest Rassist, kelle ema on surnud ning isaga ta läbi ei saa. Ta elab üksi Tallinna äärelinnas ning käib eliitkoolis. Rassil on paar unistust. Ta unistab perest ja armastusest. Aga söögiraha nimel hakkab ta müüma narkootikume. Ent ta satub olukorda, mida ta ise ei suuda kontrollida. Arest on ainuke asi, mis võib tema elu päästa. Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Mulle endile väga ei meeldinud see film. Seal oli liiga palju vägivalda minu jaoks. Kindlasti on see eesti filmi kohta väga hästi tehtud. Osa filmist oli hea, aga väga suur osa filmist oli liiga jõhker. Ma arvan, et see film on pigem täiskasvanutele kui noortele. Kristel Luik 8b ...
Algloomad Aivo Jääger Hõimkond: Kulendviburloomad Viburloomad Kulendloomad Taimviburloomad Loomviburloomad Kulendloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Kulendlooma pilt Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid (1-palju) liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Ripsloomad Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda. Tsiliaate võib leida enamikust veekogudest ja mullast. Tsiliaatide seas on nii endo- ...
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta...
Madis Kõiv Madis Kõiv Sündinud 5.detsembril 1929. Suri 24.septembril 2014. Ta oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof. Lähemad sidemed kirjandus- ja kultuuriseltskonnaga kuuekümnendail. Koostöö Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega. Pälvinud mitmel korral Tuglase novelliauhinna. Looming "Faehlmann" "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl." "Endspiel: laskumine orgu." "Aken" "Kolm näitemängu" "Küüni täitmine" Tunnustused - Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor. - Tartu aukodanik. - Kultuuri elutööpreemia (2008) - Riigivapi teenetemärk
"Tappev Tartu" (1998) telefilm "August 1991" (2005) mängufilm "Klass" (2007) "Klass: elu pärast" (2010) draamafilm "Eestlanna Pariisis" (2012) draamafilm "Kertu" (2013) mängufilm "Ma ei tule tagasi" (2014) 4) Kes näitlejatest filmis üles astusid? Milline neist tegi Sinu arvates parima rolli? Vastus: Näitlejatest astusid üles: Rasmus Kaljujärv – Rass Hele Kõre – Renita Margus Prangel – Mõssa Märt Avandi – Aivo Marilyn Jurman – Säde Johannes Naan – Janar Tambet Tuisk – Olari Doris Tislar – Hanna Nikolai Bentsler – Talis Rafael Jenokjan – Ruslan Minu arvates tegi kõige parema rolli Rasmus Kaljujärv, kuna ta on väga hea näitleja ning mängis oma rolli igati välja. 5) Millest film räägib? Vastus: 17-aastane Rass liigub seltskonnas, kus alkohol, uimastid, purunenud perekonnad ja poolelijäänud koolid on rutiin
MAITSETAIMED Aivo Puusild 1. Millised maitsetaimed tuleb ette kasvatada? Ette tuleb kasvatada näiteks sidrun-meliss, piparrohi, basiilik vajab samuti ettekülvamist, liivateed kasvatatakse ette ainult seemnest. 2. Mida võib otse avamaale külvata? Avamaale võib otse külvata estragoni ja taimi mis ei karda öökülmi. 3. Millal on õige aeg hakata külvama? Õige aeg on külvama hakata kui mulla temperatuur on sobiv ja ei ole kartust öökülmasid külmaõrnade taimede puhul. 4
koguda oleks kehtestada lisaks ka teedemaks. Antud artikli eesmärgiks on uurida kas Eesti peaks rakendama teedemaksu. Materjal ja meetodid Küsimusele, kas Eestis oleks vajalik rakendada teedemaksu, püüan vastata analüüsides erinevate arvamusliidrite seisukohti antud teemal. Andmed põhinevad erinevate Eesti interneti meediaväljaannate artiklitest. Valimi moodistavad kaheksa juhuslikult valitud meediateksti. Analüüsitud on Siim Kallase, Urve Palo, Juhan Partsi, Dago Antovi, Aivo Adamsoni, Vambola Paavo, Garri Raagmaa, ja Jüri Sehovitsovi argumente. Andmeid on võrreldud ning analüüsitud. Uuringu tulemus on esitatud lähtuvalt uurimisküsimusest, vaadeldes peamisi kõneisikuid ning võrreldes olemasolevate andmete põhjal erinevate väljaannete neutraalsuse tasandit. Teedemaksu rakendamise vajalikkus Eestis Teemal kas Eesti peaks rakendama teedemaksu on oma seisukohti avaldanud paljud.
