Hilana Taarka (Vasila taarka: 22. Märts 27. Detsember) oli Hilana külast pärit setu lauluema. Taarka oli kõige suurem sõnaline, seto laulutraditsioon edasiviiv, jõuline ja isepäine isiksus. Ta oli esimene kaheksast lapsest, kes sündis Gavrila Matsi ja Karassima Oka perre. Ema oli tal hea laululine ,kellega koos käis ta pulmades laulmas: ema oli eestlaulja ja taarka laulis killõt.Hilana isa sattus alkoholi ja mängusõltuvusse, mille pärast sattus nende pere vaesusesse. Hilana Taarkat kardeti ning temasse suhtuti äärmiselt vastuoluliselt.Tema regivärsid olid teravad, tabavad ja väljakutsuvad, see oli ka põhjuseks miks teda kardeti ning ta ei kartnud tõde otse välja öelda. Taarkal oli neli tütart ja üks poeg, keda ta kasvatas ema abiga väikeses rehetares.Ta oli väga vaene ja selleks, et
hakati kandma 19. sajandil (päritolu ja eeskujud pole päris täpselt teada), hõbeehted tsaari müntidest (tsäposka’: kaalakõrd, rahadsõ’, ruublitükü’, sangolitsõ’ jne), keerdketid (keerokeedi’) jm. Särgi (hammõ) rinnaesise ja kaeluse kinnitamiseks on seto mehed kandnud väikseid sõlekesi. Seto suursõlel ei ole kinnitavat funktsiooni. Arvatakse, et naisedki on varasemalt kasutanud kinnitusvahendiks väikesõlgi. Hiliana Taarka Setu suurlaulikute keskel oli Hilana Taarka (vallakirjas Vasila Taarka) esimesi oma huumoriküllases nalja- ja näägutuslaulus. Sellepärast esines ta isesuguse suurusena peol ja pulmas Setumaal. 2008. aastal lavastati tema elu kohta ka film nimega ,,Taarka“ Suurim au oli H. Taarkal Setu esimesel üldlaulupeol esimesena esineda tervituslauluga, mida kaasitasid saatjatena 100 üle Setumaa kokkutulnud rahvalaulikut: „Maa iks müras’, täivas tõras’, Turutulba’ iks varisi’, Liina lipu’ iks
aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia Merca on punkluule esindaja. Tekkis 1980. lõpul
Alates 2003. aastast on ta kinnitanud kanna Eesti Draamateatris mängides erinevaid rolle. Nagu näiteks ,,Aabitsa kukk", ,,Othello" ja ,,Vombat". Tõnul on ka värvikas filminäitleja karjäär. Alustades nelja-aastasena filmis ,,Jäljed", mis jutustab kolhoosikorra loomisest ja metsavendadega võitlemisest. Edasi tulid sellised filmid nagu Pihlakaväravad (1981), Sügis (1990), Täna öösel me ei maga (2004),Sigade revolutsioon (2004), August 1991 (2005), Libahundi needus (2005), Taarka (2008) ja Tuulepealne maa (2009). Tõnu on ka mitmeti autasudega pärjatud inimene. Tal on taskus sellised autasud nagu Suur Ants ja Väike Ants (Eesti Draamateatri kolleegipreemia) ja Eesti teatri aastaauhind. Tõnul on ka mitmeid varjatuid andeid. Tõnu on kirjutanud luuletusi ja laulusõnu. Töötab ka raadios ning ETVs. Veel tegeleb ta kummipaadiga sõitmisega, kalapüügiga, maja ehitamisega ja puutööga. Iga vaba hetke suvel kulutab ta oma perekonna suvila remontimisele Harjumaal.
seisab mälestustahvel ka teisele kirjanikule, Juhan Jaigile (1899 1948). Kõige tuntumad on vast tema kirjutatud seikluslikud noorsoojutustused, nagu näiteks Pombi- lood (Rohtmets, 2004: 282). · Obinitsas Meremäe vallas asub 3 meetri pikkune 9 tonni kaaluv graniidist valmistatud Seto Lauluimä mälestusmärk, mis püstitati 1986. aastal IV Setu Leelopäevadel. See mälestusmärk on kõigile sealsetele kuulsatele lauluemadele, eeskätt Hilane Taarka (1856 1933), Miko Ode (1864 1924), Irö Martina (1866 - 1947) . Lisaks on lauluema kuju ümber mitmeid mälestusmärke armastatud leelotajatele (Seto Lauluema monument... 2009). Hilana Taarkast tehti ka 2008. aastal film, mis põhineb Kauksi Ülle kirjutatud näidendil ,,Taarka", mida võis näha Obinitsas seto seltsimaja õuel aastatel 2005 ja 2006. · Tobrova Lihavõtte e. Ülestõusmispühade tsässon on Tobrova küla peamiseks
