Sulaaeg Eesti NSV-s J. Stalini surmale järgnes NSV liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Eriti aktiivelt hakkas tegutsema siseministriks saanud Lavrenti Beria. Senine massiline vägivald vähenes ja juhitavale tööle hakati edendama ka kohalikku kaadrit. See ei kestnud aga kaua kuna 1953.aasta juuni lõpus Beria arreteeriti ja tema ettevõtmised pandi põlu alla. Sulaaega iseloomustab senise vägivalla osaline heastamine, esmajoones tähendas see vägivallamasina peatamist
Rahvusküsim Venelaste esiletõstmine; venestamine; teatud rahvusgruppide küüditamine; us antisemitism Igapäevaelu Näljahädad; elamispinna ja tarbekaupade defitsiit; sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine Välispoliitika Külma sõja kujunemine; stalinliku riikliku mudeli kujundamine Ida-Euroopas; kujunevate sotsialistlike riikide toetamine Aasias Valdkond Sulaaeg (1953 1964) Nikita Hrustsov Põhisisu Poliitika Lahtiütlemine stalinlikust pärandist; senise repressiivpoliitika peatamine ja amnestia ebaõiglaselt represseeritutele; Stalini isikukultuse hukkamõist; riigiaparaadi reorganiseerimine; sõjaväe ja julgeolekuorganite mõju vähendamine Majandus Suurejoonelised majandusprogrammid ja kampaaniad (uudismaade rajamine
Poliitika ja kultuur · 1956-1965 SULAAEG · 1966-1972 uuendusliku liikumise haripunkt · 1973-85 seisakuaeg SULAAEG · Suurenes tegutsemisvabadus ja avatus igapäevaelus ja kultuuris · 1950. Aastate lõpust võimalused suhelda välismaaga · Tõlkekirjanduse teke · 1957. Raamatusari Loomingu Raamatukogu, 1958. Ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. Aastatel ajakiri Noorus · 50. Aastate lõpust üldine kultuurihuvi tõus · 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus · 1970 lõpus poliitilised pinged haripunktis · Karl Vaino sai partei uueks juhiks · 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide ...
1.Naftakriis- 1973-1974 tõstsid OPEC-i liikmesriigid järsult nafta hinda. 1981 aastaks oli nafta hind kümnekordistunud. Nafta hinna järsk tõus tõi Läänemaailmas teravaid probleeme kaasa, mis aina süvendasid majanduskriisi. Tõusid hinnad, isegi arenenud riikides. tööpuudus kasvas. terved majandusharud läksid tänu tootmiskuludele pankrotti. Eriti hävitav oli hinnatõus nendele maadele, kellel polnud oma looduslikke kütusevarusid. 2.Neokonservatism- 1980-ndatel. Sotsiaaldemokraadid Saksamaal, leiboristisd Suurbritannias ja vabariiklased USA-s üritasidjätkata üldist heaoluühiskonna mudeli ülesehitamist.ilmnes, et riikliku sekkumise süsteem on sattunud sügavasse kriisi. seda näitas, et läänemaade vasakpoolsed erakonnad lükati kõrvale ning asemele tulid parempoolsed jõud. konservatiivid propageerisid: vähem on parem. põhiprobleemiks oli inimõiguste kaitsmine. neokonservatistlikke ideid rakrndati peagi kõikides arenenud tööstusriikides. neokon...
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) Muutused ühiskonnas · Toimub üleüldine liberaliseerumine nii poliitikas, olmeelus kui ka kultuuris. · Tsensuur lõdveneb, kirjanduses algab uuenemisjärk. · Tekivad võimalused välismaailmaga suhtlemiseks. · Rahva seas tõuseb teotahe, ja avatus, lootus parema tuleviku suhtes. · Tõuseb üleüldine kultuurihuvi. Muutused ühiskonnas · Levib läänelik meelelahutus: rokkansamblid, hipiliikumine. · Kultuurilise liberaliseerumise tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette. · Suurenenud teotahe toob EÜEsse ja EÕMi kokku palju noori. Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende töödest võis pärast seda avaldada. · 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite nimeki...
Eesti kirjandus 1956-1985: Sulaajast seisakuaja lõpuni Aastatel 1956-1965 toimus ühiskonnas järk-järguline vabanemine, mida tähistati sõnaga "sulaaeg". Aastatel 1966-1972 jõudis uuenduslik liikumine haripunkti ja aastail 1973-1985 nimetatakse stagnatsiooniajaks e. seisakuajaks. Sulaaeg 1956-1965 Sulaaega iseloomustab tegutsemisvabaduse ja avatuse suurenemine nii igapäevaelus kui ka kultuuris. 50. aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. aastal algatatud raamatusari "Loomingu Raamatukogu". 1958. aastal asutati ajakiri "Keel ja kirjandus", 60. aastatel pakkus väärt kirjanduslikku lugemist ka ajakiri "Noorus". 50. aastate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. Meelelahutust püüti asendada kõrgkultuuriga. 60. aastate keskpaigas tulid kokku esimesed biit- ja rokkansamblid ja kujunes välja hipiliikumine....
