Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Nüüdiskirjandus (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida see aga tähendab ?
  • Milline pilt Tuglasest ?
  • Kellelegi kasulik ?
  • Mis ühiskonnas inimest ümbritseb ­ kuidas need omavahel suhestuvad ?
  • Kumb kumma üles kaalub või on need kaalud võrdsed ?
  • Miks maailm ometigi hukkub ?
 
Säutsu twitteris
Eesti nüüdiskirjandus
Janek Kraavi
Loeng nr 1 (13.02.2008)
Aeg ja taust
Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatšov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima . See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut.
Eestis
Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate liikumiste kaudu võimule alternatiivide pakkumise praktika. See kõik on täis teatud vastuhakumeelsust ja algset arglikku protesti . See mässumeelsus ja revolutsioonilisus järjest suureneb. Paljude toonase keskvõimule alternatiivsete liikumiste alguspunktiks oli nn fosforiidikampaania . Kogu nõukogude majandust hoiti üleval maavarade kaudu, eelkõige Siberi nafta . Keskvõimu hakkab aga huvitama läänepool asuvad territooriumid ja tahetakse rajada fosforiidikaevandusi siia. See aga tähendanuks, et järele jääb vaid ahermaa. Seda eestlased teadvustasid ja tekibki vastukampaania, mis saab üldrahvalikuks probleemiks, mida arutatakse massimeediakanalites, mille vastu protestivad üliõpilased Tartus. Selline kampaania on vägagi suute muutuste alguspunktiks. Rahvuslikud ideed hakkavad taas oluliseks ja tähtsaks muutuma justnimelt seoses maaga. See oli päästikuks, mis vallandab ka teisi sündmusi. 80ndate lõpupoole luuakse nii poliitilised kui ühiskondlikud liikumised või grupid, nt MRP-AEG grupp, muinsuskaitseseltsid, esimene Eesti poliitiline erakond pärast iseseisvuse kaotust.
1988. aastal toimus nn loominguliste liitude ühispleenum. See oli kultuuriinimeste reaktsioon muutunud ajale, võimalikele uutele tulevikustsenaariumitele. Need kultuuriinimesed hakkavad tasapisi mõtlema tulevikust lahus Nõukogude Liidust . Siin saab oma väljundi see kultuuriinimeste seltskond , kes nõukogude ajal on pidanud oma arvamusi kogua aeg kuidagi varjama või on pidanud tsensuuriga võideldes kompromisse tegema ja pole saanud otse oma arvamusi väljendada. Kultuuriinimeste roll 80ndate lõpus on väga suur. Toona tegid poliitikat paljuski aate- ja ideeinimesed, mitte niivõrd praktikud ja pragmaatikud.
80ndate lõpp on periood, mida kutsutakse metafooriga laulev revolutsioon , mis hõlmas mitmeid suuri rahvaüritusi nagu Balti kett ja Eestimaa laul. See on rahvusliku tõusu ajastu, taasärkamisaeg.80ndate lõpust võetakse suhteliselt selge kurss Eesti riiklikule iseseisvumisele ja eesmärgiks saab iseseisvuse taastamine.Luuakse keeleseadus ehk dokument, mis annab eesti keelele riigikeele staatuse. Selle kõrval ka suveräänsusdeklaratsioon, mille mõtteks oli see, et ta annab Eesti seadustele ülimuslikkuse nõukogude seaduste ees. Seni oli see toiminud vastupidi.
90ndate algus on Eestis aktiivne poliitilise tegevuse aeg. Pidevalt toimuvad mingisugused valimised. Kodanike kaasamine poliitilisse protsessi oli vägagi intensiivne. Kõik see viib augustini 1991, kui toonane Ülemnõukogu võtab vastu otsuse Eesti iseseisvusest.
Siis hakatakse tasapisi Eesti riiki ülesehitama. 1992 aastal toimuvad esimesed Riigikogu valimised ja poliitiline elu hakkab aegamööda stabiliseeruma. Eesti elu hakkab toimuma põhiseadusliku korra raames.
Oluline on siin tähele panna, et toimub üleminek hoopis teistsugusele majandussüsteemile ehk turumajandusele. 1992 aasta juunis toimub rahareform. Kõik see toob kaasa nähtused nagu erastamine , panganduse areng, suurpõllumajanduse või kolhoosindue reformimine ja kolhooside ümberkujundamine. Tekivad ja arenevad väikeettevõtted, hakkab tulema välisinvestorite raha jne. Selle üleminekuaja mõtteliseks lõpp-punktiks võiks olla mõni 90ndate lõpuaasta. Siis on harjumine uute majandusreeglitega tasapisi lõpule jõudmas.
