Ülle Kauksi Merlika Hüdsi 9.klass Ülle Kauksi elu Kauksi Ülle (pärisnimega Ülle Kauksi) on sündinud 23. septembril 1962 Võrus Ta kasvas üles Võrumaal Rõuges, Saarlase külas Palu talus Pärlijõe kaldal. Ta on luuletaja ja kultuuritegelane Ülle on lõpetanud Rõuge kooli, Võru I keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik" Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest.
Naise kujutamine Ülle Kauksi raamatus ''Uibu'' Valisin enda essee teemaks naise kujutamise Kauksi Ülle raamatus ''Uibu''. Raamatu pealkiri ''Uibu'' tähendab võru keeles õunapuud ning on Lõuna-Eestis ema sümboliks. Seega on ilmselgelt raamatus peategelast, kes on ka ema, koos oma murede ja rõõmudega, kujutatud kui uibut ehk õunapuud. Raamatu tegevus toimub kaasajal, 12-13 aasta jooksul, algab Eesti Vabariigi algusajaga, mil valitseb riigis ka suur vaesus ning negatiivne iive. Peategelane tundus minu jaoks kui keegi, kes on vaatamata kõigile raskustele tugev, hakkamasaaja
Murranguaeg Murrang kirjanduses algas umbes 1986.aastal Kõigepealt luules, proosas 1990.aasta paiku Samal ajal hakkas kirjanduse tähtsus kultuuritarbimises langema Langust kajastab trükiarvude kahanemine Suurenes järsult raamatunimetuste arv Juurde tuli uusi kultuuriajakirju (Vikerkaar) Vikerkaar oli tähtsuselt teine kirjandusväljaanne (esimene oli Looming) Jõuliseks nähtuseks kujunes Võru kultuuriliikumine (Madis Kõiv, Kauksi Ülle, Jan Rahman jt) Need kirjanikud panid aluse võrukeelsele kirjanduse taassünnile Rühmitus Hirohall 19881991. Kuulusid Kauksi Ülle, Sven Kivisildnik,Valeria Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest Need autorid liitusid peagi Eesti KostabiSeltsiga (EKS) Hirohalli ja EKSi iseloomustab uuendusmeelsus ja mängulisus Etnofuturism EKS hakkas propageerima etnofuturismi (suundumust, mida iga asjaosaline tõlgendab erinevalt) 1990
Iga aasa äär on kujundatud eri liiki puudegruppidega. Park on liigirikas, seal kasvab 57 taksonit puid ja põõsaid. Põhipuuliigid on tamm, pärn ja kuusk. Koht kultuuris: 15. sajandi teisel poolel hakkasid Tartu piiskopkonna vasallid oma mõisapõlde laiendama. Hakkasid kujunema ka uued mõisad. Andmed mõisa kujunemise kohta pärinevad L. Stryki mõisaajaloo alasest teatmeteosest, mille järgi koosnes Mooste vanasti kahest mõisast Moisekatsist (Moisekatzist) ja Kaugositzist (Kauksi). Moisekatsi oli küla Kirumpä lossi maa- alal, mille Poola kuningas Stephan Bathory Võnnu (Cesise) maakohtunikule Wilhelm Sturzile andis. See jäi Wilhelm Sturzi poja Caspari kätte Rootsi võimu kehtestamiseni 1625.a. Sturzide mõisavaldust kinnitab ka 1638.a maarevisjon. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 6 adramaad. Kauksi oli juba piiskoppide ajal küla, selle andis Stephan Bathory Basilius Kutzynale. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 4 adramaad
Kaali meteoriidikraater Piusa koopad Vaade Munamäelt Aegviidu Keila juga Tõhela järv Otepää Rõuge suurjärv Soomaa rahvuspark Kauksi rand Türisalu pank Koguva küla Muhumaal Kivikülv Hiiumaal Vormsi Peipsi rand Tallinna vanalinn Valaste juga Siniallikad Vooremaa
NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NARVA MUUSEUM JA PÕHJAÕU ● NARVA-JÕESUU RAND ● NÕUKOGUDE AJA MUUSEUM SILLAMÄEL ● ORU PARK ● SILLAMÄE KULTUURIKESKUS ● SILLAMÄE MUUSEUM ● TARIVERE MÄGI JA VAATETORN IISAKUS ● VAIVARA SINIMÄED
Iisaku kihelkonna põhjaosa Väike-Pungerja ümbruses kuulub aga tänapäeva Mäetaguse valda (V. Praust, 1999- 2009). Iisaku kihelkonnas paiknes kümme mõisat, millest üks oli kirikumõis, neli rüütlimõisast peamõisat koos nelja kõrvalmõisaga ning üks poolmõis. Neile lisandus veel ka üks karjamõis. Kümme mõisa, mis asusid Iisaku kihelkonnas on järgmised: Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak), Iisaku (Isaak) rüütlimõis, Kauksi (Kauks) rüütlimõis, Oonurme (Onorm) Tudulinna kõrvalmõis, Permisküla (Permesküll) Pagari kõrvalmõis, Pootsiku (Potzik) Iisaku kõrvalmõis, Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari kõrvalmõis, Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis, Tärivere (Terrefer) rüütlimõis, Uhe (Uhhe) Poolmõis, kuni 1874. aastani rüütlimõis (V. Praust, 1999-2009). 3.01 Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak) Esimese Iisaku kiriku ehitamisaastat ei teata kuid teatakse, et see oli ehitatud puust. Algselt oli
