Kes reageerib millal, kuidas ja mille peale: publiku-uuringutest teatrisündmuseni Selle artikli eesmärk on anda ülevaade teatriuuringutest ja selle arengust alates 1960ndatest aastatest. Oma artiklis kirjeldab rootsi teatriuurija Willmar Sauter kõigepealt varaseid teatriuuringuid. Seejärel toob ta detailselt välja retseptsiooniuuringute makro- ja mikroaspektid. Lõpuks selgitab Sauter teatriteooria tagamaid ning seda, mis on teatrisündmus. Kõigepealt annab artikli autor ülevaate teatriuuringutest antiik-Kreekast 1959ndate aastateni välja. Ta toob varastest teatriuurijatest välja Moskva teatri abidirektori Vassili Fjodorovi skeemi publiku reaktsioonidest ning Mihhail Zagorski, kes esitas küsimuse, millele pole tänaseni lõplikku vastust leitud ning mis sisaldub ka käesoleva artikli pealkirjas: "Kes reageerib millal, kuidas ja mille peale
Kirjandus põlvkondade kett. sõna erakordset jõudu. 1990 Luule Vähem äärmuslikke eksperimente, Tõnu Õnnepalu, Jaan Undusk, Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik", Jaan Undusk ,,Kuum, Ajaloo ja mälu teemad, filosoofil teadlikud stiilimängud, iroonia. Proosa Peeter Sauter, Mari Saat, Peeter Sauter ,,Indigo", Mari Saat ,,Võlu ja vaim", nägemuslikkus. Silma torkavaim teose keel on omaette tähelepanuobjektiks, Andrus Kivirähk, Ervin Õunapuu, Andrus Kivirähk ,,Ivan Orava mälestused", Ervin maagiline realism, mida esindas rikutakse tegelikkuseilusiooni, . Teemaks Mati Kõiv, Õunapuu ,,Eesti gootika", Mati Kõiv ,,Tagasitulek M.Heinsaar, kuid see ei muutunu identiteet, eriti sooline identiteet
Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Pipi Pikksukk” Autor: Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lavastaja: Taavi Tõnisson Teater: NUKU väike saal Pealkiri: “Evita” Autor: Andrew Lloyd Webber & Tim Rice Lavastaja: Georg Malvius Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Ooperifantoom” Autor: Andrew Lloyd Webber Lavastaja: Georg Malvius Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Kõuts pampuši muinasjutud” Autor: Daniil Harms Lavastaja: Saša Pepeljajev Teater: Vene Teater Pealkiri: “Detektiiv Lotte” Autorid: Janno Põldma, Heiki Ernits, Priit Pajusaar ja Leelo Tungal
1.) Ulmekirjandus 2.) Narkokirjandus 3.) Hipikirjandus 4.) Homokirjandus 5.) Punkluule Autoreid välismaalt: 1.) Gabriel Garcia Marquez 2.) Umberto Eco 3.) Milan Kundera 4.) Kurt Vornegut 5.) Toni Morrison 6.) Margaret Atwood 7.) Graham Swift 8.) Ahmed Salman Rushdie 9.) Suzanna Arundathi Roy Autoreid Eestist: 1.) Mati Unt 2.) Sven Kivisildnik 3.) Contra 4.) Kauksi Üll 5.) Emil Tode 6.) Kadri Kõusaar 7.) Peeter Sauter 8.) Kaur Kender 9.) Hassso Krull 10.) Karl Martin Sinijärv
kõnekeele toomine kirjapilti. Kui varasemalt oli kirjutamata reegel raamatut kirjutades jääda janeeyrelikult viisakaks siis ajapikku on see muutunud: kirjutatakse just nii, nagu parasjagu midagi kõnekeeles öelda võiks. Näiteks kasutati eelmise sajandi alguses pahameele väljendamiseks kirjas lihtsaid ja kergeid sõnu, näiteks ,,pagan võtaks'' kui nüüdisajal kirjutataks lihtsalt ,,persse''. Eriti silmatorkavalt robustne on oma keelekasutuselt olnud Peeter Sauter oma teoses ,,Kõhuvalu'', mille kohta võiks väita, et see oligi Eesti kirjanduse samm postmodernistlikku maailma. Võib öelda, et meie peagi 100-aastase vabariigi kirjandusteekond on olnud täis keerukusi ja hilijaksjäämist, kuid sellegipoolest on see võrdeline juba kogu maailma kirjandusega. Eesti kirjandus on olenemata võõrvõimust ja kõigest muust suutnud säilitada oma eripära, lisades juurde muu maailma kirjandusliku voolu ja seeläbi veel huvipakkuvamaks muutuda.
igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt. Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts, Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel. Andrus Kivirähnu kitjutatud teos ''Rehepapp'' räägib vanade eestlaste tegemistest ja uskumustest, kuid seda veidi müstilisemalt. Raamatus tuleb juttu ka armastusest mõisapreili ja Hansu vahel. Tegelasteks on seal kratid, kodukäiostjad ja teised ebatavalised olevused. Raamatus oli põhirobleemika
Esseistikat Berk Vaherilt, kes analüüsib Mehis Heinsaare ühiskonnakriitilist esseistikat. Johanna Ross kirjutab ,,Naisterahva mõnitus. Toidu valmistamine eesti nõukogude olmekirjanduses". Uku-Ralf Tobi ,,Minu päevik 2011" katkend Arvustused Piret Põldver ,,Olemise talumatu raskus" (Triin Tasuja ,,Provintsiluule" ja ,,Armastust on ja armastust pole", ,,Ji") Vahur Afanasjev ,, Varastatud aja uim" (Peeter Helme ,, Varastatud aja lõpus") Leo Luks ,,Kõnetus" (Peeter Sauter ,,Must Peeter") Arno Oja ,,Sõprus kui absoluut" (Toomas Raudam ,,Essee sõprusest") Lisaks on ajakirjas ringvaate rubriik, milles on kroonika (sündmused 2. dets - 23. dets), õnnitlused ja Estica. ,,Artur Adsoni päev Rahumäe mändide all", mille autoriks on Õnne Kepp ja milles räägitakse Artur Adsoni tegevusest. Hendrik Lindepuu ,,Poola kirjandusauhinnad 2011" Udo Uibo ,,Kirjanik ja raha" Eesti Kirjanike Liidu järelhüüe Andres Ehinile, kes suri 10. detsembril 2011.
tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus. 2
ka käivetõdede eiramine ; eklektilisus, aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine ,intertektuaalsus, teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sigipärane väljamõeldus; üleilmastumine, orienteeritus suurlinnadele, tehnologlisus, võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piirangutest, eksperimentaalsus,kõigelubatavus. Jorge Luis Borges; Umberto Eco; Tom Stoppard Märt väljataga, Mati Unt, Peeter Sauter, Andrus Kivirähk Modernism-19.saj teine pool ja 20.saj algus. Taas ärkas huvi kõige müstilise,ilusa ja erakordse vastu, otsiti tuge õpetustest, mis seadsid tunded mõistusest kõrgemale. Realsimiga paralleelselt hakkas kirjanduses ja kunstis arenema uusromatism. See vool ostutus ühtlasi omamoodi reaktsiooniks loodusteaduste esiletõusile, materialistlikule ja positivistkule filosoofiale. arvamusi. Senised tõlgendused võib jagada kolme rühma.
vaenulikule residendile (kes nende üllatuseks osutub presidendiks) ja värsse deklameerivate majahiirte sõjakäik inimeste terrori vastu (liidus arvutihiir Mousega). Tegelaste nimed on laenatud Contra tutvusringkonnast, kuid reaalsed prototüübid on väidetavalt olnud vaid hiirtel. Lastele on ilmunud veel mõned absurdimaigulised proosalood raamatus ,,Ruttu tuttu!", näidend kogumikus ,,Kuldmuna", luuletusi ajakirjades ja kahe raamatuna. Contra lauseid intervjuudest: ... Peeter Sauter: ,,Contraga on nii, et küsi talt ükskõik mida, tal on kohe muhe vastus valmis. Ta justkui ei tahagi nalja teha, justkui räägib täpselt ja ausalt, mida mõtleb. Ja see mõjub kreisilt ja ajab naerma." ... ,,Luuletusi ma kirjutan tõsiselt, aga kuna kõik, mis ma teen, on huumor, siis ma oleksin väga pettunud, kui seda ka tõsiselt võetaks." ... ,,Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad maju, täidavad kontoris mingeid pabereid,
Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga Tõlked Allen Ginsberg, "Ameerika. Valik luuletusi 19471996" (2003, tõlkinud Contra, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Andres Langemets, Margit Langemets, Jürgen Rooste, Tõnu Õnnepalu) Auhindu · 2001. aastal Bernard Kangro preemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest · 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia Contra lauseid intervjuudest: ... Peeter Sauter: ,,Contraga on nii, et küsi talt ükskõik mida, tal on kohe muhe vastus valmis. Ta justkui ei tahagi nalja teha, justkui räägib täpselt ja ausalt, mida mõtleb. Ja see mõjub kreisilt ja ajab naerma." ... ,,Luuletusi ma kirjutan tõsiselt, aga kuna kõik, mis ma teen, on huumor, siis ma oleksin väga pettunud, kui seda ka tõsiselt võetaks." ... ,,Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad maju, täidavad kontoris mingeid pabereid, teevad süüa jms
Viivi Luik Gorbatšovi võimule tuleku ajal ilmus Luigelt "Seitsmes rahukevad". Ta oli 20 aastat kirjutanud luulet, kuid see teos 1985 sai debüüdiks. See oli metafooriline romaan Stalini ajast, mis mõjus ausalt. Kaasaegne eesti kirjandus: Andrus Kivirähk, Mihkel Mutt, Indrek Hargla ja Tiit Aleksejev, Armin Kõomägi, Urmas Vadi, Mart Kivastik jt 1990 - vabanemine, raamatute tiraažid vähenevad. Peeter Sauteri "Indigo" oli midagi täiesti uut, kirjutati seda, mida sülg suhu toob. Sauter tõi sisse kõnekeelse dialoogi ning ebatsensuurse kõne. 90-ndate keskel tuli krijandusee väga edukalt Kivirähk . Hakkas Päevalehes kirjutama Ivan Orava lugusid, millest pandi mõnikümmend aastat hiljem kokku "Ivan Orava mälestused". Irooniline kirjanik. Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees" - kirjutab irooniliselt Savisaare valitsusest. Mutt oli Lennart Meri ametnik, kes kutsuski oma ametnikeks kirjanikke, kuna need oskasid võõrkeeli (sh ka nt Peeter Volkonski)
19. Ott Aardam Kopli tänaval. Kolm liitrit kanarbikumett asfaldil tõi teadmise, et selleks aastaks on suvi läbi. 20. Erko Valk pöönigul kesklinnas Uues Maailmas. Montreali tuttav ei käinudki vanalinna või teisi turistidekohti vaatamas oma Tallinnas viibitud aja jooksul. 21. Martin Kaevats tipi, Põhja-Ameerika indiaanlaste elamu juures. Uue Maailma esimene mobiilne seltsimaja, ruumikogemus, erilised seisundid linnaruumis. 22. Peeter Sauter Koidu tänava puumaja keldris, raamatukogus Kapsas. Raamatud käivad üksteisel külas ja loevad üksteist. 23. Kristjan Piirimäe Uus 9 vanalinnas, ainukese sealse puumaja juures. Saareke, kus kohalik elanik on turistide vaatamisobjekt. Oleks tahtnud maale elama ära kolida, aga hirm tuli peale, kuidas saada raha. 24. Veronika Valk oma iglu juures Schnelli tiigi ääres. Avalik linnaruum on sotsiaalne. Ehitusloata rajatud eluase, kus käis 10 000 külalist
2013 ajakiri Methis nr 11 – meta-postmodernismist artikkel Urmsas Vadi – mõtestab inimese probleeme, siiras aga teisalt aga siiski veits tühistab seda irooniaga, mängulisusega 3 põhi romaani, kasutasid postmodernismi esteetikat (realismi asemel) Selle eeliseks on kultuurilised vabamad olud, enne oli ju nõukogude tsensuur. Nõukogude kirjakeel oli nö ilus väljendusviis – metafoori,kujundlike rikkus. selle määras tol ajal olev kultuuri eetika.. Mati unt öös on asju peeter sauter indigo jaan undusk kuum Muudatused kirjakeeles: lause muutus lihtsamaks, lühemaks, realistlikumaks. mitte absoluutne muidugi (ei ole ilus-inetu) Autori positsioon/tähendus/idee: varemalt on autor rahva eest kõneleja, keda rahvas usaldab. kes väöjendab tekstis rahva soove jm., nt jaan krossi balthasar russowist raamat, mis samal ajal räägib ka eesti olust paralleelselt, varjatult kaur kender – praegu kõike kindlama kuvandiga kirjanik eestis david lodge
