kas Eesti peaks kanepi legaliseerima või mitte? 26.09.2014 Nimi Selge on see, et taust eri riikides on erinev, nii kanepitarbimise kui muude sõltuvust tekitavate ainete tarbimise, sealhulgas alkoholitarbimise taseme osas, seetõttu on tähtis küsimus kas Eesti peaks kanepi legaliseerima või mitte. Lugesin üllatava ilmega arutelu kanepi legaliseerimisest, just üllatava ilmega, sest lapsepõlvest saati on räägitud mulle sellest, kui ühest hirmsaimast asjast maamuna peal ning nüüd mõeldakse selle legaliseerimisest. Olen arvamusel, et kõik mis rikub inimese organismi lihtsalt sellepärast, et see on mõnus, ei ole meie riiki tere tulnud. Uimastid. Ma ei leia, et oma organismi uimastamine mõnuainetega - eriti just kanepiga- oleks mingiski mõttes põnev ja mõnus tegevus. Meie riigil on niigi raskusi juba praeguste legaalsete uimastitega nagu alkohol ja nikotiin
MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED 2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse
Kunstiajalugu renessanss Sõna renessanss tuleneb prantsuse keelest ja tähendab taassündi. Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist Itaalia renessanssi ajastu jagatakse kahte perioodi: 15.saj Vararenessanss; ning 16.saj Hilis- ehk Kõrgrenessanss. Itaalias sai vararenessanssi keskuseks Firenze, hilisperioodil aga Rooma. Tavaline vararenessanssi plazzo e. palee oli range kindlusetaolise ilmega, kolmekorruseline neljast tüvest koosnev ehitis, mille katus oli madal, akna ja ukseavad kas ümarkaarsed või nelinurksed; esimene korrus oli massiivsem, teine kergema ilmega ning kolmas veel kergem; alumise korruse kivid olid rohmakad ning seetõttu nimetatakse neid rustikateks ehk talupoeglikeks. Arhitektuuri koha pealt võetigi renessanssi ajal taaskasutusele proportsiooniideaalid, samuti hakati kasutama pilastreid (poolsambaid). 15
Microsoft Office Word 2007 ülevaade Tere tulemast kasutama Microsoft Office systemi programmi Word 2007. Office Word 2007 on võimas kirjutusprogramm, mille laiahaardeliste kirjutusriistade ning lihtsalt kasutatava kasutajaliidese Microsoft Office Fluent abil saab dokumente luua ja ühiskasutusse anda. Office Word 2007 aitab teabega töötajatel luua professionaalse ilmega sisu kiiremini kui kunagi varem. Uute tööriistadega saate dokumente kiirelt luua valmis osade ja laadide põhjal ning koostada ja avaldada ajaveebe otse Wordis. Täiustatud integreeritavus serveriga Microsoft Office SharePoint Server 2007 ning uued XML- vormingud muudavad Office Word 2007 parimaks vahendiks integreeritud dokumendihalduslahenduste loomisel. See dokument sisaldab ülevaadet programmist Office Word 2007 ning eriti selle uutest ja parematest funktsioonidest
Tähtsaimaks pärandiks on käsikirjad Eriti hoolega ilustreeriti lehekülje teksti algustäht ehk initsiaal Käsikirjad olid usulise sisuga ning neid kirjutasid mungad Ühe raamatu ümberkirjutamine võis olla ühe munga elutöö Tüüpilisemad selle aja käsikirjad pärinevad Iirimaalt Kujunes omapärane segu kristlikust ja vaimulikust kultuurist Merovingide kunst Frangi riik, 5 - 7. saj valitses Merovingide dünastia Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon Usk oli kultuuri ja kunsti kandjaks Hakati palju kasutama rahvakunsti Kaunistati tarbeesemeid ja levis looma stiil Säilinud on paljud metallist esemed mida kaunistavad lamedaks stiliseeritud elukad ja seal vahel oli lõpmatult väänlev paelornamentika Tänud kuulamast
Sõja ajal olid Taavi naine ja poeg üritanud minna Rootsi, kuid see polnud neil õnnestunud. Kui taavi koju jõudis ja ei ole oma naist ja last näinud otsustas ta nüüd oma perekonda otsima minna aga amal ajal kui Taavi lahkus kodust, jõudsidkoju Ilme ja Lembit, kes olid väga õnnelikud, kui kuulsid, et Taavi oli olnud kodus. Kuna Taavi oli ütelnud, et ta läheb Tallinnasse ,võtsid Ilme ja Lembit ka varsti sinna poole suuna. Hiljem kui Taavi sai kokku Ilmega, kellega koos ta kavatses nüüd jälle põgeneda olles väga ettevaatlik. Põgenemist planeeriti mere ääres ja enne põgenemist oli vaja paika panna kindel plaan, et kõik sujuks hästi. Lõpuks kui tundus, et kõik on korras tekkis probleem rahaga ja Roosi Marta saatis Taavi enda üürikorterisse ehteid tooma (mida tegelikult polnud) ja taavi langes lõksu, kus Taavi pidi veetma kaua vangistuses (mis oli väga ränk üle elamine) aga
Kirikuehituse algus. Mosaiigid Y Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika Y Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illu...
kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga , millesse mõnikord vana Click to edit Master text style barbarite loomastiili kohaselt Second level Third level Fourth level põimiti skemaatilisi kisklevaid Fifth level koletisi MEROVINGID Kirik oli ainus kindla ilmega institutsioon Just usk oli kultuuri ja kunsti kandjaks Aga inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud , näiteks raamatu kaane kaunistuseks mõeldud pronksplaadil, mis kujutab ristilöömist Majad ja Ehitised Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikuid ja loodusesse paigutatud kiviriste Viimaste reljeefid kujutavad endast parimat osa tolleaegset skulptuurikunsti Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid, kes 8.sajandi lõpus hakkasid
Itaalia Vararenessanss (arhitektuur, skluptuur, maal) Vararenessanss (15 saj.) Sõna ,,renessanss" tähendab itaalia keeles ,,taassündi". Renessanss on 15.- 16.sajandil enamikus Lääne-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang. Renessanss tekkis Itaalia rikastes linnriikides, esmalt Firenzes ja levis sealt tasapisi edasi kogu Euroopasse. Kui varem oli kunsti tellijaks kirik, siis nüüd said seda endale lubada ka rikkad linnakodanikud, kes soovisid oma paleede seinu kaunistada. Firezes elas tol ajal kuulus Medicite suguvõsa, kelle rohked tellimused kunstnikele lahedat äraelamist võimaldasid. Sellest on tulnud käibele ka tänapäeval kasutatavad terminid - metseen e. kunsti ja kirjanduse rahaline toetaja ja metseenlus e. kunsti ja kirjanduse rahaline toetamine. Maalikunst ja skulptuur Ilmnevad edusammud loodus ja ruumi kujutamisel, loomulike pooside ja inimeste tundeelu edasi...
Kuna nad oli Ilmega jätnud oma korteri paljalt tänu eest tuttavatele, said nad seal kergesti öömaja, kui selleks oli vajadust .Kõigil, kes olid pagenud Tallinnasse NKVD eest, oli kindel soov ületada meri ja põgeneda. Tallinnas oli korter ka Roosi Martal, kes oli hakanud nüüd Taavi vastu huvi tundma. Kõik mehed said kokku kindlakslepitud kohas, kus nad tegid põgenemisplaane.Taavi õnneks juhtus ime ja ta sai kokku Ilmega, kellega koos ta kavatses nüüd põgeneda. Kuna tal oli varem põgenemisel juhtunud palju äpardusi, oli ta nüüd eriti ettevaatlik. Põgenemist korraldati ühes eraldatud metsanurgas mere ääres. Ennem põgenemist tuli veel väga palju asju korda ajada. Lõpuks, kui kõik oli korras ja saadi minema, tekkisid takistused rahaga. Roosi Marta oli ka põgenike seas ning ta saatis Taavi enda korterisse ehete järele,mida tegelikult ei olnud .Taavi langemine lõksu
väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli väljendasid objektide- sub-jektide deformeerimisega. Tavaline oli joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja joonistuse moonutamine, lihtsustamine või üldistamine. Inimene- piina ja traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. traagika välj. Ilmega,loodus või muu ümbrus ärev ja pingestatud. Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke Vaatajat taheti äratada, vapus-tada, tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid
Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus Tähtsaim osa: tsikuraat massiivne torn, pika ja kitsa jumalakujuga tempel, käänakutega trepp Kõige paremini säilinud tsikuraat surmerite linnas Uris Kujutav kunst Skulptuurid, reljeefid ja kujud Jumalate kujutamine Jumalaid kujutati inimestena Vabafiguurid lihtsad, kindla ja monumentaalse ilmega Skemaatiliselt kujutatud näojooned Värvilistest kividest silmad Mütoloogilised tegelased Olend, kelle välimuses segunesid inimese ja teiste loomade tunnused Mütoloogilise tegelaste leiud Uri linnast reljeef vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena käituvad loomad Sumeri reljeef Urnanse ja tema perekond: figuurid kehaliselt võimatud, vaatajale ilmekas poos, jalad ja pea nähtud küljelt, keha ja silm otsevaates Valitsejate kujutamine
.. Valgust varju polnud, perspektiivist loobuti. Foovid väljendasid rahulikku õnnetunnet.H. Matisse-#tants #avatud aken. Ekspressionism- ekspression-prantsuse keeles väljendus.Ekspressionism tekkis Saksamaal. Eelkäiateks van Gogh, E. Munch ja foovid.Loodus väljendamise asemel on tähtsaim tunnete väljendmine. Ekspressionistid väljendasid maailma valu, kunst oli ühiskonna kriitiline, ei taodeldud il, lihtsustati,moonutati asju ja inimesi.Inimene tihti jõhkra ilmega, mille tagant aimata sisemist piina ja traagikat. Loodus ärev ja pingestatud. Esikohal graafika; puulõige ja lito. E. L. Kircher- #Berlini tänava tseen# punased tantsijannad#Fränzi toolil istumas. Kubism-Tekkis Prantsusmaal 20 sajandi esimesel kümnendil.Loojatek hispaanlane P. Picasso ja prantslaneG. Praque. Nad innustusid neegriskulptuuridest.P. Pcasso- hispaanlane , elas 92 aastaseks, vaimustus Antoni Caudist. Oli joonistus õpetaja poeg.19 aastaselt tuli Pariisi ja jäi
· Bilady, Bilady, Bilady ("Mu isamaa, mu isamaa, mu isamaa") · Võeti kasutusele 1979. aastal. · Helilooja Sayed Darwish (1892-1923) Vana-Egiptus · Muusikaga seotud jumalad: Hathor, Bes, Thot. · Vanas-Egiptuses oli muusika usulise kummardamise lahutamatu osa. · Pillid: kõristid, kastanjetid, salmei, flööt, trompeti- ja oboelaadsed pillid, harf, lüüra, lauto, klarnet, simbel, kinnor, sofar, topeltvile. · Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. · Toimus templimuusikareform muusikateooriast sai preestrite salateadus. · Muusika aluseks oli algul laskuv 5- astmeline helirida ehk pentatoonika, hiljem 7- astmeline. Tänapäev · Egiptuse kultuuris on suurenenud popmuusika tähtsus. · Tuntumate poplauljate hulka kuuluvad Mohamed Mounir, Amr Diab. · Egiptuse rahvamuusikat mängitakse pulmades ja traditsioonilistel pidustustel. · Tänapäevamuusika on põimunud aafrikalike,
Ekspressionism Ekspressionism ( Prantsuse keeles expression= väljendus) on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis,kirjanduses ja muusikas. Espressionism levis 20.saj. alguses peamiselt Saksamaal. Eelkäijateks võib pidada foove, Edvard Munchi ja Vincent von Goghi. Osa ekspressionisme moodustas 1905. a. Dresdenis rühmituse ,, Die Brücke"(,,Sild"). Rühma kuulusid Ernst Ludwing Kirchner algataja, Karl Schmidt-Rottluff ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde. Pranstlased tahtsid väljendada ekspressionisnis eelkõige rahulikku õnnetunnet ja rõõmu nägemust. Sakslaste eneseväljendamise põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavaade ning parema ühiskonna igatsus. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionismid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi t...