3) Teenuse keskkonnasõbralikkus ja loodushoidlikku Kõik tegevused toimuvad tehismaastikul, metsas, vees ja samuti ka maa-all. Tema partnerit on "Alutaguse Matkaklubi,, ja "Eesti Kaevandusmuuseumis,,. Ta ise ei tegele katisealaga, aga "Alutaguse Matkaklubi,,tegeleb 2 kaitsealaga: MTÜ Rakendusökoloogia 1. MTÜ Rakendusökoloogia Keskuse peamine eesmärk on ökoloogilise maailmavaate, keskkonnahariduse ja säästva eluviisi arendamisele kaasaaitamine. Kauksi Puhkemaja 2. Peipsi järve põhjakaldal Kauksis asub loodussõbralik ja privaatne Kauksi Puhkemaja, sobides imehästi nii tööalasteks seminarideks kui ka peremajutuseks. Avatud ja Hoitud Loodus 3. Avatud ja Hoitud Loodus eesmärgiks on kohaliku elukeskkonna parendamine looduskaitseliste tegevuste korraldamise ja keskkonnateadlikkuse edendamise kaudu. 4) Teenuse vastavus seadustele
SIMPANS Helen Kauksi VÄLIMUS Üldpikkus 150 180 cm Kehakaal 4550 kg Käed jalgadest pikemad Pikad sõrmed Suured kõrvalestad Näoja käenahk on kortsuline Must karvkate LEVIK KeskAafrika lääneosa vihmametsad Mägimetsad Eelistavad elada puudeotsad ELUPAIK Pesa puudeotsas Ehitatakse tihedalt uusi pesi Koristavad tihti Igal oma isiklik pesa Pojad elavad ema juures kuni kümme aastat HARJUMUSED Liiguvad neljakäpuli Puudel liiguvad rippudes Tegutsevad rühmadena Elavad karjadena Sallivad HARJUMUSED Suhtlevad häälitsuste ja zestide abil. Nutavad valjuhäälselt On omad tervitus ja leppimis märguanded Magavad pesades kindlates asendites TOITUMINE Omnivoor Puuviljad Lehed Putukad Joob vett INTELLIGENTSUS Tunneb ära ennast peeglist Näitavad üles vanemliku hoolt Oskavad viipekeelt Väljendavad meeleolusid. Kasutavad lihtsaid tööriistu KASUTATUD KIRJANDUS www.miksike...
Pildid (lk 7) Kasutatud kirjandus (lk 10) 2 1.7 1 Ajalugu 1.1 16.sajand Esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates Moisekatzi( eesti k. Mooste) Kirumpää lossipiirkonda kuulunud külana, mille läänistas Poola kuningas Stefan Bathory 16. sajandi lõpus Võnnu maakohtunik Wilhelm Sturzile. Kuni Poola võimu lõpuni kuulus see küla tema pojale Caspar Sturzile. 1625. aastal kuningas Gustav Adolf läänistas Moisekatzi ja Kaugositzi (eesti k. Kauksi) mõisad Joachim Nicolaus von Güntersbergile, kellele need kuulusid veel 1639. aastal. Varsti pärandas ta mõisad oma pojale Nicolaus von Güntersbergile, kelle surma järel läksid need 1653. aastal avatud läänina riigile tagasi. 1660. aastal pantis Rootsi kuningas mõisad Narva linnusekrahv ja bürgermeister Lorenz von Numersile ja tema vennale Levin von Numersile. Numersite (ka Nummers, varasemates allikates Numens) pärandis olid Mooste ja Kauksi veel 1686. aastal. 17
Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid vanadel rannaluidetel kasvab männimets Rannajoon on enamasti sirge PEIPSI RANNIK PÕHJAS JA LÕUNAS ON VÄGA ERINEVAD põhjakallas lõunakallas Liivane rand Kinnikasvanud Luited Soostunud Nt: Kauksi Nt: Kasepää Peipsi järve põhi on lõunast madalam, seetõttu vajub vesi rohkem lõuna poole ja sealsed alad ongi rohkem kinnikasvanud PEIPSI JA PEIPSI RANNIKU TEKE Peipsi areng algas mandrijää taandumisega järvenõo lõunaosast põhja suunas. Algselt oli väike Peipsi (Ürg-Peipsi), hiljem Suur Peipsi Peipsi nime esimest korda 1400 (Peybas); järgmisi maininguid:
Rembrandt ,,Öine vahtkond'' Helen Kauksi 11c 2009 Rembrandt Harmenszoon van Rijn 15.juuli 1606-4.oktoober 1669 Sündis Leidenis, suri Amsterdamis. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Õppis maalimist 3 aastat Teine tase Jacob van Swanenburgi käe all. Kolmas tase Pieter Lastmani käe all õppis poolaastat . Neljas tase 1625. aastal avas stuudio. Viies tase Võttis enda juurde õpilasi. Elas üle oma võimete. Rembrandt Omapärane valguse käsitlus. Lõi endast enam kui 100 autoportreed. Rembrandti varasemad tööd olid signeeritud tähega "R" või monogrammiga "RH " 1632. aastal hakkas märkima oma töid nime...
Halogeenide avastamine Helen Kauksi 10c Fluori- F avastamine Fluor oli elemendina ühendite koostises tuntud juba18.sajandil Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Esimest korda saadi Teine tase vaba fluori1886.aastal Kolmas tase vesinikfluoriidi Neljas tase Viies tase elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Kloori- Cl avastamine 1774. a. leidis rootsi keemik Scheele , et Klõpsake soolhape annabjuhtslaidi teksti laadide redigeerimi Teine tase kuumutamisel Kolmas tase mangaanperoksiidiga Neljas tase kollakasrohelise gaasi Viies tase kloori. Kloori- Cl avastamine Kloor ei leidnud kohe kasutamist. Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis. Esimese maai...
