Kompromissi ei saavutata, loobudes kõigest, kuna see oleks juba täielik allaandmine ja kellelegi alistumine. Seda ei saavutata ka mässates ja kõiki oma eesmärke saavutada üritades ning seda ükskõik mis hinnaga, kuna see oleks juba täielik vastuhakk. Tehes kompromisse loobutakse millestki millegi nimel. Kompromissi hinnaks on ilmsesti sisepagulus ja kannatamine selle tõttu, et on loobutut millestki olulisest. Jaan Krossi romaani ,,Paigallend" peategelane Ullo Paerand on väga kompromissialdis. Teda võib kirjeldada kui tasakaalukat inimest, kes on väga ette- ja läbinägelik, teades täpselt, mis on kasulik ja mõttekas ning mis mitte. Ta peab tegema palju otsuseid, mis võivad tunduda reeturlikud ning mis talle endalegi meelepärased pole, kuid on hädavajalikud, et elada normaalset elu ilma tagakiusamisteta või siis selleks, et üldse elada. Ullo Paerand tegi romaani ja kogu oma elu jooksul väga palju kompromisse. Üks
“Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa” 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. “Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õpilased on tugevasti mõjutanud Krossi triloogia esimest osa, 1998. aastal ilmunud “Wikmanni poisid”. Romaanis “Paigallend” õpib teose peategelane Ullo Wikmani koolis. Samuti kattub teoses kirjutatu ning autori elulooga sarnasus Ullo lapsepõlv vabas
''Paigallend: Ullo Paeranna romaan'' Jaan Kross Romaan on läbilõige ühe eestlase, Ullo Paeranna, eluloost, mis sõlmub Eesti Vabariigi sünnilooga. Sellesse mahuvad Ullo luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele.
Romaanis "Paigallend" on kujutatud Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944. J. Kross on isiklikele mälestustele toetudes oma vaatevinklist maalinud pildi Eesti Rahvuskomitee ja Otto Tiefi valitsuse tegevusest Teise maailmasõja lõpul. Saksa okupatsiooni aegseid konspireerimisi on «Paigallennus» omajagu, kuigi ei ütle, et raamatu raskuspunkt just nendega kohakuti asetseb. Romaan jutustab meile autori põlvkonnakaaslase, temast mõni aasta vanema Wikmani poisi Ullo Paeranna eluloo. Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib absoluutse mäluga noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine isesisvuslaste, eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni. Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. 2
Rahvatants Eesti rahvatantsu iseloomustus: kollektiivne, rahulik, väärikas puuduvad suured hüpped, kiired ja vaheldusrikkad liigutused vähe akrobaatilisi elemente palju korduvaid motiive lihtne liikumissüsteem 10 Rahvatants Rahvatantsu hakkas 20. saj. alguses (1913) põhjalikumalt koguma ja üleskirjutama Anna Raudkats (18861965). Tema "Eesti rahvatantsud" ilmus 1926. a. Ullo Toomi oli selle töö jätkja. 1934 korraldati Tallinnas esimesed Eesti Mängud (ehk Üleriigilised Võimlemiseja Spordimängud), mille ühe osana oli ette nähtud ka rahvatantsu etteasted. 1974 sai üritus teise nime Rahvakunstiõhtu 11 Rahvatants Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut, peaaegu igas kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm
võtnud, siis liivlased ei võtnud teda enam omaks. Teda peeti justkui reeturiks. Iga rahvus on isemoodi ning igaühel on omad kombed, seetõttu tuleb neid väärtustada ja austada. Kõige halvem ongi kui üks rahvus hakkab oma kultuuri ja kombeid teisele peale suruma. Jaan Kross. "Paigallend" 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Teos algab Ullo lapsepõlvest, kus ta elas koos ema ja isaga vägagi jõukalt. Hiljem kui Ullo isa ärid läksid pankrotti ja ta põgenes koos teise naisega välismaale, siis hakkas ka Ullo ja ta ema elu allamäge minema. Õnneks Ullo oli andekas poiss ning ta suutis juba noorest peast raha teenida ja samal ajal koolis käia. Peale koolilõpetamist läks Ullo Tartu Ülikooli, kuid selle ta jättis pooleli, kuna ta ei näinud sellel mõtet. Ta asus
korraks nagu kaob tantsija vaoshoitus ja avaneb äkki temas sügaval varjusolev. Nii pöörded kui ka jalalöögid käivad kiiresti ja jõuliselt, muutub rüht ja ilme, tundub nagu oleks lõppenud kannatus ja alles nüüd läheb tants pööraselt valla ... Aga ei, kohe ohjeldab mõistus jälle tunded ja aimatava temperamendi. Järgneb ainult kerge sirutus, pea heidetakse asjast üleolekuga kuklasse. Ja endine iseteadev sordiinirahu on jälle tagasi", kirjutab Eesti rahvatantsuõpetaja Ullo Toomi Ent Eesti rahvatantsude aeglasel loomul võib olla teinegi põhjus. Etnograafilisi rahvatantse kirjutati üles peamiselt vanade inimeste juhatuse ja ettenäitamise järgi, kes ju ise tõenäoliselt vanadusest tingituna vaevaliselt tantsisid ja rohkem maa küljes kinni olid. Loomulikult ei jõudnud nad enam teha kergeid hüppeid ega kiireid sammusid. Mõningad pealtnägijate tunnistused ja vana päritoluga tantsude nimetused, nagu "Tuuletants",