,,Kuidas mõjus Nõukogude võim eestlaste kultuurile ?" Nõukogude võim seadis eesmärgiks sotsialistliku ja rahvusliku kultuuri juurutamist ühiskonnas , mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Eriti masendav oli see Stalini ajal , kuid üsna ka Breznevi ajal. Sulaperioodil asi pehmenes pisut, kuid ka sellega ei kadunud tsensuur, millega üritati takistada vaba mõtte levikut. Eesti NSV oli samuti ka eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja edasijõudmistest. Nõukogude võim hävitas palju põlvkondade kultuuripärandit. Puhastati raamatukogud ja hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest, alles jäeti üksikuid. Samuti oli äärmiselt piiratud kirjanduse tellimine välismaalt. Eesti kultuur lõhestati kaheks: välis-ja kodueesti kultuuriks. Paljud loomeinimesed siirdusid pagulusse, et jätkata muil maadel oma senist tegevust. Kuid eesti kultuuri järjepidavuse ka nõukogude aastatel ...
- Peale Teist maailmasõda saabusid paljud inimesed Eestisse tagasi. Enamasti olid need sõdurid - industraliseerimine - põlevkivi tööstuse avamine - inimeste lootus, et ehk läheb paremaks Valge Laev - Metsavennad. Jäid relvade poolest tugevasti alla, kuid olid moraalselt tugevad. - Kooliposte vastuhakud - Palju arreteeriti ja pandi vangi. - Eesti raamatute hävitamine põletamine, määrimine, ära rikkumine. - Kolhoosid. · 1950 teine pool ja 60-ndad. Sulaaeg Eestis - Olukord hakkas normaliseeruma. - Inimestel rohkem vabadusi. - Eesti kirjanikud said teoseid avaldada. - Said võimaluseks kontaktid väliseestlaste ja kodueestlaste vahel. - avati Helsingi-Tallinna laevaliiklus. - Eesti oli üks väheseid piirkondi, kuhu lubati välismaalasi sisse. - Eesti kaudu jäeti välismaailmale NSV Liidust hea mulje. - Pöörati tähelepanu inimeste igapäevaelule (elukoht, riided, tarbekaubad) - Sulaajal kaob ära illusioon, et Eesti võib vabaks saada.
Pingelõdvenduse algus 1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud, aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele. Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne- Saksamaa NSVL ja Poolaga idalepingud, tunnustades Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973. aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA ha...
liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri. Brežnev püüdis esialgu teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Liidu sisepoliitilises elus tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. 1970. Aastatel ilmnes järjest selgemalt, et kehtiv poliitiline režiim on maandunud, ega suuda enam normaalselt toimida. Tekkis stagnatsioon. 2. Isikukultus – Liidri, enamasti riigipea tõstmine teistest kõrgemale. Sulaaeg – Stalini surmale järgenud aeg, mil paljastati stalinismi kuriteod ja lõdvendati nõukogude režiimi survet. Tagnatsioon – seisak, tardumus. Käsumajandus –majandus, mida riik jäigalt ja bürikraatlikult riigiasutuste kaudu juhib. Dissident – teisitimõtleja 3. Saksa Demokraatlik Vabariik , Hiina Rahvavabariik , Kuuba , Poola, Mongoolia. 4. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei - kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul
Luule 1956-1985 1. Mis iseloomustab sulaaega kirjanduses? 1950-ndate aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. a algatatud raamatusari ,,Loomingu raamatukogu". 1958 asutati ajakiri ,,Keel ja kirjandus", 60-ndatel pakkus väärtkirjanduslikku lugemist ka ajakiri ,,Noorus" 50-ndate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. 2. Mis iseloomustab seisakuaega kirjanduses? Seisakuajal, 70-ndate lõpul hakkasid taas levima põrandaalused almanahhid, levisid noorsoorahutused. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline. ,,Loomingu raamatukogu" ja ,,Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse. Peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad ,,Looming" ning ,,Keel ja kirjandus" ja ajaleht ,,Sirp ja vasar". 3. Millised luuletajad tulid 1950-1960 kirjandusse? Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain ...
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult.