15.) Fragmentaarsus (katkendlikkus, puudub tervik) Allkirjanduse teke: 1.) Ulmekirjandus 2.) Narkokirjandus 3.) Hipikirjandus 4.) Homokirjandus 5.) Punkluule Autoreid välismaalt: 1.) Gabriel Garcia Marquez 2.) Umberto Eco 3.) Milan Kundera 4.) Kurt Vornegut 5.) Toni Morrison 6.) Margaret Atwood 7.) Graham Swift 8.) Ahmed Salman Rushdie 9.) Suzanna Arundathi Roy Autoreid Eestist: 1.) Mati Unt 2.) Sven Kivisildnik 3.) Contra 4.) Kauksi Üll 5.) Emil Tode 6.) Kadri Kõusaar 7.) Peeter Sauter 8.) Kaur Kender 9.) Hassso Krull 10.) Karl Martin Sinijärv
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Matkaradade külastus MATKARADADE HINDAMINE Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 KAUKSI TELKIMISALA 1) Õpperaja infrastruktuuri piisavus (puhkekoht, WC, lõkkekoht, laudtee, rajakate jms) Puhkekohad olid olemas, WC samuti, aga viimase puhtus võiks parem olla. Kuna telkimisala oli merekaldal, siis kindel rajakate puudus, sai jalutada mööda randa ja puude vahel. Laudtee puudus, oli olemas lõkkekoht. Fotomaterjal WCst: 2) Õpperaja korrashoid (prahistatus, infrastruktuuri seisund, WC puhtus, tähiste korrashoid) Õpperada oli korras
igas Tartu Hansahoovi Teatri humoorikas suvelavastuses. Ta on Tartu Kaitseliidu Akadeemilise Malevkonna üks liikmetest. Ta on osalenud mitme ansambli töös. On kirjutanud mõned luuletused koos Tõnu Trubetskyga. Looming Luulekogud 1989 "Merca by air mail" 1989 "Mercamerka" 1998 "Vana libu hommik" 2005 "Hele häärber" 2007 "Narrivile" Raamatud 2009 "Mees" Rollid teatris Võõrasema vennad Grimmid, Laur Kaunissaare "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" Taarka Kauksi Ülle "Taarka" (2005) Hamlet William Shakespeare "Hamlet" (diplomilavastus Dominiiklaste kloostris, 1987) Nõid Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) mänginud telelavastuses "Soo" (1992) ja teleseriaalis "Kelgukoerad" Tunnustused 1988. a. Panso preemia 1997. a. Lauteri preemia 1998. a. Eesti Teatriliidu parima naisnäitleja aastapreemia 2004. a. Eesti Teatriliidu parima naiskõrvalosa aastapreemia Merca on punkluule esindaja. Tekkis 1980. lõpul
• Kord külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, mis nägi välja väga naljakas ja tõepärane ühteaegu • Onu soovitaski poisil kuntsnikuks hakata • Poiss oli hämmeldunud – kas tõesti saab ka joonistamisega leiba teenida, kas piltide tegemine võib olla elukutse? Algusaeg • Lüliti perioodi näitustest kirjutades kasutab Võru poetess Kauksi Ülle noorkunstniku kohta nimetust Navitrolla • 1990.a. ei lähe hästi, pole müüdud ühtegi pilti, töövahendeid napib • 1991. samuti läbimurret ei toimu, ideed head, tehniline tase annab soovida. • Navitrolla mõistab, kunstnik peab ise looma ja arendama oma tehnikad ja ideestiku • Saanud esimesed rahad oma müüdud piltide eest kolib ta Tallinna Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Looming •On viljelenud maali, graafikat, tegevuskunsti
Kui gümnasist tuppa jõuab siis läheb ekooli oma õppimist vaatama, kuna päevikut ta see aasta enam ei oma. Avastades ,et Internetil on katkestust siis otsustab ,et jätab kõik homseks ,et küll on keegi , kellelt saab maha kirjutada ja veedab natukene aega televiisori ees ja siis lõpuks enne kella ühte öösel otsustab ta magama minna. Helen Kauksi 11c
Viigingid Referaat Kauksi PK 5.kl 22.04 Esimesed viigingid olid Skandinaavias. Taani, Norra ja Rootsi. Viikingeid nimatetakse ka normannideks. Vahel aga ka kutsutakse neid ka norrameesteks või põhjameesteks. Nad kõnelesid vananorra keelt . See aga kujunes taani, norra, ja rootsi keeleks. Skandinaavia tähestiku nimi on futhark ja selles on 16 tähte. Viiginkitel polnud koole ega ülikoole. Tarkused õppisid lapsed vanematelt. Isad õpetasid