90ndatel aastatel pakub lugemismõnu ka intellektuaalile ja laiale lugejaskonnale (lugejasõbralik kirjutamisviis) 90ndate alguses domineerib veel vanem põlvkond (nt. Mati Unt) Proosauuenduste algus Kolm murrangulist teost 1990ndal aastal: Jaan Unddusk „Kuum“ (lugu noorest armastusest, sõnad on kesksed, maailma sõnastamine) Mati Unt „Öös on asju“ (postmodernistlik mäng, iroonia, lugeja eksitamine) Peeter Sauter „Indigo“ (kõnekeelsus, minakeskne tekst, lihtsad asjad, elu kirjeldus, eeskujuks ameerika beat-kirjandus) Peeter Sauter (s 1962) Kirjanik, näitleja, tõlkija Lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri „Indigo“, „Kogu moos“, „Euroopa hulgus“, „Tomatisupp“ Osalenud filmides „Valli Baar“ ja „Vaeste kirjanike maja“ 1996 ja 1998 a Tuglase novelliauhind
,,Minu jonn" (2006) sisaldab kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes enesekehtestamise tuhinas tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele siiski lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 1-5- aastastele. Nooremad naudivad siiski eelkõige contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama ehk 3-4-aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad. Contra lauseid intervjuudest: ... Peeter Sauter: ,,Contraga on nii, et küsi talt ükskõik mida, tal on kohe muhe vastus valmis. Ta justkui ei tahagi nalja teha, justkui räägib täpselt ja ausalt, mida mõtleb. Ja see mõjub kreisilt ja ajab naerma." ... ,,Luuletusi ma kirjutan tõsiselt, aga kuna kõik, mis ma teen, on huumor, siis ma oleksin väga pettunud, kui seda ka tõsiselt võetaks." ... ,,Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad maju, täidavad kontoris mingeid pabereid, teevad süüa jms
Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Andrus Kivirähk, Kauksi Ülle, Mart Kivastik, Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Hasso Krull, Sven Sildnik (Kivisildnik), Kauksi Ülle. 27
üksindus, muutustega toimetulek jne. Niisiis, tulles tagasi alguse juurde minu loo pealkiri oleks ikka pigem ,,Loe ära, loe!" kui liisulugemine ,,Loe ära loe"." (Palm, J. 2008) 9 Intervjuu Aidi Vallikuga See on üks teine Ann! Kas üks Eesti teismeliste viimase kümnendi armastatumaid raamatutegelasi mitte ei sure koos selle filmiga? küsib kirjanik Aidi Vallik, kelle originaalstsenaariumi Peeter Sauter ja Rainer Sarnet parema tulemuse huvides ümber kirjutasid. Aidi Vallik, kas olete Anni-filmiga rahul? Selles filmis on palju ilusat ja head, Rainer Sarnet on minu meelest äärmiselt huvitava mõttemaailma ja kauni käekirjaga kunstnikunatuur. Nii on see film minu jaoks visuaalselt vägagi nauditav. Ka töö näitlejatega on olnud suurepärane. Noorukesed Ragne Veensalu ja Lenna Kuurmaa on oma rollides imetlusväärsed, eriti Ragne demonstreerib väga ilusat, tundlikku mängu
tõusu. Võrukeelne romaan ,,Paat" (1998). Pole laiemat tuntust, kuna jääb võru keele tõttu oma kitsamasse sektorisse. Fenomen algas ,,Taarka" (2004, filmiversioon 2008), siis koos Ruitlasega ,,Peko" (2006 (2011)) ja 2015 Obinitsa (+ Ain Mäeots). ,,Kuus tükkü" (2006) näidendite raamat (kuus näitemängu kokku). Neid on raske lugeda, sest need on poolenisti laulumänguks kirjutatud, puudub tekstiline iseseisvus. Seto teemadega seotud taustad. Peeter Sauter (Omaeluloolised alüürid, teatav dokumentaalsus, luuserkirjanduslik hoiak.1990ndatel on tunda piltkirjanduse tausta. ,,Indigo" (1990) mõjus põlvkondliku märgina. Tundub, et uus põlvkond tuleb ja ütleb midagi kirjanduses. Veel: Kivastik, Õnnepalu, Kivirähk 27. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 198695. Uut moodi paljusus, ühtäkki olid kõik võimalused lahti, iga autor tormas erisuunas.
