Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis.Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis.Töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Looming- Paralleele võib tõmmata Piibliga(Juudit) Palju on autobiograafilist ( ,,Tões ja õiguses"on Andrese prototüübiks Tammsaare isa, Pearu aga on nende naaber J.Sikenberg, härra Maurus on Hugo Treffner,arvatakse et naistegelaste suhete kujutamisel kasutab omaenda kogemusi)Oluliseks peab mõistust ja tundeid.Matsi ja vurle käsitlus. Loomingu I pe...
Betti Alver (23.11.1906-19.06.1989) Kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik sündis Jõgeval raudteelase perekonnas. 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi. 19241929 õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga «Vaene väike», teos «Tuulearmuke»sai 1927. aastal «Looduse» romaanivõistlusel II auhinna. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast, ta kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu, luuleühingu Arbujad liige. · Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks,rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. ( ,,Korallid Emajões" ) Paljud Alveri luul...
· Õppis erinevates LõunaEesti koolides · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna · Osales Vabadussõjas · Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) · 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind Esimene loominguperiood · Esimesed värsid 1908. a · Sümbolistlikud ja futuristlikud katsed · Nooruslüürika kolm peamist aineala: · Armastus · Kaasinimene · Jumal Armastusluule · Jõulised ja küllaldased tundeseisundid Nooruklikkud tundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist · Silmapaistvamad saavutused: Lüüriline armastusromaan 10st kirjast Ingile Ajaluule · Talihari"
aastal, oli tragöödia Leubald. Fakte tema elust 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1834-1837.aastal töötas ta Magdeburgi ooperiteatris direktori ja dirigendina. 1837-1839. aastal oli ta Riia ooperiteatri kapellmeister. 1876. aastal avati Richard Wagneri ooperiteater. Esimene loominguperiood (18331842) Esimene loominguperiood algas 18331834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Beethovenile ja Mozartile on saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub rahvuslik ooper. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld (William
MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923
18 aastaselt Leipzigi Ülikooli muusikat õppima Õppis samal ajal ka Theodor Weinlingi juures kompositsiooni Tööaastad (1833-1849) Aastast 1833 koorijuht ja kapellmeister Würzburgis. 1834 muusikadirektor ja dirigent Magdeburgis. 1837-1839 Riia ooperiteatri muusikadirektor. 1839-1842 Pariisis, seal raske olelusvõitlus. 1842-1849 Dresdeni ooperiteatri kapellmeister. Looming Esimene loominguperiood (18331842) Teine loominguperiood (18421854) Kolmas loominguperiood (18541882) Adolf Hitleri lemmikhelilooja Wilhelm Richard Wagner-Flight of the Valkyries Tänan kuulamast!
(William Shakespeare'i komöödia järgi) · 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto. Click to edit Master text styles Second level Third level Teine loominguperiood(1842-1854) Fourth level Fifth level Teine loominguperiood oli nii-öelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. · 1841. aastal valmis ooper Lendav hollandlane. · 1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi. Click to edit Master text styles Second level
väga suur tähtsus. 1817. aastal kolisid Dresdenisse ja tänu võõrasisa tööle puutus Richard kokku teatrimiljöö salapärasustega. Tema kiindumuseks sai kirjandus. Erilist huvi tundis antiikkirjanduse vastu. Lemmikuks oli Shakespeare. 1829. aastal läheb Wagner Leipzigi gümnaasiumisse, kus omandab teadmised kompositsioonis, kuulab kontserte ja tutvub kuulsate kirjanike draamadega Goethe, Schhiller, Shakespeare. Õppis ka viiulit ja klaverit. 1. LOOMINGUPERIOOD - Kirjutas 1. ooperi "Haldjas". Selles teoses ei ole veel isikupära, palju on Weberi mõjutusi, ning samuti itaalia ooperi mõjud Tutvus nii itaalia kui prantsuse ooperiga. 1839-1842 elas Pariisis, kus teda saatis pidev ebaõnn. Ooperit lavastada ei õnnestunud, kuna igal pool öeldi viisakalt ära. Elas juhutöödest ning tihti vaevles rahapuuduses. 2. LOOMINGUPERIOOD See oli reformieelne periood. Ütles lahti kõikidest eeskujudest, püüdes leida saksa ooperile originaalset teed
õigusteadust, kuid juristidiplom jäi saamata, sest ta haigestus tuberkuloosi. Edasine elukäik 1903-1907. aastal oli ajakirjanik Tallinnas ("Sõnumed", "Teataja"), 1912. aastal oli Kaukaasias tervist parandamas, 1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikus, 1914-1919 Koitjärve periood ja 1919 kolis Tallinnasse. Tammsaare abiellus 13. märts 1920. aastal Käthe Veltmaniga ja 17. veebruar 1921. aastal sündis tütar Riita ning 17. november 1928. aastal poeg Eerik. I loominguperiood (1900-1908): debüteeris 1900. a jutustusega "Kilgivere Kustas", 1900 jutustus "Ärakadunud poeg", 1901 jutustus "Mäetaguse vanad", 1902 jutustus "Kaks paari ja üksainus", 1902 võttis kasutusele pseudonüümi Tammsaare ja 1903 jutustus "Noored ja vanad". II loominguperiood (1908-1920): 1909 "Noored hinged", 1908 "Pikad sammud", 1910 "Üle piiri", 1915 "Poiss ja liblik", 1917 "Varjundid" ja 1917 "Kärbes".
