,,Kodu-käija", ,,Punaste õhtute purpur". 11. Viidingu loomingu iseloomustus 3 raamatudebüüti 1)poolpõrandaalune kogu ,,Realistliku ingli laul", 2) tsükkel luuletusi koguteoses ,,Närvitrükk", 3) eraldi tema luulekogu ,,Detsember". Ilmutab modernistlikku huvi keele vastu. Luules leidub üksiku ja üldise ühendamist, ootamatusi, maskide vahetumist, huumorit, keelemängu. Luules on õpetlikkus, olemishirm, püsimistarve, luule muutub hamletlikuks, selles hakkab esinema vabavärssi, segavorme, proosaluulet, aforisme. 12. Kareva loomingu iseloomustus Ta kasutas enamasti ranget vormi ja viimistletud keelt ning kirjutas sageli armastusest. Loomingus saab eristada kolme etappi. Esimene neist on kõige lühem ja avaldub esikkogus ,,Päevapildid". Seda võib pidada Üdi(Viidingu) teatraalse tehnika mängulisuse ja iroonia lüürilisemaks variandiks. Lüürilisus aga ka artistlik keelekasutus annavadki talle isikupära.
Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust 1985. aastal kirjutas romaani „Seitsmes rahukevad“, milles kujutatakse sõjajärgseid aastaid lapse silmade läbi Lisaks luuletamisele tegeleb ta ka lastekirjanduse kirjutamise ja luulete tõlkimisega Teosed "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966) "Hääl" (luulekogu, 1968) "Leopold" (lasteraamat, 1974) "Vaatame, mis Leopold veel räägib" (lasteraamat, 1974)
Lõpetas Tallinna 16. keskkooli aastal 1970 On töötanud ametnikuna, batikamaalijana, portselanimaalijana, laborandina. Aastast 1985 on ta vabakutseline literaat EKL-i liige aastast 1993 Loomingu kirjeldus Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid Esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Tema sõnul luule liidab tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi mõistusega. Tema loomingus on luuletusi, mis püüdlevad filosoofiliste järelduste poole. Eelistab vabavärssi Looming Mõrkjas tuul (luuletused, 1983) Hullu Hansu lugu (romaan, 1988) Öö valgus (luuletused, 1990) Tolm ja tuul (romaan, 1992) Naeru õpilane (romaan, 1998) Mees, kes mäletas elevante (novellid, 1994) Pääse karusellile (novellid, 2000) Vaba langemine (luuletused, 2002) Lõks lõpmatuses (romaan, 2004) Homsed uudised (luuletused, 2005) Absoluutne meister (novellid, 2006) Tulearm (luuletused, 2007) ,,Lõks lõpmatuses" See raamat sai 2004. aastal Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna
K. Ehin „Viimane Monogaamlane“(2011) Valisin Kristiina Ehini luulekogu „Viimane Monogaamlane“. Kuna mulle meeldib väga K. Ehini luule üldiselt, siis sellepärast valisin ka ühe tema luulekogust. Teose keskseks teemaks on armastuse, tõe ja õnne otsimine kaasaeegses maailmas ja seeläbi ka erinevate kannatuste ja valu kogemine. Teoses domineerib lõpmatu lootus ja ootus, mis ei vii (kuhugi) lõpptulemuseni ning kurbus ja äng, millel ei näigi lõppu olevat. Luulekogu tajutavaks nn. peategelaseks on noor naine, kelle silme läbi kõik sündmused aset leiavad. Teos on üles ehitatud (väga) vabas vormis ning valdavalt on kasutatud vabavärssi, välja arvatud paar luuletust , kus on kasutatud ka ristriimi. Autor ei kasuta teoses ei punkte ega ka komasid (puudub korrapärasus). Suurt algustähte kasutatakse täpselt nii kuidas juhtub (juhuslik). Luulekogu on illustreeritud piltidega. Teoses on kasutatud kõikvõimalikke kujundeid ning sõnamänge...
