Vana Eesti Rahvausund Peko Eesti paganausust ehk sellest, mida usuti enne ristiusku on teada suhteliselt vähe informatsiooni. Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma kirjakeelt ja rahvausk enne ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti ristiusk vastu õigeusu kujul
KASUTATUD KIRJANDUS 1. M. J. Eisen ,,Eesti mütoloogia", Tallinn 1995. 2. http://home.uninet.ee/~altoja/usund.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund 4. http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Peko 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Näkk 7.http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1018230 8. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10843 9. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/tonn.html 10. http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=10831&show=10844#pealkiri PEKO Jumala nimi soome keeles: Pellon Pecko või Pekko
Hiljem tähendas ta metsvaimu, haldjat. Taimeriik määrati Metsiku tegevusalaks ja niisviisi laiendes tema mõjupiirkond ka põllule. Muiste olevat iga mets olnud karjamaa, kuni siis ta ära laastatakse. (põhjapõtrade näide). Niisiis on kerge järeldada, kust Metsik oma võimu sai kariloomade üle. Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri päritoluga nimi(soome Pellon-Pekko). Temast on teateid setust ja võrumaa idapoolsest servast, Obinitsa külast. Ta olnud kas puunukk või siis leivalabidas, mõnikord ka lapsesuurune (48 cm) vahakuju. Ta on linnusarnane jumalus. Tema ees põletati küünalt, mis asus vasest keeratud spiraalis
Jumalate, deemonite või surnud esivanemate kujukestes kehastuv maagiline vägi pidi kindlustama õige kohtlemise korral hea jahisaagi, õnneliku sünnituse ja hoidma eemale õnnetused. Egiptuse hauakambitest leitud nukkude ülesandeks oli teenida oma peremehi teispoolses maailmas. Kultusenukud peeti mänguasjadest rangelt lahus. Väilselt olid kultusenukud ja mängunukud sarnased, ainult mängunukudel puudus nägu. Mitmesuguseid kultusenukke on tundnud ka enamik 20. sajandi loodusrahvaid. Peko on olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumalus. Setumaal peeti Pekot üldiseks aitajaks ning õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Pekot kujutas puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. Kuju hoiti valgesse linasse mähitult viljasalves ning toodi sealt välja erilistel puhkudel. Peko kultus püsis Setumaal elusana 20. sajandini, viimane teadaolev palve Pekole on üles tähendatud 1930. aastatest.
Peko setu Anne Vabarna Pekolasõ, Maarja, Jumal, Nabra, Peko võitlus vaenlastega ja Jorosk, Merosk, Anne edasise elu kulgemine. Ilias vanakreeka Homeros Agamemnon, Achilleus, Briseise, Trooja sõja 10. aasta, räägib Patroklos, Hektor, ahhailaste ja troojalaste vahel
kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused. · Inimesed sõltusid põlluharimisest ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse erinevatesse jumalustesse · Taara oli kõige levinum Saaremaal · Setodel oli Peko · Eestlased arvasid, et hiied on pühad · Eestlased ei julgenud kiskjaid nende nimedega nimetada · Pildil on taara Loodame, et teile meeldis!
Õppis Põlva kihelkonnakoolis, Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis usuteadust, täiendas end Helsingi Ülikoolis. Töötas kofuõpetajana, gümnaasiumiõpetajana, pastorina Otepääl ja Peterburis Eesti koguduses. Hurt rajas kogujate võrgu, kuhu kuulus 960 kogujat. Jakob Hurt koostas kogumiku "Setokeste laulud". Setomaal käis laule üles kirjutamas A.O. Väisanen. Teda peetakse seto lauluema Anne Vabarna avastajaks. Anne Vabarna laulis ette Peko eepose. Lauluema ei osanud lugeda ega kirjutada. Laulud ja lood kirjutas üles vanem poeg. Räpina kandist pärit folkloristi Paulopriit Voolaisega koostöös sündis Peko. Rahvaluule koguja oli ka Paul Hagu.