enamasti tumedates. Lisaks rõhutasid teatud värvid isiksuse iseloomujooni. Purpurpunane tähendas närvilisust ja ärrituvust, oranz kavalust, kollane põdurust jms. Maskikuju olenes näidendiliikidest. Komöödiates kasutati koomilist väljendust, mis kutsus esile naeru. Tagöödiate puhul kujutati melanhoolsust (kurbust) lauba kohale vormitud eendidega (etteulatuva osaga). Mõned maskid oli aga kahepoolsed ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Olid ka fantastilised näokatted herilased, konnad jne. Lisaks eelnevalt loetletud eelistele esines maskidel üks puudus. Nimelt tegid nad võimatuks näoilme kasutamise teksti ilmekustamisel. Seega tuleb tõdeda, et tänapäeval kõrgelt hinnatud miimika polnud rakendatav antiikses teatris. Kõik sõltus vaid näitleja sõnadest ja häälest, mis kostsid paremini tänu suuavadele ning resonaatoritele. Kuna lava asus publikust suhteliselt kaugel, siis tagumistel ridadel istuva
Mis puutub pealtvaatajate kotadesse, siis asetsesid istmete read astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Mina istusin viienda rea keskel, sealt avanes lavale suurepärane vaade. Kui oli vaja näidata vaatajatele seda, mis toimus majas, veeretati skeene uksest välja puuratastel platvorm, ühes temal asetsevate näitlejate või nukkudega. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Maski abil- värvusega, lauba ja kulmude ilmega, juuste kuju ja värvusega sai ära märkida kujutatava isiku soo, vanuse, ühiskondliku asendi, kõrvalised omadused ja hingelise seisundi. Tänu maskile võis näitleja ühe näidendi kestel hõlpsasti esineda mitmes osas. Tragöödias esineti pikas pidulikus rüüs, kõrge peakattega ja kõrgete taldadega jalatseis. Komöödias ja saatüridraamas pidid näitlejate ülikonnad ja maskid publikut rõõmustama ja naerma ajama ja olid seetõttu eriti veidrad ja kohmakad.
Teos on valminud 2012. a Suurus: 40x63cm "Kahekesi" Tehnika: Akrüül, õli puidul Teos on valminud 2012. a Suurus: 21x29cm "Ingel ja väike mets" Epp Maria tegi selle maali SOS Lasteküla toetuseks. Kunstniku arvates on mets koduks paljudele taimedele ja loomadele ja nii on ka SOS Lasteküla koduks paljudele lastele. Maalil on kuldsete tiibadega ingel, kes valvab laste rahu ja hoiab neid. Maalil on palju valgust; ingel on mõtliku ja hooliva ilmega. Küsimused 1. Kas Epp Maria Kokamägi kuulub Eesti Kunstnike Liitu? 2. Kas Epp Maria on käinud kunstikoolis õppimas maalimist? 3. Mis maali tegi Epp Maria SOS Lasteküla toetuseks? Millest see maal nö kõneleb? 4. Nimeta mõni tema töö. 5. Kirjelda Epp Maria loomingut.
võrrelda neid Rein Sepa tekstidega , siis on näha , kui palju ta on Rein Sepa käest võtnud : isegi keel ja sõnavara on tugevalt Rein Sepa oma.Mingil hetkel tekkis Alliksaarel loominguline kriis.Näiteks „Sarapuusaludes“,ta ütles ,et ta ei saa panna neid oma järgmisesse kogusse,muidu on need järgmised kogud eelmiste kõrval nõrgad ja see oleks piinlik.Luuletus „Nukuhukk“ ,kui ta neid luges ,siis ta luges neid alati ette vabandava ilmega ja tundis ennast pärast halvasi. Andres Ehin 1960 aastate hilissügisel sai Ehin ülikooli kohvikus kokku Ain Kaalepiga ,kes rääkis talle Alliksaarest ja kohe talle ka tema loomingut tutvustas. Tegemist oli olnud väga korralikult tehtud lõppriimiliste värssidega Underi vaimus.See luule olevat niivõrd palju üle tolleaegsest ametlikust luulest,mida viljelesid näiteks Erni Hiir, Vladimir Beekman,et võis tunda kohe Alliksaarega vaimset kokkukuuluvust.