suudab hästi ning sobilikel värssidel endas esile kutsuda ning kirja panna : "Sinna kust tuleb lumetorm / sinna kuhu ta läheb". Isiklikult leian, et isikustamine on kasulik, kui on soov esemele/nähtusele/vms'le anda suurem tähendus. Autor ei kasutanud paljudes luuletustes krjavahemärke ning rea algused olid väikese tähega. Kõik luulekogu luuletused on vabavärsilised, mis sobivad Ehini mitmekülgse ja seikluste rohke minevikuga, sest luuletaja on vabadust armastav ja reisihuviline. Vabavärssi kasutades on autoril lihtsam luule sõbrale edasi anda mõtet ning autori hetke sõnad kajastuvad "puhtana" teoses. Ma lugesin luulekogu teatuid luuletusi korduvalt, et nende täpsest mõttest aru saada. Usun, et kui ma sooviksin teda täielikult mõista ja täpselt luuletustest aru saada, siis peaksin lugema veel tema luulekogusid ning rohkem tutvuma tema luuletustega, et paremini mõista iga luuletuse sisu. Tema luuletused on minu maailma vaadet avardavad, sest aina rohkem
Imazism Avangardistlike (modernistlike) voolude tormilise esiletõusuga peaaegu samaaegne uuenduslik liikumine ingliskeelses luules, imazism, sai oma nimetuse sellest, et suuna peaesindajad ja teoreetikud (nende seas kõige olulisemana USA luuletaja ja kriitik Ezra Pound) hakkasid pöörama rõhutatud tähelepanu luuletuse kujundi kvaliteedile. Omaette vooluna vaadeldakse imazismi tavaliselt aastata 1912-1917 piirides, ent imazismi mõju USA ja inglise luules on olnud pikaajaline ja tugev ka järgnenud aegadel. Imazism taotles teemade ja luulevormide valiku täielikku vabadust ja pidas eriti tähtsaks eredat luulekujundit. Eelkäijateks olid nii Poe kui ka Mallarme. Olulisemateks autoriteks on T. S. Eliot, Ezra Pound, Amy Lowell, Hilda Doolittle. E. Poundi tähtsamateks teosteks on "Cantos" ja "Ripostes". T. S. Elioti teostest on märkimist väärt ,,Tühermaa", ,,Tuhkapäev", ,,Mõrv katedraa...
1.Noor-Eesti eesmärgid,uuendused,liikmed eesmärgid-eesti kultuuri arendamine;tähelepanu pööramine keeleuuendusele;omaloomingu avaldamine ;avaldada Noor-Eesti album uuendused-kirjutati kaasaja linnast ja linnainimestest; kirjutati mängulisemalt;ilukirjanduses hakati kasutama igapäevakeelest mõnevõrra erinevat,kaunimat ja kunstiküpsemat keelt;tehti katset kirjutada ka keerulisema ülesehitusega ilukirjandustekste;tutvustati teiste maade kirjandust ja kultuuri liikmed-Johannes Aavik;Villem Grünthal-Ridala;Friedebert Tuglas;Bernhard Linde;Gustav Suits;Konrad Mägi;Nikolai Triik,Kristjan Raud 2.G.Suitsu luule eripära ja tähtsus luule on sütitav ja jõuline;proovib kasutada vabavärssi;luule lihtne,kõlav,lööv;luules kajastub armastust kodukoha vastu; kõrvale ei jää lembeluule;luuletuse stiil on nooreestlaslikult uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja ...
olulisema osa moodustab indiaaniromaanide tsükkel ,,Nahksuka neerid" mane mohikaanlane" eria" aleidja" vekütt" uulaja" na varvas" Walt Whitman (1819-1892) Luuletaja ja esseist Teda peetakse mõjukaimaks ameerika luuletajaks ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni s Looming de asemel kasutas ta vabavärssi, mis edastab ka tema filosoofilis imese kehalist ilu ja puhtust. Teosed: ,,Rohulehed" Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid" Allikad: Kirjanduse õpik: ,,Kirjandus barokist romantismini" http://et.wikipedia.org/wiki/Walt_Whitman http://www.annaabi.com/Walt-Whitman-m53411.html Pildid: google.ee
Luulekogu põhiteemaks on armastus "Viimane Monogaamlane" väljendab kahe inimese vahelisi suhteid. Teose esimene sõna on Sind ja juba üheteiskümnes Ma. Luulekogu meeleolu on raske kirjeldada vaid peab ise lugema et sellest aru saada! Armastus, lootus ja pettumus Enamus luuletusi algavad meenutustega headest aegadest, luuletused lõppevad aga peaaegu et alati kurbuse ja üksindusega. Luulekogu "Viimane Monogaamlane" keelekasutus on väga tabav. Palju vabavärssi Sõnamänguline Ulmeluule Väga palju kujundeid Ei ole ropp Sinu usk on uks kes sees saab sooja Minu armastus on sulle õitsev puu Lemmikluuletused Lärmist üsna tasaseks jäänud Pühkisime meelest tuleviku Me isegi ei mäletanud Kelleks me saame Minu käte vahel oli äkki su kampsun Selle sees sina Ja silmad Mis naersid valusalt Mu käte vahel oli äkki noor noaloopija Ja mina tahtsin olla sihtmärk Kui jälle teadvusele tulin Oli sohvasse löödud
IIms järel lahknes eesti kirj kolmeks: pagulaskirjandus, eesti nõukogude ja sisepagulus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksper...