5. Teose "Kolmas seto kongress" 9. oktoober 1993 Saateks. Samal kongressil esines ettekandega "Kiil, kultuur ja haridus Setomaal. Seto umakultuur täämbä ja hummõn." 6. Anne Vabarna eepilise loomingu algus 7. Anne Vabarna 120. sünnipääväle mõtõldõh 8. Seto legendilauluq 9. Seto lauluema Miku Ode 10. Setu lüroeepika geograafilisest levikust 11. Setu mõrsjaitkude koht pulmarituaalis 12. Anne Vabarna . Peko laul II 13. Kauksi Ülle Taarka . tõlkinud ja toimetanud Paul Hagu Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust. 5 Setu Kuningriigi Päeva korraldamine Kuningriigi päeval on peaaegu kõik setu traditsioonilisele külapeole omased elemendid: peo korraldab kohalik külarahvas (nüüd koos vallavalitsuse ja sootskaga) , peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite,
teeb nalja. Kindlasti on silmatorkav algusest peale see, et suhetumine võõra tekstiga mängib siin olulist rolli. Kui mõelda Kivirähu tähenduslikkust, siis uuemaaja kangelaste valmis meisterdamine on tal hämmastavalt hästi õnnestunud. Kõige ägedamad kangelased Eesti kirjanduses on kindlasti Ivan Orav, Rehepapp ja Lotte. Kauksi Ülle (Ülle Kauksi (Ülle Kahusk)) 1987 Kesk umma mäke 1998 Paat – esimene täismahus võrukeelne romaan. 2004 Taarka 2006 Kuus tükkü -- näidendi raamat. Ta alustas luulekoguga „Kask umma mäke“. Kui vaadata 80ndate/90ndate vahetust, siis Kauksi Ülle ja Madis Kõiv valitsevad Võru kirjandust kindlasti. Roll luuletajana on kahtlemata huvitav ja see, kuidas ta moodsamat luulekeelt seob traditsiooniliste ja juuretundlike hoiakutega. Ta on üllatavalt hea jutustaja. Kauksi Ülle hakkab juba 90ndate alguses kirjutama näidendeid.
enam uued teatrid · Alternatiivtruppe: Von Krahli Teater, Theatrum, NO99, Miks Teater, Tartu Uus Teater · Projektiteatrid (nt Emajõe Suveteater) Eksklusiivsed mängupaigad: · Tööstushooned, jm rõhutatult koledad, kõledad, kuid ootamatud paigad · Kaunid, kuid raskesti ligipääsetavad paigad looduses, kus looduskeskkonnal on oluline roll lavastuse üldise miljöö loomises (Vargmäe, Setomaa, Naissaar ,,Peko", ,,Taarka", ,,Pristan") · Suvelavastuste puhul on sageli mängupaigal ja sel toimuval veel teatud etenduse- välised lisaboonused (nt rahvuslik ,,puhvet" Setomaal) Kes on parimad? · 2011 ,,Ühtne Eesti suurkogu" Teater NO99 · 2010 ,,Meie, kangelased" Tallinna Linnateater. Lavastaja Elmo Nüganen · 2009 ,,Ruja" Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastas Ojasoo, muusikajuht, Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper. Vanemuine VAATA 27
jutustada. Saavad kokku nõiduslikuks või müütiliseks. Süzeedlõhkuv lahendus ,,Elli lend" (1999), mis tiirleb püsimotiivide ja kontsentrite ümber. Veel: Andrus Kivirähk, Tõnu Õnnepalu Kauksi Ülle on väga hea jutustaja proosas. Kutsub esile võrukeelse kirjanduse uue tõusu. Võrukeelne romaan ,,Paat" (1998). Pole laiemat tuntust, kuna jääb võru keele tõttu oma kitsamasse sektorisse. Fenomen algas ,,Taarka" (2004, filmiversioon 2008), siis koos Ruitlasega ,,Peko" (2006 (2011)) ja 2015 Obinitsa (+ Ain Mäeots). ,,Kuus tükkü" (2006) näidendite raamat (kuus näitemängu kokku). Neid on raske lugeda, sest need on poolenisti laulumänguks kirjutatud, puudub tekstiline iseseisvus. Seto teemadega seotud taustad. Peeter Sauter (Omaeluloolised alüürid, teatav dokumentaalsus, luuserkirjanduslik hoiak.1990ndatel on tunda piltkirjanduse tausta. ,,Indigo" (1990) mõjus
,,Ballettmeister" (2009). Isikulooline triloogia: ,,Peeter Volkonski viimane suudlus" (2010), ,,Rein Pokk otsib naist!" (2011), ,,Rudolf Allaberdi Testament" (2012), ,,Kus sa oled, Juhan Liiv?" (2014). Võrukeelse näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil, Kauksi Ülle jt) Kõiv tegi avalöögi, Kauksi Ülle kirjutas mõne näidendi 90ndatel, uuel sajandil tekste rohkem. Kauksi Ülle fenomen võru ja seto keelses kirjanduses, mis algas näidendiga ,,Taarka" (2004), filmiversioon 2008. 2006 (2011) ,,Peko" koos Olavi Ruitlasega (+Siret Paju ja Ain Mäeots)). ,,Obinitsa" 2015 (+ Ain Mäeots). Näidendite raamat ,,Kuus tükkü" (2006). Raske lugeda tema näidendeid, sest need on poolenisti laulumänguks kirjutatud, puudub tekstiline iseseisvus. Seto teemadega seotud taustad. Poliitilise teatriteksti tähtsustamine (eriti uuemal ajal, NO99 jt). Andrus Kivirähk (1970) teerajaja uues näitekirjanduses. Väga tootlik, lõbustab ja kirjutab
annaabi.ee 