Leipzigis 18271833 Aastatel 18281831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. Ta kirjutas klaveriversiooni Beethoveni 9. sümfooniast, klaverisonaate ja orkestriavamänge kuna kuulis 1828. aasta alguses esimest korda Beethoveni sümfooniat ning sellest heliloojast sai talle oluline inspiratsiooniallikas. 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia Cduuris. Looming Esimene loominguperiood (18331842) Richard Wagner kirjutas oma esimese ooperi Haldjas. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit. Wagner leidis, et tänu L. Beethovenile ja W. A. Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld. 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Teine
1838. aastal kirjutas ta seal ooperi "Rienzi" teksti ja alustas sellele muusika loomisega. 1839. aastal kaotas Wagner muusikajuhi ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer". Looming: Esimene loominguperiood Esimene loominguperiood algas 18331834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von Weberi mõjutusi. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on
aastal) oma esimese katsetusega näitekirjanduses. See tragöödia teos oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethe'st mõjutatud. Teose valmimise järgselt otsustas ta panna oma loo muusikasse ning veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde · Theodor Weinling otsustas Wagneri õpetamise lõpetada, kuna väidetavalt polnud tal Wagnerile enam midagi õpetada Looming · Esimene loominguperiood algas 1833 ning lõppes 1834. Selle aja jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. Teoses puudus veel isikupära, ning on palju Carl Maria von Weberi mõjutusi · Teine loominguperiood, mis oli aastatel 1842 kuni 1854 oli nii-öelda reformieelne periood. Wagner ütles lahtis eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ehk siis teose sõnad ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe
Oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige Ajakirja "Varamu" toimetaja Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile Osales Vabadussõjas Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920) Äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega Esimene loominguperiood Esimesed värsid 1908.aastal Nooruslüürika kolm peamist teemat olid: armastus, kaasinimene ning jumal Sümbolistlikud ja futuristlikud Teine loominguperiood Isamaaluule Armastusluule Mõtteluule Poliitiline võitlusluule Visnapuu luulestiil Luule on viisirikas Lõunaeestilised murdekujud Poeetilised vabaduse Liialdavad poeetilised kordused Tema hoiak on isamaaline Armastusluule Luuletaja kasutab naisenimesid (Maria, Ene, Alaea, Ing) Üks tema silmapaistvamaid saavutusi on
..........................................................................5 Wagner Pariisis. 1839-1842......................................................6 Dirigendina Drestenis. 1842-1849................................................7 Pagulasaastad. 1849-1864.........................................................8 Taas kodumaal ja Sveitsis. 1864-1883...........................................9 Looming............................................................................10 Esimene loominguperiood (18331842).....................................................10 Teine loominguperiood (18421854)..........................................................10 Kolmas loominguperiood (18541882).......................................................11 ,,Lendav Hollandlane"..................................................................................12 Kasutatud lingid........................................................................................13 Lisa...........................
Linalakk - tütarlaps. Kõige esimene impressionistlik muusikateos Fauni pärastlõuna. EKSPRESSIONISM Levis 20. saj esimesel kümnendil Kesk euroopas (keskmeks saksamaa, austria). Ekspressionismi allikad: 1) 19 saj toimunud industrialiseerumine ja kiire linnastumine, millest tulenes stress 2) huvi alateadvuse vastu (Fraud, Jung) seega kujutab see linlase nihestunud hingeelu. Impressionism kujutab välismaailma, ekspressionism aga sisemaailma. Uus- Viini koolkond: 1) Arnold Schönberg I loominguperiood - tonaalne periood, hilisromantismi mõjud, suur huvi alateadvuse kujutamise vastu muusikas II loominguperiood - atonaalne periood (muusika, kus helistikku ei saa määrata - kõik 12 heli on võrdsed) III loominguperiood - dodekafoonia (kompositsioonimeetod, kus kõik 12 heli reastatakse kindlas järjekorras, korduvad kogu teose vältel samas järjekorras) IV periood ehk hiline periood - religioossus, sügav filosoofiline sisu "Ellujäänu Varssavist"
Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise. Wagner osutas suurt tähelepanu puhkpillidele, kasutas tolle aja kohta väga suurt puhkpillide koosseisu. Tunnustuse muusikuna saavutas ka tema poeg Siegfried Wagner. Esimene loominuperiood Oma esimesel loominguperioodil (1833- 1842) kirjutas Wagner umbes 4-5 teost. Tema kõige esimeseks teoseks oli ooper ''Haldjas''. Teine loominguperiood Teise loominguperioodi(1842- 1854) kuulsaimaks teoseks oli ''Lendav hollandlane'', samuti kirjutas ta veel ooperi ''Tannhäuser''. Lisaks ooperitele avaldas Wagner kaks raamatut: ''Kunst ja revolutsioon'', mis räägib muusikutest ning ''Ooper ja draama,'' mis kõneleb ooperireformist. Kolmas loominguperiood Wagneri kuulsaim teos ''Tristian ja Isolde'' ilmus kolmandal loominguperioodil(1854- 1882). Ta kirjutas veel ooperid nagu ''Nibelungi sõrmus'', ''Nürnbergi meeslauljad''
*Oluline elatusallikas oli tõlkimine kirjanikule Kaukaasias viibimise ajal *Tema meelest oli tõlkimine omamoodi puhkus Tammsaare tõlkes on ilmunud: *O.Wilde ,,Dorian Gray portree" *W.Scott ,,Ivanhoe" jne I Loomingu periood (1900-1908) *debüteeris 1900 a. jutustusega ,,Kilgivere Kustas" (esimene teos) *1900 jutustus ,,Ärakadunud poeg" *1901 jutustus ,,Mäetaguse vanad" *1902 võttis kasutusele pseodonüümi Tammsaare *1903- jutustus,,Noored ja vanad" II Loominguperiood (1908-1920) *1908- ,,Pikad sammud" *1909- ,,Noored hinged" *1910,,Üle piiri" *1915- ,,Poiss ja liblik" *1917- ,,Varjundid" *1917-,,Kärbes III Loominguperiood (1921- 1940) *1921- näidend ,,Juudit" *1922 ,,Kõrboja peremees" *1926- 1933 ,,Tõde ja õigus" *1934 ,,Elu ja armastus" *1935,,Ma armastasin sakslast" *1936 näidend,,Kuningal on külm" *1939- ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Epopöä ,,Tõde ja õigus" Lugu inimese võitlusest I osa -võitlus maaga II osa- võitlus Jumalaga
Jossif Brodski looming Mart Linnas 12a Juhendaja: Ivi Eiche Üldist Loominguperiood 19672001 Luuletusi hakkas kirjutama 18 aastaselt. Poeemid Eleegiad Proosa Näidendid Esseed Teemad Nooruses: võitlus, väärikus, lootus, tulevik. Hiljem : tõsised filosoofilised mõtisklused. Iroonia Stiil Omapärane, huvitav stiil. Paljusõnaline. Kujunditerohke. Matemaatiline täpsus. Mõjutused Velimir Hlebnikov Marina Tsvetajeva Anna Ahmatova Näidendid
Anna Haava teosed olid romantilised, vanamoelist pitserit kandvad, mis mõjub tänapäeval omamoodi salapäraselt ja ligitõmbavalt. (Kareva luulekogu eessõna) Palju andis kaasa isa viiulimäng, luuletused Jakobsoni lugemisraamatus ja ,,Kalevipoeg’’, lapsepõlvekodu on andnud ülevoolavalt suuri looduselamusi, mis hiljem korduvalt vastukõla leides on ta luulet viljastanud. [3] Anna Haava luulet saab jagada neljaks loominguperioodiks: varajane loominguperiood, loominguperiood peale elu pöördepunkti, ,,Lainetele’’ järgnev loominguperiood ning hiline periood. Varajane loominguperiood algab Anna Haava luuletajatee algusega. 1886. aastal suri Emajõe ööbik Koidula ning Haava avaldas oma esimese luuletuse ,,Koidulale’’. Esimesse loominguperioodi mahtus kolm luulekogu: ,,Anna Haava. Luuletused I’’, ,,Luuletused II’ 5 ja ,,Luuletused III’’
Huumoriajakirjas Strekoza ilmub varjunime Antosa Tsehhonte nime all jutustus "Kiri õpetatud naabrile". Sellest saab alguse Tsehhovi esimene loominguperiood, mil ta kirjutas väga kergelt tekste põhjalikult viimistlemata, sest plaanis tulevikus siiski arstiks saada, kuid pidi kirjutama perekonna ainelise kitsikuse tõttu. Esialgu lõi ta humoorikaid lühinovelle, kuid peagi asendus huumor satiiriga. Kui üldiselt olid 19. sajandi vene realistid seisukohal, et inimene on sünnipäralt hea ja kõik halb temas tuleneb ühiskonna mõjudest, siis Tsehhov nii ei arvanud. Ta pärines ise "väikeste inimeste" (väikekodanluse
) Tuglase tegevus ja loomingu iseloomustus Friedebert Tuglas (kodanikunimega Mihkelson) sündis 2. III 1886 Tartumaal Ahja mõisas, õppis Tartus linnakoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis. Alates 1917. aastast võttis aktiivselt osa kirjanduselust, toimetas kirjanduslikke ajakirju, oli korduvalt Eesti Kirjanikkude Liidu esimees, ajakirja "Looming" esimene toimetaja, Eesti Kirjanduse Seltsi esimees, aga ka Soome Kirjanike Liidu ja Londoni PEN-klubi auliige. Suri 15. IV 1971. aastal. I loominguperiood ulatub Esimese maailmasõjani. Revolutsioon äratas Tuglases romantiku, valmis poeem "Meri" ja mässuihast kantud jutustus "Jumalate saar". Samaaegselt valmis ka kriitilis-realistlik novell "Hingemaa". Revolutsiooniline romantism asendus Läänest tulnud uue moodsa kunstivoolu impressionismiga. Mõjud on märgatavad eeskätt novellikogudes "Õhtu taevas" , aga ka varasemas kogus "Kahekesi" , näiteks novellid "Toome helbed", "Suveöö armastus" jt. Läbilõike I perioodi loomingust annab