olnud igavad, pildid, · Ei meeldinud: luuletused olid tagamõttega · Soovitaksin: vanemale inimesele Luulekogu ülevaade · Luuletusi: 66, luulezanrid loodusluule, loomingus vähe luuletusi, mis rangelt ühe zanri alla kuuluksid, esines nii riimi kui vabavärssi · Läbivad teemad: isamaa, loodus, aastaajad, · Meeleolu: kurvameelne, nukker, kõige rohkem meeldinud luuletuse analüüs Sa oled kui salanaine, Sain nii aru, et autor rääkis mu kallis kodumaa; kodumaast ehk Eestist kui salanaisest, sest tol ajal kui ta ja seda küll avalikult seda kirjutas, ei tohtinud vist ei tohi nimeta. eriti Eesti riiki mainida ja kui
Dámaso Alonso stiili anal üüs Dámaso Alonso y Fernández de las Redondas (22.10.1898 - 25.01.1990) oli poeet, filoloog ja kirjanduskriitik. Kuigi ta kuulus 27. aasta generatsiooni liikmete hulka, jääb tema paremini tuntud looming 1940ndatesse ja sealt edasi. Alonso kirjandusliku karjääri saab jagada kaheks. Tema varajasi töid nagu 1921.a. ,,Poemas puros; Poemillas de la ciudad" ja 1925. a ,,El viento y el verso" peetakse 27. aasta generatsiooni liikmeteist madalamaks. Ta ise on ennast nimeatanud osalise ajaga poeediks (poeta de rachas). Samas tema küpsemaid töid, eriti ,,Hijos de ira" (1944 ja 1946) on tunnustatud kui kirjanduses oluliseimat kodusõjajärgsetel aastatel. Esimestes luuletustes ilmneb Antonio Machado ja Juan Ramón Jiménes'i mõjutusi. Tema esimene luulekogu ,,Poemas puros" (1921 ,,Puhtad poeemid") kuulub Britannica online entsüklopeedia kohaselt imazismi (inglise image 'pilt, kujund') alla, rõhutades välj...
· jõulised ja metsikud maalid fovism (pr.k. ''Le Figaro'' metsik) · avaldustel teatraalne ja tundeküllane stiil · hülgasid tagamõtte ja muljed maalides väljendada · rahvusvaheline ajakiri ''Poesia'' kunstniku meeleolu täpsust polnud vaja · propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust · värvid vastupidised looduses olevatele · tehnika arengu kiitmine · rühmituse keskseim kuju Henri Matisse · kunsti ülesanne väljendada dünaamikat · värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest · maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest kunstniku meeleolu (rahulik rõõm, tugitooliefekt) + · ajastu dünaamika mitu ajahetke 1s pildis
,,tõeline,/, ,,püha", ,,taevas", ,,valgus", ,,sära", ,,jumal", ,,igavik", ,,ime". Armastus omandab järk-järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavaks eetiliseks printsiibiks. Sisuga sarnane süntees tekib vormis. Ühelt poolt jääb Kareva truuks vormirangusele, eelistades silbirõhulisi ja rõhulisi meetrumeid, eriti klassikalises luules kinnistunud viiejalalist jambi. Teisalt muutub aga Kareva värsiliigendus: ta hakkab kindlaid rütmiskeeme peitma vabavärssi meenutava välispildi taha, nii et liigendus signaliseerib sisekõnelisest intiimsusest. Sagedased pausid, siirded ja ellipsid jätkuvad, kuid need rakendatakse nüüd aimava tõeotsingu teenistusse. Ilmse teadlikkusega lubatakse mõnel määral värssi tehnilisi konarusi, mis markeerivad siirast ja ilmutuslikku kõnet, ning keelendeid, mis ühendavad Karevat ka arbujate-eelse eesti luulega, näiteks J. Liivi ja E. Ennoga. Kasutatud kirjandus: M. Kalda. Eesti kirjanduse ajalugu
Niiles Kross(sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992-1993. Looming Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses. Tuntumad luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) Kriitika Kriitik Mart Mäger on kirjutanud Jaan Krossi proosa kohta nii: "Kogu Jaan Krossi proosa
aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme. Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor 4.Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison - Issand halasta Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu Agnus dei - Jumala tall 5.Kuidas nimetati noodimärke 8.-9
Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam - reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal. 3) Confutatis - kirjeldab patuste hirme ja piinaseid. 4) Lacrimosa - annab edasi kurbust ja hingevalu. Gregooriuse koraal - On roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta liturgiline laul. Laulu tekstid tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva rütmiga vabavärssi. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I, kes kogus ja süstematiseeris neid viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muus. aluse, nn cantus firmus. Rüütlilaul. Ilmalik muusika keskajal Rüütlilaul ehk keskaegne õukondlik luule. Alguse sai 11 saj lõpul Provence'ist. Rüütlilaulikute nimetused: trubaduurid (12 saj, provatnsikeelsed), truväärid (13 saj, prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat
HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute pu...
aastal, Ugala vabaõhulavastus lastele – "Mardileib" ◈ 2006. aastal valmis Raadioteatri kuuldemäng "Mardileib", mis helisalvestati Kullo Lastegaleriis. 12 Luule "Söerikastaja" (1958) Kross on valdavalt "Kivist viiulid" (1964) vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku "Lauljad laevavööridel" ta luulest, riimitud (1966) vabavärssi sealhulgas "Vihm teeb toredaid asju" napilt üle kolmandiku. (1969) "Voog ja kolmpii" (1971) 13 Tunnustused 1971 Eesti NSV teeneline kirjanik Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1996 Riigivapi I klassi teenetemärk 2004 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 aasta eurooplane Ja palju teisi tunnustusi. 14 Eraelu
proosasse. "Söerikastaja" 1958 "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Vihm teeb toredaid asju Vihm ajab õied vihmavarju Vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks kergitama Vihm seob karvad mu paljal rinnal seda kõrgemale ükshaaval linnamüüri samblatuttide mida ilusamad põlved külge Vihm teeb lollidele tsss...
Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978) · ,,Rakvere romaan" (1982) · ,,Professor Martensi ärasõit" (1984) · ,,Vastutuulelaev" (1987) · ,,Wikmani poisid" (1988) · ,,Väljakaevamised" (1990) · ,,Tabamatus" (1993) · ,,Mesmeri ring" (1995) · ,,Paigallend" (1998) · ,,Tahtamaa" (2001) Novellid
aastal ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Kirjanduslik tegevus Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk.
Benedictus-(olgu õnnistatud) ja Agnus Dei(jumalate tall halasta meie peale) 4) lõpupalve- mõningad propdiumi laulud. Need 5 non ordinaariumi tekstiga mida lauldakse siiamaani. 1)Gregooriuse koraal on: * roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul * laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed * retsitatiivne * puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt * rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor 2)Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. 3)Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: · eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud 4) Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
rahvaluule maailmapildile toetudes Võrukeelne luuletaja Tänu temale on muutnud kogu võru kirjandus Indrek Hirv Kirjutab rangevormilist sümbolistliku luulet Tuntuks saanud oma armastusluulega Contra Tartu NAKist väljakasvanud sõnameistritest üks tuntumaid On suutnud ühendada suulise rahvaluule ja kirjaliku kirjandustraditsiooni Kasutab raiuvat rütmi ja päevakajalisi teemasid Jürgen Rooste harrastas vabavärssi, mida iseloomustab isiklikke hingeseisundite peegeldus Kristiina Ehin lüüriline ja mänguline luule Aare Pilv vabavärsilised loomingus leidub looduskirjeldusi, filosoofilisust Kalju Kruusa kasutab samuti loodusliku ja kunstliku poolsuse huvitavaid ühendusi
läks talle järele, olles veendunud, et Verlaine'il ei jätku julgust oma elule lõppu teha. Kui Rimbaud tahtis Verlaine'i maha jätta, tulistas ta joobnuna oma armastatut kaks korda, haavates teda kergelt randmesse. Verlaine vangistati 18 kuuks Monsi. Walter Whitman oli ameerika luuletaja ja esseist. Teda peetakse mõjukaimaks ameerika luuletajaks. Whitmani luulet on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. Euroopa luulele omaste rütmiliste ja meetriliste stuktuuride asemel hakkas ta kasutama vabavärssi. See muudatus edastab ka tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. "Rohulehtede" esimene väljaanne ilmus 1855 ja see osutus üllatavalt menukaks. Teose järgmistele trükkidele lisas ta järjest oma uusi luuletusi. Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid". Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana.
Eestis on aegade jooksul olnud tohutult andekaid luuletajaid. Meil on välismaal tunnustatud luuletajaid, meil on Eestis tunnustatud luuletajaid. On ka neid kes on tuntud, oma sõpruskonnas ja neid kes kirjutavad vihikunurka oma lõbuks. Kuid ma olen kindel, et ka iga tavalise asja armastaja kogumikust võib leida mõne pärli. Väga targa inimese luuletusi ja mõtterida on vahel väga raske mõista. Seega eelistan ise lihtsamat luulet. Ise vilelen vabavärssi ning räägin eale sobivalt armastusest. On ka tavalisi luuletusi, kuid nende sisuni kipun üksi vaid ise jõudma. Meie kuulsamate luuletajate nimekiri on pikk. Leelo Tungal, Artur Alliksaar, Doris Kareva, Hando Runnel, Marie Under, Betti Alver, Juhan Liiv, Lydia Koidula, Juhan Viiding, Jaan Kross, Jaan Tätte jne. Igal ühel neil on neil omane luule käekiri ja neilt igalt ühelt on meil õppida. I
Imeline helin Korra minule Kõlas kustumata Jääb mu põuesse. Enno oli peatunud ja jäänud inimesi vaatlema, kuulatama enese südamehäält. Ta jälgis loodust ja võrdles seda inimeste eluga 1905.aasta paiku ta hakkas eluväärtusi otsima inimese sisemisest mina-maailmast. Oma luuleloomingu rajas ta usufilosoofilistele alustele ja viljeles eriti müstilist mõtteluulet. Ta pani erilist rõhku luuletuste sisule, kuna vorm jäi tagaplaanile. Ta harrastas rohkesti vabavärssi, tarvitas ebapuhtaid riime. Enno esikkogu ,, Uued laulud" langes suure kriitika ohvriks. See on seletatav luuletaja mittemõistmisega ja lähenemisega luuletustele ainult vormilisest küljest. ,, Uutes lauludes" leidub ka rohkesti positiivseid omadusi. Näiteks soojust, hingelähedust, mis on pärit lapsepõlve kodust. Näiteks ,,Kojuigatsus", ,,Õhtu kodutalus" ja ,,Rehetare". 1910. Aastal ilmus ,,Hallid laulud", seal pakub Enno rohkem kunstiküpset luulet. Kogus leidub terve rida
I periood: (1945-1953/56) Sõjajärgsed aastad (Stalini aeg): Üldisel: *kirjanduse madalseis *stiililt olid teosed ülistuslikud ja ideoloogilised *skeemid ja puhtad stereotüübid, kristallpuhas kangelane (parteilane, aus, uuendusmeelne) *must ja salakaval negatiivne rahvavaenlane *järjekindlalt häviati kirjandust *paljud kirjanikud langesid vaimse v füüsilise terrori ohvriks *rahvas kui ajaloo looja Teemad: 1)sõjateema 2)ülesehitustöö (sohvoosid, kolhoosid) 3)ajaloo teemad J.Smuul: *kirjutas seda mida temalt oodati, küll Stalinist, küll komsomolist Ainestik: 1)loodusluule, milles Smuul on siiras ja tundeline ning mille peamised koostisosad on Muhumaa, meri, kalurid ja kadakad 2)nõukogudelik ideoloogia (kalurid, tööprotsess) LK: *Karm noorus *Järvesuu poiste brigaad *Poeem Stalinile *poeem Mina kommunistlik noor D.Vaarandi: ISEL: *karged ja puhtad looduselamused *siirad, ajavaimust riivamata meeleolud LK: *Põleva laotuse all *Koh...