Käbinist sai Moskva heakskiidul Eesti mees. Ta oli kuulekaim käsutäitja. Ta püüdis olla nii Moskva meelne kui ka arvestada Eesti olusid. Hea läbisaamine N.Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. 1945 käis Hrustsov Eesti NSV-ga tutvumas. Kehtis põhimõte, et enne rahuldatakse esmavajadused ja siis ülejäänud suunati liidufondi. Peale Stalini surma järgnes nn sulaaeg, see tõi ühiskonnaelu liberaliseerumine peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas vägivalla heastamine. 1965.aastal toimus Ungari ülestõusu mahasurumine, Eestil kadus lootus saada abi Läänest. Stalini valitsemise ajal oli riik teistest eraldatud, maailmast informatsiooni saamine oli äär- miselt raske. Peamised infoallikad välisraadiojaamad. Esimene selline oli Ameerika Hääl, mis alustas 1951 New Yorgis. Eestiga seotud teemasi ei tohtinud olla rohkem kui 15% saateajast.
Ptk 22-24a (Kommunistlikud riigid, NSV Liit, Eesti NS, Eesti NSV kultuur). Ülesanded Arutlusteemad: 1. Kuidas mõjutas NSV Liidu majandus Eesti NSV majandust? Nagu NSV Liidus nii oli ka Eesti NSVs plaanimajandus. algas tööstuse jõuline arendamine, suurettevõtete loomine linnastumine võõrtööliste sissevool maal talude kaotamine kolhooside moodustumine (sundkollektiviseerimine) sovhoosid, väikesed individuaalmajapidamised Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati täiesti välja erasektor. Riiki, mida valitses kommunistlik partei, ent seda majanduse taset polnud saavutatud, nimetati sotsialistliku orientatsiooniga riikideks. 2. Mida positiivset ja negatiivset oli nõukogude Eesti kultuuris ja hariduses? 1944 väliseestikultuur, kodueestikultuur 1960. aastatel uus põlvkond, vabamad olud 1970. aastatel pessimism, range kontroll, venestamine enim kannatas kõrgkultuur linnastumine rahvakultuuri säilitamine (laulupeod) Eesti Vabariigi kultuur...
varjamine, utoopilise helge tuleviku kujutamine · Eesti kirjandus väljasuremise äärel · Aadu Hint ,,Tuuline rand" · Hans LEberecht ,,Valgus koordis" · August Jakobson ,,Elu tsitadellis"- ainus sõjajärgne näidend · Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad"- paguluses · Nostalgiaromaanid Ristikivi ,,Hingede öö" ja Gert Helbemäe Eesti kirjandus 1960ndail · Hipid, kosmoselennud, teadusrev, nn sulaaeg, nooruse väärtustamine, · Uus põlvkond, kes uskus parema tuleviku ning vabaduse võimalikkusesse · Tõlgete ja otsekontaktide kaudu suheldi muu maailmaga · Siseemigrandid Uku MASING, Artur ALLIKSAAR, · Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist UNT, VETEMAA, RUMMO, KAPLINSKI · Eredaim pöördepunkt nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 62-69- kassetipõlvkonna isaks ARTUR ALLIKSAAR · Luule uuenemine- kaob optimism
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult.
1953 sai temast NLKP esimene sekretär (=juht), 1958 sai Ministrite Nõukogu esimeheks. NB! 1956 toimus NLKP 20. kongress. Seal mõisteti sõnades hukka Stalini kultus ja tema aja massirepressioonid (Hrustsov pidas kõne kinnises seltskonnas. 1961 visati Stalin mausoleumist välja). 20. kongressiga alanud ühiskonna destaliniseerimine jäi aga pooleli. Siiski nimetatakse Hrustsovi võimu aega NSV Liidus "sulaajaks". Selle alguseks võib lugeda 20. kongressi, sulaaeg kestis kuni Hrustsovi tagandamiseni 1964. Sulaaeg tähendab, et vägivallapoliitika vähenes, pehmenes; ühiskonnaelu ja ka kultuurielu liberaliseerus (=muutus vabamaks, vabameelsemaks) mõnevõrra. NSV Liitu hakkas jõudma veidi infot ka läänemaailmast erialaajakirjad, said võimalikuks valitud kultuuriinimeste ekskursioonid lääneriikidesse, Eestis näiteks taastusid sidemed sõja lõpul põgenenud väliseestlastega, Tallinna-Helsingi laevaliin seati sisse jne.