26. Missugustesse rühmadesse saab eeposeid liigitada ja millisesse neist kuuluvad läänemeresoome rahvaste eeposed? Eeposeid saab liigitada 5 rühma: suulisteks eeposteks, ajaloolisteks (kirjapandud) eeposteks, eeposteks, mis põhinevad folkloorile, kirjalikeks kunsteeposteks ja kangelaseeposteks. Läänemeresoome rahvaste eeposed kuuluvad kangelaseepose ja folkloorsele eeposte rühmadesse. 27. Millistest folkloorsetest mütoloogilistest olenditest pärinevad “Kalevipoja” ja “Peko” (pea)tegelased ja kuidas nad on eepostes muutunud? 28. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Peko-praasnikut peeti salaja pärast sügisel ja kevadel. Osa võtsid ainult mehed ning pidu toimus öösel. Kombeks oli peremehe (kes pekot aastaks hoidis) peoruumi minna ning asetada peko kuju lambi alla ning süüa seljaga Peko poole. Pärast sööki moodustati Peko
põletusmatuske osaks.. ? 37. Kirjelda (folkloorsele) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. Too vähemalt kolm näidet. · Kiviviskamine · Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid · Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased · Niitmine · Kündmine ja hobuse surm · Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust · Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad · Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi · Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süzeel. Eepose II osa "ütles ette" Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub
ristab), jumala jürizeb i tulta lüüB (müristab ja lööb välku), jumalaa luokka (vikerkaar) vepsa jumou, g’umou, jum, d’umal (jumal); väljendid: g’umalang’uru (pikne, „jumala mürin”), g’umal ansä (äiksetorm, „jumala ilm”), ka jumalanheboine (vikerkaar, „jumala hobune”), samuti jumalankuša k (vikerkaar, „jumaal vöö”); ka g’umou g’ureidab i lämin iškeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko on viljakusjumalus. Kujud kaetud küünlavaha ja nõega, puidust või õlgedest u pool meetrit kõrge.Küla, maja‐ ja maahaldja konsolideerumine viljakusjumalaks, millele on lisandunud jooni äiksejumalalt Avastati 19. Saj lõpus Setomaa lääneosas. Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele. Peko
. 37. Kirjelda (folkloorsele) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Too vähemalt kolm näidet. • Kiviviskamine • Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid • Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased • Niitmine • Kündmine ja hobuse surm • Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust • Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad • Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi • Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süžeel. Eepose II osa “ütles ette” Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. Peko kujud. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele
vadja öö),soome-karjala-isuri ukkonen-ukko 'vanaätt',vadja vana iza(vanaisa).soome isäinen(pikne). 2)deskriptiivsõnad(pikk,valge,väle):eesti pikne(pikk),soome pirkäinen,pitkäinen(piiblitõlgetes ja murdesõnades),liivi pit'ki,pi'kiz(pikne,pikse-isa),eesti välk(seotud ka valgusega),vadja jürü(müristamine,piksemürin),liivi bor'it(äike) 3)jumal:vadja jumala;väljendid:jumala jürü(müristamine),vepsa jumou;väljend:g'umalang'uru(pikne'jumala mürin') 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Kultust 'avastati' 19.sajandi lõpus mokroluga nulga külades Setomaa lääneosast.Varaseimad ülestähendused kultuse kohta on kirja pannud eestlased 1880-1890.aasatel.Kõik varasemad teated rõhutavad kultuse saladust ning raskusi selle kohta informatsiooni hankimisel.Peko pidustused toimusid kaks korda aastas:kevadel ja sügisel;kogukonna
48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. Kiviviskamine ja kandmine, jalajälgedest tekkinud järved, niitmine, kündmine ja hobusesurm, kivistised. 49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid? Dobrõnja võitles Kalevipojaga ja kaotas, Kalevipoeg raius ta jalad maha ja Dobrõnja suri. Ta on Kalevipoja vaenlane ja Kalevipoeg alistab ta alati. 50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko auks peeti kaks korda aastas pidustusi, see oli varjatud ja sellest võttis osa kogukond, ühine õlu ja jagatud söök. Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti salves ning viidi külvi ajaks põllule. Pidustuste ajal paigutati peko kuju tare keskele ja tema pähe küünal. Ringi ümber liikumine ning Pekole suunatud palved
· Hareton Earnshaw Emily jane Bronte "Vihurimäe" (2008) · Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare ,,Kuningas Richard Kolmas" (2009) · Don Juan Rein Pakk ,,Don Juan" (2009) · Kirjanik Kõrend - Eduard Vilde "Tabamata ime" (2011) · Bob Robin Hawdon "Sviit" (2008) · Mees, kelle nimi ei ole Michael - Conor McPherson "Rumm ja viin"(2010) · Paulo - Yves Jamiaque "Härra Amilcar" (2011) · Kolla, Peko ristiisa ja truuska (isamees) - Kauksi Ülle "Peko" (2011) · Mervyn - Martin McDonagh "Kadunud käsi" (2011) 5 Olulisemad rollid mujal · ajakirjanik Kägu August Kitzberg "Suur Kosjasõit ümber Eesti" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater, 2002) · Istvan Kadar Férenc Molnar "Liilia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater, 2002)
