Sellles essees on käsitletud peamiselt Dagmar Normeti , Ingrid Idla, Aksel Tiigi kirjutise põhjal loetut , kus on käsitletud Idla koolkonda kahest aspektist: Idla võimlemissüsteem ja selle eripära ning Idla koolkonna väljakujunemine. Idla elutöö lahtekohaks oli tõik, et tsiviliseeritud maailmas kannatab enamik inimesi liikumisvaeguse ning töö-ja vaimsest pingest tingitud stressi all.(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 9) Idla võimlejatee algas Tallinna reaalkoolis entusiastilku võimelmisõpetaja Anton Õunapuu juures. 17-aastasena Vabadussõjas, siis sõjakoolis ja seejärel soomusrongi dessantroodu ülemana korraldas ta sõduritele ja kohalikus algkoolis võimlemistreeninguid. (Heino Rannap, 2001, "Ernst Idla võimlemise sajand", lk 63) Aastatel 1922-1925 õppis Ernst Idla spordiseltsi "Kalev" stipendaadina Berliini Kehalise
Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater Estonia Sümfooniaorkester, dirigent oli Peeter Lilje. Aitäh vaatamast!
Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lah...
laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn, Leo Normet jpt. Film on Eesti kultuuriloos oluline, sest filmis on näidatud hästi tüüpilise eesti mehe käitumist ja kangekaelsust. "Mehed ei nuta" on pugenud eestlaste hinge oma huumoriga. Eestlastele on alati meeldinud nalju teha ja nalju kuulda. Mulle meeldis see film, sest filmi huumor erines tänapäevasest huumorist ning väga põnev oli vaadata midagi teistsugust kui muidu. Mõnes kohas häiris veidi muusika valik, meenutas veidi multifilmi taustalugusid.
BRAND Käisime klassiga 27. oktoobril VAT Teatris vaatamas etendust „Brand“. Tegemist oli Henrik Ibseni näidendiga, mida lavastas Ingo Normet ja osades olid Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. „Brand“ on esimene Ibseni näidend, mis jõudis eesti lavadele. Henrik Ibsen on kirjanik, kes on pühendunud draamale. Tema kuulsamad teosed on „Peer Gynt“ (1867) ja „Brand“ (1866). Tema jaoks ei olnud vajalik luua uut draamavormi, ta tahtis viia vana täislikkuseni. Ibsen oli väga põhjalik kirjanik ja kulutas saja leheküljelise teose
oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja tal loomehoog peale tuli, haaranud ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. "Teos on nagu lapsetegemine, see käib kähku!" on ta hoobelnud. Kersti õhtulaul op. 59 klaverile Aurora borealis (Põhjataeva virmalised) segakoorile Hjakutake komeet mandoliiniorkestrile Taevakuusnurk in memoriam Leo Normet. Kajakas ja vesi klaverile Toonela lind - must toonekurg op. 61 - filmimuusika klaverile, kammeransamblile ja shamaanitrummile Kuum ja külm op. 62 - sümbiootiline sümfoonia metsasarvele ja klaverile Sümfoonia nr. 3 "Aegade hämarusest" op. 63 - sümfoonia aldile ja sümfooniaorkestrile Kalevi tulek op. 64 lastekoorile ja shamaanitrummile Perseiidid op. 65 kontsert viiulile ja keelpilliorkestrile RAM-i rongisõit op. 66 solistidele ja meeskoorile
REFERAAT Heino Eller Muusikaõpetus Heino Eller (1887-1970) Heino Eller sündis Tartus 17.03.1887 musikaalses perekonnas. Ema oli hea lauluhäälega ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservato...
peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke" (1962), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969). Merilaas on avaldanud ka lühiproosat. Ta luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti Tema tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.). Merilaasile on luuletusi pühendanud M. Raud, A. Sang, D. Vaarandi, J. Kross, P.-E. Rummo. Avalaul Näe, puhkeva päikese põletav lõõm käib süütamas kevade tähti: maailma on vallutand uhkav rõõm - kõik uksed on tuulde lahti. Lööb rannale laksudes mere voog ja jõgedes vahutab vesi. ja järve kaldal on pilliroog täis laule ja linnupesi On põldudel külvajaid hoolega tööl, muld tulvil on sigimistungi.