Eesti oma andekate lauljate esituses. Lauldi selliseid hitte nagu ,,I Will Always Love You", ,,I Have Nothing", ,,I Wanna Dance With Somebody", ,,Greatest Love of All", ,,How Will I Know" ja paljud teised. Eesti lauljad kes seal üles astusid olid andekad ja kogenud lauljad, tõsi küll, et mõni oli küllaltki noor. Laulsid: Dave Benton, Birgit Õigemeel, Kristjan Kasearu, Rosanna Lints, Kaire Vilgats ja Kare Kauks. Esines ka väiksema rolliga Kare Kauksi tütar. Lisaks oli ansambel mida juhtis Raul Vaigla ja WAF koor. Antud sarja kontsert toimus veel Tallinnas Nokia Kontserdimajas 14.04. ja järgmine toimub Pärnu Kontserdimajas 04.05. Pileteid oli pileteid oli 10 Eurost alates kuni 18 euroni. Kuna aga mina ostsin pileti mitte eelmüügist siis minu pileti maksumuseks oli 12 eurot. Mulle endale meeldis muusikalise poole pealt kõige rohkem Rosanna Lintsi laudud laulud ja
"Sanna ja salakütid" eest. * 2008 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Printsess Luluu ja härra Kere" eest. * 2009 Eesti Lastekirjanduse Keskuse Aasta Rosina auhind raamatu "Härra Linnu lugu" eest. Ise või mõne muu autoriga koostöös kirjutatud ning illustreeritud raamatud * Piret Raud "Kataleena isemoodi juuksed" 1995 * Piret Raud "Ernesto küülikud" 2004 * Peeter Volkonski ja Piret Raud "Onu Volgi värsiaabits" 2004 * Kauksi Ülle, Piret Raud, Kerttu Soans "Hääd ööd! : emade õhtujutte : 23 juttu" 2006 * Piret Raud "Sanna ja salakütid" 2006 * Piret Raud "Printsess Luluu ja härra Kere" 2008 * Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2009 *Piret Raud "Emma roosad asjad" 2010 Teost on võimalik kasutada Apple'i elektroonikatoodetes iPad, iPhone ja iPod Touch. Raamatut saab lugeda eesti, inglise ja jaapani keeles. ,,Emma roosad asjad" on mõeldud lastele alates kolmandast eluaastast. See
Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0
2009 Havlitcheck Ödön von Horváthi "Lugudes Viini metsadest" 2009 Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare'i "Kuningas Richard Kolmandas" 2009 Don Juan Rein Paku "Don Juanis" 2010 Mees, kelle nimi ei ole Michael Conor McPhersoni "Rummis ja viinas" 2011 Kirjanik Kõrend Eduard Vilde "Tabamata imes" 2011 Paulo Yves Jamiaque'i "Härra Amilcaris" 2011 Kolla, Peko ristiisa ja truuska (isamees) Kauksi Ülle "Pekos" 2011 Mervyn Martin McDonaghi "Kadunud käes" Teistes teatrites 2002 ajakirjanik Kägu August Kitzbergi "Suures kosjasõidus ümber Eesti" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) 2002 Istvan Kadar Ferenc Molnári "Liilias" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) 2003 Don Leonard Gersche näidendis "Liblikad on vabad" (Eesti
eiki koos Tarmo Roosimöldriga loovad mitteametliku kunstnikerühmituse Lüliti üliti protestib ametliku kunstiideoloogia vastu 989/90 toimub esimene Lüliti näitus Nõukogude tänava ateljees äituste kõrvale loodi ka performantse (kukkede tapmine) NAVITROLLA L üliti perioodi näitustest kirjutades kasutab Võru poetess Kauksi Ülle noorkunstniku kohta nimetust Navitrolla 1 990.a. ei lähe hästi, pole müüdud ühtegi pilti, töövahendeid napib 1 991. samuti läbimurret ei toimu, ideed head, tehniline tase annab soovida.
Helen Kauksi 11c Bartolomeu Dias Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernão de Magalhães Umbes 1450-29.05.1500 Portugali meresõitja ja maadeavastaja 1488 purjetas Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatippu Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu. 1841.aastal saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme Avastati ,et tee Indiasse on vaba Dias hakkab tagasi sõitma Tagasi teel 1488 aasta mais silmas Hea Loo...
Nivelleerimiskäikude sõlm- ja lõpp-punktid kindlustati fundamentaalreeperitega, mida oli 23 (kõrgusmärke kokku 1151). Seinamärkide keskmiseks vahekauguseks oli 10-15 km ning seinareeperitel 1,5-2 km. Võrreldes jooniseid (Geodeet nr 21 joonis 2 ja Geodeet nr 41 joonis 1), siis on näha, et viimase nivelleerimise puhul on rajatud uusi nivellerimiskäike Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele ning on tihendatud ka teisi Eesti piirkondi. Näiteks on täiendavad käigud rajatud Rakke ja Kauksi, Räpina ja Kanepi, Mõisaküla ja Häädemeeste ning Aluste ja Viljandi vahele. Samuti on kõrgused mandrilt üle kantud Hiiumaale. Rannikualadele rajatud käigud on eelkõige vajalikud uurimaks maapinna tõusu. 3. Millest lähtuti nivelleerimiskäikude ja reeperite asukohtade projekteerimisel? Fundamentaal- ja pinnasereeperite asukoha valikul lähtuti reeperite pikaajalise säilimise vajadusest. Arvestati asukoha geoloogilist struktuuri ning pinnase omadusi.