1 3 2 4 1) "Mona Lisa"(1508) Leonardo da Vinci (15.04.1452-2.05.1519) Renessans. Taustaks suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Pildil on naine, kelle isiksus pole teada. Tekitab mulle rahulolu tunde, sest naine pildil on rahuliku ilmega. Mulle meeldib, kuidas on "Mona Lis" maalil olevat naist kujutatud, sest seda on tehtud elegantselt. 2) "Karje"(1893-1910) Edvard Munch (12.121863-23.01.1994) Ekspressionism. Nähtava maailma värvid ja vormid muudetud. Kõik on kujutatud dramaatilises valguses. See kujutab pead käte vahel hoidvat agoonias inimest avatud suu ja "tühjade" silmadega punase taeva taustal. Taustal olev maastik kujutab Oslo fjordi nähtuna Ekebergi mäelt Oslos
KAARDIVÄEKINDRALSTAABI POLKOVNIKU NING TSIVIILHIERARHIA NELJANDA ASTME - TÕESLISE RIIGINÕUNIKU TIITLINI. 1864.-1865. AASTANI OLI TA SAAREMAA RÜÜTLEKONNA MAAMARSSAL. OTI MÕISA HÄÄRBERI VANIM, VÕLVITUD KELDRILE TOETUV OSA ON EHITATUD ARVATAVASTI JUBA 18. SAJANDI ESIMESEL POOLEL PÄRAST PÕHJASÕDA.. HILJEM LAIENDATI HOONET MÕLEMAST KÜLJEST PEENEILE ÜMARSAMBAILE TOETUVATE RÕDUDEGA. PRAEGUSE VEIDI EKLEKTILISE ILMEGA, KUID ESINDUSLIKU , HISTORITSEERIVA JÄRELKLASSITSISTLIKU LAADI OMANDAS PEAHOONE MÖÖDUNUD SAJANDI KESKPAIKU, KUI SENI ÜHEKORRUSELISELE HOONELE LISATI PARAADLIK KAHEKORRUSELINE KESKRISALIIT . O TI MÕIS AASTAL 1930 1919. AASTAL EESTI ASUTAVA KOGU POOLT VASTU VÕETUD MAASEADUSE ALUSEL MÕISAD VÕÕRANDATI NENDE SENISTELT
maalist saada. Düreri viimane monumentaalne maal on "Neli apostlit" (1526), mida peetakse kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele. "Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis, habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele. Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6
Antiikajale toetuv stiil kunstis, kirjanduses ja muusikas, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust 18.saj lõpp ja 19.saj algus Hinnati lihtsust, selgust Sündis Prantsusmaal Kunstis võeti eeskuju antiikmütoloogiast ja antiikajaloost Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest Hoone esikülg sarnanes sageli kreeka templile (sambad ja kolmnurkne viil) Hoone põhiplaan lihtne, kuid range ilmega siledad vähe kaunistatud seinad ja sümmeetria Ristiusu kirikuks ehitatud Panthenon Pariisis muudeti suurmeeste autempliks ja matmispaigaks Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar Pariisis, Ehitised Peterburis Eestis Tartu Ülikooli peahoone ja Riisipere ning Kolga mõisad. Ka sisekujunduses lihtsus ja rangus (reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud, relvadest kokkuseotud kimbud) Mööbel punakaspruunist mahagonist ja pronkskaunistustega
Loodusgeograafilisest aspektist on Eesti koos teiste Läänemere rannikumaadega parasvöötme põhjaosa ja Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolsem ning ühtlasi merelisem osa. Lähtudes eeltoodust on Eestile iseloomulikud järgmised tunnused: ·mereline asend Läänemere rannikul; ·vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; ·kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel; ·paras-jahe niiske merelise ilmega kliima; ·järvede, jõgede ja soode rohkus; ·segametsade allvööndile omased mullastiku-, floora ja faunakomplekid, milles võrdlemisi rohkesti leidub lääne päritoluga liike; ·inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. Geograafilisele laiuselt vastavalt muutub aasta vältel öö ja päeva pikkus, mille tulemuseks on selgesti väljendunud aastaaegade kujunemine. Suvel on päeva pikkus Tallinnas
kõhe, ei viibinud ma seal kaua. Metsakalmistul ma kahjuks veel käinud ei ole, kuid seda kirjandit tehes uurisin selle kohta palju. Peale metsakalmistust rohkem teada saamist sooviksin sinna kindlasti minna, ning seal ringi jalutada. Võin öelda, et jah, mina hoolin lahkunutest ning kalmistutest, ning tean metsakalmistu tähtsusest eestlaste jaoks. Metsakalmistule on hetkel maetud väga paljud kuulsad inimesed, ja see läheb samuti ka edasi. Metsakalmistut on hoitud loodusliku ilmega juba 81 aastat, loodan, et seda teevad samaväärselt ka järgnevad põlved.