Seto"" [Fragmendid lugulaulust Kuningas Seto], mida kokkuvõttes tuleb kviteerida siiski ebaõnnestumisena, sest autor pole suutnud piisavalt hästi imiteerida traditsioonilist leelovormi. P. Voolainel tekib aga uus viljakas idee: kuivõrd ta ise pole suuteline looma setu eepost, võiks seda teha ehtne rahvalaulik, kellele sobiv teema ja loo sündmustik on ette antud. 1927. a. veebruaris saatiski ta Annele kirja, mis sisaldas tulevase eepose "Peko" kondikava. Et kiri ise pole säilinud, pole võimalik enam tuvastada, millises ulatuses ning kui täpselt järgis laulik saadud näpunäiteid. Võib vaid oletada, et eepose sündmustikus on laulik järginud P. Voolaine skeemi üsna täpselt, kuid täielikult on laulikupoolseks lisanduseks kogu epiloog [v. 5379-7982]. Anne Vabarna hakkas pärast kirja saamist lugulaulu kohe sõnastama. Et Anne ise oli kirjaoskamatu, pani dikteeritud värsid paberile lauluema 19-aastane poeg Ivo (Jaan)
" Selleks uurisin teavet Internetist, ajalehtedest, teatmeteostest, Kuingriidipäeva lehtedest. Kuningriigi päev, millest oma uurimistöös räägin, on ellu kutsutud ühendamaks nii põlisaladel elavaid kui ka väljarännanud setusid, pakkudes erinevaid tegevusi, võistlusi ja meelelahutust. Minu uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Setu Kuningriigi päevade ajalugu. 3 Kuningriigi Päeva traditsiooni loomise ajendid Setomaa eepos ,,Peko" laulab lauluema Anne Vabarna vägimehe Peko Setomaa kuningaks. Kuna kuningas magab Petseri linna liivakoopas, peab igapäevaselt keegi Setomaad valitsema. Nii tulevadki setod igal aastal kokku, loovad oma kuningriigi ja valivad oma kuninga ja kuninga meistrid oma maad valitsema. Kuningriigi loomisel võeti eeskuju Norras ja Rootsis elavatelt metsasoomlastelt. 1991. aastal käis Paul Hagu koos Hellero poistega Norramaal ja nägi midagi, mis setodelegi sobiks
hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid?. Dobrõnjat on kujutatud kui Kalevipoja vene rahvusest vastet. On mitmeid erinevaid versioone nendevahelisest lahingust Vägilase mäel, kus üks teisel jalad maha raius ning too selle tagajärjel suri. Kord raiujaks Kalevipoeg, kord Dobrõjna. Dobrõnja on vene rahvuskangelane, kes leidis endale vastase eestlaste Kalevipojas. Hilisemas pärimuses on Dobrõnja nimi asendunud Tobrinaga 50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko on viljakusjumalus. Kujud kaetud küünlavaha ja nõega, puidust või õlgedest u poolmeetritkõrge.Küla, maja‐ ja maahaldja konsolideerumine viljakusjumalaks, mille le on lisandunud jooni äiksejumalalt. Avastati 19. Saj lõpus Setomaa lääneosas. Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele (vaikimisvanne). Peko pidustused
[---] vilja elujõud keskendub viimsesse vihku, mida säilitatakse läbi talve (selle nimetus kollivihk osutab ms. ka surnute siirdhinge kujutelmale). Siit samm edasi hakatakse seda vihku vilja haldjaks, kes "kaitseb" vilja. See haldjas omandab mingi looma kuju (viljahunt, rukkihunt, röäsusi, hernehunt, näärisokk jne.) ja isegi inimesestub (viljaneitsi, rukkineitsi, alapaljakas ja kõiksugu muud õlgnukud, eriti Lääne-Eestis kodunenud)." (Loorits 1990: 59.) 24. Iseloomusta setu Peko-kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub kultusele sugulasrahvastelt? Pekot ja temaga seonduvat infot püüti võimalikult kaua ja kavalalt saladuses hoida. Peko kuju kuulus kindlale perede ringile, mille piirides ta iga aasta peremeest vahetas. Kombestiku kekspunktis olid pidustused, kus Pekot ühiselt paluti ja teeniti. Peko- praasnikuid oli aastas kaks: kevadel ja sügisel ning nende kombed erinesid. Sügisene
9 mändi maha, midagi ei leitud, samuti polnud seal siis kulda. Dobrõnja Nikitits oleks justkui olnud vene vägilane. Kalev tuli Konsa järvelt põlvede peal, rääkis mulle Isand valvur Kalevipoja ja Dobrõnja antagonistliku suhte avaldumine oli kindlasti oluline argument seda laadi muistendite väljajätmiseks trükisest. Muude väljajätete puhul see argument ei kehti. Nii nagu suhteliselt vähearvulistest muistenditest 50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko pidustused 2 korda aastas, kevadel ja sügisel, kogukonna ühine varjatud ettevõtmine Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning viidi külvi ajal põldudele Pidustuste ajal Peko kuju tare või rehe keskel, kuju peale või ümber asetati küünlaid
vadja jumala, jumala jürü müristamine, jumalaa luokka vikerkaar vepsa jumou, g'uomu, jum, d'umal jumal, g'umalang'uru pikne, jumalanheboine vikerkaar Üldiselt on kõik lms rahvaste nimetused jumaluste jms taevase kohta sarnased. Vastavalt päritolule muutub ,,s" z-iks ja tuleb rohkem ülakomasid juurde. Kuna lms rahvaste usk on sarnane, usutakse näiteks metshaldjatesse, siis on ka nimetused küllaltki sarnased. 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missusuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? 1) Peko on setode viljakusjumal. (kultus oli salajane, vähe infot) 2) Peko kultus on ainuke jumalakujuga kultus. (teistel ei ole sellist kuju nu ) 3) Kuju on umbes poolemeetrine inimest meenutav (puust v vahast) (muidu oli viljasalves, aga viljakoristuse ajaks viidi põllule)
veel erilist väge või jõudu. Hing- oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 3. Milline oli muinaseestlaste suhtumine loodusesse? Muinaseestlaste elu oli väga tigedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seiokohast: „nagu mina talle, nii tema minule“. 4. Kirjelda lühidalt muinaseestlaste jumalaid ja jumalusi. Jumalaid oli palju. Setumaal oli Peko, Viljandis oli Metsik, Saaremal oli Taara, Eestis oli veel ka palju haldjaid. 5. Millised olid ja on eestlaste ohvripaigad. Ohvripaigad olid hiid või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mõned järved jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid 6. Kas ristiusk oli muinaseestlaste jaoks tundmatu või mitte? Eesti haoks pole ristiusk päris tundmatu. Eestlased on olnud psna elavas