Meresuu Spa&Hotell on kindlasti väga hea puhepaik kõigile ja kaunis männimetsaga ümbritsetud koht. http://www.youtube.com/watch?v=pY568jUTTI4&feature=player_embedded tutvustav video. Ida-Virumaal on veel igasuguseid külalistemaju, hostele, hotelle, puhkemajasid jne aga kirjutasin siis kahest suuremast,tuntud ja põhilisestest puhkepaikdest Ida-Virumaal. Ida-virumaal Narva-Jõesuus on väga märkimisväärne ilus, Eesti pikim liivarand. Suvitus kohtadeks on kindlasti Peipsi äärne ja Kauksi. Ida- Virumaal on palju vaatamisväärsusi, näiteks Valaste juga, Kiviõli Tuhamäed ja Narva Linnus. Toila Spa&Hotel Meresuu Spa&Hotell
· Hareton Earnshaw Emily jane Bronte "Vihurimäe" (2008) · Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare ,,Kuningas Richard Kolmas" (2009) · Don Juan Rein Pakk ,,Don Juan" (2009) · Kirjanik Kõrend - Eduard Vilde "Tabamata ime" (2011) · Bob Robin Hawdon "Sviit" (2008) · Mees, kelle nimi ei ole Michael - Conor McPherson "Rumm ja viin"(2010) · Paulo - Yves Jamiaque "Härra Amilcar" (2011) · Kolla, Peko ristiisa ja truuska (isamees) - Kauksi Ülle "Peko" (2011) · Mervyn - Martin McDonagh "Kadunud käsi" (2011) 5 Olulisemad rollid mujal · ajakirjanik Kägu August Kitzberg "Suur Kosjasõit ümber Eesti" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater, 2002) · Istvan Kadar Férenc Molnar "Liilia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater, 2002)
kalatööstusettevõte on aktsiaseltsi "Peipus Fish" Kallaste kalatehas. Venemaal on tähtsamad kalurikülad Vetvennik, Ostrovtsõ, Samolva, Terebistse, Ostrov-Zalit, Kulje ja Budoviz, kalatehased asuvad Gdovis, Kruppis ja Stsiglitsõs. Erakordselt tähtis on Peipsi kui Põhja-Eesti ja Tallinna tuleviku veevaru. Järvel tegutsevad kala-(talvine sikutipüük) ja purjespordiharrastajad. Peipsi liivarikkal põhjarannikul asub rohkesti puhkekohti (tuntumad suvituskohad on Rannapungerja, Kauksi ja Uusküla). Kallastel paljandub (kuni 11 meetri kõrguselt) devoni liivakivi (Looduskaitse all). Peipsi kaudu kulgeb Tartu-Pihkva laevaliiklus Peipsi kui piiriveekogu Läbi aegade on Peipsi järv kui piiriveekogu olnud tähtis poliitiliselt ja sõjaliselt (Jäälahing, Vabadus- sõda, II maailmasõjas 1941. Ja 1944. Aasta operatsioonid). Peipsi on olnud Muinas-Eesti ja Novgorodimaa, Vana-Liivimaa ja Venemaa,
Sagadi mõisakompleksi keskmes paelub pilku mõisa härrastemaja, mis on sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga. Kompleksi muudab haruldaseks tema terviklikkus: suur kõrvalhoonete arv korrastatud teede, alleede, pargi ja tiikidega. Kompleksi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus - RMK. Sagadi metsakeskuses toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell ja restoran. Praeguseks on Sagadist kujunenud tuntud loodusharidus-, kultuuri- ja turismikeskus. Majutus Kauksi puhkeküla Pakutakse meeldivat puhkust Peipsi järve kaldal Kauksis, kus saab peatuda 2-ja 3- kohalistes suvemajakestes. Pesemisõimalused ja WC asuvad eraldi majas. Kui kõht läheb tühjaks saab keha kinnitada 80-kohalises söögisaalis, kus on lihtsad ja kodused toidud või külastada baari ja müügipunkti. Lisaks rannas päevitamisele ja ujumisele saab tegeleda spordiga, selleks on olemas võrkpalliplats ja laenutada saab ka sulgpalli, lauatennist ning sõudepaati
25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Andrus Kivirähk, Kauksi Ülle, Mart Kivastik, Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine.
Pank kulutava tegevuse tagajärjel monoliitsesse aluspõhjakivimisse kujunenud järsak - paljud Eesti rannad on kulutusrannad 2) KUHJAV TEGEVUS: - laugrannad - vesi läheb aeglaselt sügavaks - lainetel on väike kulutav võime, sest nad kaotavad oma energia vast põhja hõõrdudes - tekivad rannavallid- kuhjunud materjalist kujunenud rannajoonega paralleelsed settevallid - tekivad ka rannabarrid veealused vallid (nagu Kauksi rannas et läheb sügavaks ja siis jälle madal) - võib toimuda setete pikiränne setted liiguvad rannajoonega paralleelselt Maasäär- valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees · Ajuvesi kõrgvesi, mida põhjustab ühesuunaline tuul · Paguvesi madal vesi, tuul lükkab vee tagasi · Rannavall tekib tormidega ja koosneb kiviklibust. Max 1m kõrgune 4 5
lõpplahendust, mis kasvab loogiliselt välja teose sündmustikkust, nimetatakse puändiks (L.Tungal. Siil Felix ja kriminaalne loomaaed, 2005). Kordus-kunstiline kujund, hääliku, sõna, väljendi, värsirea, episoodi vm kunstikavatsusliku kordamine. Sõnakordused on nt anafoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide alguses: Ema, ae, ema, mis sa mõtled seal?/ Laps, hei, laps, on uni mul peal./ Ema, ae, ema, üks film tuleb hea./ Laps, elukinogi täis on mu pea-Kauksi Ülle, Õhtul koos emaga) ja epifoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide lõpus: Käsi mu peos, / väike käpik mul kõvasti peos, / koos me akende taga./ Ärevus näos, / ootsärevus näos, / täna lapsed ei maga.- M.Linnamägi. Lumises linnas.) Häälikukordused on nt alliteratsioon (konsonantide kordus sõna algul), assonants (vokaalide kordus sõna algul) ja riim . Kordused on ka refrään ja parallelism. Stiilivõttena esineb kordust rohkesti luules ja folklooris
komöödilisel moel. Mängud dokumentaalsusega (Urmas Vadi produktiivsemaid kirjanikke. Säilitanud teatri ja kirjanduse positsiooni korraga. ,,Georg" (2005) lugu Georg Otsast. Pöörane ajalootöötlus. ,,Ballettmeister" (2009). Isikulooline triloogia: ,,Peeter Volkonski viimane suudlus" (2010), ,,Rein Pokk otsib naist!" (2011), ,,Rudolf Allaberdi Testament" (2012), ,,Kus sa oled, Juhan Liiv?" (2014). Võrukeelse näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil, Kauksi Ülle jt) Kõiv tegi avalöögi, Kauksi Ülle kirjutas mõne näidendi 90ndatel, uuel sajandil tekste rohkem. Kauksi Ülle fenomen võru ja seto keelses kirjanduses, mis algas näidendiga ,,Taarka" (2004), filmiversioon 2008. 2006 (2011) ,,Peko" koos Olavi Ruitlasega (+Siret Paju ja Ain Mäeots)). ,,Obinitsa" 2015 (+ Ain Mäeots). Näidendite raamat ,,Kuus tükkü" (2006). Raske lugeda tema näidendeid, sest need on poolenisti laulumänguks kirjutatud, puudub tekstiline iseseisvus.