HologrAMM Aivo Jääger Mis on Hologramm? Hologramm on laserivalguse abil tekitatud kolmemõõtmeline kujutis Mis on kolmemõõtmeline ehk ruumkujutis? Inimese ruumitaju põhineb kolmel geomeetrilisel nähtusel: Perspektiiv Parallaks Binokulaar nägemine Perspektiiv Perspektiiv tähendab seda, et vaatenurk esemele sõltub sellest, kui kaugelt teda vaadatakse. Sama suured esemed (inimesed, puud, majad) paistavad eri kaugustel erineva nurga all mida lähemal ese asub, seda suurem on vaatenurk ja seda suurem ta paistab olevat. Teades esemete tegelikku kuju ja suurust, hindab inimene kolmandat mõõdet (dimensiooni) näiva suuruse ning kujumuutuse abil. Parallaks Parallaks tähendab vaatesuuna muutumist erinevatest ruumipunktidest vaatamisel. Kui inimene liigub (liigutab pead), muutub vaatesuund esmetele seda rohkem, mida lähemal on ese. ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Aivo Põldur E-08 PRAKTIKAARUANNE Ettevõte: FIE Andres Jaanus Ettevõttepoolne juhendaja: Andres Jaanus Koolipoolne juhendaja: Kristi Kuusk Pärnu 2011 1. Praktikaettevõtte üldiseloomustus Ettevõtte tegevusalad, tooted, teenused Olin praktikal 12.04-13.05.2011 FIE Andres Jaanuse juures, kelle tegevusalad on korstnapühkimine ja pottsepatööd.
Referaat Mugulviljad Aivo Puusild Pm1b Olustvere 2013 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Kartul , Bataat , Maapirn 3.Mugulviljad Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mugulviljadest . Selle referaadi teema valisin ,sest see tundus huvitav. 1 Kartul Kartul sisaldab 12 - 25% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku, 1,7% mineraalaineid, ja 71- 84% vett, 10-30g C-vitamiini 100g kohta. Kartulid jagunevad keemilise koostise, saagikuse ja valmimise kiiruse alusel sortidesse. Uusi sorte saadakse aretustöö tulemusel. Kasutamise otstarbel jagunevad kartulisordid: ·toidukartul, ·tööstus- ja ·universaalseks kartuliks. Mida rohkem sisaldab kartul tärklist, seda kiiremini see keetmisel laguneb. Kvaliteedi alusel jaotatakse toidukartul ekstra, 1. klass ja 2. klass...
romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tegevusaeg ja koht · Teose tegevuskoht on Tartu. · Tegevus aeg on peale sajand vahetust. Teose teemad · Olari vanglast välja saamine · illegallsed tööotsad · narkootikumide müük http://3.bp.blogspot.com/_5Qcl1S1MdQQ/STgN_S8PvLI/AAAAAAAA SCU/E-M2-fL_DNs/s1600-h/illus1.gif Tegelased · Rasmus ehk Rass - Peategelane · Mõssa - Rasmuse vend · Aivo - · Olar ehk Olks - Vahendaja · Talis - Rasmuse hea sõber · Renita - Tüdruk rajoonist · Säde - Rasmuse algne tüdruksõber · Hanna - Olari vend · Ruslan - · Janar - Peategelane Rasmus on poiss, kes on 17aastane ja elab Eesti ühes äärelinnas. Ta õppis eliitkoolis. Rassil oli suhe kahe tüdrukuga. Alguses Sädega ja hiljem Renitaga kellega jäi ta ka kokku. Elatist teenis ta nii illegaalselt kui ka mitteillegaalselt. Teose probleemid ja nende lahendused
Aivo Akkus Rio de Janeiro Põhiline Rio de Janeiro on sadamalinn Brasiilias Asub Guanabara lahe ääres Linn on tuntud muuhulgas karnevalide, Copacabana ja Ipanema supelrandade, Suhkrupeamäe ja 39,6 m kõrguse Lunastaja Kristuse kuju poolest Linnakodanikud kasutavad enda kohta väljandit carioca(Kara'i oca) Elanikke: 6 186 700 Pindala: 1182,3 km² Ajalugu Esimesed eurooplased saabusid Guanabara lahte Portugali maadeavastajate Pedro Álva Cabrali ja Gonçalo Coelho juhitudlaevastikku kuuluval laeval, mille kapten oli Gaspar de Lemos See juhtus 1. jaanuaril 1502 ja sellepärast anti sellele paigale nimeks Rio de Janeiro, mis portugali keeles tähendab 'jaanuari jõgi' Kliima Rio de Janeiros on lähistroopiline kliima, mis on tüüpiline savannidele Sellele on lähedane mussoonkliima ja sageli ongi suvel linnas pikad vihmaperioodid Kõige palavam kuu on veebruar (keskmiselt +27 °C), kõige jahedam juuli (keskmiselt +21 °C) Aasta keskmine sade...
Mikrolaineahi Aivo Aron Mikrolaineahju tööpõhimõte Mikrolaineahju nimi ütleb, et toidu soojendamiseks kasutatakse mikrolaineid. Mis need on? Mikrolained on elektromagnetiline kiirgus sarnaselt nähtavale valgusele, raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolaineahju oluliseks komponendiks on transformaator, mis muudab tavalise 220 voldise pinge kõrgepingeks. Seejärel saadetakse vool magnetronile, mis tekitabki mikrolaineid. Mikrolaineahju poolt argumendid Mikrolaineahjus valmistatud toidul pole kantserogeenseid omadusi, ehkki sedagi on mõnikord oletatud. Mikrolained ei ole piisavalt energilised ehk suure sagedusega, et omada ioniseerivat mõju. Kas mikrolaineahi hävitab vitamiinid ja toitained? Cornelli ülikooli teadlased viisid mikrolaineahju ohutuses veendumiseks läbi katse spinatiga. Selgus, et pliidi peal keedetud spinat kaotas 77 protsenti foolhappest ehk vitamiinist B9. Mikrolaineahjus jäi ...
Romeo ja Julia 14. novembril sai käidud Rahvusooper Estonias vaatamas Sergei Prokofjevi balletti Romeo ja Julia, mille koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, muusikaline juht ja dirigent oli Aivo Välja. Osatäitjate nimesid, ei oska kahjuks nimetada, kuna kava pole enam alles. Algselt ei olnud seda plaanis üldsegi vaatama minna, aga juhtus nii, et ema sõbranna jäi haigeks, kellega koos ta pidi minema. Et piletit mitte raisku lasta, pidin mina sõbranna asemel minema. Kõige parema meelega ma balletti vaatama just ei läinud, aga kaks balletti 18 aasta jooksul elab üle. Külastuse plussiks oli muidugi see, et nägin Estoniat ka seest poolt mida varem polnud näinud
Ametijuhend SEKRETÄR AS STRANSTEIN Kinnitatud: Aivo Käsn Juhatuse esimees 03.05.2005 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametikoha nimetus: Sekretär 1.2 Struktuuriüksus: Peakontor 1.2 Aruandekohustus: Juhatajale 1.3 Alluvad: Koristaja 1.3 Kes asendab: Raamatupidaja 1
belka" Third level Fourth level · Bänd sai alguse aastal 1994 Fifth level ja esineb tänapäevani. · Koosseisu kuuluvad Ivo Orav, Marvin Mitt, Andres Laur, Aivo Hints, Meelis Laidvee ja Tõnis Aare. Muusika Nirvana-Lithium http://www.youtube.com/watch?v=SJLe1UTqKvA&feature=relmfu Alice in Chains-Dirt http://www.youtube.com/watch?v=TYe_No2xr7A The belka-Orjapõlvlane http://www.youtube.com/watch?v=fG0G8A-3uoo Tänan kuulamast!