alguses ja hakkas kümnendi lõpus ka mõjutama kirjandust. Seisakuajal ei olnud kirjanduselu enam nii tormiline, "Loomingu Raamatukogu" ja "Noorus" kaotasid oma senise tähtsuse, peamisteks kirjanduslikeks kanaliteks olid ajakirjad "Looming" ning "Keel ja kirjandus" ja ajaleht "Sirp ja vasar". Luule Sulaaeg 50., 60. aastate vahetusel jõudsid luulesse autorid, kelle tulek oli olude tõttu 5-15 aastat hilinenud. Jaan Kross luuletajana Tema luulelooming kätkeb eneses sotsiaalset aktiivset vabavärssi ja satiiri, ta on ühiskondliku mõttelaadiga kirjanik. Tema luulekogu kannab pealkirja "Söerikastaja" (1958). Uno Laht Oli üks esimesi pürokraatia kritiseerijaid. Tema tekstid paistavd silma julge ütlemise ja huumoriga, kuid samas ikkagi ka nõukogulikkusega. Ellen Niit Äratas juba väga noorelt tähelepanu luuletusega "Õnn". Luuletajana sai ta tuntuks 57.aastal "Rongisõiduga", tema luule on lüüriline ja südamlik. Ain Kaalep On olnud luule tõlkija
enda vanamates. Vanemad näitasid tema suhtes ükskõiksust ja hoolimatust, kuna ei suvatsenud isegi meeles pidada, mis nad talle eelmisel aastal olid kinkinud. 7. Kes on Walt Whitman? Walter ,,Walt’’ Whitman on 19.saj Ameerika luuletaja, kes sündis 1819 aastal New Yorgi osariigis. Teda peetakse siiamaani mõjukaimaks ameerika luuletajaks ning tihti kutsutakse isegi ,,vabavärsi isaks’’. Uudse asjana hakkas Whitman kasutama vabavärssi. See muudatus edastas ka tema filossfilist vaadet, mille eesmärgiks oli vabasta inimvaim, mis oli 19.saj olustikus ja ühiskonnas ennekuulmatu nähtus. Whitmani ainsaks teoseks on ,,Rohulehed’’, mida ta täiendas kuni surmani. Sellest samast teosest inspiratsiooni saades, tsiteeris ka filmis Mr. Keating enda õpilastele Walt Whitmani.
“tõeline,“ “püha,” “taevas,” “valgus,” “sära,” “jumal,” “igavik,” “ime.” Armastus omandab järk – järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavast eetiliseks printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. Huvitamates luuletustes (kogus „Maailma asemel,“ 1992 jm.) on Kareva endiselt suurte teemade sõnastaja, aga seejuures ka suurejooneliste mütoloogiliste maailmade kujutaja – seesuguste maailmade, kus julgelt segunevad uni ja reaalsus. Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus
Prantsuse luuletajad Catulle Mendès ja Gustave Kahn märkasid tema luuletust "Les vieux marins" (Vanad meremehed). Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsusekeelse näidendi Le roi Bombance (Kuningas Bombance). 1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani. Tema eesmärgiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni ja süntaksi kammitsaist. Oma ajakirjas propageeris ta vabavärssi. 1910 ilmus tema esimene romaan Mafarka le futuriste (Futurist Mafarka). Veebruaris 1912 ilmus ajalehes Figaro "Manifeste technique de la littérature futuriste" (Kirjandusliku futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid. 1919 astus Marinetti ühena esimestest fasistlikku parteisse. Et ta toetas fasistliku reziimi, valiti ta Itaalia Akadeemiasse.