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erooti...
on kirjutatud justkui päevik, mis annab iga päeva olulisematest sündmustest ülevaate. Teose kulminatsioon on haiglas, kui Paul saab teada, et peab rindele naasma. Seda selle tõttu, et siis on aimatav juba, et keegi neist rindele minejatest enam elusana tagasi ei tulnud. Teos lõpeb peategelase langemisega lahingus. Lõpplahendus mõjutas tegelaste elu jäädavalt nad kõik surid. Ma arvan, et lõpplahendus oli igati sobilik sellise kurva ilmega raamatu lõpetamiseks. Tegelased. Teose tegelasteks on 7 noormeest, kes ühest klassist koos läksid vabatahtlikult sõtta. Nendeks on: peategelane Paul Bäumer, Müller V, Leer, Tjaden, Detering, Haie Westhaus,Albert Kropp. Lisaks neile on üks tegelane ka Stanislaus Katczinsky. Tegelased saavad omavahel hästi läbi, kuna on klassikaaslased. Tegelased on täiesti usutavad, sest igaühel neist on oma lugu, nad ei samastu muul moel, kui sedasi, et nad on klassikaaslased.
KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Seni usulistel põhjustel kasutusel olev antiiktempel oli eelkõige jumalakuju asupaik, mille siseruum oli kitsas ja hämar ning kunstiline väljendusjõud koondus välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu ja koosolekuhoonete tüüp b a s i i l i k a. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Kirik oli orienteerunud ilmakaarte suhtes ida ja läänesuunaline uks asus läänepoolses otsaseinas, idapoolses otsas asus t r a n s e p t kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum, nn a p s i i d. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külg...
Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud. Der Blaue Reiter (saksa Sinine Ratsanik) oli kunstnike ühendus Saksamaal 20. sajandi algul. Der Blaue Reiter oli Die Brücke kõrval tähtsaim ekspressionistide rühmitus. Rühmitus loodi Münchenis 1909. aastal Alexej von Jawlensky ja Vassili Kandinsky poolt. Vassili Kandinsky piltidel kordunud motiiv sai Der Blaue Reiteri sümboliks. * jõhkra ilmega inimesed * sisepiin ja traagika * teravad tööd, lõõmavad värvikontrastid * fantastika ja usumüütika Kunstnikud: * Otto Dix * Emil Nolde * Ernst Barlach Futurism 1909-1914 * vanad traditsioonid hüljati * imetleti tehnikat ja linnlikku elulaadi * eredad ja erksad värvid Kunstnikud: * Gino Severini * Umberto Boccioni Abstraktsionism 1910-täna * ei saa aru, mida on pildil kujuttud * ei jäljenda loodust, esemete kunst Kunstnikud: * Vassily Kadinsky * Kazimir Malevits
Palazzod, Püha Andrea kirik, Leon Battista Alberti. 1 Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Palazzod olid alguses midagi kindluse sarnast. Neil oli üks sissepääs ja hoonel oli siseõu. Palazzod olid enamasti kolme korruselised ja koosnesid neljast tiivast, katus oli madal, esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine oli neist kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele, kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata. Pikapeale muutusid aknad suuremaks ja need nagu avanesid tänava poole ega püüdnud end enam maailmast eraldada. Palazzo Medici-Riccardi arhitekt oli Michelozzo di Bartolomeo. Ta ehitas selle palee Medici
räägib, et lõvi all uinudes und nähes palus inimpegalõvi vaarao Tutmosis 4 end päästa liiva seest lubades talle vastutasuks trooni. Tõsi on see, et üks restaureerija oli Tutmosis 4. Arvatakse, et Sfinks on vaarao Chefreni näojoontega, hiljuti lasti, aga Chefreni näo jooni võrrel Sfinksi omadega politseil, kes kinnitas, et tegu pole sama isikuga. Valitsejate portreedes ilmneb väga hästi karmus. Karmilt istuma või seisma pandud vaaraod ja nende kaasad vaatavad oma jumaliku ilmega, hoides käsi ühteaegu pehmelt, aga karmilt enda kõrval. Selline stiil valitsejate kujutamises kestis üle kolme tuhande aasta. Erinevus skulptuuris ja tasapinnases kujutuses ilmus vaarao Ehnatoni valitsemise ajal. Kujutatavad valitsejad olid nagu haigeks jäänud. Neid kujutati kiduralt ja naiselike vormidega, samas ei puudunud siingi majesteetlikus. Viimast väidet tõestab kõige paremini Ahet-Atoni linnast leitud Nofrete maailitud portreebüst,
Novellett Ma ärkan, nagu alati, selgi hommikul äratuskelle valju pinisemise peale. Kiire käeliigutusega panen helina kinni ning sunnin ennast voodist tõusma ning ruttan rätikut võttes vannituppa. Vannitoas lukustan vaikselt ukse, võtan riidest lahti ning panen jääkülma vee käima. Külm vesi mõjub mulle hästi ning paneb mind elusalt tundma. Dusi alt väljudes heidan kiire pilgu peeglisse. Mulle vaatab vastu väsinud ilmega inimene. Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi. Leian kapist paar näkileiba, mida ma kiiresti alla kugistan, joon klaasi vett, võtan maas vedeleva koolikoti ning lahkun korterist. Õues on pakane ning kuigi mul on seljas vaid õhuke sügisjope, ei ole mul külm. Otsustan läbi metsa kooli minna, sest näen just enda bussi ees ära sõitmas
toone ning inimesed olid kujutatud väga tõetruult. Teosel jäidki esmapilgul silma just ,,valge" Denno ja ,,must" Bob Marley, sest nad olid kujutatud esiplaanil ning eraldatuna taustast. Mõlema tegelaskuju nägu oli minu meelest maalitud väga ilmekalt. Taust oli Jamaika lipu värvides ning taustal oli kujutatud ka kettide külge aheldatud lõvi. Maal meeldiski mulle võib-olla selle pärast, et seal kujutadud inimesed olid rõõmsad ja rahuloleva ilmega. Maal andis edasi positiivsust. Veel hakkas silma Kaido Ole kaks maali ,,3. küsimus" ja ,,9. küsimus". Mõlemad teosed olid suhteliselt sarnased, keskel küsimärk ja seest poolt välja poole minevad ringid, milles vaheldusid erinevad värvitoonid. Nende kahe teose erinevus oligi värvitoonide erinevas vaheldumises. Mõlemad teosed olid maalitud õlivärvidega, kuid nii perfektselt, et tekkis tunne nagu oleks need arvutiga tehtud.
