pilge); JÕULINE EFEKTNE HUUMOR. E.Enno(nim oma lasutelaule lillelalerateks) 1902-1907 avaldas mõned luuletused ajalehtedes 1983-4"üks rohutirts läks kõndima" 1957 valikkogu ,,üks rohutirts läks kõndima" Liigitus e. niidu järgi aastaaegadeks või onomatopeetilised 9loodushääli helisid jäljendavad)"kevadrööm" ,,aasal õitseb mahlakann" ,,manni laul" ,,kured tulevad" ,,kevadel" Külaefektiga ,,laps ja tuul" ,,heinaaeg on ikka nii" Veel luuletusi: Läte; Tipa kooliteel; Koju; Juss päiksele; Kured tulevad!; Hällilaul. Karjapoiss hüüab; Killa, kõlla!; Mää..; Notsu laul; Varblaste laul kevadel; Tilluke kukk; Iitsi-kass ja Kiitsi-kass; Jönes pikk.kõrv; tibukese unenägu; Õhtulaul. Heinaaeg on ikka nii; Sõit; Marjule; juss oli väike peremees..; Miilu ja Kiisu; Patsu, patsu, kooki; Emakene; Kiire sõit; Mängust väsinule; Aha ai, aha pai; Pimesikk; tipa-tapa hällilaul; Paia-paia
• https://ru.wikipedia.org/wiki /Гинзбург,_Моисей_Яковлевич • https://en.wikipedia.org/wiki/Moisei_Ginzburg#Ideologist_of_Constructivism • http://famous.totalarch.com/ginsburg • http://stepnoeslovo.ru/article/861 • https://ru.wikipedia.org/wiki/ Дом_Наркомфина • https://annelinnaportaal.wordpress.com/2015/04/18/ulev-ja-igapaevane/ • https://www.houzz.ru/ideabooks/64299342/list/houzz-v-gostyah-anton-nosik-i-kvartira-yacheyka-tipa -f-v-dome-narkomfina • http://sovmodernism.livejournal.com/3406.html • http://www.aif.ru/society/history/41765 • http://bochkarev-msc.livejournal.com/17523.html • http://bochkarev-msc.livejournal.com/17698.html
..-F.Kuhlbars).Muinasjuttudele on iseloomulikud eepilised kordused (kolm venda, kolm takistust vms) Lasteluule traditsioonilised teemad ja kunstilised võimalused Ernst Enno, Elle Niit ja Wimbergi näitel: Lasteluule traditsioonilised teemad on uneluuletused, luuletused aastaaegadest, igapäeva toimingute kajastamine ( nt. Wimbergi "Poeskäik"). Ernst Enno- luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, kordus, rütm, tegelane (Tipa, " Tipa-tapa hällilaul"). Ellen Niit luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, rütm, tegelane on kärbes ("Kärbes kiigub kõrre peal, Ellen Niit). Kõigis luuletusest ei ole tegelasi. Wimberg ( Jaak Urmet) luuletuste kunstilised võimalused on süliriim, rütmiks on luuletuse nt "Ära ütle,et ei oska" ära ütle, et ei oska. 2.Meie ühised muinasjutud eri rahvaste muinasjuttude süzeeline sarnasus (vrdl muinasjutte eri rahvaste muinasjutukogumikes)
*kuspoolt, *tagapoole, *väljaspoole. Komplekssete adverbide hulgas on: PAARISMÄÄRSÕNAD KORDUSMÄÄRSÕNAD ühendavad sama skaala antonüüme: minimaalse fonoloogilise muutusega korduv sama või lähedase tähendusega sõna/tüvi edasi-tagasi, varem-hiljem, enam-vähem (sageli deskriptiivne): tipa-tapa, risti-rästi, tipp-topp, sinka-sonka Ka tüvekordusega lt-liitelised määrsõnad: Ka ilma sidekriipsuta: ääriveeri, uisapäisa tund-tunnilt, leht-lehelt Ka liitmäärsõnad, milles korduvad sama või lähedase tähendusega lekseemid: ennevanasti, ennemuiste, tasahilju
Eesti pärimusmuusika 1. Eesti heliloojatest on kasutanud rahvalaulu oma loomingutes ja teostes : Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa
Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Korv on Annil, Ei iial otsa saa. korv on Mannil, Ninnil, Minnil korv on ka. Näe, päikse paistel mängib Leiba Ninnil, Musttuhat sääse meelt -- leiba Minnil, Sääsk, õnn ja sääse mõtted -- Annil, Mannil leib ka. Kes oskab kõiga keelt. Tipa-tapa Sääsk õnn ja mina, sina, vaata, papa, Nii sügavusest tilk meie lähme marjule! Ja kuskil kohab meri -- Oi, kui kena, Suur surma silmapilk. vaata ema: meie lähme marjule! Allikad: ENE nr.2 lk 574, Minu esimene raamat lk 52, http://www.geo.ut.ee/oudekki/enno.html, http://et.wikipedia
loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile ja kasutab kõlakujundeid, mis on alati funktsionaalsed. · ,,Üks rohutirts läks kõndima" on jagatud 6 ossa: 1) aasal õitseb mahlakann (kevad) 2)killa,kõlla välja kari 3) Juss oli väike peremees 4) Üks rohutirts läks kõndima 5) Juba kasel kuldsed lehed (sügis) 6) Väljas talv ja tore jää. · Aasal õitseb mahlakann o Kevade rõõm o Läte o Tipa kooliteel linnukesed keelitasid Tipat kooli mitte minemast, aga Tipa ütles ,,Enne töö ja lõbu pärast" o Koju (Poisid ritta) o Laps ja tuul tuul tahtis lapsega metsa minna, aga laps ei lähe ilma emata kuhugi. o Aasal õitseb mahlakann o Juss päikesele o Manni laul o Kured tulevad o Kevadel o Hällilaul · Killa, kõlla, välja kari o Karjapoiss hüüab
· Meie väike tibu, kiki-koki, vanamees vaatas, püksis auk. õues nisuterakesi noki. Hiired kõdistasid naba, Palli paksuseks end söö, sina oled mängust vaba. Kasva suureks üle öö! A, b,c, · Marsib poiste rivi pikk, üks kits läks üle vee, viimane on väike Mikk. kandis kaasas palju prahti, Tipa-tapa, tip-tip-tip, sina oled sellest mängust lahti! Peedul käes on ilus lipp! Üks, kaks, kolm, neli, · Meie aiatöö brigaad mine ära väike veli. läheb kastma peenramaad. Sina oled hästi kraps, Ühel lapsel reha pikk, püüa kinni mõni laps! kannu kannab väike Mikk. Ussa pussa, ussa maru,
kirjanik. 1980. aastate algusest on Unt töötanud lavastajana Noorsooteatris ning Eesti Draamateatris. Ta on lavastanud ka teistes Eesti teatrites ja välismaal. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi- ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Unt tuli kirjandusse romaaniga "Hüvasti, kollane kass", mis avaldati Tartu 8.keskkooli almanahhis "Tipa-Tapa" 1963. Juba esikteoses võib märgata jooni,. Mis on iseloomulikud Undi hilisemale proosale: tegelaste hingeelu tundlik jälgimine, inimese ja keskkonna vaheliste seoste uurimine, vajadus mõtestada ühiskondlikke ning üldinimlikke probleeme. Rahvusvahelise tunnustuse tõi kirjanikule romaan "Sügisball" (1979), milles ta kujutab linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma
Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia.
· hääletooni või hääle kvaliteedi muutumine @.....@. Lisada võib kommentaari, nt ((pedagoogilise tooniga)); ((kurvalt)); ((vihaselt)). · aktsent £.....£. · lauldud tekstiosa ¤ .......¤ · vinguv hääletoon %......% · hakitud kõne #.......# · loetlemine/loetelu &.......& Hingamine .hhh - häälekas sissehingamine .jaa - (punkt sõna ees) sõna on lausutud sisse hingates (kui mitu sõna järjest lausutakse sisse hingates, siis panna punkt iga sõna ette: .tipa .tapa .tipa .tapa) .nff - nuuksumine .nhh - ninaga tõmbamine sissepoole hh - häälekas väljahingamine sõna lõpul olev tugev väljahingamine ja õhkamine märgitakse =h abil: tule=h, tule=hh Kokutamine · kokutused ja silphaaval hääldamine märgitakse sidekriipsuga: · k-k-k-kui, tu-le-ma Litereeritud teksti näide H: no: tädi va- `said mi[dagi] V: [`tädi] Maali käis `alevis=ja ja `tead tädi Maali unustas vaata`mata
välja. KASUTATUD ALLIKAD https://ru.wikipedia.org/wiki/,__ https://en.wikipedia.org/wiki/Moisei_Ginzburg#Ideologist_of_Constructivism http://famous.totalarch.com/ginsburg http://stepnoeslovo.ru/article/861 https://ru.wikipedia.org/wiki/_ https://annelinnaportaal.wordpress.com/2015/04/18/ulev-ja-igapaevane/ https://www.houzz.ru/ideabooks/64299342/list/houzz-v-gostyah-anton-nosik-i-kvartira- yacheyka-tipa-f-v-dome-narkomfina http://sovmodernism.livejournal.com/3406.html http://www.aif.ru/society/history/41765 http://bochkarev-msc.livejournal.com/17523.html http://bochkarev-msc.livejournal.com/17698.html