EESTI NSV (ptk. 39-44) 1. Dateeri Nõukogude aeg Eestis. Millised sündmused tähistavad selle algust ja lõppu? 1944-1991. Punaarmee sissetung, ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. 2. Dateeri Nõukogude aja alaperioodid (stalinism sulaaeg stagnatsioon). Millised sündmused lahutavad neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad Venemaa surus Tsehhi maha see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3
Kordamine: kommunistlikud riigid 1. Kommunistlikud riigid 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a) Sotsialismileeri kujunemine a) Stalini surm ja Beria uus kurss (tv 23/1) (tv 22/1,2) b) Hruštšovi sulaaeg (§ 23/3, tv 23/2,3) b) Sotsialistlike riikide c) Stagnatsiooni kujunemine Brežnevi ajal (§ 23/4, tv 23/2,3) ühisjooned (tv 22/3) d) Dissidentlus (§ 23/5) c) Sotsialistlike riikide koostöö e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused (tv 28/1,2) (tv 22/4) f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine (§ 28/5, tv 28/4,5) 3. Idabloki lagunemine 4. Eesti NSV
ning illusoorne kava ehitada üles kommunism, sumbus 1970- aastatel sügavasse stagnatsiooni See tõi endaga kaasa seisaku kõigis ühiskonnaelu valdkondades, igasuguse teisitimõtlemise mahasurumise, majandusliku ummiku ning NSVL välispoliitiliste positsioonide nõrgenemise BERIA,HRUTOV,BRENEVI VÕRDLUS Stalini aeg Beria aeg(1953-1953dets)Hrutovi aeg (1953sept-1964)Brenevi aeg(1964- 1980)MajandusNSVL, plaanimajandus Rasketööstuse eelisarendusPlaanimajandus Majanduslik tõus 50ndatel Sulaaeg Maisikasvatus Stagnatsioon Jätkub käsumajandusPoliitikaTotalitaarne Vägivaldne poliitika Repressiivse aja jätkumine SõjapoliitikaBeria lasi pehmendada senist vägivallapoliitikat ning vabastada üle miljoni karistusaluse vangilaagritesVägivallapoliitika pehmendamine ja H tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades Sulaaeg Stalini kuritegude kritiseerimineStagnatsioon Kontrolli karmistamine ühiskond Seisakuaja kujunemine VASTUPANU REIIMILE
Kosus Stagnatsioon seisak. 70.ndatel abiks osakaal tööjõu hulgas. põllumajandus, arenes tarbekuapade "naftadollarid" toiduainete ja tootmine, elavnes elamuehitus. tarbekaupade suur puudus. Tehnika mahajäävus. Poliitika Jätkus Stalini isikukultus, repressioonid. Sulaaeg. 1. Mõisteti hukka Stalini Juhtkonna vananemine. Neustalinism. isikukultus. Lõpetatakse massirepressioonid. 2. Taastati kodanikuõigused süüdi mõistetutele. 3. Vähenes tsensuur. Kommunistiutoopia. Mille poolest on need perioodid sarnased, mille poolest erinevad? · Jätkus käsu- ehk plaanimajandus
POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-...
Eesti NSV ehk ENSV (1945-1980) Neeme Ruus, Johannes Lauristin, Karl Säre, Andrei Zdanov Võimupüramiid Eesti Kommunistlik Pareti (EKP) - allus Moskvale -> Valitsus (ministeeriumid) - täitis kommunistliku partei korraldusi -> ENSV Ülemnõukogu (parlament) puudus reaalne võim, kandidaadid olid esitatud kommunistliku partei heakskiidul Eesti kommunistid · Juunikommunistid (1940.a riigipöörde osalised) · Eesti laskekorpuse veteranid · Venemaa eestlased · Inimesed NSV Liidu eri piirkondadest 1951.a Eesti kommunistlikus parteis 18 000 liiget, neist alla poole eestlased EKP juhid · Nikolai Karotamm (1944-1950) · Johannes (Ivan) Käbin (1950-1978) · Karl Vaino (1978-1988) - rääkis raskustega eesti keelt, venestamisaeg 1940. a lõpp Stalini repressioonid · Küüditamine 26. märtsil 1949.a Siberisse saadeti üle 20 000 inimese Metsavennad (1945-1950) · Nõukogude reziimi eest metsa põgenenud mehed · Loodeti lään...