Selliseid suuremaid ekstsesse poliitilises elus pärast 90ndate algust ei toimugi. Tekivad erakonnad , tasapisi need koonduvad ja poliitiline maastik koosneb kahest-kolmest suuremast ja kahest-kolmest väiksemast erakonnast. 90ndate lõpus võetakse kurss sellele, et Eesti kuuluks tulevikuls Euroopa Liitu ja NATOsse. See iseloomustab ühiskondlikku mõtet 90ndate lõpust, kuni selle kümnendi keskpaigani. See on juba protsess, kus rahvas enam nii palju ei osale ja teevad ennekõike spetsialistid ja poliitikud peavad võtma liitumise ja mitteliitumise kohta seisukohti.
Peaks justkui käes olema õnnelik elu. Mida see aga tähendab? Aastatuhande vahetust ja uue sajandi esimest kümnendit ei iseloomusta mitte niivõrd poliitiline tegevus, kuivõrd muud ühiskondliku elu valdkonnad. Suurim iseloomustav muutus on kommunikatsioonitehnoloogia plahvatuslik areng ja suur levik. See, et Internet , telefonid jm telekommunikatsioonivormid kuuluvad selle protsessi juurde. See muudab inimeste suhtlusvorme, keelt, inimeste harjumusi, elustiili jne. Meedium ise on ka sõnum. See tähendab, et üldiselt võime jagada kultuuriperioode selle järgi, missugune meedium on mingil ajastu valitsev. See meedium kirjeldabki selle ajastu hoiakuid kõige paremini.
Teine silmatorkav joon sajandivahetuse puhul on see, et alates 90ndate keskpaigast muutub Eesti ühiskond üha enam avatumaks mõlemapoolselt – eestlased pääsevad maailma ja maailm pääseb Eestisse. Mõned nimetavad seda suhtlust globaliseerumiseks. See on protsess, mis iseloomustab laiemalt lääne kultuuris toimuvat. Selle globaliseerumise üheks suuremaks kanaliks ongi seesama tehnoloogia . Neid maailmaga suhtlemise märke näeme läbi kogu nüüdiskirjanduse ka ja seda juba alates 90ndate algusest. See avatuse psühholoogia on mitmesuguseid teemasid siin esile toonud .
Kuivõrd selle globaliseerumise ja avatuse kõrval mängib rolli rahvuslikkus ja rahvuslike ideede olemasolu? Kas siin on mingi pinge või mitte? Kindlasti pole need rahvuslikud ideed väga populaarsed ja midagi sellist, mis oleks pidevalt teema või kõneaine. Võib-olla viimase paari-kolme aasta jooksul on näha pööret, et globaliseerumine pole ainuvõimalik tee, vaid ka lokaalsust hakatakse tähtsustama. Me pole ainult maailmaruumis, vaid ka mingist lokaalsest ruumist pärit.
Kolmas asi, mida tuleb kindlasti esile tõsta, on see, et viimast seitset aastat võib Eesti kontekstis nimetada ajastuks , millal seab ennast sisse tarbimiskapitalism. Saabub tarbijaühiskond. Irooniaga võib väita, et alates 90ndate lõpust on Eesti puhul oluline see, et me oleme kasvanud suurepärasteks, teadlikeks, nõudlikeks tarbijateks. Küsimus on tarbimise puhul see, et konsumeerseks muutuvad ka kõik need valdkonnad, mis siiamaani puutumatud olid. Pisut liialdades on inimestevahelised suhted paljuski sellised, mis on kliendi ja müüja vahelised suhted.
Kui tehnoloogia välja arvata, siis me oleme umbes samas punktis, kui 50ndate Ameerika, mis on sõjast jäänud puutumata ja mis on õitsva arengu teel.
Selle kauni sädeleva tarbijaühiskonna pealispinna all on erinevat tüüpi tumedad kired ja vihkamised.
Kultuurisituatsioon ja kirjandus
Mingisuguses ühiskondlikus koosluses on palju erinevaid valdkondi: haridus , kultuur, poliitika, meditsiin, pangandus , kaubandus jne. Nõukogude ajal oli väga keeruline ennast teostada erinevatel väljade. Eneseteostus oli teatud mõttes pärsitud või suunatud. Me ei saa rääkida täisväärtuslikust poliitikast Nõukogude Eesti kontekstis, see tähendas mingite võõraste asjade järgimist. Ka muudes valdkondades pole tegevus väga intensiivne. Seda ei peetud oluliseks. Selle eest oli nt kultuuri valdkond läbi mille sai ka iseennast teostada ja läbi mille oli võimalik teostada teatud tüüpi poliitikat. Kirjanduslik tegevus oli samal ajal ka näiteks poliitiline tegevus.
Kui 90ndatel tekib oma riik, siis kõik need ühiskondlikud väljad pakuvad palju erinevat tegevust, nõuavad energiat jne. Inimesed saavad läbi nende väljade ennast intensiivselt teostada. Kõik need ühiskondlikud väljad on selles kontekstis omaette tähtsad. Siin ei ole enam ühte väga tähtsat, mille kaudu saab ajada asju. Poliitikat saab teha poliitikas. See ongi põhjuseks, miks kultuurivaldkonna tähendus mõnevõrra taandub, sh ka kirjanduse osakaal ja tähendus. Inimeste huvid ja lootused on seotud väga erinevate valdkondadega ja igale valdkonnale ei jätku tähelepanu ja finantse. Selles mõttes sellel nn üleminekuajal on kultuuriprotsess ühiskondlikus tervikpildis kõrvale jäetud. Olukord muutub sajandivahetusel, mil kultuuri tähtsus suureneb. Inimeste heaolu ja kindlustatus kasvab ja selle kõrval on võimalik tarbida ka kultuuri. Inimestes on vajadus tunnetada mingit teistsugust maailma ja seda pakub kunst ja kultuur.