virtuooslik viiulimäng ja tiivustatud Paganini innustavast eeskujust, otsustas kiiresti saavutada meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne ja sajandi 30-ndad aastad said ta loomingu esimeseks õitseajaks. Puhanguliselt töötava helilooja armastatuimaks instrumendiks oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid. Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne: · Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele. · Sümfooniline muusika ja kontserdid. · Kammerteosed. · Laule umbes 400 (nende hulgas ka laulud koorile ja ansamblile). · Muusikalis-dramaatilised teosed. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime
Juhan Liiv Elulugu ja esimene loominguperiood Juhan Liiv sündis Tartumaal, Alatskivi vallas. Ta sündis 30. Aprillil 1864. aastal, Benjamini ja Marianne Liivi seitsmenda lapsena. Ta kasvas üles koos nelja vanema vennaga, kelle hulgas oli ka teine tulevane kirjanik Jakob Liiv (1859- 1938). Benjamin ja Marianne üritasid oma lapsi jõudumööda koolitada, saates oma nooremad pojad kihelkonnakooli. Samal ajal nägi Marianne kõige rohkem vaeva Juhani kasvatamisel. Juhan oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ja
Lapsepõlv ja õpingud-Imelaps, 3-4 aastaselt hakkas klaverit mängima, 11-aastaselt kirjutas esimese ooperi ja 8-aastaselt esimese sümfoonia. Ta isa oli 18.sajandi parima viiuliõpiku kirjutaja. Haritud ja musikaalsest perest. Kuna nad olid pidevalt reisil, siis põdes Mozart palju haigusi ja õpingud toimusid paljusti matkaklaveril, kõik see on ära jätnud tema normaalse lapsepõlve. Tööaastad-Kaks perioodi. Esimene lapsepõlvest alates kuni 1781.aastani, kus ta läheb Salzburgis piiskopiga tülli 25-aastasena ja ta ei ole alati enda reisidelt õigeaegselt tagasi tulnud ja mis seda piiskopi häiribki, et Mozarti vaimulikud aariad, milles ta on osav, aga tema laulude sisud kipuvad mujale kuna tahab laudlda ilusatele naistele. Ja mis ongi, on see, et kirik tahab vähe vaoshoitumat teost. Teine periood on-1781 läheb ta Viini, on vabakutseline ja hakkab andma eratunde. Viinis on ta koos Salieriga. Mozart ei osanud finantsidega ringi käia, abikaasa hoi...
19531956. aastatel juhatas ta Tallinnas Kunstifondi graafika eksperimentaalateljeed. Looming Ado Vabbe varasemad säilinud tööd pärinevad umbes 1912. aastast. Need olid teostatud tol ajal nii omase juugendlikult stiliseerivas laadis (näiteks kompositsioon "Tants"). Väga suureks eeskujuks oli talle nii enne kui pärast Vassili Kandinsky, keda esimest korda kohtas Narvas, hiljem ka Münchenis. A. Vabbe esimene loominguperiood, mis oli kindlasti lennukamaid kõrgaegu tema kunstilises tegevuses, kestis 1920. aastate keskpaigani. Sajandi teise aastakümne lõpul valitses Vabbe maalitõlgendustes otsekui mosaiikne värviliste kristallide struktuur. Vorm oli täiel määral killustunud. Suuna lähtepunktina võib meenutada tema maali "Kohvikus". Rahutut, mosaiikset värvipinna struktuuri kohtame ka 1924. aastal valminud akvarellis "Arlekiin". See võlub eelkõige oma peenekoelise puna-rohelise värviskaala kasutamisega
Akadeemiline Meeskoor (RAM). Jaroslavlis kirjutas Ernesaks oma higihalja laulu "Mu isamaa on minu arm". Seal samas alustas oma lauljateed Georg Ots. Kunstiansamblite koosseisu kuulusid ka paljud kunstnikud Adamson, Sagrits, Bach, Sannamees, Luhtein. Eesti kunsti Grand Old Man emeriitprofessor Evald Okas on tunnistanud, et just seal Jaroslavlis arenes kõige rohkem tema kompositsioonimeel. Loomulikult oli see keeruline ja vastuoluline loominguperiood. Huvitav fakt on ka see, et kui Eesti esimesed jazz orkestrid loodi vahetult enne Nõukogude okupatsiooni, siis Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Aga Jaroslavlis moodustati eestlaste jazz orkester Rostislav Merkulovi juhatusel, mis peale sõda 1948. aastal keelati siis juba Nõukogude võimu poolt. Nii, et jazzi sai viljeleda paradoksaalselt ainult sõja ajal. Võib julgelt öelda, et just Jaroslavli Kunstiansamblid olid viimase ilmasõja ajal
osatähtsus. Nii on näiteks tema teoses ,,Magnificat" kuulda laulmas koori. Niisiis võib öelda, et Pärdi kaht loominguperioodi eraldab väga suur stiilierinevus. Kui esimese perioodi teosed on energilised, rõhuvad, kriipivad, siis teine periood on pigem hingelise ja õrna muusikaga täidetud. Mulle isiklikult sümpatiseerib rohkem tema teise perioodi looming ehk tintinnabuli-stiili kasutamine, kuna see on rahulikum ning hingelisem. Esimene loominguperiood ei meeldi mulle seetõttu, et on liiga kriipiva ja hirmutava olemusega. Kindlasti aga on inimesi, kes armastavad rohkem just tema esimest, neoklassitsislikku loomingut ning keda jätab külmaks tema tintinnabuli-stiil. Küll aga võib öelda, et Arvo Pärt on piisavalt tuntud ja eestlastele uhkuseks ning kedagi ei jäta tema looming täiesti külmaks.
