× "Viie pääle" luulekogu + CD (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga × "Naised on nii imelised" luuleantoloogia (2006) × "Väike pornoraamat" Tartu NAKi koguteos (2007) × "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007) ~9~ 1 Contra teisi teoseid × "Presidendi suur saladus" lastejutustus (2004) × "Varasta veel võõraid karusid" laulutekst näidendile (1999) × "Lendav laev" laulutekst näidendile (2001) × "Endsapese" laulutekst näidendile (2005) × "Bluusivennad" laulutekst näidendile (2006) × "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" laulutekst näidendile (2007) × "Kõrts" näidend koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga (2007) ~ 10 ~ Contra muid tegemisi Contra on tegus paljudel erinevatel rinnetel
Heavy rock Jan Verner Pulles Kristian Karel Ööpik 8.B Tartu Kommertsgümnaasium Üldine • Jõuline muusikastiil • Hakkas arenema 1960 aastal • Sarnaneb Heavy metaliga • Populaarne tänaseni Tunnusjooned • Jõuline • Võimendatud kitarr • Trummipartii – rõhutakse 2. ja 4. lööki • Agressiivsust küündiv laulustiil • Virtuoossed kitarrisoolod Laulutekst • Seksuaalse alatooniga • Müstiline seikluslik fantaasia • Tegelaste fantaasia Pillid • Kitarr • Basskitarr • Elektrikitarr • Trummid • Klaver Elektrikitarr Basskitarr Trummid • Austraalia päritolu • Rajatud vendade Malcolmite ja Angus Young Sydneysi poolt aastal 1973 • Tegutseb tänaseni • Müüdud üle 200 miljoni eksemplari • Hetkel 25 albumi Muusika kuulamine • AC/DC – T.N.T
d) Kahetsus (Prillup kahetseb, et andis Kremerile oma naise ,,kasutusõiguse") e) Eetika (Kremer) f) Alkoholism (Prillup uputas mured joogiklaasi) g) Ühiskonnaprobleemid(talupoegadel pole võimalusi) 3. Romaani stiil (leheküljenumbrid kirjastuse Eesti Raamat 1970.aasta väljaande põhjal). NÄITED. · Vilde kasutab erinevaid võõrkeeli-saksa, inglise, ladina (lk.9) Saksa keel lk.6-7, laulutekst lk.90, lk.150 Inglise keel-lk.8 Inglismaast rääkides Ladina keel-lk.8 "in spe", lk.30 "nitimur in vetitum" Kõige enam on teksti pikitud saksakeelseid lauseid. · Laused on pikad, palju komasid ja mõttekriipse. · Sõnavara on värvikas, palju epiteete ja rahvapäraseid väljendeid · Metafoorid näiteks Mäeküla Bismarck · Kasutatakse murdekeelt ,,ep olnud" lk.73, 94 ja 106 · Vähe monoloogi ja dialoogi, enamus tekstist jutustus
,,Need ei vaata tagasi" Bändi loomine 1971. aastal ilmus nädalalehes Sirp ja Vasar ettepanek hakata kasutama sõna ,,fantaasia" asemel sõna ruja. Sama aasta septembrikuus tuli Rein Rannapil mõte panna kokku ansambel just selle sama uudissõnaga. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: · 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika · 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst · 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud · 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja".
Lava valgustasid helesinised prozektorituled. Lava ees troonis hiiglasuur küünlajalg 6 beezikat tooni pika küünlaga, mis ei põlenud. Seintel sai näha erinevaid (vapp)epitaafe, veel olid klaasvitriinide taga eksponeeritud erinevad väiksemad skulptuurid. Kirikus valitses hilisgooti stiil. Kirikus oli väljapanek maalidest, kaasa arvatud osa unikaalsest "Surmatantsust". Esitatud muusika oli kurvapoolne, mängiti reekviemi osasid ja ettekantud laulutekst oli ladinakeelne, mille tõttu sõnadest oli võimatu ilma kava vaatamata midagi aru saada. Surm laulis koos oma ohvritega lava peal, lauldi noodist. Peale seda, kui ohver oli oma laulu lõpuni laulnud, pani Surm talle selga musta rüü ning ohver läks koori sekka tagasi. Neid lugusid kuulates tekkis veidi kõhe tunne ja mõne laulu puhul tuli lausa kananahk ihule. Minu arvates ei olnud nendes lugudes midagi meeldejäävat, sest ma ei saanud sõnadest aru ja tundus nagu nad
1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka
müüri" , ,,Kivi veereb" jne. Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Kõige kuulsam bänd mille solist ta oli on Ruja.Ruja loomise põhiprintsiibid olid : Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Ruja koosseid on ajaga palju muutunud.Meile kõige tuntumad on Urmas Alender (vokaal), Jaanus Nõgisto (kitarr) ja Rein Rannap (klahvpillid).Ruja oli tolleaegne menubänd ja tal oli palju kuulajaid.Kuid U.Alendre suri 1994.aastal ,,Estonial". Ta oli sinna laulma läinud.Ta suri lauldes.Enne oma surma kirjutas ta laulu ,,Teisel pool vett".Selle sõnad läksid täpselt teemasse nagu ta oleks oma surma ette tajunud
1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kokku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel olid: rahvuslik ("oma") originaalmuusika, kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst, tugevad (proffessionaalsed) muusikud ja viia biitmuusika kunstilisele tasemele. 3 Esimene periood varajane ruja(1971-1975) Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed
Ambrosiuse jutluse mõjul pöördus 386.aastal Augustinus. Ambrosius suri 397.aastal. Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak. Atribuudid: tuvi, mesilastaru, piits. Teda kujutatakse piiskopirüüs koos Gregoriuse, Augustinuse ja Hieronymusega. LISA2: LAUL IGAVESEST RÕÕMUST JA RAHUST «Te Deum» kuulub kiriku suurte tänulaulude hulka. Algselt oli laulutekst ladina keeles. Üks traditsioon nimetab selle autoriteks Ambrosiust ja Augustinust. Iirimaa käsikirjades on selle autoriks peetud piiskop Niketas Remesianast, kes suri umbes aastal 414. Kõige tõenäolisem on, et laulu sõnad on loodud 5. sajandil ning see on kontaminatsioon mitmest tekstist. Varaseim käsikiri on 7. sajandist pärit Bangori Antifonariumis, kuid teadlased on leidnud ka mõned lauluread Küprianuse teosest «De Mortalitate», mis pärineb aastast 272
1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: · 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika · 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst · 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud · 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Esimene koosseis oli - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja "Kammer-Ruja". Esinemisloast:
prillidega - kui unes tekkis mingisugune mõte, siis pidi ta selle kirja panema. Ainus kontsert tema eluajal tema loominguga toimus 1828. aastal ning see kontsert oli väga menukas. Kahjuks aga helilooja haigestus ning suri peagi. Looming · Loomingus on esikohal soololaulud - üle 600 (teemadeks armastus, pettumus, loodus, surm). · Laululisus on üle loomingu kanduv joon. · Vaimulik laul - ,,Ave Maria"- see on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole, laulutekst on originaalis ladinakeelne. (Norra sopran- SISSEL & inglise laulja Bryn Terfel) · Tema loomingus on 71 laulu loodud Goethe tekstidele. Üks nendest on ballaad ,,Metshaldjas". See on jutustav zanr, milles kajastatakse ebatavalisi sündmusi. ,,Metshaldjas" räägib isast, kes viib hobusel koju oma haiget last, laps aga näeb viirastusi- metshaldjat, kes kutsub tüdrukut enda lastega mängima. Klaverisaade imiteerib hobuse galopeerimist.
hiljemal ajal nimega „Kuidas leidi jõulupuu“. 60ndatel ilmus „Pilleriini lood“ ja „Krõll“. Ain Kaalep – Ta saab hiljem tuntuks klassikalist vormi kultiveeriva autorina. Ta peab tähtsaks vormi tõlkimist. See kokkupuutepunkt tollaste otsingutega on olemas. Retseptsioon teeb uperpalle – võime küll öelda, et tegelemine antiikkultuuriga ja klassitsistlik värss, aga kõige tuntum tekst on ikkagi laulutekst „Tihemetsa Tiina“. Kaalepist saab varakult (50ndate 60ndate vahetusel) kirjanduselu juhtfiguur ja õpetaja. 80ndate aastate lõpus pannakse Kaalepi juhtimisel käima ajakiri „Akadeemia“. Kross, Niit ja Kaalep on veidi nagu hilinenud põlvkond autoreid. Need autorid oleks võinud debüteerida normaaloludes juba näiteks 40ndatel aastatel, kuid poliitilistel põhjustel polnud see võimalik. Debüütide
T ähtis oli eelkõige tantsitavus, mitte meloodia ja harmoonia. Diskorid olid kuulajate- tantsijate maitsekujundajad. Eurodisko- mustade funkilik diskomuusika, valgete rütm (Boney M), tantsiti lahus. E uroopa diskom uusikas on eriline koht rootsi ansam blil “A B B A ”. Heliloojad Benny Andersson ja Björn Ulvaeus ei lähtunud oma loomingus raudsest rütmist. Nende lauludes on esiplaanil kaunis meloodia, põnev harmoonia ja oluline laulutekst. PUNK Kuuekümnendate aastate teisel poolel, innustatuna briti biidi menust, imiteerisid paljud ameerika ansamblid biitleid. Kümned tuhanded koolipoisid üritasid samamoodi kuulsaks saada. K una tavaliselt kasutati harjutusruum ideks keldreid ja autogaraaže, hakati niisuguseid, enamasti üsnagi oskamatuid ansambleid nimetama garaažibändideks. In glism aal tekkis om akorda ka pub- rock – algajad amatöörbändid mängisid kohalikes lokaalides
Noored autorid 1962-67. Välises pildis luulevaimustus 50-60ndatel. Vaimustus hakkab kuidagi segunema teiste hoiakutega 60ndate lõpus, märgib proosa esiletõusu, lõputult ei jõuta luulet lugeda. Pöördutakse tagasi proosa juurde. Kui proosa esiletõuseb, kas luule proosastub? Üksiknäiteid, üldistada ei saa. Rummo ja Kaplinski on need näited. Iseloomulik see, et toimub midagi sellist, mis juhtus paguluses, kus koos modernistliku uuendisega paralleelselt tuleb sisse luulesse laulutekst. Piir laulu- ja luulekteksti vahel hägustub. Luules eksperimentaalsuses suurenemine. Luule puhul eksistentsialism. Anglosaksi modernism hakkab põhihoovust suunama. See hakkab tulema autorite kaudu: 1962 Rummo, E. Vetemaa, Mats Traat. 1963 Aleksander Suuman jt 1965 Kaplinski, V. Luik, H. Runnel jt 4 1966 J. Tuulik 1968 A. Ehin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