On avaldatud arvamust, et kirjanduse kõrval 90ndatel on olulisemad teised kultuurivaldkonnad, mille sisuks ja aluseks on visuaalsus. Justnimelt performatiivsed valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See žanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud.
Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis:
  • Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv , Priidu Beier , Sinijärv, Kivisildnik , Sauter , Ehlvest, Õnnepalu, Krull , Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse. Need kehtestavad ennast 90ndate lõpul kui kanooniline nüüdiskirjandus.
  • 90ndate aastate lõpus kirjandusse tulnud. Paljuski on see laine seotud kirjanikega, kes kuuluvad erinevatesse kirjaduslikesse rühmitustesse, ennekõike Erakkond, aga ka NAK, TNT ( Wimberg , Jürgen Rooste jt), kooslus nimega Õigem Vale (Juku-Kalle Raid, de Morti , Jan Kaus , Kalju Kruusa ). Noored tulevad kirjandusse rühmitustena. Niimoodi on neil kergem läbi lüüa kirjandusprotsessis. Need on kirjanikud nagu Mehis Heinsaar, Urmas Vadi, Berk Vaher , Aare Pilv, Contra , Olavi Ruitlane , kelle sünniaasta üldjuhul on 70ndates. Need on need isikud, kes on Eesti kirjanduse uued nimed.
    Kaheldamatult on olemas ka keskmise ja vanema põlvkonna kirjanikud, nagu Viivi Luik, Jaan Kross , Enn Vetemaa , Arvo Valton , Jaan Kaplinski , Ene Mihkelson . Meedia huviorbiidis ja kultuuriprotsessis tervikuna on esil nooremad kirjanikud, aga see ei tähenda, et vanemad poleks olulised.
    Kesksemad ja mõjukamad on sel ajastul aga just esimese laine autorid.
    Loeng nr 3 (27.02.2008)
    (Eelmisel korral „Hüübinud vere manifest”.)
    Hüübinud vere manifest ei ole väga realistlik tekst. Eks siin ikkagi manifesteeritakse ulmelist või teatud mõttes utoopilist tulevikku. Kui tuletame meelde seda, milline on üks kirjanduslik manifest nt 20 sajandi alguses, siis see manifest järgib klassikalisis modernistlikke manifeste, mida kirjutasid futuristid või ekspressionistid Euroopas 20 sajandi alguses. Ka neis on antud utoopiline tulevikunägemus ja deklareeritakse mõnevõrra utoopilist programmi, mille täitmine viib igasuguse kunsti, sh kirjanduse äärmustesse või esitab teda väga radikaalselt. Manifestides on üks kinnispunkt see, et seal antakse juhised uue kunsti tegemiseks. Nii, et 100 aasta tagust futurismi vaimu on selles manifestis ka omajagu . See, kuidas avastatakse üks kultuuriline maailm uuesti, sest kogu modernistlik avangard on olnud nõukaajal põlu all ja keelatud. See on üks euroopalik kontekst, mille taustale see manifest projitseerub. Teine taust oleks meie eesti kultuuri ja kirjanduse taust. Laiemas tähenduses manifesteeritakse siin vastuolekut eesti kirjanduse kanoonilisele põhijoonele, milleks on nn arbujalik kirjandus ja arbujalik suhe maailma ja keelde. 1938 aastal koostab Ants Oras antoloogia toonastest noortest luuletajatest (Alver, Talvik , Masing, Merilaas , August Sang , Bernard Kangro ). Arbujalik laad kirjanduses tähendab väga eetilist või kristlikku põhimõttekindlust. Kristlikku ideestikku, selle järgmist läbi eetiliste printsiipide. Selle osa on kaunis keeleline kujundlikkus. Sellist tüüpi kirjandus kannab põhiraskust eesti luules kuni 1990ndate alguseni . Siiski on ka nõukaajal mingeid kõrvalhüppeid, nt Andres Ehin , Jüri Üdi. Sellise klassikaliste moraaliidee ning ilusa keele kauni kujundisüsteemi vastu ongi see manifest asetatav. Sellel keeleküsimusel on siin natuke laiem taust, mitte üksnes viited toonasele ühiskondlikus elus tähtsatele väljenditele.