1950. aastal süüdistati teda kodanlikus natisonalismis. 1950-1978 oli parteijuhiks Ivan Käbin. Tema aegne ENSV oli nn sulaeg, kuna peale J.Stalini surma hakkas ühiskond liberaliseerima. Massiline vägivald vähenes, taastusid vaikselt kontaktid muu maailmaga, paljude inimeste hea nimi taastati ja paljud küüditatud tulid tagasi. Algasid kuldsed 60-ndad, kuna noorte aktiivsus kasvas, uus põlvkond tahtis muuta olevat režiimi inimlikumaks ja inimesed olid optimistlikud tuleviku suhtes. Sulaaeg kestis ENSV-s kuni 1968. aastani, kuni süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Uus põlvkond rahunes ja paljud hakkasid truult valitsevat režiimi teenima. 1978-1988 oli parteijuhiks Karl Vaino. Tema oli vastand Nikolai Karotammele, kuna tema oli uusvenestamise innukas elluviija. Algas venestamiskampaania, mille aluseks oli 1978.aasta EKP Keskkomitee otsus ’’ Vene keele omandamine ja õpetamine edasisel täiustamisel’’. 1980
Kuuekümnendate vaim Aastatel 1956- 1965 toimus ühiskonnas järkjärguline vabanemine, mida tähistatakse sõnaga sulaaeg. See oli aeg, kui esteetiline tsensuur taandus ja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes üha leebem. Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse
1.Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris,arenes perioodil 1944-1990 väljapool okupeeritud Eestit. 2.Teise maailmasõja lõppedes sai paguluskirjanduse keskuseks Rootsi, Lundis Eestvedajaks oli Bernard Kangro. 3.Gustav Suits, Marie Under, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson. 4.- 5.sulaaeg 1956-1965 esteetiline tsensuur taandusja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes leebem. Seisakuaeg e. Stagnaaeg 1973-1985 võimuvahetus, mis tõi kaasa peataoleku. 6.suurenes tegutsemisvabadus tekkisid väiksed võimalused suhelda välismaailmaga 1957 algatatud raamatusari Loomungu raamatukogu 1958 asutati ajakiri Keel ja Kirjandus üldine kultuurihuvi tõus läänelik noortekultuur hipiliikumine 7.Kassetipõlvkonnaks nimetatakseEesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid"luulekassettidena. Närvitrüklased olid eesti luuletajad,kes nimetasid nii luulekogu närvitrükk järgi. 8.süvenes poliitiline pessimism ja...
● J.Käbin – ENSV riigitegelane, EKP juht ja ENSV Ülemnõukogu Prestiidiumi esimees ● K.Vaino – ENSV poliitik ja parteitegelane, EKP eelviimane I sektretär Selgita mõisted: ● Sotsialismileer – leer, rühmitus, kuhu kuulusid sotsialistlikud riigid ● Sotsialistlik sõprusühendus – NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad ● VMN – sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon ● VLO – sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit ● Sulaaeg – ühiskonna liberaliseerumine ● Stagnatsioon – ühiskonna seisakuaeg kõigis eluvaldkondades ● Dissidentlus - teisitimõtlemine ● Metsavendlus – aktiivne relvavõitlus NSVL-i vastu ● Suurküüditamine – ööl vastu 26. märtsi alanud operatsioon, kus küüditati 2,5% eestlastest ● Perestroika – sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine ● Augustiputš – Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse
Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20 saj. kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 1944a lahkusid eestist välismaale sõjapõgenikena rida kirjanikke, tekkis paguluskirjandus. Eesti kirjandus oli jagunenud kaheks väliseesti ja kodueesti kirjandus Nimetage kirjanikke kes 1944. Aastal lahkusid Eestist Marie Under, Albert Kivikas, August Gailit, Karl Ristikivi, Gustav Suits Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Stalinism, sulaaeg, stagnatsioon, uued tuuled Miks ilmus aastatel 1945-1953 nii vähe kirjandusteoseid? Kirjanikke oli vähe, kuid põhiline põhjus Eestis oli stalinistlik tsensuur Millise vabanemise tõi kirjandusse nn sulaaeg? Senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all. Millist romaanizanri viljeleb kirjanik Jaan Kross? Tooge näiteid. Jaan Kross on tunnustatud ajalooromaanide looja. "Kolme katku vahel", "Wikmani poisid", "Paigallend"
aprill 1. Nimeta Nõukogude liidu liidrid 1924-1982, iseloomusta nende võimuaega. 1) Stalin 1924 5.03.1953. Majandus plaani-, käsumajandus, riigikontroll, industrialiseerimine, sõjatööstus, kolhoos. Poliitika isikukultus, ainupartei, hirmuvalitsus, vägivald, gulag. 2) Hrustsov 1953 1964. Majandus maisi ja kartuli kasvatus. Esialgu kiire edasiminek, kommunism. Poliitika rahvusvaheliste suhete paranemine USA ja NSVL'i vahel. Sulaaeg. 3) Breznev 1964 1982 dets. Majandus kiire allakäik, kogu jõud läks võidurelvastumisele. Ei suutnud USAga sammu pidada. Poliitika isikukultus, stagnatsioon (seisak, tagasiminek). 2. Nõukogude majandusele iseloomulikud tunnusjooned. 1) Rasketööstuse eelisarendamine. 2) Toidu ja tarbekaupade vähesus. 3) Käsumajandus. 3. Kes olid dissidendid, mida nõudsid? V: Peamiselt haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu
riigi täiskasvanud elanikkonnast Otto Tiefi valitsus sept. 44 , üritati taastada iseseisvust enne okupeerimist Kresteni komisjon 1000 lk raport , mis tegelikult toimus baltimaades 1940 Rahvamajandusnõukogu vähendada üleriigiliste keskministeeriumide võimu ning võimaldada kohalikele suuremat autonoomiat Balti apell kiri ÜRO'le, avaldada MRP aegne lisaprotokoll NLKP juhid: · 18-24 Lenin · 24-53 Stalin - stalinism · 53 Beria · 53- 64 Hrustsov sulaaeg · 64-82 Breznev stagnatsioon · 82- 84 Andropov · 84-85 Tsernenko · 85-91 Gorbatsov Usa presidendid · Truman 45-53 (demokraat) Trumani doktriin · Eisenhower 53-60 ( vabariiklane) Eisenhoweri doktriin( aidata aasiamaid, keda ähvardab kommunism) · Kennedy 60-63 (demokraat) Uus rajajoon · Johnson 63-69 (demokraat) Suur Ühiskond( leevendada sotsiaalseid vastuolusid) , neegriõigused
Pleenum- Tehti suurpuhastus kohalikes võimuorganites küla nõukogudest kuni ministeeriumiteni. Hrustsovi ajal asi paranes. Olukord muutus leebemaks. Tööstuse laienemine: 2 suurt elektrijaama (Balti ja Eesti elektrijaam). Side läänega: Stalini ajal oli kogu NSV ja Eesti NSV raudse eesriide taga. Suhted lääneriikidega olid katkenud. Hrustsovi ajal hakkasid toimuma otsekontaktid teadlaste vahel. Eesti omad võisid käia rahvusvahelistel kongressidel. "Kuldsed 60ndad." : Nn Hrustsovi sulaaeg. Vangilaagrid tühjenesid. Küüditatud olid selleks ajaks oma kodumaale naasenud. Oli kasvanud uus haritlas põlvkond. Poliitilised olid läinud leebemaks. Demokraatlikud liikumised: . Dissidendid ehk teisiti mõtlejad. Kohtu alla anti teistimõtleja Jüri Kukk , kes suri vangilaagris. 1972. Aastal koostasid Eesti Demokraatlik Liit ja Eesti Rahvuslik Rinne memorandiumi ÜRO peaassambleele, milles nõuti: 1. Eesti iseseisvuse taastamist. 2. Nõukogude vägede väljaviimist. 3
mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika pehmendamine. Ühiskonnaelu erinevate valdkondade piirangute tühistamine. Sulaaeg. Liikumine isikuvõimu kehtestamise poole. Brenevi aeg: Majanduses- stagnatsiooni valitsemine ühiskonna erinevates valdkondades. Käsumajanduse tugevadamine. Sõjatööstusele rõhu panemine. Majanduselu ammendumine. Poliitikas- tagurlike poliitiliste jõudude tugevnemine. Stalini kuritegude kritiseerimisest loobumine. Kontrolli karmistamine ühiskonnas. EESTI NSV ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile (EKP),
Taastus käsumajandus. 4) Mõisted : Märtsi Pleenum : Toimus 2126 märts 1950 massiline kodanlik natsionalism. Karotamm sunniti lahkuma ja tema asemele võeti Johannes Käbin 40 kiri : Avalik kiri ENSVst 28 oktoober 1980.a . Püüti kaitsta eesti keelt. Katse astuda avalikku dialoogi kommunistliku parteiga. Leevendas venestamis poliitikat. Kodanlik natsionalism : Nomenklatuur : Eliitgrupp Nõukogude liidus. Sulaaeg : Algas peale Stalini surma 1953.aastal. Karl Vaino : Oli ENSV poliitik ja parteitegelane. EKP juht. Johannes Käbin : ENSV riigitegelane, Eestimaa kommunistliku partei juht 19501978 ja ENSV Ülemnõukogu Presidiiumi esimees. Viis läbi märtsipleenumi. Kuldsed 60ndad : Vägivalla kadumine tõi ühiskonda isikuvabaduse. Suurenes avatus. Kujunes välja rahvuskommunistide põlvkond. Noorte aktiivsus kasvas. Komsomoliorganisatsioon
Balti riigid Nõukogude okupatsiooni all Sulaaeg Baltimaades NSVL algas sulaeg peale Stalini surma. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju. Inimesed hirmu all enam polnud, aga teati, et impeerium on jäänud põhiliselt samaks ja et Läänest pole abi loota. Kohaneti Nõukogude süsteemiga ja astuti komparteidesse, mis olid siiski täielikult Moskva kontrolli all. Detsentraliseerimisega kiirenes Baltimaades majanduse areng Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid,
tõi riigi läänemaailma liidriks,58-olukord berliinis halb,59-Kuubal võimule tuli Fidel Castro, Kosmoses NSV-L John Kennedy-1960, uute ,,rajajoonte poliitika", 62-Hrustsov taganes Kuuba kriisil,1969-Kuule L.B.Johnson-suur ühiskond, võrdõiguslikkus,marss Washingtoni, avardus õppimisvõimalus Eisenhoweri dokriin:1957a ,ameeriklased pidid aitama Aasia rahvaid, kommunismi kehtestamise eest. Nõukogude Liit-Liider Hrustsov- sulaaeg, püüdis uuendada välissuhteid, vangid koju, 1957-1969- Kosmonautika kuldajastu(1961 Gagarini kosmoselend)1959-1965- kuulutati välja seitseaastak- Rikkaim maa, kommunism, 1961-Berliinimüür L.Breznev-neostalinist,liiduriikide õigused vähenesid, sõjakas Kuuba kriis-1956- Kuubas-partisanisõda- Fidel Castro(1959)-kehtestas oma diktatuuri-Suhted USA-ga halvenesid-Kuubas sotsialistlik revolutsioon-Raketid Kuubal-1962 kontrolljoon merel, K nõudis likvideerimist-Moskva andis järele
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel: - sotsialistlik realism NSVL ainulaadne loomingumeetod...