4. sümfoonia (1998) Kokkuvõte Sain väga palju uut ning huvitavat teada Eino Tambergist. Kui algselt tundus, et ta on lihtsalt üks tavaline eesti helilooja, siis pärast tema kohta uurimist ja temast raamatut lugedes muutus minu arvamus. Tema teosed on väga head ning inimesena ise on ta huvitav isiksus. Mulle igatahes meeldis seda referaati teha. Kasutatud materjal ,,Eino Tamberg- elamine kui loomingu aine". Virve Normet. Tänapäev 2005 Eino Tamberg. - http://et.wikipedia.org/wiki/Eino_Tamberg (15.01.2013) Eino Tamberg- loomingust. http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tamberg/looming.htm Eino Tamberg- elulugu. http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/tamberg/elu.htm Lisad
aastatel tekkis eesti lastekirjanduses ulmekirjandus. Iko Maran & Jaak Sarapuu viljelenud teaduslik-fantastilist seiklusjuttu. Fantastiline suund sai võimalikuks alles nn sula aastatel. Uue kvaliteedini jõudis kunstmuinasjutt 60. aastate alguses. 1959. ilmus Vladimir Beekmani teaduslik-fantastiline jutustus "Aatomik. 1962. ilmus Eno Raua "Sipsik", eeskujuks paljudele elusaks muutunud mänguasjadest tegelaskujudele. Heljo Mänd "Koer taskus" 1967, Henno Käo "Oliüks" 1989. Dagmar Normet "Lõvi ja lohe" (1994), tegevus keskaegses Tallinnas. 1994. Edgar Valter "Pokuraamat".
Kildu Põhikool Mürgised marjad Referaat Koostaja: Sirle Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Sissejuhatus Suur hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis ...
ootas ta tee ääres punase Moskvitsi juures. Aegajalt kostis temani vanaema kiljatus, kuna too oli ussi näinud. Selle järgi teadis Mirtel, et vanaema on lähedal. 2000. aastal lõpetas Mirtel Tartu Karlova Gümnaasiumi. 16aastaselt alustas ta Emajõe Suveteatri stuudios, mis andis talle tõuke teatrikooli minekuks Peale seda suundus ta edasi õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kõrgemasse lavakunstikooli. Seal oli tema kursuse juhendajaks Ingo Normet, kes tegi talle kohe selgeks, et kui ta endast kõike ei anna pole asjal mõtet. Selle kooli lõpetas Mirtel 2004. aastal. Aastatel 2004-2006 töötas Mirtel Eesti Draamateatris. Seda, miks ta just teatris töötab ta sõnadega täpselt kirjeldada ei oskagi, aga ta arvab, et läheb sinna püüdma mingisuguseid erilisi hetki, mida päris elus kohtab väga harva või siis üldse mitte. Aastast 2006 kuulub Mirtel teater NO99 koosseisu. Ta on tuntud paljudele seriaali
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
"Ganimedes" op 53 laulutsükkel sopranile ja klaverile (Marie Under) "Koduloomade kontsert" meeshäälele ja naiskoorile "Tähistaeva tsükkel" I vihik ("Kassiopeia") klaveripalade tsükkel lastele "Tähistaeva tsükkel" II vihik ("Jõulutäht Kapella") klaveripalade tsükkel lastele 1996 "Kersti õhtulaul" op 59 sooloflöödile "Aurora borealis" ("Põhjataeva virmalised") segakoorile "Hjakutake komeet" mandoliiniorkestrile "Taeva kuusnurk - In memoriam Leo Normet - Kajakas ja vesi" klaverile 1997 "Kuum ja külm" op 62, sümbiootiline sümfoonia metsasarvele ja klaverile "Aegade hämarusest" (Sümfoonia nr 3) op 63 aldile ja sümfooniaorkestrile (tekst Siiri Sisask) "Kalevi tulek" op 64 lastekoorile ja samaanitrummile (tekst eeposest "Kalevipoeg") 1998 "Perseiidid" op 65, viiulikontsert "Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks" op 67 tenorile, bassile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (H. Visnapuu, K. Lepiku ja liturgiline tekst)