    Mõneti sarnasest paatosest on kantud ka 80ndate lõpu ja 90ndate alguse ühe kirjandusliku rühmituse mõttelaad ja teod. Selleks on Tartus tegutsenud Hirohall. Selle kooslusesse kuulusid Kivisildnik, Sinijärv, Jüri Ehlvest, Kauksi Ülle, Valeria Ränik. See kooslus tutvustas sellist ideoloogiat nagu etnofuturism. Selle ideede selgitus on trükitud Vikerkaares 1990/5. Üks oluline kujund on siin paralleelsuse kujund. Selleks kõneviisiks, mis läbib ka seda teksti lisaks hüübinud vere manifestile, on iroonia . Paralleelsuse kaudu esitatakse natsiooni tuleviku väljavaadet koos erinevate väliste teguritega. Sellele rahvuslikule kultuurile ei saa olla suunanäitajaks kompass, mis näitab kahes suunas – tulevikku ja minevikku . Siin osutatakse ikka samale probleemile, et eestlane ei vaata nii palju tulevikku, kuivõrd ta kannatab mineviku pärast. Küsimus on selles, et ega me ei saa minevikku ära kaotada, kuid see minevik tuleks teha üheks osaks olevikust ja tulevikust. Seesama rahvaluule sõnum ei jääks minevikku, vaid saaks kuidagi tulevikku suunatud. Et tulevikulisus poleks mitte üksnes ulmeline või tehnoloogiline, vaid et see sisaldaks endas seda pärandit. Siin antud autorite loetelu võiks pidada väikseks eesti kirjanduslooks, sest siin nimetatud autorid pärinevad mitme kultuuri piirialadelt. Terviku ideoloogiale eelistatakse siin postkoloniaalset lähenemisviisi – nopitakse rahvustervikust välja mingid erinevused ja osutatakse sellele, et eesti on erinevate rahvuste, mõjude, identiteetide ristumispunkt. Klassikalises rahvusdiskursuses on see kuidagi varju jäänud. Laiemas plaanis võib sellest Kivisildniku jutust välja lugeda ka selle, et see paralleelsus, mida siin nõutakse, tähendab ka koostööst teiste rahvastega tekkinud energiat, kollaboratsionismist tekkinud mängulisust, loovust, dialoogi, ideedevahetust.
    Etnofuturismile on üheks opositsiooniks ka etnosümbolism. Selle mõiste pakub välja Kajar Pruul Vikerkaares 1995/12. Selles artiklis ta konstrueerib nõukaaegse eesti kirjanduse pildi ja nimetab selle aja kirjanduse poeetikat mõistega etnosümbolism. Selline nõukaaegne luule peajoon toodab kogu aeg rahvuslikkust, küllalt tähelepandamatul moel. Kogu aeg kannab tekst lõppkokkuvõttes endas mingit rahvuslikku sõnumit. Nt Minni Nurme „Sookailudes on loitsud”. Selles näeme kõiki tunnuseid, millele on Pruul osutanud. Siin räägitakse mullast ja laanest, sellest, mis seal kõik kasvab. Räägitakse maast. Mingite looduselementide kaudu osutatakse sellele maale. See mets, soo sümbolina tähendabki ilmselt Eestimaad. Nõukaajal ei vaadata hea pilguga modernistlikule luulele ja filosofeerimisele, vaimulikule luulele, siis üks teema, mille kaudu filosofeeritakse, on loodus. Seepärast on nõukaaegses luules loodustemaatikal väga suur osakaal. Seda kasutatakse mingi suurema asja, laiema idee väljaütlemiseks. Sellises kontekstis võib iga sõna saada suureks sümboliks. Selles luuletuses on sõna, keele, traditsiooni teema. See seotakse omakorda maateemaga. Seesama keel tuleb justnimelt maast. Siin taaskord toonitakse, kinnitatakse, mõeldakse minevikust. Olevik sisuliselt asendatakse minevikuga. See on hoopis erinev etnofuturismist, mis osutab paljuski tulevikule.
    See, mis on olnud läbi nõukaaja väga oluline, rahvusterviku mõiste, saab nüüd teatud mänguobjektiks. Seda hakatakse lähemalt uurima , tuuakse ühe etnose domineerimise konteksti teised lähenemised. Näiteks tuuakse eesti keele kõrvale võru keel. 1990ndate vältel võru kultuuri tähendus üha kasvab. Küsimus eesti ja võru keele omavahelisest suhtest on tegelikult siiani lõplikult lahendamata .
    Üks terviklik rahvuskontseptsioon neis manifestides lagundatakse, üritatakse tuua siia teistsuguseid võimalusi. Lauris Kaplinski „The holy land Taaramaa” Vikerkaar 1995/12. Siin hakatakse vastu pühale objektile ja siin on taustaks justnimelt maausu või popkultuuri , massiklutuuri ideoloogia ideed. Välja tuleb identiteetide paljusus . See iseloomustab ettehaaravalt ka järgnevat aega eesti ühiskonnas kui ka kultuuris. Ei eksisteeri enam midagi sellist, mis oleks ühtne. Ka nõukaajal polnud kõik väga ühtsed, kuid igal juhul oli see ühtsus suurem. Nüüd taasiseseisvunud vabariigis see ühtsus järjest kaob ja pole enam midagi klassikalises mõttes rahvuslikkust. See subjekt eestlane võib sisaldada endas mitmesuguseid maailmavaateid, ideoloogiaid, mis erinevaid objekte liikuma panevad.