Toimus EKP VIII pleenum-1950 Koostati ,, 40 kiri" - 1980 Algas uus ärkamisaeg-1987 kevad Toimus laulev revolutsioon-1988 sept. Võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon- 16 nov 1988 Toimus Balti kett-23 august 1989 Taastati Eesti iseseisvus-20 august 1991 1. Kommunistlikud riigid a)Sotsialismileeri kujunemine TV b) Sotsialistlike riikide ühisjooned - Tv c) Sotsialistlike riikide koostöö TV 2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine a)Stalini surm ja Beria uus kurss TV b) Hrustsovi sulaaeg TV Pärast Stalini surma pretendeeris Nõukogude riigi liidrirollile. Kummastaval kombel oli ta poliitika edumeelne: ta edendas suhteid välisriikidega j edendas liiduvabariikide õigusi. Võimalik et se oli populism, mis ei meeldinud teistelte võimu taotlejatele. Leevendas korda ( beria sula) c)Stagnatsioon kujunemine Breznevi ajal TV ja Hrustsovi valitsemisaega on nimetatud sulaajaks, sest ta pehmendas vägivallapoliitikat ja tühistas osaliselt
ülesehitamise kursist, tavatu poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi, pehmendati vägivallapoliitikat, vangilaagritest vabastati ligi pool miljonit inimest. 1953 juunis Beria- vastane vandenõu, Stalini-aja kuriteod veeretati tema kaela, hukati 1953 detsembris. 9. Iseloomusta Hrustsovi valitsusaega. Too selle kohta vähemalt viis iseloomustavat joont. Jätkas vägivallapoliitika pehmendamist, tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Sulaaeg, ühiskonna liberaliseerimine. Liikus isikuvõimu kehtestamise suunas. Usk kommunismi edusammudesse ja pidev mõõduvõtt USA-ga. 10. Kuidas muutus olukord Breznevi valitsusajal? Iseloomusta. Loobuti Stalini kuritegude kritiseerimisest ning karmistati kontrolli ühiskonnas. Toimus seisak ehk stagnatsioon. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada
Ajaloo kontrolltöö Sündmused õiges järjekorras: 1. II MS lõpp 2. Churchilli kõne Fultoni ülikoolis 3. Trumani doktriin 4. Berliini blokaad 5. NATO loomine 6. Hiina RV väljakuulutamine NLKP sekretärid: 1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses
Nõukogude Liit Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Mihhail Gorbatšov (sulaaeg) (stagnatsioon) (perestroika) Võimuloleku aeg 1953–1964 1946-1982 1985 - 1991 Peamised Hruštšov algatas terroriohvrite Sõjalise võimsuse kasv. Perestroika - teoks said mitme sisepoliitilised rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise Venestamine (nõukogude rahva kandidaadiga valimised, reformid süsteemi moderniseerimise. moodustamine kogu impeeriumis mõnevõrra vähenes Kaotas julgeolekuagentuuride vene keele abil). riigiaparaadi tsentraliseeritus ja halla...