peotule süütamine. Sageli eelneb sellele peotule toomise tseremoonia. Tervitus, ava- või tänusõnad kannavad sündmuse olulisuse tunnust ning annavad hinnangulist tagasisidet. Massesitused (peo alguses ja lõpus) viitavad osalejate korporatiivsele hoiakule, seda rõhutavad ka pidulikud lõpumarsid. Ka noorte tantsupeol on oma rituaalid, mis eespool oleva loeteluga ühitvad ainuomaseks ja oluliseks on lõputants ,,Oige ja vasemba", mida just Ullo Toomi seades esitavad kõik osalejad. Kui 1962. aastal esitas ,,Oiget ja vasembat" 3535 tantsijat, siis 2007. aastal oli tantsuväe suurjus juba 6820. I noorte laulu- ja tantsupidu 28. juuni 1. juuli 1962 Vladimir Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni 40. aastapäevale pühendatud Eesti NSV koolinoorte laulupidu ja pioneeride V vabariiklik kokkutulek. Lõkkeõhtu-tantsupidu 30. juunil kell 19 Peorongkäik 1. juulil kell 12 Laulupeokontsert 1
paneb need ümber sõnadesse. See lapse ja täiskasvanu vaatepunkti vaheldumine loobki romaani iseäraliku efekti. (nt ka Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“) Jaan Krossi „Paigallend“ segab eri žanritüüpide väljendusvõtteid. Memuaarromaan – osutused autori enda eluloole Ajalooline romaan – põhisõlmituseks on sobiva pealtnägijaisiku, tunnistaja sattumine suurte sündmuste servale. Jutustaja vaatepunktid: Intervjueeritav: tumm tunnistaja (Ullo Paerand), kes kõneleb Krossi oma häälega Intervjueerija: mälestuste üleskirjutaja, sekretär, jutustaja – s.o Kross ise. Justkui lavastatud ajakirjanduslik intervjuu. Paerand räägin oma tulevase biograafiga. Kross rekonstrueerib kollaaži teel oma sõbra Paeranna elulugu. Jutustamistüübid nende ajalise positsiooni järgi: a) Samaaegne ehk simultaanne jutustamine – sündmustest jutustatakse nende toimumishetkel
Jaan Kross esimene selline tekst ,,Wikmani poisid" 1988. ,,Väljakaevamised", ,,Tabamatus" (Jüri Vilmsi elust). 2001 ainus olevikuteemaline ,,Tahtamaa". Võimsaim üldistusjõud ,,Paigallennus" 1998. Jutustaja Jaak Serkel räägib ühe oma põlvkonnakaaslase loo, mis ristub eesti rahva jaoks traagiliste sündmustega. 1944. aasta sügispäevad, kui saksa väed minemas, uued okupatsiooniväed sisse tulemas. Need sõjasündmused katkestasid terve põlvkonna eestlaste elutee. Peategelane Ullo Paerand tema traagiline finaal on sisepagulus. Memuaaribuumi üheks algatajaks oma teosega ,,Kallis kaasteelised". Objektiks need, kellega ta oma eluteel kohtus. Omamoodi keerulised ajad üle elanud eestlaste arhetüüpne lugu, ühe põlvkonna lugu (need, kes elasid või sündisid EWs). Haripunkt Ene Mihkelsoni romaanides: ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (diloogia). Räägivad ühe perekonna loo. Ajaliseks taustaks 40ndate lõpp/50ndate algus. Metsavendluse teema reeturluse poole kaudu
Tekib mingeid situatsioone, et romaan ise ilmub soome keeles enne kui eesti keeles. Minategelane tuleb 54ndal aastal Siberist (samal aastal tuli ka Kross Eestisse tagasi). Hakkavad jooksma kaks Krossi perioodi – 50ndate olustik ja piiskon Andrease lugu 13ndast sajandist. 1993 Tabamatus – Jüri Vilms 1995 Mesmeri ring 1998 Paigallend – see on üks veenvamaid saavutusi Krossilt 90ndatel aastatel. See on Ullo Paeranna lugu, kes on peategelane, kellest autorilähedase positisooniga jutustaja jutustab. VII loeng Ta hakkab kirjutama laias laastus sellist satiirilist luulet, mida 50ndatel hakkas luules tulema. Ilmneb kokkupuuteid modernistliku luulekeelega. Ajaloo poole pöördumine käib selgelt tuleviku nimel – menvikku kasutatakse tuleviku huvides. Krossi kangelased on nt Kolumbus, Gutenberg, Galilei jm, selles nähakse viiteid tulevikule. Suhteliselt
Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus korraldas 1926. aastal eesti omakultuuri õhtu, mille toimet (harrastus)rahvatantsu arengule saab võrrelda esimese laulupeo mõjuga eesti koorikultuurile. Omakultuuri õhtul taheti lisaks tantsule tutvustada rahvamuusikat, -laulu, -kombeid ja rahvarõivaste kandmist. See oli mõeldud vastulöögina pealetungivale linnakultuurile, mis selleks ajaks oli juba "alla neelanud" suure osa rahvatraditsioonist. Tantsupidude traditsioonile pani aluse rahvatantsujuht Ullo Toomi (19021983). Esimene rahvatantsupidu peeti 1947. aastal koos XII üldlaulupeoga. 1940.50. aastail sündis eesti rahvatantsu põhjal uusloominguline tants laval esitamiseks, mis järjest rohkem kaugenes tegelikust rahvatantsust. 1969. aastal asutas Kristjan Torop vastukaaluks folkloorirühma "Leigarid", kes 25 tegutsemisaasta jooksul teostas tema tõekspidamisi, et viia rahvatantsude esitamine tagasi folkloorsele alusele.