    Hasso Krulli manifest Väikese kirjanduse poolt. Selle teksti inspirastioon on ilmselt pärit G. Deleuze ja F. Guattari teostest. Nende raamatus „ Kafka ” on samuti alapetükk „Väikese kirjanduse poole”. See idee pärineb neilt . Nad iseloomustavad selle sõnaga väike suure kirjanduse rüpes oleva igasuguse kirjanduse revolutsioonilisi tingimusi. Nendele migitele tingimustele, võimalikkusele see väikese kirjanduse kontseptsioon ka viitab . See ei pruugi ise veel kirjandus olla, need on võimalikud uued keele rajajooned, poeetika jne. Eesti kirjanduse sees on meil nt võru kirjandus, mis oma ideaalis ei peaks lähtuma mitte eesti kirjanduse poeetikast, vaid iseenda kultuuriliste arusaamade hulgast jne. See tähendab, et võru kirjandus ei imiteeriks eesti kirjanduse vorme, võtteid ja teemasid, vaid ammutaks need iseenda keelest ja traditsioonist. Kui lugeda nt Kauksi Üllet, siis ta kasutab esiteks oma keelt, kuid ka vormikeel on hoopis erinev. Tema eeskuju ei tule range vormiga eesti luulest , vaid pigem rahvalaulust ja sellisest traditsioonist.
    Väikse kirjanduse puhul võime rääkida ka eksperimentaalsest kirjandusest. Igasugune marginaalia, lahkarvamused moodustavad või võiks moodustada selle väikese kirjanduse.
    Loeng nr 7 (12.03.2008)
    Üldise sissejuhatuse poolest lugeda nt viimasest Eesti Kirjandusloost nüüdiskirjandusele pühendatud lehekülgi. Seal sidusamalt nendest teemadest lähtuvalt analoogne pilt eelnevatele loengutele.
    Jaan Undusk (s 1958)
    Jaan Undusk on ilmselt paljudele tuttav ennekõike kirjandusteadlase või –teoreetikuna. 90ndate originaalsemad ja põhjalikumad kirjanduskäsitlused just tema sulest. Paralleelselt teoreetilise loominguga valmivad ka Unduski esimesed proosatekstid. Kuskil alates 70ndate lõpust, 80ndate algusest avaldab Undusk ka vähesel määral luulet ja olulisemalt rohkem novelle ja jutustusi. Eraldi esiletõstmist väärivad kultuuriloolised novellid , ennekõike „Sina, Tuglas ” (1986). Peategelaseks on tuntud eesti kirjanik. Selle novelli kõrval on ta nt kirjutanud veel eesti kunstnikust Erich Obermannist ja ühe novelli peategelaseks Goethe . 1990 aastal ilmunud ka pikem romaan „Kuum”. Proosatekstide kõrval Undusk kirjutanud ka kolm näidendit.
    „Sina, Tuglas”
    Raam – tegevus toimub Tartus Raekoja platsil ja seda ümbritsevatel tänavatel. Tegelasteks on Tuglas peategelasena ja temaga kohtuvad kolm Augustit – Gailit, Hindrey , Alle. Tegevusaeg projetseerub kuskile 1930ndatesse aastatesse.
    Milline pilt Tuglasest? – esimeses lõigus Tuglast ei ülendata, mitte ka päris madaldamine, kuid siiski teatud teistsugune pilt temast. Tuglas ei taha vist olla klassik, igastahes tekitab see mingeid probleeme – kuidas ja millisel määral klassiku staatus mõjub, mida see üldse tähendab. Need kolm Augustit, kes järjest süžeesse lülituvad, on kõik Tuglasest erinevad tüübid ja nende kaudu analüüsib Tuglas ennast – võrreldes ennast nendega. Vaatab, mis tal võrreldes Gailiti või Allega puudu on. Kuidas suhtub tema oma kirjutamisse ja kuidas suhtuvad teised? Üldiselt võiks kõiki neid Augusteid pidada Tuglasele vastanduvateks. Tegemist selliste kujudega eesti kirjanduses, kes on kindlasti 20ndate ja30ndate boheemlustraditsiooni kandjad ja mitte nii hoolsad kirjanikud, ei arvesta oma kirjanikustaatust nii tõsiselt. Tuglase tõsidusele nende kolme tüübi kaudu vastandatakse dionüüsilisus. Legendaarsed on kahe sõbra Gailiti ja Visnapuu nädalatepikkused olengud erinevates vabariigi lokaalides. Ometi seesama teatud tüüpi kergemeelsus ei pärsi seda loomingulisust – kõik kolm on kõigele vaatamata väga andekad. Ka see on Tuglasele selles tekstis probleemiks.