sotsiaalsete piirangute vastu. Freudi mõju: allasurutud tungid, mis vallandusid paisu tagant tõid kaasa katastroofi (maailmasõjad). Ekspressionistlikud jooned kunstis: 1) Sünged (porised) värvid või karjuvad, lausa kriiskavad värvid 2) Tasakaalustamata või nihkes kompositsioon 3) Moonutatud figuurid ja vormid, samas rõhutati just kontuure 4) Hakati kujutama mass-inimest, üksik inimene suure massi keskel, oma tunnetega üksi, sünges olekus, tuima ilmega või hoopis näota kujuna 5) Sageli esineb moonutatust, et olla väljendusjõulisem, ekspressiivsem 6) Armastus pole romantiliselt idealiseeritud, vaid sõge võimuvõitlus naise ja mehe vahel, mis toob kaasa ängistuse. Muusikas tekkis ekspressionism samuti 20. saj algul, üks varasemaid ilminguid oli Straussi “Salome” (1905) ja „Elektra” (1909) ja isegi Mahleri hilised sümfooniad, nt 9. sümf (1909). Valdavaks sai siiski alates
graafikas. ,,Töötada tuleb nii kaua, kui saad modelli anda edasi vabalt ja iseloomulikult." Tuuline rand Sisu On maalitud Aadu Hindi romaanile "Tuuline rand" Pildil on kujutatud raamatu tegelast, kes vaatab murelikult merele. Arvan, et ta muretseb kellegi pärast, kes seilab merel Mäslev meri kujutab teose meeleolusid ning tegelaste tundeid Kompositsioon Dünaamiline kompositsioon (pildil on jäädvustatud lindude lendamine, mere mäslemine, tuule keerutamine) Esiplaanil on mureliku ilmega naisterahvas Tagaplaanil on kujutatud tormine meri, sellel seilav laev ning kajakad Pilt on üsna udune ning hägustatud Paigutus Pildi keskel on murelik naine All paremas nurgas on kujutatud laeva Pildi vasak pool on jäätud mere ja taeva kujutamiseks. Naisest vasakule ja paremale jäävad kajakad Värvid Tegemist on söemaaliga Väga hästi on kasutatud kontrastsust Valdavalt määrdunud toonid Tagaplaanil olev laev on kujutatud tumedana, taevas pigem heledana
LUCAS CRANACH vanem · maalija ja graafik maalis usulisi pilte, portreid ja ka antiikmütoloogia teemadel · viimastes lähtub hoopis kaasaegsest olustikust ja inimtüüpidest alastifiguurid erinevad Itaalia kõrgrenessanssi omadest · paljud tööd väikseformaadilised ja maneristlikud loodud aristokraatide rõõmuks · tema töödes korduvad samad tüübid: laia habemega sõdurid; paksunäolised preestrid; ümmarguse sileda näoga, pilusilmadega ja rumala ilmega naised jne. · mõnedes teostes esineb edvistavat käitumist ja naiivset erootikat · iseloomulik otsitud poosid ja ebakindel jalal seismise · ''Juudit'', ''Veenus'' ja ''Martin Lutheri portree'' HANS HOLBEIN · suurim portreist detailitäpsed, objektiivsed, suur üldistusjõud mitmed kuulsad isikud · 1523 "Rotterdami Erasmuse portree" · just sulgenud endakirjutatud teose ja järelemõtlikult keskendub raamatu sõnumile
pidulikumaks seinamaalingud, eriti mosaiigid. Maalid paiknesid kesklöövis, akende all või vahel. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud, mis peegeldasid valgust. Pilt mõjus sädeleva, intensiivsena. Valitsevad värvid heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid. Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaaegu üldse tunda.