Ent Stalini reziim on veel kõigil selgelt meeles ning kardetakse, et tema surm ei muuda midagi. Romaan "Tabamatus" (1993) räägib Päästekomitee liikmest Jüri Vilmsist, kes saadeti Vabadussõja puhkedes Soome informeerima Eesti olukorrast, kuid lasti seal maha. Romaan "Mesmeri ring"( 1995) on ,,Wikmani poiste" järg ja kujutab elu Tartu Ülikoolis keerulisel ajal, mil sõlmiti baaside leping ja algas Nõukogude okupatsioon. Romaan "Paigallend" (1998) räägib Ullo Paerannast, kelle elukäik sarnaneb paljude Krossi põlvkonnakaaslastega, kuna Nõukogude okupatsioon on takistanud eneseteostust. "Tahtamaa" (2001) on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Peategelane on kirjanik Aabel Haljand, kellele tagastatavale talukohale Saaremaal kavatseb üks väliseestlane teha hoopis mudaravila. 2003. a ilmus Jaan Krossi mälestusteraamat "Kallid kaasteelised"
– ENSV TA Toimetised (toim. M. Raudsepp), 31/1: Perioodika, 44–67. KASEMAA, O. 2002. Saksofoni staatusest ja saatusest. – Teater.Muusika.Kino. Tallinn: Perioodika, 46–52. KENNEY, H. W. 1995. Context and Definition of Jazz. – Ed. by K. Gabbard. Jazz among the discourses. Durham and London: Duke University Press. KERGE muusa. – Ringhääling. Eesti Ringhäälingu Almanahh. Koost. R. Tohver. Tallinn, 1944, 29–30. KERMIK, H. 1983. Ullo Toomi kaerajaanist tantsupeoni. Tallinn: Eesti Raamat. KIILASPEA, A. 1975. Puhkpillimuusika. – Eesti Muusika II. Koost. A. Vahter. Tallinn: Eesti Raamat, 460–478. KIKERPUU, K. 2006. Jazzharmoonia. Tallinn: Pakett. KIRME, M. 1995. = Maris Männik 1995. Eesti muusika vastukajadest Soomes 1920.–30. aastail. – Eesti kultuuriloost 20. sajandi esimesel poolel. Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised A 3 Humaniora. Toim. Kaalu Kirme, Helgi Vihma, Maris Männik
Pidalitõves, pääsmatult haige. Miks Jumal teda nii karistab? Väljendab süütunnet võõra rahva ristiusustamise pärast. Romaan „Tabamatus“ kõneleb Jüri Vilmsist. Noor, energiline, ideeline Eesti riigi rajaja. Taas tegemist paralleelsete lugudega. Minevik - Saksa okupatsioon. Jutustaja varjab end, sest süüdistati eestimeelses tegevuses. Paralleelid, kordused Vilmsi ja jutustaja vahel. „Paigallend“ käsitleb Ullo Paeranna käekäiku. Õpib ülikoolis, vaimuannete tõttu võiks karjääri teha (õigusteadus). Aga läheb teisiti. Viimaseks teoseks jääb „Tahtamaa“ 2001. aastal. Käsitleb maade tagastamise probleeme. Mitte nii õnnestunud. Jõudis avaldada kaks köidet autobiograafiat: „Kallid kaasteelised“ 2003 ja „Kallid kaasteelised II“ 2008. „Keisri hull“ 19. sajand, Võisiku, Pärnu, Põltsamaa, Tallinn. Aadlik Timotheus von Bock, naine Eeva talurahva seast, tema vend Jakob
annaabi.ee 