    Vaatepunkt – see on teatud tüüpi sisekõne, kus Tuglas kõnetab ennast. Sisemonoloog. Natukene distantseeritud selle sina-vormiga. Kahestumine nii vormiliselt kui teatud lausete ja sisuliste hoiakutega.
    Keel – kirev, kuid ometi kindla vormiga ja viimistletud . Sisekõne vormi iseloomustab katkenduslik – palju kiillauseid, laiendusi. Fragmentidest kokku pandud.
    Siin on küllalt intensiivne intertekst, mis seondub eesti kirjanduslooga laiemalt. Reaktsioonid toona sellisele Tuglase pildile olid väga konservatiivsete kirjandusfunktsionäride poolt küllaltki karmid. Tuglase kuju on teatud mõttes eesti kirjanduse sünonüüm, tipptase. Juba 30ndatel ristiti eesti kirjanduse paavstiks – tema maitse ja kriitikumeel oli see, mis otsustab, mis on hea kirjandus. Tuglase kuju on eesti kirjanduse määrajana kas varjatumalt või avalikumalt alati toiminud. Sellist tüüpi klassikut mitte kunagi ei sinatata. Juba seesama pealkiri sisaldab absoluutset familiaarsust ja selline suhtumine oli 80ndate keskpaiga seisuga ennekuulmatu ja sellest lähtuvalt ka need reaktsioonid.
    Sellele vastuväitena on arvatud ka niimoodi, et Undusk loomulikult ei taha Tuglast kuidagi alandada, vaid pigem on tema eesmärgiks vabastada see isik kivinenud stereotüübist, sellest samast kirjandusliku paavsti võimust. See on uus tee läheneda Tuglasele, pakkuda tema isikule ja sealt lähtuvalt ka tema loomingule uusi lähenemisvõimalusi. Selles mõttes väga teadlik käitumine Unduski poolt. Põhimõtteliselt Undusk ise vastab kogu pahameelele, mida see novell tekitas nii, et kunst ja moraalikoodeks on põhimõtteliselt erinevad asjad. Selle väite kaudu Undusk tõrjub kriitika. Tegemist pole dokumentaalse tekstiga , vaid ilukirjandusliku, fiktsionaalse tegelasega ja fiktsioonis on rohkem võimalusi kui tavaelus. Seal me võime mingid moraaliprintsiibid küsitavaks teha. Me oleme mõnes mõttes tagasi sealsamas , et kuskil 80ndate lõpus tekib koodidiferents – on teatud tüüpi erinevad poeetika mõistmise ja lugemise tee. Kui kõik ei väljenda ennast ühes ja samas keeles, siis satutakse kohe nii suurte segadusse, et väidetakse, et ühe novellikese näol on tegemist kriminaalkuriteoga – see on absurdne.
    90ndate algusest leiame Hasso Krulli väikse jutukese „Kirjanduse pudenemine”, kus lause – see, mis pudeneb, on Tuglase kuju. See tähendab, et üks klassikalistele reeglitele vastav kirjandus laguneb väikesteks kirjandusteks, kus autorid loovad oma poeetika. See lause on metafoor sellele, et väljenduslikke keeli, võimalikke poeetika süsteeme ja arusaamu heast ja ilusast kirjandusest tekib üha enam juurde.
    Tuglast näitavad teisest valgusest ka tema abikaasa Elo Tuglase päevikud, millest üks käsitleb 20ndate lõppu ja 30ndaid ja teine osa käsitleb 50ndaid. Sealt avaneb ka jälle hoopis teistsugune, inimlikum Tuglas ja tema kõrval avanevad inimestena seal veel ka paljud teised tollased kirjanikud ja kultuuritegelased. Need võiks samasse konteksti veel asetada.
    KV: Siin kindlasti mingile faktile lisatakse ilukirjanduslik kommentaar. Interpreteeriv suhtumine on siin väga jõuline.
    „KUUM”
    Süžee – ühel kuumal suvepäeval kohtuvad mingi linna tühermaal kolm noort inimest – Ruuben , Eneken ja Ing. Tärkab armastus ja teose alapealkirjaks ongi „Lugu noorest armastusest”.
    Seda romaani võiks kutsuda modernistlikuks romaaniks . Siin on mitu tegevuslikku liini – Ruubeni onunaisega seotud; onu Leemueliga seotud (see onu on vist mingisuguse aadlisuguvõsa vallaslaps). Ruuben üritab romaani käigus mõtestada tärganud noort, enneolematut armastust. Ta üritab nende õdedega kokku saada (armub Ingi). Kõik see püüdlemine ei vii tegelikult Ruubenit sihile, kuid kogu selle tegevuse käigus arutletakse väga intensiivselt selle üle, mis see armastus on. Proovitakse sellele tundele sisu anda. Ühelt poolt tegemist küllaltki efektse armastusromaaniga.