Aivo tamkõrv KODUSED ÜLESANDED KODUSTE ÜLESANNETE KOGUM Õppeaines: STANSID JA PRESSVORMID Mehaanikateaduskond Õpperühm: ME 51 Juhendaja: lektor Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne Nr.1 Varjant Nr.13 Kirjeldus: Määrata stansimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stansime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides a) Teras 30; paksusega s=3mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm b) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=2mm ava läbimõõduga d=80mm c)messing Л62 paksusega s=4mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 60x15mm(П). Kasutatud valemid: P=L∗s∗σ 1 (1) P=0,66 π∗d∗s∗σ 1 ...
Televisioon ja film • 2004: Buratino tegutseb jälle – Murka (ETV) • 2005: film "Malev" – Jūrmala foogt Hippolyt • 2006: lühifilm "Tulnukas" – Valdis • 2006: film Meeletu – maakler • 2007: lühifilm "Oma Maapäev" – Viktor Kingissepp (ETV) • 2008: animafilm "Välk" – koer Välk (Walt Disney animastuudio joonisfilm) • 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) • 2008: film "Mina olin siin" – Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" – Indrek Kallaste 2008 – 2013: seriaal "Tujurikkuja"- Stsenarist ja üks osatäitjatest https://www.youtube.com/watch?v=HbeXxwzJuXc 2009: seriaal "Kättemaksukontor" – Gerth Maango politsei https://www.youtube.com/watch?v=FjDSwcFcPEk • 2010: film "Punane elavhõbe" – Sander • 2010: animafilm "Lelulugu 3" – Ken • 2011: animafilm "Rango" – Rango • 2012: seriaal "Nurjatud tüdrukud" – Markus
aasta pressifoto näitus. Näitus oli üleval 7st aprillist kuni 6nda maini. Pressifoto näitusel on väljas valik 2008. aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Teiste seas on näitusel üleval erinevate kategooriate võidutööd ning kõik nominendid. Näitusel on väljas üleriikliku uudisfoto nominendid: Aripäevas 8. septembril 2008 ilmunud Andres Kralla foto, millel on kohtusaalis oma süüd eitanud endine keskkonnaminister Villu Reiljan, advokaat Tarmo Sild ja ärimees Aivo Pärn; aripäev.ee-s 13. augustil ja äripäevas 15. augustil 2008 ilmunud Erik Prozese foto Gori linnast Tbilsi poole suunduvatest sõjapõgenikest ning Postimehes 24. oktoobril 2008 ilmunud Liis Treimanni foto riigikogulasest Mailis Repsist parlamendi istungi ajal Rimi sooduskuponge kleepimas. Lisaks võidutöödele ja nominentidele on näitusel üleval teisigi põnevaid fotosid ja äratundmist 2008. aastale tagasi vaadates.
