gospelid, töölaulud), marsiorkestrid, euroameerika muusika (laulud, tantsud, pillimuusika)ragtime (mustanahalised, kõrtsid, tantsusaalid, toetusid mehhaanilise klaveri rullidele, puudus improvisatsioon, paarisarvuline taktimõõt, marsitempo, sünkoopne meloodia, meetrum, kõikuv rütm, kuningas Scott Joplin (maple leaf rag, the entertainer), bluus (afroameerika, pärast orjuse kaoamist, kitarr, bandz, üksikisiku tunded ja läbielamised, libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3 lööki, kiikuv 2 ja 4 löögi rõhutamine, emotsionaalne, suur orkestri kõlajõud, laulul sõnad, etniline, kornet, trompet, tromboon, klarnet, muusika sündis koha peal, Louis Armstrong (kornet, trompet), Joe King Oliver (kornet trompet), Jelly Roll Morton(klaver, helilooja, orkestri juht)
soodne korallriffide tekkeks. Siluri ladestu kivimikompleks jaotatakse 10 lademeks, mida iseloomustab kindel kivististe kooslus. Siluris esinenud faunarühm oli rikkalik. Esmakordselt ilmusid ka vanimad selgroogsed (kalad). Sõltuvalt mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud erinevaid siluri ladestu laguuni, madaliku, avaselfi, ülemineku ja süvavee setteid. Ajastu alguses valitsesid väga muutlikud tingimused meri kord madaldus ja kord sügavnes. Alguses kui sügavnes tekkisid sügavaveelised merglid või mergelsavid, kui aga madaldus, asendusid merglid puhaste lubjakividega. Siluri ajastu keskel aeglustus Baltika mandri liikumine põhja, kuna ta põrkas kokku Laurentiaga. Sellest ajast peale hakkas meri lõplikult taanduma edela suunas. Mere taandumiste aegu tekkisid väga madala vee setendid, nagu
1. Nad võivad ise pakkuda elu- kasvukohta liikidele omades ressursse Keskkonna happestumine. Jääaja alguses jääkiht õhuke ja kohandus reljeefiga liigi eluks, paljunemiseks ja liikumiseks. Reoveepuhastus: Kogu ala madaldus kuni 50-60 m paealadel ning 100 m 2. Nad võivad täita ökoloogilise koridori funktsiooni, aidates liikidel Ammooniumlämmastik, nitraadid liivakivialadel liikuda aga ei oma tähtsust liigi paljunemises. (jääaja järgne elustik Pinnasesse või veekogudesse Ürgorud (sageli tektoonilistes lõhedes) laiemad (kuni 5 km) ja
Mitmel korral (3 või 4 jääaega) kümneid tuhandeid aastaid kestnud jääaegadel liikus üle maa mitmesaja meetri paksune liustikujää, mis hõõrus maapinda ja rebis sellest lahti mitmesuguse kujuga ja suurusega kivimitükke (moreen) ning kandis neid edasi lõuna poole teel seda peenestades ja ümardades. Iga järgmine jääaeg hävitas niimoodi varasemal ajal tekkinud väiksemad pinnavormid ja suuremate pinnavormide ülaosad. Sel moel madaldus maapind 35- 40 m. Teisal täitusid osaliselt või täielikult vanad orud, mis olid isegi sügavamad kui 200 m, sinna settis mujalt lahtikistud moreen. Umbes 13 000 aastat tagasi hakkas kliima soojenema ja lõppes viimane jääaeg mida nimetatakse Valdai e. Würmi jääajaks. Eesti ala vabanes umbes 2000 aasta jooksul. Millised pinnavormid liustiku poolt siia toodud moreenist maha jäid sõltus setete hulgast, sulamisvee hulgast, kuhjumise viisist ja kohast liustikuserva suhtes.
Pealiskord on kõik, mis on tekkinud perioodil nt leidub Eestist ja Moskva aladelt 19. Kuidas väljendub Eesti kivimites teaduslikult kirjeldati vastavat stratigraafilist peale kambriumi perioodi. samavanu setteid. Ordoviitsiumi-lõpu (= Hirnantia) üksust. Näiteks Kukruse ladet kirjeldati esimest Aluskord ja pealiskord vs aluspõhi ja Paleobalti meri madaldus ja sügavnes mandrijäätumine? korda Kukruse mõisa lähedal. Selle lademe pinnakate. (Soesoo slaididel suht alguses on perioodiliselt. Ordoviitsiumis olid üle Maakera . kõige tuntum settekivim on põlevkivi ehk see näidatud) paljud kohad vee all, nii ka Baltica
Kaplinski raamatuid kirjastaks, siis nüüd on ta seda küll teinud. IV loeng Hando Runnel 1965 Maa lapsed 1970 Avalikud laulud 1972 Lauluraamat eh Mõõganeeljaja ehk Kurbade kaitseks 1976 Mõru ning mööduja 1978 Kodu-käija 1982 Punate õhtute purpur 1988 Laulud eestiaegsetele meestele 2000 Mõistatused 2005 Sinamu 2011 Tähed tahavad sõnaks Runneli puhul ei tekitanud suurt konflikti madaldus. Isamaalist poolt võetakse ilmselgelt üldrahvalikult vastu ja seda otistakse ka ridade vahelt. Runneli raamatud 70ndatel/80ndatel saavad teatavas mõttes tsensuurisündmusteks. „Punaste õhtute purpuri“ arvustamine keelati. Alati käib Runneli puhul mingi teksiga mängimine, naljad. Naljad on tihti kuidagi ühiskondliku või poliitilise taustaga. Uus periood tuleb 90ndate alguses ja seotud poliitiliste olude muutumisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
