Vägivald kuulub asja juurde, kuid see on ideelise ümbruseta, siin on vägivald teadvustamata tumedate emotsioonide väljendus, tihti põhjendamata. Kuid see vägivald on tal väga estetiseeritud, jätan kõrvale moraali, selle asemel esteetika. Kummalised lood. Pole tavalised inimesed, vaimselt ebastabiilsed pigem, tähtsal kohal on hullus. 13. Jüri Ehlvesti tekstide poeetika. I Võib tähistada sõnaga postmodernism. ,,Ikka veel Bagdadis", ,,Krutsiaania", ,,Päkapikk kirjutab", ,,Elli lend". Tema loodud maailma põhjaks on mingisugune tekst või keeles peituv võimalus jõuda tõeni. Mingi mõistatus paneb tegelased liikuma. Peategelane peab tõlgendama mingeid tekste, looma eri tekstide vahel seoseid, et jõuda jumaliku tarkuseni. Kogu tõlgendamisprotsees luhtub, õige vastuseni ei jõuta. Kabalistlikud juured lähtutakse eeldusest, et keelel on müstiline vägi + ülespoole pürgimise motiiv, nt ronimine mäkke, puu või varemete otsa.
vahekord (piibelik idee tööle ei hakka vms). Tegelane saab aru, et maailm tema ümber ja tema ise pole terviklik. Näitab tüüpi „taandatud subjekt“, mis täh indiviidi, kes moodustub (mõttemaailm ja olek) juhuslikest kontaktidest..sellega kaob terviklikkus. Sellega seotud pagulus (metafüüsiline ja realistlik).. tegelane tihti kõigest „omast“ ilma jäänud nt kaotanud oma kodu, töö, ei tunne ennast koduselt jm. Pidev igasuguste asjade tõlgendamine (nt „Krutsiaania“ invaliidi käru peal olev number ja selle arutlemine..).Ta juttude keskmes inimese pürgimine kõrgemale.. Tugev rõhutatud teksti ja keele tasand taandub 00ndatel, mille vahetab välja traditsiooniline käsitlus inimesest. Murrang algab „Taevatrepist“. 2002. a ilmunud novellikogu „Hobune ei kusagilt“ näitab ka ilmekalt rõhkude ümber paiknemist. Hakkab tegekema tuntud teemadega – armastus, truudusetus, kadedus, süütunne jne. Psühholoogia ja pshühhopatoloogia piir ähmane..
Autorid: Jaan Undusk ( märgiline novell-romaan sel perioodil ,,Kuum" (1990). Seostub Undiga (proosa lahtimängimise moment). Intertekstuaalselt ja keeruliselt läbikirjutatud romaan. Olulised ka näidendid: 1999 Goodbye, Vienna (Gertrud); 2003 Quevedo; 2008 Boulgakoff. Jüri Ehlvest kuulus kirjanik 1990ndatel, ilma, et tal oleks ühtegi raamatut (novellid Vikerkaares). Paralleelselt ilmusid: romaan ,,Ikka veel Bagdadis" ja Novellikogu ,,Krutsiaania" (1996). Tajub klassikalist novellistruktuuri ning kuidas jutustada. Saavad kokku nõiduslikuks või müütiliseks. Süzeedlõhkuv lahendus ,,Elli lend" (1999), mis tiirleb püsimotiivide ja kontsentrite ümber. Veel: Andrus Kivirähk, Tõnu Õnnepalu Kauksi Ülle on väga hea jutustaja proosas. Kutsub esile võrukeelse kirjanduse uue tõusu. Võrukeelne romaan ,,Paat" (1998). Pole laiemat tuntust, kuna jääb võru keele tõttu oma kitsamasse sektorisse.
seal kindlasti üheks juhtautoriks. Ülo Mattheus Arne Merilai 2009 Türann Oidipus Ervin Õunapuu -- jõudis proosani 90ndatel aastatel, kuid enne seda sai tuntuks kunstnikuna. Jüri Ehlvest (1967—2006) 90ndate kirjandussituatsioonis hakkab võtmeliselt segast rolli mängima. Tema kirjandikukuulsus on olemas juba umbes viis aastat enne tema esimest kogu olemas. Tema Vikerkaares ilminud tekstide põhjal tekkis mingi retseptsioon. 1996 Ikka veel Bagdadis 1996 Krutsiaania 1997 Päkapikk kirjutab 1999 Elli lend 1002 Hobune eikusagilt Ehlvest oli üks autoreid, kes oli Hiroalli rühmituses. Tema tekstide erilaad ja mingisugune nõiduslikkus tema proosa juures hakkab mängima. Lühiproosas on ta konkurentsitult tähtis autor. Ta tajub väga hästi klassikalise novelli jutustamise protsessi. Kui küsida, millest ta kirjutab, siis ühelt poolt on raske sellele vastata, kuid teisalt võib kinnitada, et kuidagi
Kui need mingisugused Ehlvesti pikemate juttude narratiivid paistavad arusaamatu sonimisena, siis on see ikkagi väga rangelt kontrollitud ja ettearvestatult kirja pandud tekst. Sellist hüplikku narratiivsust ka lühiromaanis ,,Elli lend" ja tema viimases raamatus ,,Palverännak". Tõlgendamine Ehlvesti varase loomingu puhul tähtis teema. See on tähenduste otsing, teatud tüüpi maailmast arusaamise viis ning otsitakse ei rohkem ega vähem, kui tõde. Nt novell ,,Krutsiaania" peaaegu kogu see jutt ei käsitle mitte suhteid, vaid siin tuletab minategelane meelde ühe loo ja üritatakse seda lugu tõlgendada või selles loos olnud olulisi elemente seostades aru saada, mis kadunud mehega juhtus. Siin toimub mingite märkide või ennekõike mingite lausungite, sõnade tõlgendamine, nendest aru saamine. Need ehlvesti tegelased paljuski tegelevad mingite religioossete, filosoofiliste või esoteeriliste tekstide dekodeerimisega
annaabi.ee 