Linnahallis) 2009: "Pea vahetus" Mees 1 (NO99) 2009: "Küüni täitmise lood ja laulud" Lui (Saueaugu Teatrutalu) Televisioon ja film 2005: film "Malev" Jürmala foogt Hippolyt 2006: lühifilm "Tulnukas" Valdis 2007: lühifilm "Oma Maapäev" - Viktor Kingissepp (ETV) 2008: animafilm "Välk" koer Välk (Walt Disney Animastuudio joonisfilm) 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) 2008: film "Mina olin siin" Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" Indrek Kallaste(ETV) 2009: seriaal "Kättemaksukontor" Gerth Maango (TV 3) 2010: telesaade "Eesti Laul 2010" üks saatejuhtidest (ETV) 2010: film "Punane elavhõbe" - Sander Tunnustused 2005 Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat (särava episoodilise rolli eest etenduses"Pidusöök", Rakvere teater) 2007 Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat koos Piret Laurimaaga
Kasutatud kirjandus: · Elektrotehnika.R.Võrk,V.Mägi · Elektrotehnika 2,vahelduvvool,R.Lahtmets. Kasutatud lingid: http://www.agrovaru.ee/index.php?id=118 http://www.robotiklubi.ee/_media/projektid/robot_igayhele/mootorid.pdf?id=projektid %3Arobot_igayhele&cache=cachehttp http://deepthought.ttu.ee/eta/loeng_0712.html http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV0030/2Elektromehaaniline_muun damine.pdf Koostas õpilane: Aivo Aas -- Aivo Aas 04/01/2008 16:49 Asünkroonmootorid Peamise vahelduvvoolumootorina on kasutusel asünkroonmootorid, mis on suhteliselt lihtsa ehitusega. Nimetus tuleneb sellest, et ta pöörleb elektrivoolu sageduse ja poolusepaaride arvu alusel arvutatavast kiirusest veidi väiksema kiirusega ehk mitte sünkroonselt. Koormuse suurenedes asünkronmootori kiirus väheneb ja ta võtab automaatselt, ilma mingi regulaatori abita, võrgust tugevamat voolu, et taastada normaalne pöörlemissagedus
10 a Tallinn 2007 Mina käisin vaatamas balletti ,,Romeo ja Julia". Nimetatud ballett toimus Rahvusooper Estonia's, kolmapäeval, 21. veebruaril 2007. Linnarahvas, aadlikud, daamid, Julia ja Romeo sõbrad ja sõbratarid, teenrid olid Rahvusooper Estonia balletitrupp ja Tallinna Balletikooli õpilased. Peaosades särasid Vladimir Arhangelski kui Romeo ning Marina Chirkova kui Julia. Etendust saatis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, dirigeniks Aivo Välja. Etendusel esitati helilooja Sergei Prokofjevi nägemust William Shakespeare loomingust ,,Romeo ja Julia". Etenduse esimene vaatus algas sellega, kuidas Romeo unistas tänaval, mis alles veel ärkas. Inimesed alles kogunesid. Esimese vaatuse käigus armus Romeo jäägitult Juliasse. Kogu etendus lõppes sellega, kuidas Romeo ja Julia armastusest ja teadmatusest enesetapu tegid. Prokofjev tahtis küll õnneliku lõpuga ,,Romeo ja Julia" teha, aga sellega polnud
1. Iseloomusta tegelasi: Rass – (peategelane) ta oli 17 aastane, elas alguses koos oma tüdruksõbraga, oskas hästi valetada. Tal polnud ema ja isaga oli tülis. Säde – peategelase tüdruksõber, ta pettis Rassi ning Rass läks temast lahku. Renita – Rassi uus tüdruk, ilus, ta oli korralikum, kui Säde. Armastas Rassi. Teised tegelased, kes veel raamatus esinesid: Rassi isa, Janar, Talis, Aivo. 2. Mis segas Rass end räpastesse äridesse? Ma arvan, et sellepärast et ta ümber puudusid hoolivad sõbrad. Ta ümber olid vaid halvel teel olevad sõbrad ning ta ei tahtnud nende silmis tossikeseks jääda. Tal puudus ka ema ja ta oli tülis oma isaga, mistõttu pidi ta omale ise eluks vajaliku teenima. 3. Miks jättis Rass oma esimese tüdruksõbra maha? Sest ta nägi Sädet klubis teist poissi suudlemas. Tegelikult oli see mingi suvaline poiss. 4. Mõjuvaid tsitaat teosest:
Nimikoostas Ethel Töölehe SuguKoit Pikkus Jala nr Katrin n 173 38 Anu n 171 37 Mario m 184.5 43 Regina n 174 39 Lauri m 184 43 Egle n 156 37 Alo m 171 41 Veigo m 173.5 43 Külli n 174 39 Inga n 174 35.5 Älys n 165 36 Virgo m 178 43 Marek m 175 40 Gerli n 156 37 Gerly n 167 36 Marek m 176 43 Elo n 163 36.5 Rivo m 178 42 Jaan m 185 45 Martin m 180 ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Krohvimistööd Aivo Must Kuluarvestus Iseseisev töö Juhendaja: Ene Parmas Pärnu 2013 Välissein Seina kõrgus 3000 mm, seina laius a - 2550 mm, b - 4750 mm, c - 3950 mm Liimisegu Serpo 405 25 kg kott, kulu 6 kg/m2 Vahtpolüstürool 100 mm Võrgu kinnitussegu Serpo 410 25 kg kott, 4+2 kg/m2 Nurga tugevdus Serpo 392/391 + akendele/ustele 393 Nakkekrunt Serpo Primer 425 0,2 l/m2 Viimistlussegu Serpo Scratch 435 (rillen 436)
Mina kui teadlane. Kui minust peaks saama kunagi teadlane. Siis keegi hästi huvitav teadlane, näiteks potiteadlane. Õpiks potte disainima ja teeks neid hõlpsamini kasutavamaks. Ma ei mõtle wc potte. Vaid söögi tegemis potte. Huvitav oleks kindlasti olla ka tehnikateadlane. Teada kuidas kõik töötab. Koostada maailma parimaid rakette, sateliite, arvuteid, autosid, jne. Ma polegi ise katseteid teinud. Ei toru siili pauku. Ega midagi muud. Teadlase amtitelt kõige rohkem sihiksin ma praegult siiski veel tehnikamaailma poole, kuid välistatud pole ka võimalused, et minust võib saada maailma kuulus fotograafia teadlane. Või inglise filoloog. Muidugi ka kosmeetikateadlased on olemas, ning ma pean sedagi üheks huvitavaks teadus keskkonnaks. Mõelda sellele, mis raha võib saada näiteks maalides kellegi nägu, ja teha seda perfektselt. Ja järje kordselt võib saavutada kuulsust maailmas mida pole paljud nä...
Ooper ,,Cyrano de Bergerac'' Kontserdi arvustus Mina käisin 8. veebruaril Estonia kontserdisaalis vaatamas eesti helilooja Eino Tambergi 1974. aastal kirjutatud romantilist ooperit ,,Cyrano de Bergerac''. Etendus toimus kolmes vaatuses, kestvuseks oli pisut alla 3 tunni. Ooperi libreto autor on hiljuti lahkunud Jaan Kross, dirigentideks Vello Pähn ja Aivo Välja, lavalise seade autoriks Neeme Kuningas ning muusikaliseks juhiks Tarmo Eespere. ,,Cyrano de Bergerac'' põhineb Edmund Rostand'i kuulsal ja samanimelisel värssdraamal, mis jutustab sügavast ja ennastohverdavast armastusest. Nimelt on peategelane, Cyrano, kelle välimus talle just meelepärane pole, meeletult armunud kaunisse tütarlapsesse nimega Roxane. Paraku selgub aga, et Roxane'i süda kuulub äsja Pariisi saabunud Christianile. Kui noormees ka ise Roxane'i armastusest kuuleb
Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati Uffert, Andrus Kallastu, Mati Pdra, Guido Kriik, Jüri Alperten (peadirigent aastast 1998), Kristjan Järvi, Olari Elts, Toomas Vavilov, Vello Pähn, Erki Pehk, Tarmo Vaask, Aivo Välja, Lauri Sirp, Endel Nõgene, Roman Matsov, Eri Klas, Neeme Järvi... Lõpetuseks veel niipalju, et kontserdil esinenud solistid olid vägagi erinevad. Omaaegne täht Tõnis Mägi on rokilikult käriseva häälega jõuline esineja. Maarja-Liis Ilus aga väga romantilise ja õrnakõlalise häälega laulja, kellele sobivad hästi klassikalised Ameerika filmidest tuntud-kuuldud jõululaulud.