sündinud näitleja ja dramaturg. Shakespeare kirjutas Elizabeth I ja James I valitsemisajal. Shakespeare'i komöödiad lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest., valitsev teema on armastus. Shakespeare kirjutas peale komöödita veel tragöödiaid (,,Othello", ,,Kuningas Lear", ,,Macbeth", ,,Hamlet") ja tragikomöödiaid (,,Talvemuinasjutt", ,,Tormis", ,,Cymbeline"). Kolm loominguperioodi: varane loominguperiood (,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia"), teine loominguperiood (,,Othello", ,,Kuningas Lear", ,,Macbeth") ja kolmas periood (,,Talvemuinasjutt", ,,Cymbeline", ,,Tormis"). ,,Hamleti" loo algallikaks oli keskaegse ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne ,,Taani kroonika". Tragöödia peamotiiv on surm. Romeo ja Julia lugu on pärit Bandello novellist. Armastuslugu sarnaneb Tristani ja Isolde looga. W. Shakespeare on kirjutanud 154 sonetti
nansse, vrvivarjundeid, valguse vrvimngu. Vrvid pehmed ja pastellsed. Pentatoonika- Jaapani mjud, muusikas tekivad koosklad, palju programmilist muusikat. Kirjanduses smbolism. Baudelaire, Berlaine. Claude Debussy (1862-1918), impressionistlikest heliloojatest kige mjukam, mjutas kiki teisi 20.saj heliloojaid. Nooruses eeskujuks Wagner. ppis Pariisi konservatoorimis, kantaadiga "Kadunud poeg" sai Rooma preemia. Tiendas end 3a Itaalias. Peamised orkestri ja klaveriteosed. 1980dad loominguperiood. Smf preld "Fauni prastluna", ooper "Pelleas ja Melisande". Oli pianist, dirigent ja helilooja. Kirjutas suurele orkestrile kuid klalt vaiksemat muusikat. Suur thtsus lkpillidel, muusika pole rtmiline. Kujundas vlja uue klaverimngustiili. Vastandatakse kaugeid helistikke, palju passaae, meloodilised liinid pikad, arbeetod, detailne pedaliseerimine. Sit "Lastenurk". Maurice Ravel (1875- 1937)- isa prantslane, ema bask. Muusikaline andekus avaldus noorelt
Byron asub kreeklasi ühendama. Revolutsiooniline valitsus nimetab ta Vabastatus Kreeka Kindralkuberneriks. Annetab suuri summasid vägede ülalpidamiseks, relvase ja arstimite ostmiseks. Ta külmetab teel mägedesse ja sureb 19.aprillil 182. Tema süda maetakse Kreekasse, põrm viiakse kodumaale. Kui kodumaale jõuab teade tema surmast , ostetakse ühe päeva jooksul ära kõik tema teosed ja ka raamatukogudest laenutatakse ära kõik tema raamatud. Looming Esimene loominguperiood (1807-1809). Luulekogu ,,Jõulutunnd" (1807) avameelsed (ka piklikud) muljed nooruse armuelamustest. Luulekogu lüüriline kangelane arvustab kõrgseltskonda, tahab põgeneda silmakirjalikkuse ja vale eest koduse Sotimaa mägedesse. (,,Laps olla muretuna veel"). Suhtlemises loodusega püüab leida tervememist hingepiinadest. Armastus ja sõprus pakuvad vaid ajutist lohutust. Eitav retsensioon. Byron vastab satiirilise poeemiga ,,Inglise bardid ja Soti kriitikud"
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil kodus kõige enam kirjandust ja autobiograafilisi andmeid ning Eduard Vilde romaani
.............................................................3 1. Elulugu....................................................................................................................................4 2. Looming..................................................................................................................................7 2.1 Kirjandusliku tee algul...................................................................................................... 7 2.2 II ja III Loominguperiood................................................................................................. 8 Eduard Vilde kirjandus............................................................................................................. 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Lisa 1...................................................................................................................
Goethe, Schhiller, Shakespeare. Õppis ka viiuht ja klaverit. Wagner kuulis Beethoveni ooperit "Fidelio", kus peaosa laulis Wilhelmine Schröder -- Devrient. Wagner satub temast vaimustusse, kuna lauljatar oli laulja ja näitleja süntees. Tol ajal oli see haruldus, sest primadonnad oskasid ainult laulda. Samuti paelus teda Beethoveni jõuline muusika ja Wagner jõudis otsusele, et ka tema peab midagi nii suurt ja üllast korda saatma. 1833--34 algab 1. LOOMINGUPERIOOD -- kuni aastani 1842 Kirjutas 1. ooperi "Haldjas". Selles teoses ei ole veel isikupära, palju on Weberi mõjutusi, samuti itaalia ooperi mõjud. Hiljem kuulis ta uuesti Devrienti laulmas ja ta leidis, et saksa ooper on poolsurnud, hingetu. Tutvus nii itaalia kui prantsuse ooperiga. 1834 -- avaldas artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks, butafoorseteks ja e1uvõõrasteks