Peterburi konservatoorium. Tartu ja Tallinn (helilooja/pianist/organist/pedagoog). Rahvuslikule muusikale ei olnud kerge teed rajada- laialt levinud saksa laulude pinnapealsus ja magus sentimentaalsus oli rikkunud rahva maitse ja kaugendanud neid rahvaviisidest.Looming Taotles loomingus järjekindlalt rahvuslikku omapära, pani aluse rahvuslikele traditsioonidele eesti helikunstis.Viljakas komponist. koorilaule 350: soolo 120 ja klaver 120 lugu. "Lindude laul" "Kõver kuuseke" "Tipa-tapa hällilaul" "Luule see, ei tule tuulest" 1914.a "Põhjavaim". Cyrillius Kreek Sündis Vormsil. Isa tegi kodus kodukoori, kus kõik lapsed laulsid midagi. Nad olid õigeusklikud. Kuna Vormsil oli ainult 6kl kool, siis kolisid nad Haapsallu laste hariduse pärast. Lapsepõlves meeldis talle trombooni mängida. Ta hakkas ka klaverit õppima. Koos sõpradega tegid nad nn bändi. Ta läks Peterburisse õppima tromboonimängu (1908-1912) ja kompositsiooni (1912-1916)
õnnest, kadeduse puudumine upekha inimeste omaksvõtmine nii nagu nad on, ilma eelarvamuste ja tingimusteta ,,Kui Siiamis keegi haigeks jääb, siis pöördub ta inimese poole, kes tema keha oma kätega meisterlikult mõjutab; juhtub ka, et ta tõuseb jalgadega haige peale ja tallub teda." Prantsuse diplomaat Simon de la Loubert, 1690 Jivaka Kumar Bhaccha 6.saj e.Kr 3x ,,Om namoh Shivago silasa ahang karuniko Sapasatang osatha tipa-mantang papaso Suriya-jantang gomalapato paka-sesi wantami Bantito sumethasso alokha Sumani Homi" 1x ,,Piyo-tewa manussanang piyo poma namuttamo Piyo-nakha supanang pinisiang nama-mihang Namo-puttaya navon-navien nasatit-nasatien Ehi-mama navien-nawe naipai-tang-vien Navien mahaku ehi-mama piyon mama Namo-puttaya." 3 x ,,Na-a na-wa lokha payati vina-santi." Nuad thai ,,Au Sulle, Shivago, kes Sa rajasid reeglid ja ettekirjutused. Palun, et lahkus, jõukus, heaolu tuleksid
"(,,Kollane kass") Undi raamatuid on kerge lugeda, sest need on selged ja arusaadavad. Põhjus ja tagajärg on hästi eristatavad ning arvatavasti tänu oma näidendilembusele on sündmuste käik lihtne ja loogiline, kuid samas ka ettearvamatu ning üllatav. 7 Tuntumad teosed Romaanid: ,,Hüvasti, kollane kass" almanahhis ,,Tipa-Tapa", 1962 ,,Võlg" (1966) räägib süütundest, armastusest ja selle muutumisest. ,,Sügisball"(1979) Näidendid: ,,Undi näidendite problemaatika on lähedane tema proosale, selles on oluline koht võimu ja vaimu vastasseisul, ta püüab vaatajaid ikka ja jälle sokeerida alasti elutõe näitamisega." Näidend ,,See maailm või teine", 1966. See oli tema esimene näidend. Draama ,,Phaethon, päikese poeg", 1968. See põhineb antiikainel ning on peateemaks on inimese
1988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1990 1991 Eesti välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia. Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja. Kirjanduslikku tegevust alustas Mutt 1966. aastal novellitõlkega inglise keelest koolialmanahhis "Tipa-Tapa". Följetone, paroodiad, teatri- ja hiljem ka kirjandusarvustusi hakkas avaldama 1970-ndatel. Esimesed tõsisemad kirjanduslikud katsetused pärinevad aastast 1978. "Eesti kirjanduslugu" nimetab teda üheks vähestest 1980- ndatel tähelepanu äratanud proosadebütantidest.Prosaistina on Mutt tuntud vaheda iroonilise kirjutusviisi poolest. 1980. aastal ilmunud kogumiku "Fabiani õpilane" esseistlikes novellides ning 1982. aastal ilmunud romaanis "Hiired tuules" kirjutab Mutt
Valed: *** Näe, kivikesed veerevad, Näe, pallikesed veerevad, hurraa, hurraa! on seepärast läinud teele nad, Näe, pallikesed veerevad, hurraa, hurraa! et laps neid visata saaks! 25 *** See, kes vähekene sööb Hiiretips läks kartuleid keetma see ka mängib ja teeb tööd. Tipa-tapa kanale. Mitte tervislikult tea. Sidus kõrvad põlleks ette, Jätku saia, isu head! Pani panni tulele. *** Võttis kahvliks käpaküüne, Hüppab pall, jookseb pall, hakkas putru maitsema. Kuigi jalgu pole all. Sabaots läks sõlmest kinni, Jookseb pall, hüppab pall, Hakkas katuleid segama. Ja jalad on tal all.
Looduslüüriliste soololaulude saade omandab tihti helimaalingu ilme. Peaaegu alati on väljapaistval kohal saate harmooniline vaheldusrikkus, koloriitne valguse ja varjude mäng. Saare soololaulud kuuluvad eesti heliloomingu kõige väärtuslikumate saavutuste hulka. Ta on kirjutanud umbes 180 soololaulu. Näiteid soololauludest: · 1905.a Ennemuiste (L. Gross) · 1912.a Minu halba ilma pääl (Rahvaluule) · 1922.a Lapsukene nüüd heida sa (L. Koidula) · 1937.a Tipa-tapa hällilaul (E. Enno) · 1947a. Tuljak (K. Karlson) · 1954.a Sa kõige armsam (A. Haava) Mart Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusika helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverlooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. 1913.aastal hakkas Saare klaverimuusikale lisanduma ka lihtsam külg. Klaveripalasid on ta kirja pannud umbes 120. Näiteid teostest klaverile: · 1907.a Prelüüd · 1922.a Leinamarss · 1924
Peterburi konservatoorium. Tartu ja Tallinn (helilooja/pianist/organist/pedagoog). Rahvuslikule muusikale ei olnud kerge teed rajada- laialt levinud saksa laulude pinnapealsus ja magus sentimentaalsus oli rikkunud rahva maitse ja kaugendanud neid rahvaviisidest.Looming Taotles loomingus järjekindlalt rahvuslikku omapära, pani aluse rahvuslikele traditsioonidele eesti helikunstis.Viljakas komponist. koorilaule 350: soolo 120 ja klaver 120 lugu. "Lindude laul" "Kõver kuuseke" "Tipa- tapa hällilaul" "Luule see, ei tule tuulest" 1914.a "Põhjavaim". Cyrillius Kreek Sündis Vormsil. Isa tegi kodus kodukoori, kus kõik lapsed laulsid midagi. Nad olid õigeusklikud. Kuna Vormsil oli ainult 6kl kool, siis kolisid nad Haapsallu laste hariduse pärast. Lapsepõlves meeldis talle trombooni mängida. Ta hakkas ka klaverit õppima. Koos sõpradega tegid nad nn bändi. Ta läks Peterburisse õppima tromboonimängu (1908-1912) ja kompositsiooni (1912-1916). Seal leiab ta
kogu"Küll on kena kelguga" 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas ,,Väikeste sõber" ja Taluperenaine lisas ,,Laste Maailm". Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Luul-d: Laul lumele; Talve rõõm; Lumehanges Ernst Enno Luul-d: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees; Tibukese unenägu; Kurekesed; Notsu laul; Miilu ja Kiisu; Tibukesed; Notsukesed; Vaene mees; Hällilaul: Tipa kooliteel; Üks rohutirts läks kõndima: Patsu-patsu kooki; Uisutahad; Sügis; Emakene; Killa-kõlla; Puder Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks; Enno ja Oro viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kesksel kohal oli maalaps ja tema igapäevane maailm. Luul-d: Tiliseb aisakell; Nääritaadi ootel; Korstnapühkija; Varblane; Linnuke; Varane