omandasid üha rohkem muusikali omadusi kuni erinevus ,,vanamoodsa muusikali" ja ,,modernse opereti" vahel muutus tõesti väga ähmaseks. Vanamoodsad briti muusikalid säilitasid operetliku jume kuni viiekümnendateni. Rohkem modernsemad operetid oleks ,,Candide" ja mõnede väitel muusikalid nagu ,,Brigadoon". 1920 rajas I. Dunajevski NSV Liidus massilaulul põhineva opereti. 20. saj. teisel poolel on operett taandumas muusikali eest. Eestis on viljelenud P. Ardna, E. Arro, B.Kõrver, L. Normet jmt. Pärast II maailmasõda on eesti operett sarnastunud muusikaliga (libreto suurem kaalukus, tegevust edasi viivad muusikalised numbrid), ent jäänud siiski muusikaliseks suurvormiks (nõudlikud soolonumbrid, arendatud vaatusefinaalid). 20nda sajandi hilisemal poolel toimunud uuendused retsitatiivi tähtsuses ja seeläbi heliloomingus mõnedes modernsetes muusikalides, toovad mõned sellised tööd (mõnel moel) tagasi pigem traditsioonilise ooperini kui operetini. 4 W. S
http://www.teater.ee/teater_eestis/eesti_autoreid/aid-4261/MADIS-K%C3%95IV (30.03.2014) (2) Kaljuni, Linda 2009. Eesti lugu: Madis Kõiv „Suvi Pääbul ja kinnijooks Raplas“. – Eesti Päevaleht, Kultuur: http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-lugu-madis-koiv-suvi- paabul-ja-kinnijooks-raplas.d?id=51165799 (30.03.2014) (3) Must, Ann 1991. Madis Kõiv. – Ann Must: http://www.annmust.com/MadisKoiv.html (30.03.2014) (4) Normet, Ingo 1999. Madis Kõiv ja kujundid. – Sirp, Arhiiv, 10.12.1999, Teater: http://www.sirp.ee/archive/1999/10.12.99/Teater/teater1-1.html (30.03.2014) (5) Pedajas, Priit; Tulviste, Peeter 1993. Metafüüsiline luul. Madis Kõiv. – Eesti Rahvusringhääling, Kultuur, Üksikud saated: http://arhiiv.err.ee/vaata/611 (30.03.2014) (6) Pilv, Aare 2008. Madis Kõiv: metafüüsiline luule on sund, ta tuleb ise vägisi peale. – Eesti Päevaleht, Kultuur: http://epl.delfi
Sel Indiale keerulisel ajal kerkis taas väljapaistvale positsioonile Atal Bihari Vajpayee. Tema esimene tõus peaministriks kestis vaid ühe aasta, misjärel ta kaotas parlamendis usaldushääletuse vaid ühe häälega. President K. R. Narayanan saatis seejärel parlamendi laiali ja kuulutas oktoobriks 1999 välja uued valimised. 6 Kasutatud kirjandus 1. Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda; Kirjastus Argo, 2007 2. Leo Normet „Indiat leidmas“; Kirjastus Eesti Raamat, 1977 3. Alexander Stael von Holstein, H. von Keyserling „India-reisid“; Kirjastus Perioodika, 1991 4. http://www.slideshare.net/katlinha/maailm-prast-ii-maailmasda 5. http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:2XU- OyrDFmoJ:www.yle.edu.ee/wp-content/uploads/2011/08/10.-Kolmas-maailm-p %25C3%25A4rast-II-maailmas%25C3%25B5da.doc+&cd=9&hl=en&ct=clnk&gl=us 7
Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969. aastal alanud radikaalsem teatriuuendus ning see avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1960 aasta lõpu teatriuuendust saatis noore lavastajapõlvkonna laiem tulek (Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, Ingo Normet, Raivo Trass, 1970. aastate keskelt ka Merle Karusoo, Lembit Peterson, Juhan Viiding, Mati Unt),siis imbusid uued võtted suhteliselt kiiresti laiali ning muutusid ajapikku publikule mõistetavaks. Lõplik tunnustus saabus Jaan Toominga suurlavastustega 1970. aastate lõpupoolel; vaimult iseloomustas neid pööre spirituaalsetesse otsingutesse, sageli ka folkloorihuvi. Samas hakkas metafoorilis-füüsiline teater järjest
1Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Üliõpilaste kirjalike uurimus- ja kraaditööde nõuded (Prof. Urve Lippuse juhendi põhjal töödelnud ja praktiliseks kasutamiseks täiendanud Kristel Pappel) EMTA uurimis- ja kraaditööde liigid tulenevad õppekavade nõuetest ja võivad muutuda koos õppekavade muutustega. Jooksvalt täpsustatud nõuded tööde kirjutamiseks kasutatava aja ja tööde mahu kohta leiab õppekavadest ja ainekataloogist. Üldiselt jagunevad üliõpilaste kirjalikud tööd referaatideks, esseedeks ja uurimuslikeks töödeks. Käesolev juhend puudutab uurimuslikke töid. Uurimuslik töö tähendab mingi probleemi püstitamist, seda puudutava kirjanduse ja materjali tundmaõppimist ning probleemile oma lahenduse pakkumist. Uurimuslikku tööd eristab esseest see, et essee jaoks piisab väitest ja arutlusest ning järeldustest, stiil on vabam ja kirjanduslikum. Aga ka esseel peab olema uurimisprobleem, eesmärk jms ning ta peab demonstreerima valitud teema ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Marian Jürisalu-Lisitsyna 12E Eduard Tubin Referaat Juhendaja: Õpetaja Aaro Pertmann Tallinn 2019 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Joonis 1................................................................................................3 2. Eesti-periood.......................................................................................4 3. Rootsi periood.....................................................................................5 4. Muusikaline elukäik ja looming..........................................................6 5. Eesti-perioodi sümfooniad..................................................................7 6. Rootsi-perioodi sümfooniad..............
· 1970 artikkel Sovetskaja kulturas. · Ainus Panso õpilane Tooming · Sihik kogu teatriuuenduse vastu · See on ka tähis, millest alates leidub Irdi fondis Panso kohta kriitilisi nooli Kritiseerib teatriuuendust. Eesti teater 1971 1987 Sai alguse teatriuuendusega (,,Tuhkatriinumäng") 1969. a alguses kogub tuure (Hermaküla ja Tooming) metafoorne teater. Lisandub uusi lavastajaid: K. Komissaarov, R. Trass, K. Raid, I. Normet Sotsioloogilised lavastused: M. Karusoo, P. Pedajas, L. Peterson Vanema põlvkonna esindajad: Ird, Panso, Kaidu, Rummo Saalid on täis. Inimesed käivad teatris. Ühelt poolt noored ehk uued tegijad, teisalt tegusad vanad tegijad. = mitmekesisus Olulisemad huvikeskused: · Vanemuine, Ugala (Tooming läheb Ugalasse lavastama), Rakvere teater, Pärnu teater, Draamateater, Noorsooteater. Draamateater seisab teatud määral omaette. Draamateater peanäitejuht Panso, kunstnik M.-L