Seosed autori ja lugeja eluga Seost luuletuste ja oma isikliku eluga pole. Üldine meeleolu Luuletused on sügavamõttelised ning peegeldavad tollase ajaperioodi kannatusi ja raskusi, seega on üldine meeleolu kurb ja masendav. Vorm, riim, rütm Stroofid on nelja- ja kaherealised. Vabavärssi ei kasutata. Haikud puuduvad. Kirjavahemärke on kasutatud (komad, lauselõpumärgid, mõttekriipsud, koolonid, semikoolonid). Algustähed on lausete alguses suured. Võõrtähti ja sümboleid luuletustes ei ole kasutatud. Piltluulet ei ole. Anagramme ei ole kasutatud üheski luules. Kasutusel on lõppriim. Rütm on kõigil kiire. Häälikukordusi pole.
futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid. · 1919 astus Marinetti ühena esimestest fasistlikku parteisse. Et ta toetas fasistliku reziimi, valiti ta Itaalia Akadeemiasse. · Tema eesmärgiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni (kirjavahemärgistuse) ja süntaksi (lauseõpetuse) kammitsaist. Propageeris vabavärssi. Teosed: · Le roi Bombance (1905) · Mafarka le futuriste/Mafarka il futurista (1910; avaldati korraga prantsuse ja itaalia keeles) Futurism Venemaal · Vene futurismi kõige tuntum esitaja on Vladimir Majakovski, kes leidis, et tuleb lahti öelda dekadentlikust minevikust ja panna maksma inimtahe, mis trotsib determinismi ja harjumusi. · Futuriste peeti enesereklaamijatest veiderdajateks, kuid nad ei püüdnudki meeldida.
Leidub humoristlikke luuletusi, kuid ka loodusluulet ja veidi armastust. Jüri Üdi luules leidub: · Üksiku ja üldise ühendamist · Ootamatusi · Maskide vaheldumist · Huumorit · Keelemängu Juhan Viidingu nime all avaldas ta kogumiku ,,Ma olin Jüri Üdi", ,,Elulootus", ,,Tänan ja palun" ning ,,Osa". Nimemuutusega tuleb luulesse: · Õpetlikkus · Olemishirm · Püsimistarve, luule muutub hamletlikuks Selles hakkab esinema vabavärssi, segavorme, proosaluulet ja aforisme. · Viiding muutub sügavamalt mõtlevamaks, luuleread pikemaks, kasutab rohkem kirjavahemärke. Hakkab ka ilmuma esimesi viiteid enesetapule. Juhan Viiding ,,Tänan ja palun": Olemishirm: 1) Lk 14 Lihastepinge: Ahelais tunne, ennast ei tunne, ilma ilu ei tea. 2) Lk 16 Helendust: sumisev mesilane tuletab mulle meelde et ma elan tuletab meelde oma eluga me oleme. 3) LK 32 ,,Seisund": Ma ei taha hulluks minna
kõrggootikat (u 1200–1350) hilisgootikat (u 1350–1525). Vaimuliku muusika areng Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme: retsideerimine – palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes
ajaloosündmuste keerises. Nii satuvad klassivennad mõlemale poole rinnet. 1958. aastal ilmus Jaan Krossi luule esikkogu "Söerikastaja". Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja". See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik pilk. Murranguaastaks Jaan Krossi loometeel kujunes 1970, mil ilmusid "Neli monoloogi Püha Jüri
Prantsuse luuletajad Catulle Mendès ja Gustave Kahn märkasid tema luuletust "Les vieux marins" (Vanad meremehed).Ta kirjutas ja avaldas mitmesugust luulet ning prantsusekeelse näidendi Le roi Bombance (Kuningas Bombance).1905 asutas ta rahvusvahelise ajakirja Poesia (Luule) ning andis seda Milanos välja 1909. aastani. Tema eesmärgiks oli vabastada luule traditsioonilise interpunktsiooni ja süntaksi kammitsaist. Oma ajakirjas propageeris ta vabavärssi.1910 ilmus tema esimene romaan Mafarka le futuriste (Futurist Mafarka).Veebruaris 1912 ilmus ajalehes Figaro "Manifeste technique de la littérature futuriste" (Kirjandusliku futurismi tehniline manifest), provokatiivne tekst, mis ülistas kiirust ja sõda. Seejärel pidas ta rea ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid.1919 astus Marinetti ühena esimestest fasistlikku parteisse. Et ta toetas fasistliku reziimi, valiti ta Itaalia Akadeemiasse. F.T.Marinetti.