· Börsihoone · Kaasani peakirik (VORONIHHIN) · Linnaehituslikud ansamblid · CARLO ROSSI Peastaabi kaarhoone, Mihhaili loss (praegune vene muuseum) Saksamaa: · Triumfikaared (Brandenburgi värav Berliinis) · KARL FRIEDRICH SCHINKEL Berliini teater, muuseum ja peavahi hoone Eesti: · Mõisahooned (Saue, Rägavere, Saku) · Tartu on Eesti klassitsismikeskus. Tartu kesklinn oli enne II maailmasõda klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. Aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. Aastal · Tartu Ülikooli ajaloolistest hoonetest tähtsamate (peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt JOHANN WILHELM KRAUSE . Peahoone kuue dooria stiilis sambaga portikus ja pidulik aula on Eestis üldtuntud. · Tallinnas CARL LUDWIG ENGEL kavandas silmapaistva hoone Kohtu tn. 8 . Soome: · Helsingi Suurkirik ja selle väljak CARL LUDWIG ENGEL
loomade arvukuse kasvu. 2. Mida ja kuidas kujutati kõige varasemas kunstis? Kõige varasemas kunstis (40 000 60 000 aastat tagasi) kujutati peamisel loomi. Vooliti loomakujukesi ning tehti koopamaalinguid. 3. Sumerite leiutised Kiilkiri 4. Mesopotaamia asukoht kaardil Tigrise ja Eufrati jõgede vahelisel alal, praegune Iraak. 5. Mesopotaamia skulptuuri tunnused Kivist figuurid: lihtsustatud, kindla ja monumentaalse ilmega, skemaatilised näojooned ja habe, hingestatud silmad. 6. Egiptuse asukoht kaardil Aafrika kirdeosas Niiluse jõe kallastel. 7. Kirjelda Egiptuse ühiskonda (riigikord, religioon, elulaad, kultuur, millel on rõhk ühiskonnas jms)! Üks Vana Maailma võimsamaid tsivilisatsioone. Tihe suhtlus naabritega puudus, vähe sõdu. Valitses 30 dünastiat. Alandlik kuulekus vaarao ja jumala ees. Vaarao võrdus rahva jaoks jumalaga. Oli ka ääretult palju erinevaid jumalaid
kõiksuse ja andis maailmale 7 noodist oleva helirea. Muusikal on kõrged nõudmised nii esitajale, kui ka kuulajale. Enamaasti on see ühehäälne.. ülim on inimhääl, muusika kirjutatakse esinemise ajal. Oktav jaotatakse 22 osaks. Raaga-helilaad, arendab reeglite alusel teemat ja heliteost, kindel meeleolu, sageli ka aeg koht Tala-korduv löökide arv ja ülesehitusega rütmimudel. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga. Egiptus.Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks. Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil. Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika
RENESSANSS 15.saj Itaaliast said alguse suured muudatused kunstialal. Muudatuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi. Sai alguse usk inimese mõistusesse ja võimetesse , usk jumalasse nõrgenes. Eeskujuks võeti antiikkunst. Antiikkunsti jäljendamise pärast hakati 15.- 16.saj. kunsti nim . renessansiks. Itaalia renessanss Vararenessanss XV saj. : kultuuri kunstielu keskuseks oli Firenze. Kõrgrenessanss 1500-1530 Arhitektuur Muutus hoone ülesehitus ja kaunistus. Ehitati palju ilmalikke hooneid, suuremad saavutused siiski kirikutega. Eeskujuks Rooma ajast säilinud hooned. Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv. Arhitektuuris oluline tasakaal horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Vararenessansi rikaste elamuid nim PALAZZODEKS: esimene korrus pidi kandma ülemisi , see oli massilisem ja raskepärasem, kivid suured ja rasked. Järgmised korrused kergema ilmega. FILIPPO BRUNELLESCHI arhitekt ja skulp...
See on lugu poisist ja tema koerast. Martin on tubli poiss ,käib koolis ja kütab ahju kui ema kui tööl on.Keedab kartulid ise ära ja aitab ema.Martinil isa ei ole ,õigemini ema ei räägi kunagi miks isa ära läks nenede juurest . Koera sai martin nii ,et teine hakkas tal lihtsalt järel kõndima ja uksetaga olema kui kutsikas oli ja nii ta koera saigi omale.Ta oli tavaline segavereline musta värvi koer ,nimeks Poika. Ükskord kui ema tööle koju tuli ja tusase ilmega kõiki toimetusi tegi ütles ta söögilauas järsult,''Poika tuleb ära anda,me ei saa nii suurt koera toita.'' Martin oli muidugi nagu puuga pähe saanud sellisest jutust.T a ei olnud sellega kuidagi nõus . Siis rääkis ta sellest oma sõber Raulile ja viimane aitas tal lehepoisiks saada,nagu ta ise oli .Asi sujus ilusti ja rahagi teeniti ning martin rääkis ka emale ,et teenis ise koera jaoks toiduraha,kuid asi läks vett vedama sest Martinilt rööviti mitu korda raha ära
maailmavalu. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Kunstnikud lihtsustasid, üldistasid või lausa moonutasid joonistust, kasutasid teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks" ning tuhmiks muudetud koloriiti, mida mõnigi kord kandsid pinnale vabalt voolavalt. Inimene on ekspressionistide töödes sageli jõhkra ja/või inetu ilmega, mille taga võib aimata sisemist piina ja traagikat. Inimesi ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ja maaliline ilu. Ekspressionismi viljelemisel Saksamaal olid eriti silmapaistvad Dresdeni kunstnike rühmitus ,,Die Brücke" [di brüke] (1905-1913) ja Münchenis grupeering ,,Der Blaue Reiter" [der blaue raiter] (1911-1914), kes koos panid aluse ekspressionismi ,,esimesele lainele" (1905-1914).