Ära enam ära väsi! raputa kiirelt Lahti-kinni, lahti-kinni, käsi on mul kaks. Lahti-kinni, lahti-kinni, tee üks väike plaks. Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii. Lehvita neid, lehvita neid , lehvita neid nii. ( Nunnukad, 2009) Kiisuema keedab putru ( teed peopesal ringe) annab poistele süüa, annab ühele poisile , teisele poisile ...( painutad kordamööda näpud alla ) poistel kõht täis. Kiisuema läheb vett tooma - külm vesi siin ( kõditad labakäe juures) tipa tapa - soe vesi siin ( lähed käsivarre keskele ja kõditad seal) tipa - tapa , vesi keeb mull- mull - mull ( lähed kaenla alla ja teed kõdi - kõdi ) Miilu-maalu miisu, musta kassi kiisu (tõmbad oma peopesadega lapsel õlgades üle kõhu varvasteni) tip-tap-tip-tap (kõnnid näppudega varvastest kõhuni) üle kesa (näppudega üle kõhu) sinna kus on hiirepesa (näppudega kõhust kaenlaauguni). Väiksed silmad sinised (paitad näpuga üle silmade)
surinal ja vurinal. Autojuht on osav mees, keerab rooli enda ees. (K. Kõlar. Laulumängukool. Tallinn: Koolibri 1995. Lk 76) E. Stern "Kuidas keegi liigub" 1. Põrra, põrra auto sõidab, põrra, põrra auto sõidab. Tuut-tuut, tuut-tuut, tuut. Tuut-tuut, tuut-tuut, tuut. 2. Linta-lonta kutsu jookseb, linta-lonta kutsu jookseb. 32 Õpetajaraamat Auh-auh, auh-auh, auh. Auh-auh, auh-auh, auh. 3. Tipa-tapa tita astub, tipa-tapa tita astub. Tip-tip, tip-tip, tap. Tip-tip, tip-tip, tap. (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 50) A. Kumpas "Armas kiisu olen ma" Armas kiisu olen ma, laulan kiisu häälega: näu-näu-näu, näu-näu-näu! Armas kutsu olen ma, laulan kutsu häälega: auh-auh-auh, auh-auh-auh! Armas lind nüüd olen ma, laulan linnu häälega: tiu-tiu-tiu, tiu-tiu-tiu! Armas tibu olen ma, laulan tibu häälega: pii-pii-pii, pii-pii-pii!
huvitavat ka proosas (kui ainult luules) toimuma. Samas on see ka ajastuomane teos – sulaajakontekst lohiseb 60ndate alguse kirjanduses väga tugevalt kaasa, näib ka mingi poliitilise surve olemas olu selles teoses. See pole selles suhtes aus romaan, sest see on kirjutatud nii, et ta vastaks õpetaja Vello Saagele. Kollase kassi romaan ilmus väga ebaharilikult kooli almanahhisarjas „Tipa- tapa“. See oli erandlik, kuid mingites väikestes piirides 60ndatel võimalik taktkia. Mingiks ajaks pannakse ka tsensuuri pärast seisma ka koolide almanahhid. Poliitiline kiht ei ole selles romaanis põhiline, kuid mängib noore inimese kujunemises tugevalt kaasa. Selles romaanis on nimelt peategelane korteris tädi Iida juures, kes on üdini rahvuslik. Praeguselt vaateveerult toimub kaasamängimine
Ikka kutsub ta kuhugi kaasa kuid lukus on vööruse uks. Mu toit on voodi ees toolil. Ma jäängi vist jalutuks. / / (Betti Alver.) almanahh 14.15. sajandil kalendriliste tabelite kogumikud, 16. sajandist avaldati neid igal aastal koos teadete, juttude, luuletuste, naljadega. Hiljem mitmekesise sisuga kirjanduslik-kunstilise koguteose üldnimetus. Eestis on ilmunud kirjanduslikke almanahhe (näiteks "Võitlev Sõna") ja koolide almanahhe ("Tipa-Tapa", "Trükitähed", "Noorte Sulega" jt). alogism loogika ja loogilise tunnetamise eitamine. Alogismi kasutasid näiteks 1950. aastate uusromaani viljelejad. Vt ka uusromaan. amatsoonid kreeka mütoloogias rahvas, kes koosnes sõjakaist naistest. Nad olid rahumeelse nümf Harmonia tütred, kuid nende isaks oli sõjajumal Ares. Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas kreeklaste vastu. ametlik stiil seadusandluses, haldusalal ja ametlikus suhtlemises kasutatav
annaabi.ee 