Ta valdas saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ja inglise keelt. 1958. aastail ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja" ja temast sai Kirjanike Liidu liige. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuesti sünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. "Söekastajas" kasutas Kross vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika, mis kujunes kokkuvõttes uue kirjandus- ja elukäsituse võidukäiguks. Mõisted Romaan jutustav proosa suurvorm, mis kujunes valitsevaks zanriks 19.-20. sajandil. Romaani iseloomustavad probleemirohkus ja mitmekülgsus elu kujutamisel. Võrdlus nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu
LUULE Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Zanr on kogumõiste ja võimaldab süstematiseerimist. Mõneti sarnaneb zanrite süsteem Carl Linné süsteemiga looduse klassifitseerimisel. Samas on zanrid kirjandusliku kommunikatsiooni organisatsioonivormid, millesse on ladestunud spetsiifilised kogemused maailmast. Igal zanril on oma traditsioon, mida tuleb sellesse zanrisse kuuluvate tekstide tõlgendamisel arvestada. Nad viitavad teatud taustsüsteemile (nt ajalooline kontekst, kasutusviis jms) ja võimaldavad teadmisi struktureerida. Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida define...
tähtsaks saavad näiteks "tõeline," "püha," "taevas," "valgus," "sära," "jumal," "igavik," "ime." Armastus omandab järk järgult sakraalse tähenduse ning üleneb puhtisiklikust tundest olemist korrastavast eetiliseks printsiibiks. Kareva luule teisenes taas natuke 1980. aastate lõpus. Ei kadunud müstikahuvi, ei kadunud armastuseteema, aga liikuvamaks oli muutunud keel: lisandunud oli kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. Huvitamates luuletustes (kogus ,,Maailma asemel," 1992 jm.) on Kareva endiselt suurte teemade sõnastaja, aga seejuures ka suurejooneliste mütoloogiliste maailmade kujutaja seesuguste maailmade, kus julgelt segunevad uni ja reaalsus. Sakraalsus omab Kareval ka kaalukamat tähendust: paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina
Samal aastal sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Miks on saanud kuuekümnendad kuldse sära? "No ega nad majanduslikult nii väga kuldsed olnud, aga GULAGe enam polnud, Jaan Krossil ilmus "Söerikastaja" ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa) Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud
välja antud. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli esimene, mille ta avaldas Juhan Viidingu nime all. Aastal 1980 ilmus "Elulootus" . Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Järgnesid "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). 5 Nimemuutusega tuli luulesse: õpetlikkus olemishirm püsimistarve luule muutus hamletlikuks hakkas esinema vabavärssi,segavorme, proosaluulet, aforisme. Viiding muutub sügavamalt mõtlevamaks, luuleread lähevad pikemaks, järjest rohkem on kasutatud kirjavahemärke. Ka esimesed viited enesetapule on juba ilmunud. 1975. Aastal kirjutas Juhan Viiding nii: ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. Paljud Viidingu luuletused on viisistatud, mitmeid tema sõnastatud laule on laulnud näiteks rokkansambel ,,Ruja" ja Tõnu Tepandi. J
Menukas näidenditega). Boris Kabur (menukas lastenäidend ,,Rops" (1964).Tehniline revoultsioon ja ulme teemad tungivad kirjandusse. Mängitakse läbi eetilisi teemasid. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Luulekeskne aeg (1960ndad). Teist nii luulerohket polegi olnud. Suurte tiraazide fenomen. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) kas Eesti Nõukogude luules võib kasutada vabavärssi või mitte. Topeltmängu kahtlus Noor kirjanik Nirk avaldas värssparoodia, kus ta parodeeris noorema luuletajate (Niidu, Krossi jne) luulet. Pärast 1960ndaid polnud enam vabavärss keelatud. 196268 luulekassetide väljaandmine. Sulaaja luule: allegooorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika), retoorilisus (retoorlilselt kõlav vabavärss, suured kujundid, retoorilised pöördumised ja küsimused), romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus,
müstilise tõeluseni. Julmusteater peab tungima inimhinge tumedaima põhjani ja vapustama vaatajat. Näidates inimestele neid endid nii, nagu nad on, kisub teater neilt maskid eest. Futurism prantsusmaal - Henri Bergson. Inimese soov pidevalt oma ümbrust kontrollida on viinud kontakti kadumiseni intuitsiooniga. Guillaume Apollinaire - temalt pärineb mõiste "sürrealism", esimesi luuletajaid, kes kirjutas kirjavahemärkideta vabavärssi. Eri maade kunstnike kohtumispaigana, kus vahetati ideid ja tutvuti üksteise loominguga, tõusis modernismi arengus oluliseks Pariis, mis oli ka dadaismi ja sürrealismi suuremaid keskusi. Sürrealism algus 1919. Prantsusmaa. Endised dadaistid muutusid sürrealistideks. Esimene sürr teos Philippe Soupault "Magnetväljad", mis loodud automaatkirjutuse meetodil, kasutades unenägu ja hüpnoosiseisundit. Sürrealistid võtsid endale täieliku vastutuse kogu inimkonna käitumise ees.