tervisehäireid. Tegelikult on meie hulgas küllalt inimesi, kes ei talu hüatsindi hullutavat lõhna, tunnevad sellest peapööritust ja võivad isegi minestada. Ameerika kirjanik Edgar Allan Poe on õitsvaid hüatsindipõlde kirjeldanud oma jutustuses ,,Arnheimi mõis". 11 Kasutatud kirjandus 12 · Brown, K. Sibullilled läbi aasta Maalehe Raamat 2000 lk.160 · Normet, T Mürgiseid taimi meie ümber Maalehe Raamat 2004 lk.202 · Roost, V Legende ja pärimusi lilledest Maalehe Raamat 1997 lk.139 · http:/planetpost.eu/lk.php?id=38 viimati allalaetud 10.12.2009 · http:/aiasõber.ee/ viimati allalaetud 10.12.2009 · http:/eelk.ee/sümbolid viimati allalaetud 10.12.2009 · http:/pulmad.ee viimati allalaetud 10.12.2009 · apollo.ee/product.php/0998055 · 16662.ee/pyhaderiskid.html 13 Lisad
Kasutatud kirjandus Amanita mushrooms. http://www.amanitaceae.org (2012) Birkfeld, Alfred 1954. Pilze in der Heilkunde. Wittenberg Dunn, Ethel 1973. Russian Use of Amanita Muscaria: A Footnote to Wasson's Soma. Current Anthropology 14: 4. Chicago: University of Chicago Press, lk 488-492. Eesti eElurikkus. http://elurikkus.ut.ee (2012) Hanso, M., Järva, L., Jürisson, I., Kalamees, K., Karis, H., Kask, K., Kastanje, V., Kullman, B., Leenurm, K., Liiv, V., Lõiveke, H., Noor, H., Normet, T., Parmasto, E., Põldmaa, K., Raitviir, A., Ramst, U., Ruubas, I., Sarv, J., Soobik, P., Suija, A., Sõmermaa, A., Vaasmaa, M., Vahter, H., Veldre, S., Öpik, M. Eesti Seenestik. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, perekond kärbseseen Amanita Pers. 215-217, 2000. Jürgenson, A. Seened kultuuriloos. 2005. Argo Kalamees, K., Eesti loodus. 2011/08. Eesti Loodusajakiri 4007-3985. Parmasto, E., Eesti bioloogilise mitmekesisuse ülevaade. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut
muusikuid õppis Peterburi konservatooriumis orelit.[1] Väga oluliseks sündmuseks oli Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamine, selle esimene direktor ja ühtlasi asutajaliige oli helilooja Mihkel Lüdig (1880-1958). Samal aastal asutati ka Tartu Kõrgem Muusikakool. Rahvusliku helikeele põhimõtteid arendasid edasi Saare, Kreegi ja Elleri õpilased Tallinna ja Tartu kõrgemates muusikakoolides, näiteks Eduard Tubin, Villem Kapp, Leo Normet, Ester Mägi. [1] 6. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti muusikaõppeasutuse loomise idee tõusis päevakorda Esimese maailmasõja eelõhtul Estonia Seltsi Muusikaosakonna (EMO) segakooris, kuid reaalsema kuju võttis see alles 1918. a alguses, mil kavandati juba kõrgema muusikakooli (instituudi või konservatooriumi) loomist. Estonia Seltsi peakoosolek 17. novembril 1918 otsustas küsimuse jaatavalt. Kooli "põhjuskiri" võeti vastu 9. mail 1919 ning kinnitati haridusministri poolt 10
Kurjust kujutatu ebaloomulikuna, grotesksena, headus aga omakorda loomulik ja vaikne. Täielikud kontrastid muusikas. 12. Mis on 1970. aastate noor rezissuur? Nimetage lavastajaid, iseloomustage ühe lavastaja loomingut 1970-ndail. 1970. aastatel alustasid tegevust uued noored lavastajad, kes olid vanade tegijate käe all õppinud. Neid oli massiliselt ning nad hakkasid kõik aktiivselt tegutsema. Tähtsamad neist olid Mikk Mikiver, Tooming, Hermaküla, Raid, Normet, Trass ja Komissaarov. 1970. aastate teisel poolel lõpetasid Karusoo, Peterson, Pedajas ja Kerge. Noor rezii on sõnapaar, mida võib pidada teatriuuenduse sünonüümiks. Hakati otsima uut teatrikeelt, mis lähtuks teatrile ainuomasest, oleks teatraalne. Oluliselt muutus suhe dramaturgilisse teksti. Nt Tooming: Tema kreedoks on läbi aegade olnud püüd kuulutada tõde. Näidata inimesi nende pahedes ja