Karistusaluseid Moskva toel aidati kommunistid võimule vabastati vangilaagritest.Beria populaarsus tõusis – see ohustas konkurente. Organiseeriti Beria-vastane algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. aasta detsembris Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- b) Hruštšovi sulaaeg: Seoses Hrustšovi võimuletulekuga algas nn. sulaaeg (1956-1968). Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu NSVL-i majandust hakati mõningal määral detsentraliseerima. nimetati Moskva kontrolli all riike Püütakse juurutada uusi meetodeid põllumajanduses - üleüldist maisikasvatust, kuid need algatused rahvademokraatliamaadeks. 50. aastatel võeti kukuvad läbi. kasutusele nimetus „sotsialismimaad“. Koos Poliitilises sfääris liberaliseerumise märke
nimelt kuulus peasekretäri pädevusse kaadripoliitika. See aga tähendab, et Stalini ülesannete hulka kuulus riigi tähtsamate ametnike tööle võtmine ja nende ametist vabastamine. Ja just seda eelist kasutas Stalin selleks, et kõikjal üle Venemaa panna ametisse inimesed, kes teda jäägitult toetaksid. Hrustsovi- valitses 1953-1964 ja tema valitsemisaega hakati nimetama sulaajaks. Hrustsovi ajal oli sulaaeg. Jätkati valitseva reziimi vägivallapoliitika pehmendamist ja tühistati osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Hrustsov pidas Stalini kuritegusi paljastava ettekande, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel. Breznev- valitses 1964-1982. Breznevi ajal valitses seisak ehk stagnatsioon kõikides ühiskonnaelu valdkonades.
2)Majandus riigistatud ( plaanimajandus) VNM. 3)Kultuur ideoloogilise kontrolli all. 4) Suur roll sõjaväel VLO. NSVL riigijuhid: Stalin (1922; 1924-53), massirepressioonid ( küüditamised) , 1954 KGB, süüdimõistetud vangilaagritesse, kommunistlik õpetus,vohas Stalini isikikultus. Beria suhted paranesid lääneriikidega, vägivallapoliitika pehmenemine, vangide vabastamine, vandenõu-Beria kaela Stalini kuriteod, arreteeriti , hukati 1953. Hustsov ( 1953-64), sulaaeg, vägivallapoliitika leevendamine, võimu koondamine enda kätte, vangilaagrite sulgemine, NSVL peab 1980 aastaks jõudma kommunismini. Breznev ( 1964-82), uuendused ei õnnestunud, kontrolli karmistamine ühiskonnas, seisak igas valdkonnas, alates 1980a poliitiline,majanduslik ja vaimne kriis, võitles dissidentluse vastu. 7. Külma sõja lõpp ja NSVL lagunemine - USA rünnakud NSVL vastu (millised olid?), NSVL lagunemise põhjuseid. USA RÜNNAKUD: *1981-89 USA president R
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
berliini müür müür millega tekitati blokaad keset berliini linna (berliini kriisi lahend) c. külm sõda NSVL ja lääne majanduslik ja poliitiline konflikt peale II MS d. hallsteini doktriin saksamaa ametlik välispoliitika e. heaoluühiskond on ühiskond kus on saavutatud enamik kodaniku majanduslik ja sotsiaalne turvalisus mille eest vastutab valitsus f. kultuurirevolutsioon vana ja võõra hävitamine Hiinas g. sulaaeg periood peale Stalini isikukultuse paljastamist h. mitteühinemisliikumine külma sõja ajal erapooletud riigid (head suhted NSVL-ga) i. Breznevi doktriin kui kusagil on NSVL kodanik ohus, siis on NSVL-l õigus sekkuda j. Hipid noorte liikumine, mille eesmärk oli ühiskonnast eraldumine, idamaade filosoofiale pühendumine k. Biitnikud beat generatsioon, noorte liikumine (biitnikute liikumine) l
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
* majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud, kehtis käsumajandus * sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid kulutused ka riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal 5. Millega said tuntuks, kes nad olid: 1) H. Truman- USA president, kelle valitsemisajal valmis USAs tuumapomm, mis heideti Hiroshima ja Nagasaki linnadele, siseriiklikult levis makartism, töötati välja Trumani doktriin 2) N. Hrustsov- tuli pärast Stalini surma võimule, sulaaeg 3) L. Erhard- Saksa Liitvabariigis rakendas sotsiaalset turumajandust 4) Mao Zedong- Hiina Kommunistliku Partei liider 5) J. Nehru- India liider, üks 3. maailma riikide mitteühinemisliikumise eestvedajaid 6) Charles de Gaulle- Prantsuse liider 6. Millised olid Usa ja NSV Liidu saavutused võidurelvastumise vallas? Tuumapomm- USA 1945, NSV Liit 1949 Vesinikupomm- USA 1952, NSV Liit 1953 7. Milliseid ümberkorraldusi kavandas L.Beria Nõukogude Liidu sise- ja välispoliitikas?
Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja toimus ressursside ümberjagamine. Vaesust jäi vähemaks. Seda iseloomustas kõrge elatustase, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud, ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenesid riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid. Saavutati võrdlemisi pikk majanduslik õitseng ning tööpuudus kadus ajutiselt. Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis kutsusid esile rahutusi 1960.aastatel. Millistes rahutustes oleksid oma veendumuste järgi osalenud? Noorte ra...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