.. / m u i d u g i o n! , võiks olla ka täiesti eraldiseisev luuletus, ent sellisel juhul muutuks luuletuse mõte. Teine osa, mis kirjeldab sisemise lapse tapmist, ja kolmas osa, mis räägib elust pärast lapse tapmist, ilma esimese osata eraldiseisvate luuetustena eksisteerida ei saaks. Kolmandat osa täiendab väga hästi pilkav neljas osa ehk tegelikult luuletuse II osa, mis võiks olla ka lühike iseseisev luuletus, ent siis kaoks sellest osast allegooria. Enamasti kirjutab Kaldmaa vabavärssi. Ka „Lapsetapp“ on vabavärsiline luuletus. Samuti paistab tema loomingus silma kaasaegne stiil, mida klassikalises luules ei kohta. Luuletuse esimeses osas autor suurest ja väikesest algustähest lugu ei pea, ent teine osa, mis kujutab endast lapsendamise kuulutust, on kirjutatud algustäheortograafiat silmas pidades. Kuigi Kaldmaa on palju teisigi luuletusi kirjutanud vaid väikseid tähti kasutades ja kirjavahemärke
..", ,,Kolm eite", ,,Vaenelaps jaaniööl". Paljudele Enno tekstidele on M. Härma, M. Saar jt. loonud palju koorilaule. Enno ei leidnud omapärasele luulele mõistjaid - luuletaja oli oma ajast ees. Ernst Enno on mõjutanud eesti luulet, tuues lüürikasse teemasid, mis käsitlevad olemist ning filosoofiat. Ta süvendas luule sümboolikat ning rikastas luule kõlavahendeid. Enno oli üks esimesi eesti luuletajaid, kes hakkas järjekindlalt kasutama vabavärssi. Üldise tunnustuse sai Enno alles pärast surma. Teosed "Uued luuletused" (1909) "Hallid laulud" (1910) "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) "Kadunud kodu" (1920, 1950) "Valge öö" (1920) "Valitud värsid" (1937) "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) "Väike luuleraamat" (1964) "Rändaja õhtulaul" (1998) "Laps ja tuul" (2000) Tekstinäide Ava aken põhja poole, lase tuppa tulla öö. Sügav, valgemeelne, vaikne, kodu imelisem töö
pooldajaks, Euroopa sümbolistidest luuletajate iidol; tema luule lüüriline peenekoeline, varjundirikas, rõhk kõla- ja helivarjunditele (,,Sügiselaul", ,,Romanss sõnadeta" MKL). Muutis luule subjektiivsemaks, tõi sisse inimese tunded. Lüürilis-melanhoolse loomingu hulgas ka iroonilisi, humoristliku varjundiga ja oskuslikult kõnekeelseid tsitaate põimivaid luuletusi Püüdis luua selgeid kujundeid, skulptuurset keelt, vabavärssi ei viljelnud. Olulisim luulekogu ,, SÕNADETA ROMANSID" ( 1874) , manifestlik luuletus ,,Luulekunst", millest sai sümbolistide noorema põlvkonna lipukiri. Sisaldas lembelüürikat, lisaks looduslikud ja urbanistlikud motiivid. Loomingus saavutanud kõrge musikaalsuse ,,Muusikat, muusikat enne muud!" Vaimuliku tendentsiga kogu ,,TARKUS " (1881) kirjutatud vanglas. Kirjutanud ka esseesid ja autobiograafilise teose ,,PIHTIMUSED"
Peale arvuakal hulgal luuletuste kirjustas ka näidendeid, jutustusi ja romaane. Tuntumad romaanid on näiteks ,,Kolme katku vahel" ja ,,Keisri hull". Jaan Krossi teosed olid rahva poolt kõrgelt hinnatud, kuid kriitikutele tekitasid pahameelt. Peale enda loomingu on ta tõlokinud ka Puskini teoseid. Kirjanik on saanud ka mitmeid preemijaid. Põhiliselt on Jaan Krossi luule väga jõuline, mõtisklev ja kohati kriitiline, kasutades palju sõnamängu ja vabavärssi. Poeedi luule on üldjoontes äga lihtsasti arusaadav ja kohati karmisõnaline aga väga sügava sisuga, andes lugejani edasi tolleaaegse maailmapildi. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15 http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross http://paber.ekspress.ee/viewdoc/466FD0A7578857E7C22573CD0051CAA7 ,,Eesti kirjanduse ajalugu" (5 osa), Tallinn 1991: OÜ Eesti Raamat Jaan Krossi luule ,,17 kogutud teosed", Tallinn 2005: Eesti Keele Sihtasutus LISA 1 LISA 2 Tunnustused
mälestustesse sööbinud reaalne kodu ja unistuslikku humaanset täiust, rahu ning ilu sümboliseeriv hingekodu. Enno ei leidnud omapärasele luulele mõistjaid luuletaja oli oma ajast ees. Ernst Enno on mõjutanud eesti luulet, tuues lüürikasse teemasid, mis käsitlevad olemist ning filosoofiat. Ta süvendas luule sümboolikat ning rikastas luule kõlavahendeid. Enno oli üks esimesi eesti luuletajaid, kes hakkas järjekindlalt kasutama vabavärssi. Üldise tunnustuse sai Enno alles pärast surma. Enno luule väärtusi taipas esimesena Henrik Visnapuu, esindava kogumiku ,,Valitud värsid" koostas 1937. aastal Bernard Kangro, kelle saatesõna andis Enno lüürikale väärilise hinnangu eesti luuleloos. Enno igatsusluulel on hingehoidev toime nii paguluses viibinud eestlastele kui ka okupeeritud kodumaale jäänuile. Inimlikud igatsused ei kao ja see hoiab Enno luule üha elavana. Kasutatud kirjandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