kolmeks aastaks. Sel perioodil maalis ta ühe oma parimatest töödest-paavst Innocentius X portree. Ta kujutas paavsti väga tõetruult, kujutades tema tõelist loomust. Paavst oli väga valvas ja teisi umbusaldav inimene, millele kunstnik vihjab paavsti tõstetud kulmude ja ainitise pilgu kaudu. Innocentius X portree, 1650 · Paavsti jõhkra, despootliku ilmega näo on meister edasi andnud varjamatu naturalismi ja peaaegu hirmuäratava tõetruudusega. · Arvati, et Velázquez satub selle maali tõttu paavsti ebasoosingusse, kuid vastupidi, paavst oli maaliga väga rahul . Parimad tolle perioodi maalid on kaks suurt kompositsioni "Õuedaamid" (1656) ja "Ketrajad" (umbes 1657). "Õuedaamid" kujutab kunstnikku ennast kuninga ja kuninganna topeltportreed maalimas
9. Üks esimesi perspektiivi kasutajaid Masaccio. hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid 10. Ei Tea neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli 11. Bramante väike kabel (nn tempietto), mille massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma alumistkorrust kaunistab sammastest ümbriskäik. kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui 12. Michelangelo ongi kuulsaim kõrgrenesanssi arhitekt. esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, 13. Renesanssi aja ideaal tegeles paljude kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka erialadega,seltskonnas menukas da Vinci aknad muutusid alt üles suuremaks. 14. Leonardo da Vinci 5. Lorenzo Ghiberti a. Madonna kaljukoopas“ – õlimaal
-kubistid lõid uue tegelikkuse -esemed ja olendid jagati osadeks -geomeetria -perspektiiv oli tahtlikult moonutatud -peamisteks väljendusvahenditeks jooned ja pinnad -värvid: kahvatu pruun, hall, rohekas, helesinine -levinumad zanrid: natüürmort, maastik, linnavaade, portree -loodusvormide moonutamine -avaldus ka skulptuuris Ekspressionism Tunnusjooned: -lihtsus -moonutatud vorm -teravad toored värvid -jõhkra ilmega inimesed -domineerisid sisepiin,traagika -töödes pole ilu ega harmooniat -loodus on ärev, pingestatud -levis ühtekuuluvus, humaansus,fantastika, usumüstika- eeskuju saadi neegrite kunstist. Futurism -Kõrgaeg 1909-1914 -tekkis Itaalias ja sealt levis üle kogu euroopa -kunstnikud tahtsid luua uustehnika ajastu kunsti -imetleti tehnikat -ülistati vägivalda, liikumist, jõudu, sõda -kujutati erinevaid liikumisobjekte samal pildil Abstraktne kunst 20.saj kunst. Ei jäljenda loodust.
templid jumala kuju jaoks mille tippu viis käänakutega tee, lossid ja linnakindlustused. Mesopotaamias leiutati ka kaared ja võlvid, mida kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel. Ei tuntud sidevahendeid e. võlve nimetati pseudovõlvideks. Kujutavas kunstis oli juhtivaks alaks skulptuur-reljeefi ja kujud, mis olid enamasti seotud ehitistega, kuid esines ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid e. steele ja vabafiguure. Kivist vabafiguurid olid lihtsustatud, kui monumentaalse ilmega. Tähelepanu pöörati silmadele, mis tehti värvilistest kividest, mis asetati silmkoobastesse. Sumerid ja akaadid olid ka esimesed ulatuslikud pronksikasutajad. Sargon I pea, silmadeks kalliskivid. Kujud olid aga enamasti ebaproportsionaalsed võrreldes näiteks Egiptusega. See tulenes aga sellest, et ei usutud hauatagusesse ellu ning laipade anatoomiat ei uuritud. Inimkehade proportsioonid olid skulptuuris ebaloomulikud. Linnakohtadest on ka leitud arvukalt keraamikat, mida kaunistati
välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Sahara liivakõrb. Sahara kõrbeala ei ole sugugi ääretu liivaväli nagu sageli arvatakse. Mägedes ja üldsekõrgematel aladel levivad kivikõrbed - hammadad. Hammadat katavad kas suured kivikuhjatised või on säilinud terviklik siledakslihvitud kaljupind. Kivimid on tihti tumedat, isegi musta värvi, mistõttu hammadad on väga sünge ilmega. Taimi kasvab hammadas vaid kaljulõhedes, kuhu harvade vihmade järel vett koguneb ja kust Päike ei saa seda ära aurutada. Mõnikord võib sellises kaljulõhes kasvada isegi puu. Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Ainult viiendikul Sahara pindalast on levinud liivakõrbed - ergid, sellised on Liibüa kõrb, Suur Ida-Erg ja Suur Lääne-Erg. Liivakõrbed on peamiselt madalamatel aladel ja neile on
Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Mausoleum oli 10-kandilise põhiplaaniga ehitis, mille alumist korrust ümbritses kaaristu
8. Kihiline võileib(inglise teevõileib) Koosnevad kahest või mitmest üksteisele asetatud leivaviilust, mille vahele on asetatud või määritud mitmesuguseid toiduaineid. Aluseks on sepik, määrdeks või, sisuks on sink, sulatatud juust, paprika ja roheline sibul.Peale läheb jälle sepik, ilma määrdeta. Jälle peale sepik, kihiks sama nagu esimene kiht ja jälle peale sepik. 9. võileivatort Võileiva tordid on rohke kattega, rikkalikult kaunistatud ja tervikliku ilmega. Aluseks on 6 viilu röstsaia, Saia katteks on peale majonees vahustatud toor- juustuga.Siis panin tuunikala, kurgi-tomati kuubikud, siis jälle 6 viilu röstsaia,tuunikala ning majonnesi-toorjuustu segu. Jälle 6 viilu röstsaia, majoneesi-toorjuustu segu, hakitud muna ning kaunistatud maitserohelise, karikakra, tomati, kurgi, kalamarjaga ning peale raputatud veel hakitud till. 10.Lastepärane võileib Koostised peaksid olema lastele sobivad, maitsvad ja isuäratavad. 11. Kuum võileib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