    Selle armastuse otsing on kattuv armastuse tunde sõnastamisega. See sõna on siin olulisem kui keha. Ennekõike käsitletaksegi siin sõna noore armastuse võrdkujuna. Värske tunde sõnastamine on kõige tähendusrikkam ja olulisem nii nagu seesama esimene armastuski. Paralleelselt esimese aramastustundega kogu aeg üritatakse sellest aru saada. Ja mingil hetkel see arutelu domineeribki selle tunde üle.
    Intensiivne stiil, tugevad võimsad kujundid kirjutamisprotsessi tähistamiseks. Sõnastamine taandatakse tagasi Piiblile ja esmasele sõnale või esimesele armastusele, mis on alati originaalsed ja algupärased. See positsioon on opositsioonis selle armastuse ja selle sõnastamise postmodernse kontekstiga. Kõik sõnad on kuidagi ära kulunud ja klišeelised, nad ei mõju enam nii nagu aegu tagasi.See on Umberto Eco näide – on üks mees ja üks naine, kes armastavad üksteist. Naine töötab mingis meedias – teab kõiki kaasaja meedias toimivaid klišeesid. Kuidas mees peaks talle siis avaldama armastust niimoodi, et see ei kõlaks klišeena. Postmodernne probleem, kus süütus on kadunud ja ei ole võimalik enam olla naiivne. Eco osutab sellele, et tuleks ilmsesti läheneda äkki iroonia kaudu – et mees ei jääks klišeed korrutades häbisse, siis ta võib näiteks osutada sellele, et ta saab aru, et need sõnad ‚ma armastan sind’ on kulunud. Aga sellisele postmodernsusele vastukaaluks uuritakse Unduski romaanis , kuhu see armastus kadunud on.
    Loeng nr 8 (13.03.2008)
    Undi loomingus on küllaltki olulised need uuslinnajaod – see on see moodsa maailma ruum. 80ndate eesti kirjandus ei ole city kirjandus, vaid just äärelinna, nõukogudeliku uuslinnajagude kirjandus. Glamuur, suurlinnaruum imbub eesti kirjandusse vaikselt 90ndate vältel.
    Edasi seostatakse kogu lugu Castanedaga – nõidade, maagia uurija. Temast saab üks new age’i liikumise suuri filosoofe ja olulisi eeskujusid . Samuti alternatiivsesse maailmaruumi kuuluv autor. Jutustab astraalsetest maailmadest. Mõnes mõttes läheb see nimi siin vastuollu teaduslikkusega, ladinakeelsete loeteuldega, mis siin antud.
    Järgmises lõigus jutustaja registreerib oma meeleolu, selle muutust. Lennart on siin muidugi Lennart Meri. Lennarti vanaeided on viide tagasi ühele teksti kohale. Siis räägitakse siin veel kaktustega seonduvalt eri kaktuste geografilisest ruumist ja kodupinnasest. See kaktuste teema aga lõpetatakse siin juba järgmisel lehel.
    Järgnevalt tuleb üks lõik poodidest . Juba eelmine kaktustest rääkiv tekstiosa lõpeatatakse veidra lausega, kus osutatakse mingile kunagisele õhtule, kus keegi käinud oksjonitel ja laatadel. Iseenesest see suhteliselt veider lause. Taas tegemist mingi loeteluga , tundub nagu oleks siin mingeid poplaulu sõnu või midagi sellist parafraseeritud.
    Poodidest – paljuski puudutab see lõik siin kirjutamist, olme kirjeldamist. See on midagi sellist, mis ühelt poolt ei kuulu kõrgkirjandusse, ei ole oluline teema kunstiliste ambitsioonidega kirjanduse jaoks, vähemalt 80ndatel . Oluliseks on ikkagi mingid tegalsed, nende sisekonfliktid, maailmavaade, filosoofia jne. Siin on viide ka modernistliku kõrgkirjanduse mallile läbi Prousti. Kõik see, mis puudutab igapäeva, pole kunstilise atmosfääri loomisel oluline, esteetiliselt tähtis. Siin räägitakse, kuidas ja mida kunst võiks kirjeldada. 90ndatel Unt avaldab ise kaks raamatut –„Argimütoloogia”, „Uued argimütoloogiad” – mis koondavad Eesti Ekspressile kirjutatud argimütoloogiast jutte . Unt hakkab ise suurt argiasjade mütoloogiat looma, vähemalt nende ajakirjandusse kirjutatud tekstide kaudu lõppkokkuvõttes ise loobki. Selline nõukaaja reaalsus samas kajastub siin läbi eituse. Samal ajal näeme, et kogu nõukaaja maailma surutakse loetelu vormi.