(taotlused kaotada kunsti ja elu vaheline piir, rituaalse kogemuse otsingud jne)” (Epner 2001: 422). 1970. aastaid on eesti teatriloos õigustatult peetud rikkaks ja stilistiliselt mitmekesiseks kümnendiks, mil üldist teatripilti kujundasid eri põlvkondade väljapaistvad ja omanäolised lavastajad: Voldemar Panso, Kaarel Ird, Grigori Kromanov, Adolf Šapiro, Mikk Mikiver, Jaan Tooming, Evald Hermaküla, Kaarin Raid, Kalju Komissarov, Raivo Trass, Ingo Normet, Merle Karusoo, Lembit Peterson, Ago-Endrik Kerge, Kaarel Kilvet, Juhan Viiding jt. Kümnendi algupoolt on nimetatud suisa eesti teatri kuldajaks, milles olid koos noore režii põnev uudsus ja vanameistrite 34 küpsus (Vellerand 1991: 69). Tervikuna liikus teater 1970. aastatel sünteesi poole: psühholoogiline realism ühitati modernismi ja metafoorsema vormikeelega; sama arengusuund oli omane algupärasele näitekirjandusele. Ühiskonnas üha süvenenud tendentsid – kaksikmoraal,
eesti rahvalaulud Anne Maasik, Liis Bender. ,,Polonees 1945" - 1976. Muusika : ansambel Suuk, süntekal kujutatud muusika. 12.Mis on 1970. aastate noor rezissuur? Nimetage lavastajaid, iseloomustage ühe lavastaja loomingut 1970-ndail. 1970. aastatel alustasid tegevust uued noored lavastajad, kes olid vanade tegijate käe all õppinud. Neid oli massiliselt ning nad hakkasid kõik aktiivselt tegutsema. Tähtsamad neist olid Mikk Mikiver, Tooming, Hermaküla, Raid, Normet, Trass ja Komissaarov. 1970. aastate teisel poolel lõpetasid Karusoo, Peterson, Pedajas ja Kerge. Noor rezii on sõnapaar, mida võib pidada teatriuuenduse sünonüümiks. Hakati otsima uut teatrikeelt, mis lähtuks teatrile ainuomasest, oleks teatraalne. Oluliselt muutus suhe dramaturgilisse teksti. Nt Tooming: Tema kreedoks on läbi aegade olnud püüd kuulutada tõde. Näidata inimesi nende pahedes ja
R. Desai valitsuses (1977-1979). Tema esimene tõus peaministriks (märts 1998 - aprill 1999) kestis vaid ühe aasta, misjärel ta kaotas parlamendis usaldushääletuse vaid ühe häälega. President K. R. Narayanan saatis seejärel parlamendi laiali ja kuulutas oktoobriks 1999 välja uued valimised. 19 Kasutatud kirjandus Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda; Kirjastus Argo, 2007 Maailma riigid; AS REGIO, 2001 Leo Normet ,,Indiat leidmas"; Kirjastus Eesti Raamat, 1977 Alexander Stael von Holstein, H. von Keyserling ,,India-reisid"; Kirjastus Perioodika, 1991 20
Nt. päevik, kiri, autobiograafia, memuaarid, reisikirjad - life writing ,,Kõik teed on teie ees lahti! Seda kuulsime oma viimase kooliaasta kevadel 1940. aasta kevadel korduvalt. Ja mitte keegi ei aimanud, et teed meie ees on varsti hoopis püsti... Mu kallid kooliõed Hilja ja Benita! Kas mäletate, kuidas me abiturientidena peitusime vahetundides oma ümmarguse raudahju taha, kui korrapidajaõpetaja tuli klassi kontrollima (...)."(Dagmar Normet: Avanevad uksed. Tln, 2001) ,,Oktoober. Selle kuu kuuendal päeval sain ma Issanda armulauale võetud. Nõnda läks minu leeriaeg mööda. Nüüd läksin ma Beermanni isanda juurde talveks abiks lapsi koolitama ja algasin oma ametit 7. oktoobril."Artur Vahter: Karl August Hermanni päevik. Tln, 1990. ,,Dublini tramm Luas on pikk otsekui angerjas ning umbes sama värvi ja sama külm.