Kuigi mõnikord võib see olla raske ja kaheti mõistetav. Kohati on tema luules märgata viha ning kurbust, kuid siiski ei puudu sealt ka tundelüürika. 4 Üldiselt jättis luulekogu "Vari ja viisnurk" mulle positiivse mulje, kuigi algul suhtusin sellesse eelarvamustega. Karl-Martin Sinijärvel on ilmunud kaheksa isiklikku luulekogumikku ja koos teiste autoritega mitmeid ühiskogumikke. Ta moodustas koos Kauksi Ülle, Valeria Räniku, Sven Kivisildniku ja Jüri Ehlvestiga kirjandusrühmituse Hirohall ning lõi ka kaasa Tartu etnofuturismi liikumise algatamises, mille nimigi on algselt tema mõte. Kirjandusuurija Piret Viires näeb Sinijärve pikas luuletajakarjääris üleminekut esimestest sürrealistlikest, futuristlikest ja rockitaustalistest luuletustest ning keeleeksperimentidest argisemate ja isiklikema luuletuste poole ehk „mässumeelt ja ajastutevahelist intertekstuaalset
.......................................8 Kokkuvõte.........................................................................................9 Kasutatud materjalid...........................................................................10 2 Sissejuhatus Eestis on väga palju häid luuletajaid. Paljud neist on läinud juba manalateele ja paljud alles leiavad omale kohta eesti kirjanduses. Sellised nimed nagu Doris Kareva, Juhan Viiding, Kauksi Ülle ja paljud teised, on paljudele eestlastele tuttavad. Neid teatakse nimepidi ja ehk on mõni luuletuski pähe kulunud. Ka kaasajal on väga palju noori luuletajaid, kes üha rohkem tuntust koguvad. Üheks nendest on noor luuletaja Andra Teede, kelle loomingust püüan ülevaate anda. 3 Luuletaja elulugu Andra Teede on sündinud 23. septembril 1988. aastal. Ta kasvas ülesse Tallinnas, kuid praegu on tema elupaigaks Tartu
Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi äärtel puud, keskosas on kaugusest paistev tempel, varemed, kaljud, mäed. Kunstiteosed olid üles ehitatud sümmeetria reeglite järgi, esiplaanil oli stafaaz väikesed inimfiguurid, loomad. Constanze Elisabeth Marguerite von Wetter-Rosenthal (18. aprill 1872 Härgla mõis 14. juuli 1948 Othmarschen, Hamburg) oli baltisaksa skulptor ja graafik. Constanze von Wetter-Rosenthal sündis Härgla, Kauksi ja Kernu mõisniku Hermann Ferdinand Gotthard von Wetter-Rosenthali ja Olga Cäcilie Justine Viktoria von Roseni tütrena. Tema valmistatud on Aleksander I ja George Frederic Parrot pronksreljeefid, mille asukohaks on Tartu Toomemägi, sealsed sillad. Ta esindas esimest Eesti Vabariiki Berliini olümpiamängude võidukarikate konkursil skulptuuriga "Sihile". Kunstnik veetis nooruspõlve ja hilisemad eluaastad Pirgu mõisas. Kasutatud kirjandus: Marju Liidja, Baltisaksa maalikunst 19. saj
Kaarma maalinn – Saare maakond Kaarma vald Kalana linnamägi ehk Otissaare linnamägi – Jõgeva maakond Pala vald Kalina soolinnus – Jõhvi kihelkond – Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Kantsimäe linnusease - Rapla maakond - Märjamaa vald Karitsa Juprimägi Karksi lossimägi Karuse linnus ehk Vatla linnamägi – Karuse kihelkond – Lääne maakond Hanila vald Karula linnamägi ehk Rebase linnamägi - Valga maakond Kassinurme linnus Kauksi linnamägi Keava linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keava Võnnumägi ehk Keava II linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keblaste Taramägi – Pärnumaa Keedika linnus Kihelkonna maalinn Kirumpä linnus Kiviloo linnus Kivivare linnamägi Kloodi Pahnimägi – Rakvere vald Kongla linnamägi - Viru-Nigula vald Kuigatsi linnamägi Kullamaa linnus ehk Rohumägi – Lääne maakond Kureküla linnamägi – Põlva maakond Räpina vald
Seto Lauluimä mälestusmärk, mis püstitati 1986. aastal IV Setu Leelopäevadel. See mälestusmärk on kõigile sealsetele kuulsatele lauluemadele, eeskätt Hilane Taarka (1856 1933), Miko Ode (1864 1924), Irö Martina (1866 - 1947) . Lisaks on lauluema kuju ümber mitmeid mälestusmärke armastatud leelotajatele (Seto Lauluema monument... 2009). Hilana Taarkast tehti ka 2008. aastal film, mis põhineb Kauksi Ülle kirjutatud näidendil ,,Taarka", mida võis näha Obinitsas seto seltsimaja õuel aastatel 2005 ja 2006. · Tobrova Lihavõtte e. Ülestõusmispühade tsässon on Tobrova küla peamiseks vaatamisväärsuseks. Tobrova külas on piirkonnas ainukene terviklikult säilinud tüüpiline seto talu - Luikjärve talu. Talu mõned hooned on ehitatud ajal, mil Setomaal saagi ei kasutatud, s.o. u. 150 aastat tagasi ja kõik vajalikud tööd tehti kirvega.