Sellist nähtust nimetatakse Animismiks (Looduse hingestamine). Suurt tähelepanu pöörati surnute hingedele, sest nende heasoovlikus pidi tagama õnneliku elu. Setudel on praegu veel komme surnud hingedele katta laud. Eestimaal on paikkonniti uskumused erinevad sellepärast ei ole kujunenud ühtset usundit. Saarlastele on hingelähedane müüt Tarapitast kes lendas kaugetel aegadel kohale mandrilt. Setudel on eluta asjade kõrval kummardamise objektideks Peko, tuntud on erinevates eesti piirkondades metsa- , koduhaldjad, vetevanad jne. Muinasaja lõpu ühiskonnaelu kirjeldus 12 ja 13 saj. oli Eesti ühiskond enamvähen ühtne. Tähtsamaid küsimusi arutleti rahvakoosolekutel. (Teedeehitus ja maakaitse, põllu- ja karjamaade jaotamine.) Ühiskond oli varanduslikult kihistunud. Jõukamad olid külavanemad ja maavanemad. Elatusalad · Põllundus o Kasutati kolmevälja süsteemi
Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu Hingede aeg Suhtumine loodusesse Loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust Kui inimene rikkus või kahjustas midagi, siis võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse Vaimud, haldjad, jumalad Esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ning kaitsesid loodust ja kodu Mõned haldjad elasid isegi talus või selle lähiümbruses. Näiteks Pärnu- ja Viljandimaal oli tuntud Tõnn, setudel aga Peko. Võrreldes Eestit naaberrahvastega, esines meil kõrgjumalate vähesus. Ohvripaigad Vaimude heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega Pühadeks puudeks peeti tammesid ja pärnasid Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju Ennustamine, nõidumine, maagia Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahe võivad olla seotud, mida on võimalik mõjutada Tähtsal kohal oli ka ravimaagia
Hing inimese isikupära kandja ja elushoidja. Arvati, et kui inimene magab või on minestanud lahkub hing ajutiselt kehast, kui hing enam tagasi ei tule siis inimene sureb. Hingedeaeg Aeg mihkli- ja mardipäeva vahel mil usuti, et surnute hinged tulevad kojukäima. Animism uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge. Tõnn Koduhaldjas Viljandi ja Pärnumaal. Peko Setude koduhaldjas, kellest tehti kujusid, mida hoiti aidas. Tarapita Eestlaste jumal, peetud ka Läti Henriku valetõlgenduseks Eestlaste sõjahüüust "Taara avita". Uku arvatavasti vanem kui Tarapita, peajumal. Ennustamine maagiline toiming, mille käigus püüti ette näha saatust ja seda mõjutada . Nõidumine Maagiline toiming, mille abil loodeti saavutada mingite soovide täitumist. Maagia maagiline
Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad ja ojad. Austati lahkunuid ja osadel juhtudel ka kardeti neid. Eesti usundist puudub mütoloogia, kuid on erinevaid rahvalaule, mis räägivad oma loo. Maaharimisega kaasnes ka erinevate jumalate kummardamine ja neile ohverdamine, kellelt loodeti saada kas siis head viljaaastat või tervet ja viljakat karja. Enim tuntud jumalad on Peko ja Uku. Hoolega jälgiti rahvakalendrit, mille tähtpäevi järgitakse tänase päevani (näiteks hingedepäev). Eesti religioon on tugevaid mõjutusi saanud ka naabritelt. Näiteks, on Lõuna-Eesti usund Põhja-Eesti omast veidike erinev. Elu arenguga arenes ka võimalus reisida ning uutelt aladelt toodi tihti kaasa uusi teadmisi, mis omakorda arendas religiooni mitmes mõttes. Kristlik kultuur hakkas levima Eestisse üldise ristiusu levikuga 13. Sajandil. Enne
ISIKUD 1. tacitus Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10. Nicolaus - eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas Fulcole abiliseks. 11
paelaga. Paelad näitavad kandja jõukust mida rohkem paelu, seda jõukam. Rahvariides targa, haritud ja nutika Mulgi mehe puidust kuju, toidukoht Mulgi kõrts. (tuntuimad rahvustoidud on pärit mulkidelt mulgi kapsad, mulgi puder ja kama) Mulgimaa kaart 37. Setod Pekot kujutab puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. setodel on kahetähenduslik Peko: Tähendus 1 Peko on seto mütoloogiline viljakusjumal, keda peeti aitajaks ning õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Tähendus 2 Peko on setode eeposkangelane ehk setodel on oma eepos, mis kajastab Pekolasõ ehk Peko sündi, vägimeheks sirgumist, abiellumist, vanemate surma, võitlust välisvaenlasega ja Setomaa kuningaks kroonimist. Tänapäeval magab Peko alal, mis kunagi oli Setomaa, nüüd aga Venemaa osa Petseri linna liivakoopas
toodi talle eraldi ämber veega ning kopsikust valati klaasi vesi, kui külaline oli selle ära joonud,siis keedeti see klaas läbi. Setud Saun oli väga tähtis! Tiik oli kõrval,et pärast ennast seal puhtaks pesta, sest üldiselt käidi suitsusaunas. Samal ajal suitsutati seal sinki. Liimdümine- enne sauna minekut ooteaeg. Ait oli kõige tähtsam, mida rohkem aita, seda rikkam perekond. Oli riideait e. Magamisait,kuhu läksid tüdrukud suveajal. Viljakusjumal Peko, talle tehti kaks korda aastas pidustusi,et tänada või paluda teda. Kevadel võisid kõik osa võtta, sügisel ainult mehed. Järeldused: 1)
hingede ajaks? Loodust ei usaldatud. Mets eksitas, meri uputas ja maa andis haigusi. Usuti looduse hingestatusse ehk animism. Püha päev oli neljapäev ja hinged aeg November. Arheoloogiline kultuur- Sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna perioodi leide. Lohukivi- Ehk ohverduskivi. Tark- Inimene, kellel on eriline vägi. Vägi- See on igal inimesel, peitub juustes, küüntes jms. Animism- Ehk looduse hingestatus. Taraphita- Ehk Saaremaa jumal. Peko- Ehk Setode jumal. Venekirveskultuur- Kivikirved, mis meenutavad Venet (paat).
