Hilana Taarka (Vasila taarka: 22. Märts 27. Detsember) oli Hilana külast pärit setu lauluema. Taarka oli kõige suurem sõnaline, seto laulutraditsioon edasiviiv, jõuline ja isepäine isiksus. Ta oli esimene kaheksast lapsest, kes sündis Gavrila Matsi ja Karassima Oka perre. Ema oli tal hea laululine ,kellega koos käis ta pulmades laulmas: ema oli eestlaulja ja taarka laulis killõt.Hilana isa sattus alkoholi ja mängusõltuvusse, mille pärast sattus nende pere vaesusesse. Hilana Taarkat kardeti ning temasse suhtuti äärmiselt vastuoluliselt.Tema regivärsid olid teravad, tabavad ja väljakutsuvad, see oli ka põhjuseks miks teda kardeti ning ta ei kartnud tõde otse välja öelda. Taarkal oli neli tütart ja üks poeg, keda ta kasvatas ema abiga väikeses rehetares.Ta oli väga vaene ja selleks, et end ja lapsi ära elatada käis ta pulmades laulmas, tegi
hakati kandma 19. sajandil (päritolu ja eeskujud pole päris täpselt teada), hõbeehted tsaari müntidest (tsäposka’: kaalakõrd, rahadsõ’, ruublitükü’, sangolitsõ’ jne), keerdketid (keerokeedi’) jm. Särgi (hammõ) rinnaesise ja kaeluse kinnitamiseks on seto mehed kandnud väikseid sõlekesi. Seto suursõlel ei ole kinnitavat funktsiooni. Arvatakse, et naisedki on varasemalt kasutanud kinnitusvahendiks väikesõlgi. Hiliana Taarka Setu suurlaulikute keskel oli Hilana Taarka (vallakirjas Vasila Taarka) esimesi oma huumoriküllases nalja- ja näägutuslaulus. Sellepärast esines ta isesuguse suurusena peol ja pulmas Setumaal. 2008. aastal lavastati tema elu kohta ka film nimega ,,Taarka“ Suurim au oli H. Taarkal Setu esimesel üldlaulupeol esimesena esineda tervituslauluga, mida kaasitasid saatjatena 100 üle Setumaa kokkutulnud rahvalaulikut: „Maa iks müras’, täivas tõras’, Turutulba’ iks varisi’, Liina lipu’ iks
MERLE JÄÄGER Elulugu Sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas Aastal 1983 lõpetas ta Tallinna Kaugõppekeskkooli ja 1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Aastast 1988 on ta (pausidega) olnud Vanemuise teatri näitleja. Aastail 19992000 teenis ta Eesti Vabariigi Kaitseväes reamehena. Aastast 2000 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Alates 2006. aastast on ta mänginud igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dom...
Alates 2003. aastast on ta kinnitanud kanna Eesti Draamateatris mängides erinevaid rolle. Nagu näiteks ,,Aabitsa kukk", ,,Othello" ja ,,Vombat". Tõnul on ka värvikas filminäitleja karjäär. Alustades nelja-aastasena filmis ,,Jäljed", mis jutustab kolhoosikorra loomisest ja metsavendadega võitlemisest. Edasi tulid sellised filmid nagu Pihlakaväravad (1981), Sügis (1990), Täna öösel me ei maga (2004),Sigade revolutsioon (2004), August 1991 (2005), Libahundi needus (2005), Taarka (2008) ja Tuulepealne maa (2009). Tõnu on ka mitmeti autasudega pärjatud inimene. Tal on taskus sellised autasud nagu Suur Ants ja Väike Ants (Eesti Draamateatri kolleegipreemia) ja Eesti teatri aastaauhind. Tõnul on ka mitmeid varjatuid andeid. Tõnu on kirjutanud luuletusi ja laulusõnu. Töötab ka raadios ning ETVs. Veel tegeleb ta kummipaadiga sõitmisega, kalapüügiga, maja ehitamisega ja puutööga. Iga vaba hetke suvel kulutab ta oma perekonna suvila remontimisele Harjumaal.
seisab mälestustahvel ka teisele kirjanikule, Juhan Jaigile (1899 1948). Kõige tuntumad on vast tema kirjutatud seikluslikud noorsoojutustused, nagu näiteks Pombi- lood (Rohtmets, 2004: 282). · Obinitsas Meremäe vallas asub 3 meetri pikkune 9 tonni kaaluv graniidist valmistatud Seto Lauluimä mälestusmärk, mis püstitati 1986. aastal IV Setu Leelopäevadel. See mälestusmärk on kõigile sealsetele kuulsatele lauluemadele, eeskätt Hilane Taarka (1856 1933), Miko Ode (1864 1924), Irö Martina (1866 - 1947) . Lisaks on lauluema kuju ümber mitmeid mälestusmärke armastatud leelotajatele (Seto Lauluema monument... 2009). Hilana Taarkast tehti ka 2008. aastal film, mis põhineb Kauksi Ülle kirjutatud näidendil ,,Taarka", mida võis näha Obinitsas seto seltsimaja õuel aastatel 2005 ja 2006. · Tobrova Lihavõtte e. Ülestõusmispühade tsässon on Tobrova küla peamiseks
5. Teose "Kolmas seto kongress" 9. oktoober 1993 Saateks. Samal kongressil esines ettekandega "Kiil, kultuur ja haridus Setomaal. Seto umakultuur täämbä ja hummõn." 6. Anne Vabarna eepilise loomingu algus 7. Anne Vabarna 120. sünnipääväle mõtõldõh 8. Seto legendilauluq 9. Seto lauluema Miku Ode 10. Setu lüroeepika geograafilisest levikust 11. Setu mõrsjaitkude koht pulmarituaalis 12. Anne Vabarna . Peko laul II 13. Kauksi Ülle Taarka . tõlkinud ja toimetanud Paul Hagu Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust. 5 Setu Kuningriigi Päeva korraldamine Kuningriigi päeval on peaaegu kõik setu traditsioonilisele külapeole omased elemendid: peo korraldab kohalik külarahvas (nüüd koos vallavalitsuse ja sootskaga) , peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite,
teeb nalja. Kindlasti on silmatorkav algusest peale see, et suhetumine võõra tekstiga mängib siin olulist rolli. Kui mõelda Kivirähu tähenduslikkust, siis uuemaaja kangelaste valmis meisterdamine on tal hämmastavalt hästi õnnestunud. Kõige ägedamad kangelased Eesti kirjanduses on kindlasti Ivan Orav, Rehepapp ja Lotte. Kauksi Ülle (Ülle Kauksi (Ülle Kahusk)) 1987 Kesk umma mäke 1998 Paat – esimene täismahus võrukeelne romaan. 2004 Taarka 2006 Kuus tükkü -- näidendi raamat. Ta alustas luulekoguga „Kask umma mäke“. Kui vaadata 80ndate/90ndate vahetust, siis Kauksi Ülle ja Madis Kõiv valitsevad Võru kirjandust kindlasti. Roll luuletajana on kahtlemata huvitav ja see, kuidas ta moodsamat luulekeelt seob traditsiooniliste ja juuretundlike hoiakutega. Ta on üllatavalt hea jutustaja. Kauksi Ülle hakkab juba 90ndate alguses kirjutama näidendeid.
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