Setude üldarv on ligi 10 tuhat. Setudel on oma päev see on Leelopäev ehk setode laulupidu. Leelopäev on pika traditsiooniga setode suursündmus nn. laulupidu, kuhu tulevad kokku enamus seto leelokoore üle Eesti. Leelopäeval esinevad setu koorid, tantsurühmad ja pillimehed ning külalisesinejad.Ilmub ka ajaleht ,,Setomaa,, ja ilmus ajakiri,,Peko Helü,, mis oli 2006-2009 Obinitsas ilmunud setumurdeline ajakiri. See ilmus kord aastas.Ajakirja peatoimetaja oli Evar Riitsaar ja toimetaja Kauksi Ülle. Rahvarõivad Esimesena haarab seto naise rahvarõiva juures pilku tema rikkalik hõbeehete komplekt, mis kogu oma hiilguses koos erinevate keede ja rahadega võib kokku kaaluda 46 kilo. Suurt kuhiksõlge peetakse abielunaise tunnuseks.Käsitöö on Setomaal alati au sees olnud. Ainulaadne on seto värviline heegelpits, mida kasutati pühaserättide, käterätikute, pearättide juures. Seto tikand on tikitud ornamentidega (põhiliselt romb ja
Kõige esimesed tekstid kirjutasin ikkagi kirjakeeles. Olin aga ja olen ka praegugi kakskeelne. [ - - - ] Olen kogu aja teadlikult lõuna-eesti murrete abil 9 katsunud meie ühiskeelt rikastada nii sõnavara kui ka lauseehituse ja väljendite varal. Ka stiilis ja elutundes üldse, mis tähelepanematult avaldub keeles, on lõunamurdlaste panus oluline." Seega hoiab Kangro võru keelt tallel substraadina oma emakeelse luule tarbeks. Kauksi Ülle kirjutab, et see on eriti tähelepandav varasemas luules, kus luuletused on lausa kergesti võru keelde tagasi tõlgitavad, kuid kaob üsna jäägitult hilisemas loomingus. See on liikumine võru keelest võrukeelse substraadiga eestikeelse luuleni ja edasi emakeelse aluse taandumiseni, kusjuures tausta positsiooni ähvardab sisse võtta võõras keel. See tähendab tühjuse teket kandva pinnase asemele, õieti selle tekke ähvardust, mida kõige ilmekamalt
5. Looming · "Inemise sisu" (Tartu 1998) -Luuletused võru ja eesti keeles · "kaera jaan ja mister propper" (Võro 1999) -Luuletused võru ja eesti keeles · Lasteromaan "Kail" (2000) · "Volli": Metsavelledraama üten vaatusen, viieteistkümnõn pildin (Võru 2004) · "Kroonu" (2005)- Vene sõjaväest rääkiv romaan, 2004. a. romaanivõistlusel 2.koht · "Peko" (2005) Näüdendikäsikiri setode nurmejumnal Pekost- ühistö Kauksi Üllega · "Pristan" (2005) -näidend koostöös Aapo Ilvesega · "Naine" (2009) romaan [Lisa2] Avaldatud kogumikes · "Hea raamat" (Tartu 1998)- NAKi proosakogumik · "Tagasi prügimäele" (kirjastus "Tänapäev" 2000)- Eesti punkluule antoloogia, koostanud J. Rooste · "Viie tunni tee / Five Hours Away" (2001) · "Ime kütken tähe poole kist" (Viljandi 2002)- Eesti murdeluule antoloogia, koostanud Siim Kärner
Odysseuse eksirännakud" Tartu Uus Teater. Praeguseid rolle Vanemuises: Esimene statist, Sõdur (Mati Unt ,,Viimnepäev"), DJ Zlava (Uku Uusberg ,,Karjäär") Juss Haasma Sündinud 23. august 1985 Tallinnas. Lõpetas 2008. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõrgema lavakunstikooli 23. lennu. 2008-2009 oli Ugala teatri näitleja. Pälvis Ugala publikupreemia rolli eest lavastuses ,, Arturi laulud ja aastad". Tema rolle: Erik( ,,Sinul on meretäis hirmu", Eesti Draamateater), Essu (Kauksi Ülle ,,Peko", Vanemuine), Gunnar Graps (Põllu/Annus ,,Raudmees. Odysseuse eksirännakud", Tartu Uus Teater). Lavastused: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Morten lollide laeval". 8 Lavastaja Muusikali lavastajaks on Saksamaalt pärit ROMAN HOVENBITZER. Ta on õppinud 1992-1996 muusikateatri reziid Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkoolis ja Hamburgi Ülikoolis Götz Friedrichi juures. 1996-1999
tõkke taha muundub turbulentsiks Rannalähedased hoovused nurga all randa jõudnud lainetest Soliton – püsivastruktuuriline üksiklaine Sobiva nurga all lõikuvatest solitonidest võib moodustuda hoopis muus suunas leviv ohtlikult järsk laine. Solitonid Madalas vees tuleb solitonilaadseid laineid ja nende lõikumist ette sagedasti Detail Lauri Ilisoni fotost Kauksi rannas [Soomere, Engelbrecht,2006]. Ristlained veepinnal Kivi vette viskamisel hakkavad veepinnal levima ringikujulised ristilained. Esemega, mida vees perioodiliselt üles-alla võngutatakse, saab tekitada konstantse lainepikkusega ringikujulisi laineid. Veekogu pinnal esinevate lainete seaduspärasused on palju keerulisemad. Lainetuse vaatluse kord ja tema iseärasused Lainetuse vaatlused teostatakse järgmises korras:
võimalik mida teha, vahet pole, kas ühist platvormi on või pole (Merle Jääger, Ivari Ivast jt), seltskond on väga heterogeenne. o NAK(noorte autorite koondis), Vile(luuleklubi), Abi-Piirissaare Dalinistlik Kõõl 1988-1991 Horihall – tekib Tartus ja selles on viis. Sellest omakorda kasvab välja Eesti Kostabi-selts, mis on juba laiem ühendus, mis ühendab kunstnikke, kirjanikke jt kultuuriinimesi. o (Kauksi Ülle, Sven Kivisildnik, Valeria Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest) 1989-2000 Eesti Konstabi-$elts (EK$) – Hirohall muutub selle allorganisatsiooniks. Hilisemas faasis muutub ta pigem kirjastuseks. Ühtne esteetika on väga tinglik, kuid võib öelda, et Hirohall on rühmitus, kus genereeritakse kõige jõulisem kirjandusprogramm, mis on päris segane, et seda mitut moodi saaks tõlgendada. Ideeks
5. Teose "Kolmas seto kongress" 9. oktoober 1993 Saateks. Samal kongressil esines ettekandega "Kiil, kultuur ja haridus Setomaal. Seto umakultuur täämbä ja hummõn." 6. Anne Vabarna eepilise loomingu algus 7. Anne Vabarna 120. sünnipääväle mõtõldõh 8. Seto legendilauluq 9. Seto lauluema Miku Ode 10. Setu lüroeepika geograafilisest levikust 11. Setu mõrsjaitkude koht pulmarituaalis 12. Anne Vabarna . Peko laul II 13. Kauksi Ülle Taarka . tõlkinud ja toimetanud Paul Hagu Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust. 5 Setu Kuningriigi Päeva korraldamine Kuningriigi päeval on peaaegu kõik setu traditsioonilisele külapeole omased elemendid: peo korraldab kohalik külarahvas (nüüd koos vallavalitsuse ja sootskaga) , peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite,
- kolmanda järgu majutusettevõte - teise järgu majutusettevõte Esimest järku välja ei anta, sest nõuded on samastatud vastava majutusliigi seadusandlusest tulenevate baasnõuetega. 5.1 Järku omavad ettevõtted: : PÕHJA-EESTI Hara Puhkemaja 2* puhkemaja HARJUMAA www.aivel.ee Paldiski Tuule Kodumajutus 2* kodumajutus HARJUMAA www.tuule.ee Raudsilla Matkakompleks 3* puhkeküla HARJUMAA www.raudsilla.ee Kauksi Puhkemajad 2* puhkemaja IDA-VIRUMAA www.kauksipuhkemaja.ee Vana Olgina Mõis 2* puhkemaja IDA-VIRUMAA www.olgina-mois.ee Toomarahva Turismitalu 2* kodumajutus LÄÄNE-VIRUMAA www.toomarahva.ee Adami Turismitalu 3* kodumajutus LÄÄNE-VIRUMAA www.adami.ee Lammasmäe Puhkekeskus 3* puhkeküla LÄÄNE-VIRUMAA www.lammasmae.ee Eisma Puhkeküla 3* puhkeküla LÄÄNE-VIRUMAA www.landvald.ee Jäägi Talu Kodumajutus 2* kodumajutus JÄRVAMAA www.jaagitalu.ee
fragmentariseerumine ja zanriline avatus; iroonia; keelekeskse modernismi esiletõus. Realismi ja uusromantika taandumine. Draama: prooviprotsessist sõltumatud näidendid (Kivirähk, Jaan Undusk, Kivastik jt). Kultuuriloolise näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil. Mängud dokumentaalsusega (eriti sajandi esimesel kümnendil). Võrukeelse näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil, Kauksi Ülle jt) Kõiv tegi avalöögi. Poliitilise teatriteksti tähtsustamine. Autorid: Jaan Undusk ( märgiline novell-romaan sel perioodil ,,Kuum" (1990). Seostub Undiga (proosa lahtimängimise moment). Intertekstuaalselt ja keeruliselt läbikirjutatud romaan. Olulised ka näidendid: 1999 Goodbye, Vienna (Gertrud); 2003 Quevedo; 2008 Boulgakoff. Jüri Ehlvest kuulus kirjanik 1990ndatel, ilma, et tal oleks ühtegi raamatut
Galerii kogudes on oma loominguga esindatud: Ivanov Aleksandr (mari kunstnik), Dõrin Juri (erza kunstnik), Mikushev Pasha (komi), Rjabov Pjotr (erza), Kostabi Kalev-Mark, Lauritsa Piitre, Toom Malev, Kalve Toomas, Margna Epp, Kiisson Lembit, Kuusing Mati ja Toomas, Riitsaar Evar, Riitsaar Raili, Gulk Albert, Navitrolla, Jürise Erki, Kalde Ove ja Kalde Kalli, Puhvel Tuuli, Ijavoinen Eero, Kahusk Salme, Kahusk Päivi, Kahusk Maali, Kauksi Ülle. Algselt oli hoone Ivan Kalju maja. Ivan Kalju peres oli veel naine Kati ja nende kuus last Anna, Maria, Alli, Sonja, Olli ning Alli poeg Mihkel. 1933. aastal ehitati majale teine korrus. Ivan asutas majja kaupluse. Müügil oli kõik vajalik majapidamiskaup, enamasti rauakaubad. 1940. aastal kauplus natsionaliseeriti, pererahvas tunnistati kulakuks, poeg Mihkel tapeti ning 1949. aastal osa perest küüditati. 1945. aastal pandi majja Obinitsa külanõukogu kantselei
annaabi.ee 