kutsus meie dekaan Herbert Niiler mind enda juurde. Ta vaatas mulle silma ja ütles rahulikult aga kindlalt: „Dagmar, te peate ära sõitma.“ […] Väike laevuke liikus mööda Emajõge Peipsi järve poole, edasi Venemaa poole. Laevuke täis põgenikke: üliõpilasi, ametiühingutegelasi, ajakirjanikke, juudi perekondi. Dagmar Normet, Avanevad uksed, Tallinn, 2001. […] Olles teadlikud sellest, mis õudused olid tabanud juute Saksamaal, lahkusid paljud juudi perekonnad oma Eesti kodudest ja sõitsid Nõukogude Liidu tagalasse. Kuid oli ka neid, eriti haritlaskonna seas, kes kinnitasid, et hirmu ja õuduse jutud ei pea paika, eriti nii vana ja sügava kultuuriga rahvas, Goethe, Schilleri ja Beethoveni rahvas ei või iialgi nii madalale langeda...Nad jäid Eestisse. Eestisse jäid ka mitmed
Reval. 4. Hannust, Arnold. Jugapuu on meie aedade vähenõudlik talvekaunitar. Kodu ja Aed. Sisustus.ee http://sisustus.delfi.ee/?cmd=article&id=1295&act=38 5. Eilart, Jaan 1962. Jugapuu meil ja mujal. Eesti Loodus 13 (6): 344351. 6. Hageneder, Fred 2006. Puud on tarkusekandjad: looduslugu. Folkloor. Sümboolika. Tervendamine. Sinisukk, Tallinn. 7. Leht, Malle 1980. Jugapuu. Eesti Loodus 31 (8): 516519 8. Nilesen, Harald 1990. Mürktaimed. Valgus, Tallinn. 9. Normet, Thea 2004. Mürgiseid taimi meie umber. Maalehe raamat, Tallinn. 10. Püssa, Tõnu 2005. Toidutoksikoloogia. Halo, Tartu. 11. http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=260 12. http://raulpage.org/ravimtaimed/#parn 13. http://raulpage.org/ravimtaimed/#arukask 14. http://raulpage.org/ravimtaimed/#lepp 15. http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3509 16. http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=3202 17. http://www2.archimedes.ee/noorteadlased/06_Poim.htm 18. http://naistekas.delfi
1990 Doonori meelespea – Liigub edasi „Sügisballi“ esteetika pinnal. 1992 Tere, kollane kass! – esimese romaani ümberkirjutus. Ei saa enam mingist realistlikust või romantilisest Undist rääkida. Kui tahame mingeid vooluloolisi termineid kasutada, siis loomulikult on see prostmodernne Unt. Ka kassid hakkavad romaanis rääkima. 1997 Brecht ilmub öösel o 1999 Huntluts – lavastas Ingo Normet 2010 Vanemuises nimega „Täna õhta kell kuus viskame lutsu“. o 2006 Vent Antigone, ema Oidipus Esimeseks Undi taustaautoriks on Salinger ja kindlasti hakkab mängima kaasa Camus ning tuleb ka zen-kihistus, mis ei paista silma, kuid on olemas. Kui rääkida psühhomodernistlikust joonest, siis see mängib kindlasti ka kaasa, kuid ei saa öelda, et Freudi mõju oleks jätkuvalt kõige olulisem. Kui uutest mõjudest rääkida, siis 60ndate ja hilisema kirjanduse
Blue notes ja koos nendega tekkinud kuueheliline bluusi helirida ongi nende kahe süsteemi vahelise kompromissi tulemus. Kui kuulata bluusilauljaid, selgub tõsiasi, et näiteks madaldatud 3. aste ei lange kõlaliselt päris täpselt kokku tempereeritud helirea madala 3. astmega, jäädes tegelikkuses euroopalikule kõrvale ebamäärasele kõrgusele suure ja väikese tertsi vahele. Tekkinud intervalli kutsuti meie muusikute hulgas “käotertsiks”, Leo Normet kasutab analoogilise nähtuse kohta määratlust “neutraalne terts” (Normet 2004: 117). 22 Kogu varase džässi instrumentaarium ja mänguoskus oli pärit euroopalikust puhkpilli- orkestrist. Ka džässikriitika sündis Euroopas – esimese arvestatava džässiapoloogia kirjutas šveitsi diri- gent Ernest Ansermet 1919 20 , esimese džässiraamatu “Aux frontières du jazz” avaldas 1929
They even criticise him who speaks in moderation. There is not a man in the world who is not criticised. (Dhammapada, Adage 227). A spiritual level and erudition in the arts, the ability to recognise and evaluate existing high artistic qualities is essential. The more the listener searches for the sublime spiritual germ in music and is able discover and evaluate it all, the more competent and objective they will become. I must thank the late Professor Leo Normet, PhD, of the Estonian Academy of Music for his advice and assistance in my use of English musicological expressions. Professor Roman Toi, PhD, of the Royal Conservatory of Toronto; Doctor Ea Jansen of The Institute of History at Tallinn University for their valuable opinions; Professors Margus Pärtlas and Eino Tamberg of the Estonian Academy of Music and Maris Männik-Kirme of Tallinn University for their useful remarks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