näidendeid. Kõige suuremaks märgiks saab „Taarka“, mis tekstina tuleb välja 2004, sellest tehakse kohe ka vabaõhulavastus ja selle ainetel teinud Ain Mäeots ka esimese setokeelse filmi. „Peko“ tekst on aluseks „Peko“ vabaõhuetendusele. Kui nüüd tekstuaalset plaani hinnata, siis tekstiline tugevus paistab Kauksi Ülle puhul rohkem proosas ja luules rohkem silma. Mart Kivastik „Külmetava kunstniku portree“(2006) sai kultuuriloolise draama alguseks. Peeter Sauter (s. 1962) 1990 Indigo 1997 Luus 1998 Kogu moos 2013 Ära jäta mind rahule Kui hakata proosatekstide puhul iseloomustama kirjutamisviisi, siis 90ndatel on Sauter ja Kivastik Eesti luuserproosa autorid. Proosateostes hakkab liikuma luuserimoodi peategelane. „Indigo“ raamat saab märgiliselt tähenduslikuks. Elu enda kirjutamise taotlus on tal kindlasti seal sees, see on ühte pidi seotus realismisõbraliku hoiakuga, teisalt on taustaks Ameerika tippkirjandus
Väga helge ja puutumata jõhkrast mustast absurdist, mis Kivirähki teistes raamatus on. Pigem melanhoolne ja nukker, kuid mõnusalt loetav. Sentimentaalne, memuaarn. Jutustaja August Mihkelson väljamõeldud tegelane, kes räägib surnud olles seda lugu. Vaatepunkt asubki nö ,,teispoolsuses". 7. Naturalistlik realism ja Peeter Sauteri argisuse poeetika Naturalistlik realism teist tüüpi realism, mis Eesti nüüdiskirjandust on tugevalt mõjutanud. Põhiliseks näiteautoriks on Peeter Sauter, kuid on ka teisi. Üldised tunnused: Eesti kirjanduses klassikalise naturalistlik-realistliku suuna edasiarendus. Alguse saanud 19.saj Vilde ja teise realistide suundumusega. Teistsugused sotsiaalsed suhted, mis ei ole perekondlikud või kõrgklassi suhted (asendunud sõpruskonna või kontorisuhetega). Perekonna troob on oma tähtsuse minetanud selles kontekstis. Sotsiaalsed suhted ja muud tüüpi suhted on pigem tutvuskonna ja töösuhetega raamistatud või mõtestatud. Perekonna
arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 3) Peter Brook 4) Jerzy Grotowski 5) Eugenio Barba 6) Richard Schechner 7) Patrice Pavis 8) Manfred Pfister 9) Erika Fischer-Lichte 10) Hans-Thies Lehmann 11) Willmar Sauter 4. Kuidas teatrit defineeritakse (teater kui koht, institutsioon, käitumisvorm, kunstiala) Teater kui koht- Teatriruum jaguneb LAVAKS ja SAALIKS ehk etendajate ja vaatajate alaks. Ruumi organiseerimise viisid on muutuvad. Teater kui institutsioon- läbi aegade on teater olnud ilmselt kõige institutsioonilisem kunstiala. Teatri- institutsioon on kindel sotsiaalne organisatsioon, mida teatritegijad vajavad, et majanduslikult hakkama
Missugused raamatud räägivad nõidadest? Nimetage vähemalt 5. Mille poolest võivad nõiad raamatutes erineda? Esitage vähemalt kolm erinevust. Otfried Preussler ,,Väike nõid”- nõid võib olla hea. Oskar Luts ,,Nukitsamees”- nõid on halb, kimbutab lapsi, hoides Itit ja Kustit vangistuses. Kalju Kangur ,,Timbu- Limbu ja kaval kääbus”- nõid kuri, jube. Saksatamm ,,Võlur Sinku- Vinku ja nõiatrall”- Piia- Miia mängumaal nõiamoorid, kelle nõidumised alati viltu lähevad. P. Sauter ,,Lasteraamat”- 2 nõida, kelleks on tavalised inimesed. Nimetage fantaasiaraamatuid (+autorid), milles on tegelasteks loomad Põldma ,,Lepatriinude jõulud.” H. Käo ,,Kusagil mujal.” Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri). * E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars. *Ellen Niit ,,Suur maalritöö”R: A. Järvine