allaneelamine andvat jõudu, tugev arstimis- ja nõidumisvahend. Siirdehingeks peeti ka linde, peamiselt tooned, toonekurg. Siirdehing oli ussukultus, mis andvat erilist väge. 10. Suhtumine looduselle. Nagu mina - nii ka teised põhimõte. Kogu loodus elab. Loodustundesse suhtuti hardalt ja anduva austusega, kui omaväärislisse. Metsaisa ja -ema kasvatavad puid ja marju jne, ei olnud midagi ülevat, kõik oli ühtne ja omane kõigile. Vilja elujõudu kehastasid tulupoiss, setudel peko. Looduses võimukohad (peenrad, vared, puud jne), sealt käidi jõudu ohvritega toomas. Enda läheduses hoiti erinevai jõudu omavaid taimi, esemeid jne. 11. Vaim. Kõkkuvõtlikult tõlgitseb mõiste vaim meil eeskätt hinge kõigis selle eri avaldumisvormides, on lihtsalt konkreetne hingejõud, mis elustab niihästi inimest kui ka muid looduskehasid (nt metsavaim jt). Sageli kasutatakse vaimu mõistet laiemana inimese tõlgenduses. Usundilooliselt on vaim ainult hing, kel puudub keha, kelle
Tundsid hästi ravimtaimi ja loodust. hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline komponent keha elus hoidmiseks. Juba surnud inimesi austati väga ja arvati, et nende hinged elavad edasi. 2. Novembril peeti hingedepäeva, mil pandi lahkunud inimeste haudadele toitu jms. animism Looduse hingestamine. Inimesed pidasid end loodusega üheks ja ohverdasid loodusele. Kehtis põhimõte: Nagu mina muile, nii muud minule. Tõnn, Peko, Tarapitha Tõnn oli koduhaldjas Pärnu- ja Viljandimaal, Peko oli setode viljakuse jumal, Taraphita ehk Taara oli Saaremaa jumal. hiis, ohvripaigad Et vaimudega hästi läbi saada, tuli neile ohverdada, seda tehti pühades paikades ehk hiites. Ohvrikividel või ohvriallikatel, ohverdati toitu, kulda, vilja, loomi ja ka inimesi. maagia Võluvõimed, ebainimlik käitumine. ristiusu mõjud 11. saj. Kuna eestlaste naabrid olid ristiusulised, levisid ka osad
tuulel; kasutusel olid väljendid metsavaim, vetevaim jt.). Eesti rahvakeeles on kaitsevaimuna kasutusel nimetused jumal (tähendus pole selge) ja haldjas. Varem tähendas jumal vanadel eestlastel taevavaimu ja veelgi varem hingestatud taevast.(Loorits, 1932). Mida tähtsamale kohale tõusis rahva elus põllutöö, seda enam hakati taotlema haldjate poolehoidu, kellest arvati olenevat viljasaak. Erilise koha omandasid viljahaldjas Peko, Lõuna-Eesti viljakushaldjas Tõnn, äikesevihmahaldjas Pikker või Kõu, majahaldjas Taara, taevahaldjas Jumal jt. Mida enam ihati õnnistust põllule ja karjale, seda hoolsamini teeniti haldjaid ja seda keerukamaks muutusid lõikuskombed. Viimaseist põllule jäänud kõrtest tehti lõikuse lõpul Peko vihk, mida hoolega ületalve hoiti. Sellega taheti otsekui alal hoida vilja sigivust ja elujõudu järgnevaks suveks. Haldjaile ohverdati põllupeenral või aianurgas ning
kulunud väljend : ,,Määri Fastum Geli peale." Erinevuseks kahe ajastu vahel võib märkida ka religiooni. Usklik on Eesti rahvas ikka olnud kuid usud tuleb tunnistada on hoopistükis erinevad. Vanadel eestlastel olid oma enda jumala Taara ja Uku, meie aga tänapäeval oleme enamjaolt kristlased ja pühendume ristiusule. Samuti uskusid vanad eestlased haldajatesse, näiteks setude viljasalves seisis haldjas Peko. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et vanad eestlased olid usklikumad, mille põhjuseks võib olla mingil määral oli ka teadmatus. Erinevaid loodusnähtusi püüti selgitada ebaloomulike juhtumitena. Usuti näiteks, et maapinnas on paiku, mis halvad inimesed enesesse imevad. Tänapäeval on aga põhjus välja uuritud ning inimeste imelikku kadumist põhjustasid hoopiski maaalused karstikoopad, mis aegajalt sisse varisesid.
Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab hauataguses maailmas samasugust elu nagu maa peal. Eesti muinasusundis usuti, et esivanemate hinged elavad väljaspool surnukeha ja esinevad putukaina (liblikad, mardikad), lindudena (toonekurg) või madudena. Sellepärast ei tohtinud neid elukaid tappa. Kõikjal leidus haldjaid ja vaime, kes asustasid vett, maad ja metsa. Tähtsaimad neist olid naised ehk haldjad. Tuntuim jumal oli Tarapitha ehk Taara. Veel esinesid Peko, Uku ja Tõnn. Niisiis, võib väita, et eestlaste muinasusund on eelkõige loodususund. Loodust austati, sellega seostati jumalaid, seda koheldi samaväärselt inimesega. Usuti hinge ja väge. Tähtis oli kõik, mida nimetatakse pühaks kõik seletamatu ja müstiline.
Lohukivi- Seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlustega, esivanemate asutamisega Tark- Erilise väega inimene, kes ravitses Vägi- Iga elusolend omas seda, lisaks füüsilisele kehale, võis olla inimeste sõnades (loitsud) Animism- On hingeusk, usk elusolendite ja elutute esemete ja loodusnähtuste hingestaatusesse. Taraphita- ehk taara- kõrge jumal Peko- kõrge jumal Venekirveskultuur- ehk nöörkeraamika 16. Muinas maakondade kaart.
2008 Bob Robin Hawdoni "Sviidis" 2009 Havlitcheck Ödön von Horváthi "Lugudes Viini metsadest" 2009 Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare'i "Kuningas Richard Kolmandas" 2009 Don Juan Rein Paku "Don Juanis" 2010 Mees, kelle nimi ei ole Michael Conor McPhersoni "Rummis ja viinas" 2011 Kirjanik Kõrend Eduard Vilde "Tabamata imes" 2011 Paulo Yves Jamiaque'i "Härra Amilcaris" 2011 Kolla, Peko ristiisa ja truuska (isamees) Kauksi Ülle "Pekos" 2011 Mervyn Martin McDonaghi "Kadunud käes" Teistes teatrites 2002 ajakirjanik Kägu August Kitzbergi "Suures kosjasõidus ümber Eesti" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) 2002 Istvan Kadar Ferenc Molnári "Liilias" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater)
ja heasüdamlik. Peres oli 9 last 5 tütart ja 4 poega. Elulugu Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne oli küll tuntud kui sõnaosav laulik, keda meeleldi kutsuti pulmadesse laulikuks, aga veel laiemalt teati teda ämmaemandana. Anne koostas seto eepose "Peko". Et Anne ise oli kirjaoskamatu, pani dikteeritud värsid paberile lauluema 19aastane poeg Ivo. Anne esinemised Tavaliselt tasuti Annele laulude ja esinemiste eest pulmades natuuras ehk söögi ja joogiga, aga hiljem hakkas ta oma laulude eest raha ja palka saama. Kuni oma 50. eluaastani polnud Anne Petserist kaugemale saanud. Tema esimene avalik esinemine oma leelokooriga väljaspool Setumaad toimus Tartus Anne koor esines "Vanemuise" teatris. 1947.a
Muinasaja inimese maailmapilt-tähtis usund.Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge/jõudu.Väge oli teatud objektides,paikades,taevas,sõnades. Hing oli isikupära kandja,tähtis keha elus hoidmiseks.Usuti hauatagusesse ellu.Surnutele pandi hauda ehteid,tarbe-ja tööriistu,relvi,toitu. Muinaseestlase elu tihedalt seotud loodusega.Põhimõte-nagu mina talle, nii tema mulle.Usuti vaimudesse, haldjatesse,jumalatesse.Tuntud haljad olid Tõnn,Peko. Jumalad Taara,Uku. Ohverdamised ohvripaikades (hiied, üksikud puud, allikad, kivid, järved ,jõed).Ennustamine,nõidumine,maagia.