On olnud vallaslaps , tunneb koguaeg vajadust ennast isale tõestada , põeb et on teistest kehvem , jätab sügava jälje tema lapsepõlve. Huvi hariduse vastu õhtukoolis 1935-42 Tartu , astus ülikooli ,õppis geograafiat-lõpetas. 1943 Saksa okupatsioon , asuts saksa sõjaväkke , õnnestus põgeneda. Kuulutati välja üldmobilisatsioon Produktiivne kirjanik , 14 novelli paguluses. Ei alusta paguluses vaid varem. · I loominguperiood ,,Tallinna periood" toimub Tallinnas , Hesse tüüpi kujunemisromaanid , keskmes noored mehed , naised väga marginaalsed tegelased · II periood algas novellikoguga , keskmeks ajatu paguluse kirjeldamine. Ütleb: ,, Paguluse all ei mõista ta üksnes sunnitud võõrsilolekut vaid peab tõsiasjaks, et kehtivad ühiskonnavormid jäävad võõraks." Inimene on ellu heidetud , higeseisund pole seotud võõra maa ja inimestega vaid tunneb ennast
klaveritrio, -kvartett ja -kvintett ning klassikaline puhkpillikvintett. Kujunes tüüpilise kosseisuga sümfooniaorkester, milles lisaks koorilaadselt paigutatud keelpillidele mängib 2-ne puhkpillide kooslus: 2 flööti, 2 oboed, hiljem 2 klarnetit, kaks fagotti, 2 trompetit ja 2 cornot (Haydnil ka 4 cornot). Löökpillidest olid kasutusel vaid timpanid. III Kõrgklassitsism ehk Viini klassitsism 1780-1820 Haydn, Mozarti ja Beethoveni küps loominguperiood Väljakujunenud klassikalised zanrid ja vormid leiavad väga isikupärast kasutust. Klassitsism kunstis. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks,
1832. aastal üritas ta saada sisse Milano konservatooriumisse; tal puudusid vajalikud teadmised. Ta jätkas eraõpinguid ning abiellus. 1839. aastal lavastati Milanos tema esimene ooper "Oberto", see võeti koheselt hästi vastu. Sellele järgnes paar ebaõnnestumist. Peatselt suri tema naine. Verdi langes depressiooni. 1842. aastal lavastas ta ooperi "Nabucco", sellega sai ta üle Euroopa kuulsaks. 1843 1844 oli talle viljakas loominguperiood. Komponeeris mitu tuntud ooperit: "Mcbeth", "Luisa Miller". Ta ise dirigeeris neid. 1851 1853 kirjutas ta oma kolm kõige kuulsamat ooperit: "Rigoletto", "Trubaduur", "La Draviata". "Rigoletto" on väga sünge draama, "Trubaduur" on kangelaslik ooper ning "La Draviata" on tundeline ooper. 1859. aastal abiellus ta uuesti (ühe sopraniga). Sel ajal kui ta abiellus hoogustus tema poliitiline tegevus. Selle aja kõige kuulsam ooper on "Don Carlos", mis räägib armastusest.
Tänu sellele õnnestus tal aga käia Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud Isabella kätt paluda. 1429. aastal tõmbus ta tagasi õukondlikust elust ja asus elama-töötama Brüggesse. Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal, ta oli otsitud meister bürgerite seas. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid, sealhulgas ka Itaalias. 3. Loomingust Jan van Eyck oli üks Madalmaade teenekaim ja andekaim kunstnik 15.sajandil ning ühtlasi ka maailma maalikunsti suurmeister, kelle loominguperiood jääb aastatesse 1422-1441. Tema tähtsaimaks teoseks on peetud Genti altarit, mille ta tegi koos oma venna Hubert van Eyckiga ja mis koosneb 24st pilditahvlist. Arvatavasti on see valminud koostöös mõne skolastikuga, sest kuigi 15.sajandi kunstis oli levinud asjadele sümboolse tähenduse omastamine, siis nii keerulist ja raskesti mõistetavat kunsti pole ühelgi teisel meistril. Altarilt võib leida näiteks
ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hingekaaslas ning sõprade kitsas ringis elavnes muidu üksildane noormees peagi. Noor apteekriõpilane kirjutas epigramme, joonistas karikatuure; apteegi tagakambris toimusid tulised vaidluskoosolekud maailma asjade ja kirjanduse teemadel. Ibsen luges sel perioodil tohutu palju, samal ajal alustas ta kreeka ja ladina keele õppimist ning kirjutas eraõpetajale kirjandeid. Kaks neist on tänaseni säilinud:"Iseenda tundmaõppimise tähtsus" ja ,,Tasu peitub töös eneses"
Paganini virtuooslik viiulimäng ja tiivustatud Paganini innustavast eeskujust, otsustas kiiresti saavutada meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne ja sajandi 30-ndad aastad said ta loomingu esimeseks õitseajaks. Puhanguliselt töötava helilooja armastatuimaks instrumendiks oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid. "Liblikad" (1831) , "Sümfoonilised etüüdid" (1834), "Karneval" (1835) , sonaat fis-moll (1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (1837) , "Fantaasiapalad" (1837) , "Lastestseenid" (1838), "Kreysleriana" (1838) , "Viini karneval" (1839) jt. on tema tähtsaimad klaveriteosed sellest ajast. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast 1831 oli pühendatud noorele, samuti tundmatule
lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanHendrik Ibsen ematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt leidis Ibsen hingekaaslas ning sõprade kitsas ringis elavnes muidu üksildane noormees peagi. Noor apteekriõpilane kirjutas epigramme, joonistas karikatuure; apteegi tagakambris toimusid tulised vaidluskoosolekud maailma asjade ja kirjanduse teemadel. Ibsen luges sel perioodil tohutu palju, samal ajal alustas ta kreeka ja ladina keele õppimist ning kirjutas eraõpetajale kirjandeid. Kaks neist on tänaseni säilinud:"Iseenda tundmaõppimise tähtsus" ja ,,Tasu peitub töös eneses"
dodekafoonia; 4)mitu korraga toimivat stiili Alguses teenis Arnold elatist kabareemuusikuna. Ta sai kompositsiooni õppejõuks ning asutas Viini muusikaühingu 1918. Ta läks elama Saksamaale.Schönberg töötas Preisi Kunstide Akadeemias. Arnold oli sunnitud emigreeruma USA-sse, sest ta oli juut (30.ndatel hakkas natsidevastane liikumine, mis sundis teda oma rahvuse pärast lahkuma). 1) Tonaalsuse loominguperiood (~kuni 1905) Arnold lähtub Saksa hilisromantismi traditsioonist. „Kirgastunud öö“-palju kromatisme (pooltoonidega mängimine). Schönbergi ainus sümfooniline teos on „Pelleas ja Melisande“ – kõlalised sarnasused Straussi ja Mahleri loominguga. Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ – teos 5-le solistile, jutustajale, passiivsele 4-le koorile ja sümfoonia orkestrile. 2) Tonaalsuselt üleminek atonaalsusele (1905-1908 tonaalsus; 1909-1913 atonaalsus)
kummardamise pildil. 1429. aastal tõmbus ta tagasi õukondlikust elust ja asus elama ning töötama Saksamaale Brüggesse. Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal, ta oli otsitud meister bürgerite seas. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid, sealhulgas ka Itaalias. Ta oli abielus Margaretiga ja neil oli kaks last. Ta oli üks Madalmaade teenekaim ja andekaim kunstnik 15.sajandil ning ühtlasi ka maailma maalikunsti suurmeister, kelle loominguperiood jääb aastatesse 1422-1441. Eyck oli ka silmapaistev portretist ning teda võib pidada üheks portreekunsti kui iseseisva kunstizanri rajajaks. Portreed oli tavaliselt neutraalse tumeda taustaga, kujutatava pea oli pöördes vaatega vasakule. Nägu oli tavaliselt tugevalt valgustatud, nii oli seal eriti hästi näha valguse-varju mängu. Isikud portreedel on endasse tõmbunud ja uuriva või skeptilise pilguga ning sealt ei olnud võimalik nende sisemaailma kohta midagi välja lugeda
hariduseta) Rimski-Korsakov nõustus teda heliloomingu vallas juhendama. Varasel perioodil valmis Igoril sümfoonia Es-duur (helikeeles on Tsaikovskit ja Glazunovi sees). Glazunov oli helilooja õppejõud, kes aitas andekaid inimesi. 1910. viibib Stravinski sagedamini Prantsusmaal. 1939. (teise maailmasõja eel) olid maailmas pinget ning Igor kolis USA-sse pingete eest. Stravinski looming: 1)Vene periood; 2)Neoklassitsistlik periood; 3)Seeriatehnika periood Üldjoontes langes loominguperiood kokku keskkonnaga, kus ta viibis. 1) Vene looming lähtub rahvuslikest traditsioonidest ja tehnikast. Selle perioodi viimane teos on ,,Sõduri lugu". 2) Neoklassitsistliku perioodi esimene teos: 1920. ballet ,,Kultsinella" ja viimane teos ,,Elupõletaja tähelend" (1951). 3) USA-s dodekafoonia ja seeriatehnika periood tonaalsus kaob, helistik kaob ja tuleb noodist paik panna kõik, nii et ükski noot ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud helid
Henri de Toulouse-Lautrec Henri de Toulouse-Lautrec sündis 24.novembril 1864 Prantsusmaal ja suri 9.septembril 1901 Malromes Pariisis. Ta oli prantsuse impressionistlik kunstnik. Kuulasimaks sai ta Moulin Rouge reklaamplakatiga. Elukäik Henri de Toulouse-Lautrec sündis Prantsusmaal Lõuna-Püreneede põhjaosas Tarni departemangus Albi linnas. Ta pärines vanast aadlisuguvõsast, kes kunagi oli väga prestiizikas, kuid oli oma prestiizi suurel määral kaotnud. Tema vanemateks olid krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec ja krahvinna Adele de Toulouse-Lautrec. Henri veetis oma lapsepõlve Bosci lossis ja Celeyrani lossis Narbonne'i lähedal. Henri murdis 13-aastaselt vasaku jala ja 15-aastaselt parema jala. Kuna ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuudulikuse all, siis tema jalgade kasv jäi seisma. Tema ülakeha oli normaalses suuruses, kuid jalad palju lühemad kui täisealisele mehele omased. Tema pikkuseks oli 150 cm. Kuna tal oli see puue siis algu...