mentaliteedist lähtuvalt, selgitada teksti allhoovusi jne. 8. Peeter Sauteri argisuse poeetika erijooned. ,,Luus" kõige sauterlikum: pole läbivat tegevust, klassikalist karakterite ülesehitust (nad ei arene) ega erilisi sündmusi, palju räägitakse argiasjadest, nt hammaste pesemisest, taara viimisest. Tegelased on siin ennekõike argisfääris, mõjuvad antikangelastena, kuid nemadki üritavad määratleda enda kohta maailmas. Tegelased ei kanna endas optimismi, Sauter on omamoodi eksistentsialist. Nad ei tunne, et peaksid kuhugi pürgima nende eksistentsi ei iseloomusta olemine, vaid äraolemine. Neis pole entusiasmi uute võimaluste pärast, ka uue maailma suhtes pessimistlikul positsioonil. ,,Kuidas karastus teras". Kirjutatud fragmentides, kuid mingil moel on need seotud. Räägitud on küll tähtsatest asjadest kodu, perekond, armastus -, kuid ebatraditsiooniliselt. Lihtlauseline, palju asesõnu ja sidesõnu, palju slängi ja ropendamist
tekib sellest, et vanemad töötavad välismaal ja on lastest pikalt eemal sel teemal on viimastel aastatel meieni jõudnud mitu tööd. Põnevad on olnud ka näiteks hiliskeelekümblusprogrammis osalemise ja selle tulemuste analüüs Tallinna ja Tapa koolides ning millised probleemid seisavad kuulja lapse ees, kui ta kasvab kurtide vanematega peres. KIRJANDUS, LUGEMINE Dumas, Tolstoi, Tolkien, Mats Traat, Sass Henno, Kaur Kender, Herman Hesse, Peeter Sauter, Emil Tode, Andrus Kivirähk, Puskin, Viivi Luik, Võssotski ja Friedrich V. Lustigi luule vaid lühike nimekiri kirjanikest, kelle loomingusse on noored analüüsivalt süüvinud. Lisaks on palju uuritud oma koolikaaslaste lugemisharjumusi ja eelistusi, noorsookirjandust, siurulasi, oma kooli lugusid, kirjandusteemalisi foorumivestlusi ja palju muud. Ja peab ütlema, et kuigi paljude noorte lemmikraamatuteks on Harry Potteri lood ei ole meieni seni ühtegi
ja ettekanded jms. Kirjanik peab seal oma blogi ehk veebipäevikut. Vilep valdab ka internetiavarustes tegutsemiseks vajalikku sõnavara: ,,vaata minu täielikku profiili'" kõnetab lapsi rohkem kui ,,elulugu" või ,,biograafia". (Vilep 2007a). Hoolimata elektroonilise meedia olulisuse tunnistamisest on vähestel eesti kirjanikel oma koduleheküljed. Valdavalt on tegu noorema põlvkonna autoritega, nagu Sass Henno, Vahur Afanasjev, Peeter Sauter, Sven Kivisildnik. Eesti lastekirjanikest on oma koduleht ainult Valeria Ränikul ja loomisjärgus Aidi Vallikul, kelle kodulehe autoriks on Vilep. Vilep on öelnud, et ta aitaks heameelega kaasa kirjanike kodulehekülgede loomisele, kuid ta ei leia sellele algatusele rahastajat (Vilep 2007b). 1.5. Kommertsialiseerumine Tsiteerides briti lastekirjanduse uurijat Peter Hunti, on lastekirjandus kui grupp tekste
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
tulevikumärkidega ühendumine. Olulist rolli mängivad ka uued väljaanded, eriti sel ajal Vikerkaar, mis 86 ilmuma nii nagu praegu Värske Rõhk - kirjanduslik noorteajakiri. Siis tulevad tollal noored tegelased toimetusse. Mart Väljataga peatoimetajaks. Vikerkaare tähendus kümnendi vahetusel meie seisukohalt eriline, et Vikerkaar kirjanduse fenomen tuleb jutuks, all mõeldakse mitut asja korraga: küsimus selles, et hakkab tekkima autoreid, kes eelistatult avaldavad end Vikerkaares. Nt Sauter ja Ehlvest autorid, kes võivad mujal ajakirjanduses vilksatada, põhine fenomen on Vikerkaare kaudu. Skandaalid saadavad seda kõike. Tagantjärgi arutluses võib tunduda, et eriti ettekujutus vikerkaarelikus proosast kujuneb rohkem välja. Luuletajad avaldavad end mitmel pool, tõrkeid vähem. Proosas märgatavam esseistikas ja kriitikas. Üheltpoolt tajutakse Vikerkaart moodse teooria ajakirja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