*1850 F.R.Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab ,,Kalevipoja" proosavarianti *1857 Kreutzwaldil ilmub ,,Alg-Kalevipoja" käsikiri *1859 Hakkab ilmuma ,,Kalevipoja 1. Trükk eesti ja saksa keeles Täiendus: *1839 tegi Faehlmann ÕESis ettekande ,,Kalevipoja" muistenditest saksa keeles *1822 K.J.Petersoni artikkel ,,Kalevipoja" kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid) *1862 ,,Kalevipojast" ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas) ,,Peko" Setu eepos (1980ndad) anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha ,,Kalevipoega" on tõlgitud 20 erinevasse keelde. ,,Laena mulle kannelt, Vanemuine." 18. saj hakatakse ,,Kalevipoega" kritiseerima (Tuglas, Aaviksoo). Kalevipoja värsistamine annab Kreutzwaldile ,,Lauluisa" nime. Kalevipoja ainetel maalib Köler maali ,,Nõidusunest ärkamine" mis tõi Jakobsoni poliitikasse. Enn Vetemaa kirjutab ,,Kalevipojast" travestia
sajandist. eesti keelde tõlkis Amar Annus 2010. Gilgamešoli pooljumal. „Mahabharata“ pärineb suulisel traditsioonil. Teadaolev pikim eepos, mis on säilinud. Tuntakse 15.-16.sajandi käsikirjade põhja. „Ilijas“ ja „Odüsseia“ dateeritud 8.saj.eKr. autorsus omistatud laulik Homerusele. „Kalevala“ kokku pani elias Lönnrot 1835-1849. Põhineb karjala eepilistel kangelaslauludel. „Kalevipoeg“ Fr. R. Kreutzwald 1857-1861 muistendite järgi „Peko“ setude eepos laulik Anne Vabarna ja Paulopriit Voolaine koostöö 1927, kuid ilmus 1995 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen. Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb vee-ema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib vee-emast.
Setumaal pole vastuolu animistliku, paganliku ja kristliku traditsiooni vahel. Kristus on sõber. Jeesus pole taevane jumalapoeg, nagu ta teoloogiliselt peaks olema, aga ta on ka allilma valitseja, tal on põrgu võti. Baba Yaga, kanajalgadel tare. Mulgi muinasjutt: Ennemuistne aeg. Jeesus rändab mööda ilma. Maarja (kosmiline paariline) ei anna talle ega ta hobustele süüa. Jeesus sureb ära. Lõpeb teatud mõttes teoloogiline maailm. 1927 Anne Vabarna. Peko - kunagine viljakusjumal, keda puunuku kujul hoiti viljasalvedes, aeg-ajalt viidi põllu äärde, et viljaõnne oleks. Raske sünnitus, mis polekski võimalik olnud, kui Essu ja Maarja appi poleks tulnud ja oma kätega last vastu poleks võtnud. Essu paneb lapse nimeks Peko. Tugev poiss. Mägi, mäe keskel puu, puu all neiu, vaeslaps nagra. Ema saab aru, et Peko peab selle tüdruku naiseks võtnud. Kuna ta on vaeslaps, siis on ta ka Essu ja Maarja laps. Essu ja Maarja võtavad Peko
Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse. Näiteks on Lääne-Eestist teada pühaku Antoniusega "kokku sulanud" koduhaldjas Tõnn. Setudel oli aga viljasalves koduhaldjas Peko, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Tänapäevalgi võib kuulda mitmetes Eesti maakodudes lugusid ja legende majahaldjatest. Konkreetselt koduhaldjatesse pole mina võimeline uskuma, küll aga arvan, et igal majal on oma hing, teisisõnu aura. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu, metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama
sõjad pihkvalastega- tsuudid- eestlased ja läänemeresoomlased(venemaal kutsuti) jurjev- Kiievi suurvürsti poolt loodud tugipunkt Tartus mille ta nimetas enda nime järgi, ohvrikivi-kivi mille peal toodi ohvreid Isikud Kuningas Ingvar-rootslaste kuningas, kes hukkus rüüsteretkel eestalste vastu lüüa saades Tacitus-Rooma ajaloolane, kes oma teoses "Germania" on maininud ka aeste ja finne Jaroslav Tark-kiievi suurtvürst Tõnn-Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Peko- Viljasalves seisev haldjas setudel Taara-Eestlaste jumal, eelkõige saarlaste Uku-eestlaste jumal Hiltinus-munk, kes saadeti eestlasi ristiusustama, kuid taei saanud sellega hakkama Fulco-Eestimaa piiskop, prantsusmaaltpärit munk, nicolaus-eestlasest munk, määratud Fulcot abistama Aastaarvud 1967- avastati Pulli Kunda kultuur- mesoliitikum Keraamika kasutuselevõtt- 5000 eKrt Kammkeraamika-4000 eKr rauamaagi kasutuselevõtt-500 Ingvari rüüsteretk-600 kolme venna kutsumine-
Arvati, et loomadel, lindudel, kaladel, putukatel, taimedel, puudel, veekogudel, kividel, päikesel, kuul on oma hing. Seda nähtust nimetatakse ANIMISMIKS (animal). Looduse objektidesse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Loodust austati. Inimene ei pidanud end muinasajal looduse valitsejaks. VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD. Usuti, et looduses on vaimud ja haldjad, kes hoiavad ja kaitsevad loodust. Tunti metsaisasid ja –emasid, põllu- ja veevaime. Tuntud oli koduhaldjas TÕNN, setudel PEKO (viljasalves). Jumala mõistet teati, kuid suuri ja tähtsaid jumalaid ei olnud. Henriku kroonikas nimetatakse jumalat – TARAPITAT (Taara), kes oli saarlaste jumal. Hilisemal ajal austati jumal UKU’t. OHVRIPAIGAD. Vaimud, haldjad ja jumalad ei olnud oma loomult ei head ega halvad. Nendega pidi hästi läbi saama. Selleks toodi ande ehk ohverdati. Ohvrite toomise kohad olid hiied, ka üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed. PÜHAD PUUD olid eelkõige tammed ja pärnad.