oluliselt noore Puskini vaateid. Peterburiaastad (18171820) poliitilise ja kirjandusliku elu keerises. Pagendusaastad Lõunas (18201824) on romantismi õitseaeg Puskini loomingus. Byron saab Venemaa noore põlvkonna ,,mõtete valitsejaks". Pagendusaastad Mihhailovskojes (18241826) kujunesid loominguliselt pöördelisteks. Hüvastijätt romantismiga. Ajalooga seonduvad probleemid. ,,Boldino sügise" nime all (1830) tuntud loominguperiood osutus eriti viljakaks. Proosa poole pöördumine, realismi areng. Elu lõpetas duell D'Anthesiga, kus ta püüdis end laimu ja õukonnaintriigide eest kaitsta. Puskini maailmavaate ja isiksuse kujunemist mõjutas Pjotr Tsaadajev, Venemaa tolle aja üks haritumaid inimesi, filosoofe ja silmapaistvaid isikuid, kel oli ka Peterburi seltskonnas hiilgav menu. Poeedi saatuseks on olla pagendatud
Venemaal sündisid ka kaks tütart, kuid abielu katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte ,,Postimees" trükki esimene luuletus, trükki aitas selle Ants Laikmaa. Under kasutas pseudonüümi Mutti. Oma nime all ilmusid esimesed Noor-Eesti albumis 1905. Noor-Eesti kaudu tutvus ta mitmete kirjanikega nagu Suits ja Tuglas. Esimene loominguperiood oli 1904 1919. Ilmus käsikirjaline luulekogu Maia Maarjamaa nime all. 1917 Siuruga esikkogu ,,Sonetid". 1918 ilmus kaks kogu - ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Iseloomulik oli joobumuslik elurõõm, eluõnn. Luuletused olid helgetes värvides, oluline oli nende värvide ja rütmide elamuse kirjeldamine. Armastuse kujutamisel kasutas aastaaegu. Lüüriline tegelane oli valges kleidis nagu pulmaline, ääretult rõõmus. Sonett tuleb itaaliakeelsest sõnast sonare ehk helisema
teab sõnade mõju ja võimsust ja kõige enam meeldib mulle salm,kus mainitakse,et sõnad võivad olla vihast haljad,relv on haljam kui need sõnad paljad. Kuigi ka vaikimine põhjustab kannatusi.Vaikus pole alati nii vabastav,vaid võib olla ka väga pingeline.Kõik sõltub sellest,kuidas probleemidesse ise suhtume. Luuletus"Põgenik" Siin on autor kujutanud vist pagulase piinu.Pole päris kindel,keda siin põgeniku all mõeldakse,võib olla on nendeks sõjapõgenikud,kuna siis oli Underi loominguperiood Teise maailmasõja ajal.Igatahes kirjeldatakse luuletuses põgeniku kannatusi ja katsumusi,mis toob elu ette.Ta peab end kellegi eest varjama,maanteekraav on ainus puhkepaik,aga süda ei valuta mitte kogu selle raskuse pärast,vaid sellepärast,et igatsetakse kodumaa pinda ja tahetakse kogu oma silmavee kodu mulda valada.Luuletus on südamlik ja armas,aga samas ka meeletult kurb,kuna inimese jaoks on ilmselt kõige suurem kannatus,kui ta ei saa oma sünnimaa pinnal enam
Revolutsioonisündmustest osavõtu pärast oli lühemat aega vangis. Aastatel 1906 1917 oli maapaos, viibides Soomes, Pariisis ja teistes Lääne- Euroopa linnades. Alates 1917. aastast võttis aktiivselt osa kirjanduselust, toimetas kirjanduslikke ajakirju, oli korduvalt Eesti Kirjanikkude Liidu esimees, ajakirja "Looming" esimene toimetaja, Eesti Kirjanduse Seltsi esimees, aga ka Soome Kirjanike Liidu ja Londoni PEN-klubi auliige. Suri 15. IV 1971. aastal. I loominguperiood ulatub Esimese maailmasõjani. Revolutsioon äratas Tuglases romantiku, valmis poeem "Meri" (1908) ja mässuihast kantud jutustus "Jumalate saar". Samaaegselt valmis ka kriitilis- realistlik novell "Hingemaa" (1906). Revolutsiooniline romantism asendus Läänest tulnud uue moodsa kunstivoolu impressionismiga. Mõjud on märgatavad eeskätt novellikogudes "Õhtu taevas" (1913), aga ka varasemas kogus "Kahekesi" (1908), näiteks novellid "Toome helbed", "Suveöö armastus" jt
teda heliloomingu vallas juhendama. Varasel perioodil valmis Igoril sümfoonia Es-duur (helikeeles on Tsaikovskit ja Glazunovi sees). Glazunov oli helilooja õppejõud, kes aitas andekaid inimesi. 1910. viibib Stravinski sagedamini Prantsusmaal. 1939. (teise maailmasõja eel) olid maailmas pinget ning Igor kolis USA-sse pingete eest. Stravinski looming: 1)Vene periood; 2)Neoklassitsistlik periood; 3)Seeriatehnika periood Üldjoontes langes loominguperiood kokku keskkonnaga, kus ta viibis. 1) Vene looming lähtub rahvuslikest traditsioonidest ja tehnikast. Selle perioodi viimane teos on ,,Sõduri lugu". 2) Neoklassitsistliku perioodi esimene teos: 1920. ballet ,,Kultsinella" ja viimane teos ,,Elupõletaja tähelend" (1951). 3) USA-s dodekafoonia ja seeriatehnika periood tonaalsus kaob, helistik kaob ja tuleb noodist paik
- 1898-1903 Treffneri gümnaasiumis - töötas 4 aastat ajakirjanikuna (tekkis huvi ühiskondlike probleemide vastu) - 1907 alustas õpinguid Tartu ülikoolis õigusteaduskonnas – juristidiplom jäi haiguse tõttu siiski saamata Edasine elukäik - 1911 kolis Tartust Koitjärvele venna juurde - 1912 reis Kaukaasiasse - 1919 asus seoses naisevõtuga Tallinnasse: - rajas pere (kaks last) - pühendus järjekindlalt loomingulisele tööle I loominguperiood (1900-1907) - külaainelised jutud - isiklikud koemuseg tagavad teose kunstilise õnnestumise (realistlik loomingumeetod) - otsis ainest kodupaigast ja talupojaelust - kirjutanud: lühijutt „Mäetaguse vanad“ (1901), jutustus „Kaks paari ja üksainus“ (1902), „jutustus „Vanad ja noored“ (1903) II loominguperiood (1908-1920) - kirjutab eesti üliõpilase elust - muutus ainestik ja sellega koos teisenes ka kirjutamislaad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