kutsus koos lestaujujatega võistkonda ka mõned endised ujujad ja kõigil tuli lestadega läbida neli kilomeetrit 50 meetri kaupa. Üritus kestis kokku 13 tundi ja 40 minutit. Sel sajandil pole Aivi Liivist suurt juttu olnud. Aga 2002. aasta juunis tuli verd tarretama panev uudis: Liiv sai palgamõrvari juhuslikust kuulist tõsiselt vigastada. “Kartetši tabamus lõi kildudeks naise õlavarreluu ja talle tehti Mustamäe haiglas operatsioon,” teatas uudisteagentuur. Aivi Liivi kaksikvend Aivo ja Aivi esimene abikaasa Allan Kiil olid samuti kuulsad ujujad. Isa Kaljo Liiv oli aastaid Eesti parim viievõistleja. Aivi Liivi praegune elukaaslane on Veiko Kulla. Aivil on kolm last 20-aastane Kristine, 10-aastane Werner-Erich ja 3-aastane Walner-Erich. Hetkel on Aivi Liiv ujumisest kõrvalejäänud, ta kasvatab kodus lapsi ja on vesiaeroobika treener spordiklubis Reval sport. Saavutused: universiaadilt 1985 kaks kulda ja pronks, NSV Liidu meistrivõistlustelt
Karmen Tamm 155144TABB24 Ärieetika juhtumi analüüs Antud analüüs käsitleb saates ,,Kaua võib" esinenud Eesti Energia ja kasutaja vahelist juhtumit, link videole on viidatud antud töö lõpus. Taustainformatsioon Jaanuari alguses Albu külas Sõstra talus avastas ühel varahommikul talu peremees Aivo, et õues olevad elektrijuhtmed, mis asetsevad vaid sentimeetrite kaugusel majast, on põlema minemas plastmass juhtmete juures juba sulas ning tilkus, suure tõenäosusega oli leegi veel ära hoidnud vaid väljas olev külm õhutemperatuur. Maja süttimise vältimiseks helistas ta Eesti Energiasse ning palus neil fiidrist vool välja lülitada. Sealt vastati talle aga selgitusega, et sisse ning välja lülitamine läheb kasutajale maksma kokku 500 eurot, kuna ka antud
Olustvere teenindus- ja maamajanduskool PM1a kursus Juurseller Apium graveolens Referaat Juhendaja: Liina Jüsisoo Koostaja: Aivo Sumre 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sugukond....................................................................................................................................3 Päritolu........................................................................................................................................3
57,4 (4) 31. Urmas Kaldvee Eesti 10 km sprint 27.52,9 (1) 48. Urmas Kaldvee Eesti 20 km 1:03.15,1 (4) 59. Kalju Ojaste Eesti 10 km sprint 29.13,2 (1) 37. Kalju Ojaste Eesti 20 km 1:02.05,8 (2) 61. Aivo Udras Eesti 10 km sprint 29.28,4 (2) 57. Kristjan Oja Eesti 20 km 1:04.15,9 (3) Hillar Zahkna, Aivo Udras, Kalju Ojaste, Urmas 4 × 7,5 km 11. Eesti 1:29.46,1 (0) Kaldvee teade 30
Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Raimond Vendla, Samuel Jalakas Tromboon: Kait Tiitso, Villu Leis, Guido Kongas Tuuba: Priit Paabo Löökpillid: Olav Kund, Madis Metsamart, Maarja Nuut, Brita Reinmann Harf: Eda Peäske Jüri Alperten on Pärnu Linnaorkestri peadirigent alates aastast 1998. Alperten on juhatanud
Savann 8.Klass Aivo Akkus & Rauno Solovjov Savann Savanni tunnused Asend & Kliima Taimestik Mullastik Loomastik Inimtegevus & Keskkonnaprobleemid Savanni tunnused Väga suured tasandikud Kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud Aafrikas on savannide levikuala kõige suurem Asend & kliima Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. ...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Referaat Gaaskeevitus Autor: Aivo Puusild PM1B 2012 Sisukord: 1.Gaaskeevituse üldskeem 2.Atselüün ja teised põlevgaasid 3.Keevitusleeka 4.Kasutatud materjalid 1. Gaaskeevituse üldskeem Gaaskeevitus kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat
Referaat Lillkapsas Aivo Puusils Pm1b Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Morfoloogia 4.Paljunemine 5.Kasvatamine 6.Kasutamine 7.Kokkuvõte 8.Kasutatud materjalid 9.Tabel Sissejuhatus Refraadi teemaks valisin lillkapsa , sest see tundus huvitav . Lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis) on kapsasrohu perekonda kuuluva kapsa teisend. Lillkapsas on üheaastae rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana.
Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meil...
koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988 Allar Levandi saavutas individuaalses suusakahevõistlus 3. koha. Albertville 08.02. - 23.02.1992 Eesti koondisesse kuulusid: Allar Levandi, Ago Markvardt, Toomas Tiru, Peeter Heli (kahevõistlus), Piret Niglas, Elmo Kassin, Urmas Välbe, Jaanus Teppan, Andrus Veerpalu, Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine), Olga Vassiljeva (iluuisutamine), Aare Tamme (sööstlaskumine). Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses.9 8 http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964 9 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000 7 Lillehammer 12.02. - 27.02.1994
Võistleja, kes ei võistelnud kaasa ühel mitmevõistluse alal, langeb võistlejate hulgast välja. Võistleja, kes ebaõnnestumise eest mingil alal sai null punkti, ei lange võitlusest välja ja võib jätkata lõpuni. Lisaks niinimetatud klassikalistele mitmevõistlustele korraldatakse veel mitmesuguseid mitmevõistlusi noortele vastavalt vanuseklassidele. Eesti kuulsamad kümnevõistlejad on Mikk Joorits, Madis Kallas, Indrek Kaseorg, Valter Külvet, Andrei Nazarov, Erki Nool, Aivo Normak, Kristjan Rahnu, Villu Sepp, Martin Sigus, Sven Simuste, Indrek Turi. Välismaal aga Tomas Dvorak, Lev Lobodin, Jon Arnar Magnusson, Dean Macey, Roman Seberle, Daley Thompson ja teised. Eesti kümnevõistluse legend on aga kindlast Aleksander Klumberg, kes valiti aastal 1925 ,,Spordilehe" poolt Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. Tema nimel oli kümnevõistluse maailmarekord ja ta oli võitnud pronksmedali Pariisi olümpiamängudel
Olustvere Teendnindus ja Maamajanduskool Referaat Austraalia Aivo Puusild PM1B 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Majandus 4.Loodus 5.Kasutatud materjalid Sissejuhatus Referaadi teemaks võtsin Austraalia , sest see on hivitav riik.Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak, Aivo Joost GEORG FIREDRICH HÄNDEL Õpetaja: Elo Üleoja Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 2. ELU- JA LOOMINGUPERIOODID.................................................................................. 5 3. HÄNDELI LOOMING.....................................................................
EESTI SUUSAAJALUGU Referaat Tallinn 2010 Kindel on see, et suuski tundsid eestlased juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osales murdmaasuusataja Vello Kaaristo (Vassili Krassikov). Olü...
Koostajad: Pillemai Pihlak Aivo Joost MINERAAL Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga loodus- likult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis Kivimid koosnevad mineraalidest Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks. Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