Sadas 3 aastat. 11% koormisi, 10 mõisale, 1 kirikule. 1315-19. saj keskpaik - väike jääaeg. Vormid on inertsed, tähendused muutuvad. [Kolm Jakobsoni kõne ,,Eestlaste taevaga seotud uskumused" Kuperjanov] 24.11.2011 Majahaldjas - maa, koht, pinnas Koduhaldjas Kodujumal - Tõnn, Peko Maa-ema - nüpeldada, haavata (mõeldamatu) - rohtu kitkuda - kuum vesi, supivaht - suur reede - 25. märts/paastu-maarjapäev - Maa-ema veri o kääbused/kääbas - 1 sugu - maa-alused o härjapõlvlased 2 sugu habemega heitlik tugev sepatöö maapealne esinemiskuju on kärnkonn või sipelgad
On oletatud, et Tõnn võib olla Püha Antoniuse tuletis keskajal. Lõuna-Mulgimaal, Türil ning Vändras on olemas ka selline olend nagu Pell, kellele on viidud ohvreid pelliaedadesse, pellikividele. Talle on viidud süüa, kuid pikemaid teateid ega tekste tema kohta ei ole. Pellile andmine on pärimuses halb kohustus, mida ei taheta teha, kuid mida peab tegema, kuna muidu võib juhtuda õnnetus. Setomaal on viljakus- ja õnnejumaluseks Peko, kes on seotud kujuga. Peko peale pandi küünlad. Kui Tõnn on talutasandi jumalus, siis Peko on kogukondlik. Temaga on seotud kogu küla või isegi mitu lähestikku paiknevat küla. See kuju käis talust-tallu, iga aasta oli ta konkreetses talus. Peko pidustuste ajal kord aastal vahetas ta kohta. Peko valdajat, peremeest kutsuti peko papiks. Valiti kakluse käigus, kellel esimesena veri välja tuli. Viimased peko papi ümbervalimised toimusid 1930. aastate alguses. Kurat Kuradi sõna on vana, see on ristiusueelne
23. Mis on malev? Maakonna väeüksus (eksisteerib ka tänapäeval) 24. Millesse uskusid muinasaja eestlased? Vägi või jõud (inimestel, objektides, paikades, taevas, sõnades) Kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes Hing isikupära kandja ja hoidis keha elus (hingeloomad, hauda pandi asju kaasa) Loodusesse suhtuti ,,nagu mina talle, tema mulle" põhimõttel Vaimud, haldjad, jumalad (koduhaldjas Tõnn, setudel viljasalves Peko, Tarapithat nn Taara kultus, jumal Uku taevavalitseja) 25. Mis on animism? Elusa ja eluta looduse hingestamine 26. Milleks oli tarvis ennustada? Et näha ette tuleviku, nt sõjakäikude edukust 27. Liivimaa piiskopid? Meinhard, Berthold, Albert 28. Mõõgavendade ordu + struktuur? 1202. a asutab Albert mõõgavendade ordu Juht: piiskop Albert (ordumeister) Orduvennad
ämblik. Üks eestlaste jumalatest on Taara(nime päritolu ei tea, võimalikult Skandinaaviast Thor). Rahvapärimuses on jälgi kahest haldjast või väiksemast jumalusest. Üks nendest on koduhaldjas Tõnn, keda on tuntud eelkõige Pärnus ja Viljandimaal. Selleks, et Tõnn armuline oleks, oli igas peres olemas Tõnni vakk(puidust karp), mis seisis aidas ja selle sisse pandi koduhaldjale süüa. Teine jumalus, keda tuntakse eeskätt Setumaal, on nimega Peko. Teda on peetud viljakusejumalaks ja Setumaal on teada ka isegi puidust valmistatud Peko kuju. Arvatakse, et muinasajal on tegemist olnud ka ohverdamisega, millel oli maagiline toiming, millega loodeti saada jumalatelt heatahtlikkust. Toimus kindlates kohtades. Ohvrikivid ja ohvriallikad, püha hiis. Ohevrdati enamasti toitu, hõbedat. Muinasajast on teada ka ennustamisest. Ennustus maagiline toiming, millega püüti ette näha tulevikku. Ristiusk tuntud kaupmeeste kaudu
ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat. Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara
· "Rmdzana" (india) · "Ilias" (Vana-Kreeka) · "Odüsseia" (Vana-Kreeka) · "Aeneis" (Vana-Rooma) · "Vanem Edda" (skandinaavia) · "Noorem Edda" (skandinaavia) · "Beowulf" (anglosaksi) · "Lusiaadid" (portugali) · "Kangelane tiigrinahas" (gruusia) · "Manas" (kirgiisi) · "Nibelungide laul" (saksa) · "Rolandi laul" (prantsuse) · "Laul minu Cidist" (hispaania) · "Kalevala" (soome) · "Lcplsis" (läti) · "Peko" (setu) · "Neio koolulaul & Suurõq sajaq" (setu) · "Kuldmamma" (eesti) · "Bõliinad (vene) · "Heike Monogatari" (jaapani) · "Pan Tadeusz" (poola) · "Gurugli" (tadziki) · "Laul Haiavatast" (ameerika) · "Popol Vuh" (maia-kitsee) · "Nardid" (põhja-osseedi) · "Parzival" (saksa) · "Sassuuni Davith" (armeenia) 6 Kokkuvõte
annaabi.ee 
