· Iga mõiste puhul saame eristada kahte liiki nähtusi o objektid, nende klassid, mida mõiste peegeldab o nende objektide üldised ja olulised omadused. · Esimest nimetatutest nimetatakse mõiste mahuks, teist mõiste sisuks · Mõiste rööpkülik o maht: ruudud, ristkülikud, rombid, kõik võimalikud nimetatutest erinevad rööpkülikud o sisu: nelinurksus, vastaskülgede paralleelsus, vastasnurkade võrdsus, diagonaalide poolitumine, lähisnurkade summa sirgnurk jt 36. Soo- ja liigimõiste, näide · Mõistete mahtude vahel on võimalikud mitmed seosed. Üheks olulisemaks neist on juhtum, kus ühe mõiste maht on teise mõiste pärisosahulgaks. · Sellisel juhul öeldakse, et mõiste B on liigimõiste ja mõiste A soomõiste. · Iga mõiste B on ühtlasi ka mõiste A, st kõigil mõistetel B on ka mõiste A omadused · Osa mõistetest A pole mõiste B. Mõnedel mõistetel A on kõik mõiste B
et ega Nõukoduse liidus asjad korras pole. Periodiseerimine Kui võtta sulaaja kõige kitsama määratluse siis see oleks 1956-1964. Esimese daatumi puhul peab Hruštšov oma kõne ja teise puhul ta tagandatakse. Teine võimalus on 1956-1968 – ehk siis Hruštšovi kõne ja Praha kevad. Kirjandusliku ja poliitilise loogika järgi on pilt selline: 1956-1965 ja 1966- 1972. Selline mõtteline poolitamine on näha nii idas kui ka läänes. See poolitumine tähendab erinevaid asju erinevates kontekstides. Kirjeldused kalduvad sinna poole, et 60ndate algus on rõõmsameelsem ja optimislikum, lõpp pigem must ja negatiivsem. Ühendavad märksõnad 50ndate lõpp 60ndate algus Noorus – näeb välja erinevalt, hipiliikumine jms Optimism Romantilisus (kosmoseromantika ja loodusromantika ja armastusromantika) Allergoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika)
annaabi.ee 