    Tissen – Selle meheni, kelle nimi on Tissen, ta esialgu veel niipea ei jõua. Kõigepealt esimene lõik räägib õhimõtteliselt ilmast, kuidas see jutustajale mõjub ja mida ta veel on ümbritsevast looduslikust keskkonnast tähelepannud. Pikemas lõigus jõuab ta põhiteema, elektriteema juurde. Seda käsitletakse siin erinevate autorite kaudu, osutatakse ekstreemsetele juhtumitele elektriga . See on väga väike osa sellest suurest võrgustikust, mida siin romaanis leiame. Osutatakse nii fiktsioonist pärit näidetele kui ka tõestisündinud luudele , mida refereeritakse sellesama elektriga seoses. Need tõestisündinud lood on samas seotud müstilise auraga, seletamatuse dimensiooniga. Selline parateaduslik diskursus on siin ka ilmsesti
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Nüüdiskirjandus #1 Nüüdiskirjandus #2 Nüüdiskirjandus #3 Nüüdiskirjandus #4 Nüüdiskirjandus #5 Nüüdiskirjandus #6 Nüüdiskirjandus #7 Nüüdiskirjandus #8 Nüüdiskirjandus #9 Nüüdiskirjandus #10 Nüüdiskirjandus #11 Nüüdiskirjandus #12 Nüüdiskirjandus #13 Nüüdiskirjandus #14 Nüüdiskirjandus #15 Nüüdiskirjandus #16 Nüüdiskirjandus #17 Nüüdiskirjandus #18 Nüüdiskirjandus #19 Nüüdiskirjandus #20 Nüüdiskirjandus #21 Nüüdiskirjandus #22 Nüüdiskirjandus #23 Nüüdiskirjandus #24 Nüüdiskirjandus #25 Nüüdiskirjandus #26 Nüüdiskirjandus #27 Nüüdiskirjandus #28 Nüüdiskirjandus #29 Nüüdiskirjandus #30 Nüüdiskirjandus #31 Nüüdiskirjandus #32 Nüüdiskirjandus #33 Nüüdiskirjandus #34 Nüüdiskirjandus #35 Nüüdiskirjandus #36 Nüüdiskirjandus #37 Nüüdiskirjandus #38 Nüüdiskirjandus #39 Nüüdiskirjandus #40 Nüüdiskirjandus #41 Nüüdiskirjandus #42
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 42 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 229 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Antropoloog Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Eesti nüüdiskirjandus

    Märksõnad

    Mõisted

    ajaloolis, varjama või, paljuski aate, luuakse keeleseadus, kõrval 90ndatel, paljuski, kaheldamatult, kultuuriprotsessis tervikuna, manifestides, keeleküsimusel, lähenemisviisi, rahvusdiskursuses, etnofuturismile, jaan undusk, mingeid probleeme, legendaarsed, vaatepunkt, katkenduslik, tuglase kuju, tuglase kuju, sellele vastuväitena, süžee, sõnastamine, undi loomingus, lennart, lennarti vanaeided, poodidest, tissen, tkk, nt veidemann, hkk, biö, millelaadsetest lugudest, ivan orav, kaheldamatult, igaljuhul, atmosfääri kirjeldamisel, konkreetselt, rehepapp, mõisateenijad, aida oskar, kupja hans, lumememm, tegelaskonna puhul, saanud kirjandus, taaskord, põhitoonilt, kivirähk, kivirähk, hasso krull, demüstifikatsioon, kirjeldamisel, näide sauteril, kirjanduslikes tekstides, tegevusruum, privaatsuse osa, eeskujudeks, sellel maailmal, varasemas loomingus, ervin õunapuu, gootika, omaette küsimus, külakirjeldus, märgatavalt olulisem, õunapuu, sellel naisel, filosoofilisema probleemi, huvide ring, zanrilisusest lähtuvalt, vaheri puhul, matt barker, ennekõike meelelahutuskirjandust, valdkonna alažanrid, mingites portaalides, ulmekirjandus, eesti luules, betti alveril, eesti luulet, luulega, poliitiliselt kahtlane, nimeatud peiariks, 80ndatel, hirve puhul, poeet, paljuski, needsamad positsioonid, madalastiilsuse puhul, hirve luules, dekatents, stiililine ülepakutus, kõigepealt, katkendlikkus, euroopalises kontekstis, nõukogude kontekst, krullil, sajandi vältel, ilma selleta, muudes valdkondadaes, kirjanduslugu, džässipoeetikast, vahepeal, jutustaja demeeter, räägibki loomisest, ilmsesti, ülioriginaalitsev keel, lipogramm, normist kõrvalekaldumised, kivisildnik ise, midagi analoogset, kivisildnik, sinijärve perekonnas, kihistuste sõnad

    Kommentaarid (8)

    reemannmarie profiilipilt
    reemannmarie: Mõned loengud on puudu, aga need mis olemas on, on põhjalikud
    12:09 30-05-2011
    marjes profiilipilt
    marjes: väga põhjaliku analüüsiga!
    22:57 05-06-2012
    krisssss profiilipilt
    krisssss: liigagi põhjalik :)
    13:32 11-05-2011


    Sarnased materjalid

    30
    docx
    Nüüdiskirjandus 2015
    41
    doc
    Maailmakirjandus
    29
    ppt
    Eesti nüüdiskirjandus
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    112
    doc
    12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    20
    pdf
    GÜMNAASIUMI KIRJANDUS
    99
    doc
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun