Luulekogud "Maa on täis leidmist" (1960) "Linnuvoolija (1970) "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) "Oma olemine, turteltulemine" (1979) "Krõlliraamat" (1979) "Tere, tere lambatall!" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983}}) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970) "Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) "Krõlli värviraamat" (1994) "Krõll ja igasugused hääled" (1994) "Krõlli pannkoogitegu" (1999) Näidendid "Triinu ja Taavi taskuteater" (1975) "Enne punaseid palituid" (1984) Proosaraamatud "Pille-Riini lood" (1963) "Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" (1967) "Triinu ja Taavi jutud" (1970) "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998)
Looming Klassikaks saanud lasteraamatuid ,,Pille-Riini lood", ,,Krõlli-raamat", ,,Lahtiste uste päev", ,,Triinu ja Taavi jutud", ,,Suur maalritöö" jt; kokku üle 40 luule-, proosa- ja näidendiraamatu; avaldanud mitu luulekogu täiskasvanutele, kirjutanud reisikirju ja publitsistikat, tõlkinud proosat ja luulet; 1996. a. kanti E. Niit IBBY ( The International Board on Books for Young People) aunimekirja. Krõll Triinu ja Taavi köögikapis elab Krõll. Krõll sööb salaja moosi. Krõll sööb salaja rosinaid, Krõll sööb salaja musti ploome. Ja eriti salaja sööb Krõll kompvekke, kui neid köögikapis leidub. Oi, memm on Krõlli peale pahane! Oi, emm on Krõlli peale pahane! Krõll on ikka häbematu elukas. Hea veel, et supid ja kastmed kapis ei kahane. Kui isa seda ükskord teada saab, küll see Krõll siis saab. looming ,,E. Niidu lastelooming toetub nagu K
Lasteluulest väärib esiletõstmist 1979. aastal ilmunud kogu "Krõlliraamat". Raamatutegelase Krõlli autoriks on kunstnik Edgar Valter. Ellen Niidu esimene väikelaste proosaraamat ilmus 1963. aastal ning kandis pealkirja "Pille-Riini lood". Aastal 1970 ilmus "Triinu ja Taavi jutud" ning mõni aeg hiljem ka selle järge sisaldav "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977). 1990. aastatel jätkas Ellen Niit peamiselt luuletajana. Olulisemaks selle loominguperioodi figuuriks kujunes Krõll. Aastal 1993 ilmus "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta", järgmisel aastal "Krõlli värviraamat" ning "Krõll ja igasugused hääled". Aastal 1999 ilmus "Krõlli pannkoogitegu". Luulekogud "Maa on täis leidmist" (1960) "Linnuvoolija (1970) "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) "Oma olemine, turteltulemine" (1979) "Krõlliraamat" (1979) "Tere, tere lambatall!" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983)
aastal ilmunud kogu "Krõlliraamat". Raamatutegelase Krõlli autoriks on kunstnik Edgar Valter. Ellen Niidu esimene väikelaste proosaraamat ilmus 1963. aastal ning kandis pealkirja "Pille Riini lood". Aastal 1970 ilmus "Triin ja Taavi jutud" ning mõni aeg hiljem ka selle järge sisaldav "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977). 1990. aastatel jätkas Ellen Niit peamiselt luuletajana. Olulisemaks selle loominguperioodi figuuriks kujunes Krõll. Aastal 1993 ilmus "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta", järgmisel aastal "Krõlli värviraamat" ning "Krõll ja igasugused hääled". Aastal 1999 ilmus "Krõlli pannkoogitegu". 3 Armastusluule Ellen Niidu armastusluule ei ole rõhutatult erootiline ega kantud traagilistest vastuoludest. Luuletaja väärtustab inimlikku lähedust, soojust, perekonnaõnne. Väga tähtis on kodu. Selle
· ,,Enne punaseid palituid" · ,,Seitse väikest kuulujuttu" · ,,Onu Ööbiku ööpäev" · ,,Imeline autobuss" · ,,Pähklist paat" · ,,Õues kasvab tiritamm" · ,,Koolilapse 12 kuud" · ,,Ärge uskuge maastikku" · ,,Kes oli kõige tugevam" · ,,Nääriametid" · ,,Filmikrõll" · ,,Sügispeeglimäng" · ,,Jänesepojaõhtu koos isaga" · ,,Meil maal" · ,,Tõmblukuga kass" · ,,Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" · ,,Krõll ja igasugused hääled" · ,,Krõll ja pannkoogitegu" Ellen Niidu preemiad : · KL' i aastapreemia 1971 a. · KL' i aastapreemia 1970 a. · Juhan Smuuli nimeline preemia 1972 a. KASUTATUD ALLIKAD : · www.google.ee · www.wikipeedia.org · Lääne-Virumaa Keskraamatukogu · Eesti kirjanike leksikon · www.station.ee · www.tallinn.ee · et.wikiquote.org Rakvere Gümnaasium Ellen Niit
Illustraatorid 1. Heiki Ernits ,,Kaelkirjak" (Andrus Kivirähk) "Leiutajateküla Lotte" (Andrus Kivirähk) 2. Vive Tolli ,,Nukitsamees" (Oskar Luts) 3. Edgar Valter ,,Sipsik" (Eno Raud) ,,Krõll" (Ellen Niit) 4. Heldur Laretei ,,Londiste, õige nimega Vant" (Iko Maran) 5. Alissa Poret ,,Karupoeg Puhh" (Alan Alexander Milne) 6. Tove Jansson ,,Muumitroll" (Tove Jansson) 7. Piret Raud ,,Sari Tähenärija raamatukogu: Paula elu" (Aino Pervik) 8. Anni Mäger "Limpa ja mereröövlid" (Andrus Kiviräha) 9. Kädi Rist ,,Miriami lood" (Teet Kamarik) 10. Ülle Meister ,,Kaarist on kasu" (Aino Pervik)
Animatsiooni ajalugu Eestis · Teerajaja Elbert Tuganov(22. veebruar 1920 - 22. märts 2007) oli Eesti filmi ja Eesti kultuuri suurkuju, rahvusliku animatsiooni looja. · 1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. · Aastatel 1958-1963 on esimese üheksa nukufilmi ainurezhissöör Elbert Tuganov. Eesti animafilmid · Naksitrallid · Klaabu · Kapsapea · Krõll · Mina ja Murri · Jonn Välismaa animafilmid · No Pogodi · Kass Leopold · Winnie Pooh · Casper · Alice Imedemaal · Okasroosike · Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi Täname kuulamast ja vaatamast!!!
2007 a. ilmus album ,,Edgar Valter. Maalid 19832005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud Võrumaal. Siin mõned neist. 2007 a. ilmus album ,,Edgar Valter. Maalid 19832005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud Võrumaal. Siin mõned neist. Edgar Valter. Edgar Valter on illustreerinud selliseid tegelaskujus inagu Krõll naksitrallid, Sipsik ja Kunksmoor. Edgar Valter on teinud kaastööd ajakirjade le Hea Laps, Täheke, Pioneer ja Pikker. Vabakutselise kunstnikuna illustreeris ta umbes 250 raamatut, enamik neist lasteraamatud .
§ "Triinu ja Taavi taskuteater" 1975 § "Enne punaseid palituid" 1984 § "Seitse väikest kuulujuttu" 1984 Tunnustused v 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest. v 1977: ENSV teeneline kirjanik. v 1978: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest. v 1994: K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" eest. v 2005: E.W Ponkala Fondi elutööpreemia (Soome, Eesti ja Ungari kultuurisuhete arendamise eest aastakümnete vältel).
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. ...
Volikogu aseesimees- Rein Lall Liikmed- Ain Aasa Vaike Amur Vardo Arusaar Vatslovas Budrikas Tiit Vettik Eigo Laur Jüri Liblik Sirje Major Pavo Raudsepp Marmelt Riibe Valdo Simonlatser Maire Tamm Vello Viilver Väino Virks Helle Pärna Haridusasutused Lasteaiad- Sääse Lasteaed Tamsalu Lasteaed Krõll Vajangu Lasteaed Koolid- Tamsalu Gümnaasium Vajangu Põhikool Porkuni Kool Raamatukogud- Tamsalu Raamatukogu Vajangu Raamatukogu Assamalla Raamatukogu Ajalooline kujunemine Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta. Kauges minevikus kuulus sealne paikkond muinaseestlaste Lõpekunna kihelkonna koosseisu, mida peetakse üheks tihedamini asustatud muinaseestlaste alaks.
etteantud küsimustele vastates lugu, mis hiljem kõigile ette loeti. Ette lugedes tuli väga vaimukas ning huvitava sisuga lühi jutt. Nii said tegevust kõik klassiõhtul osalejad. Klassiõhtutel kuulati ka muusikat. Tüdrukute lemmikuks lauljaks oli enamasti Britney Spears, , Backstret Boys, ning poiste lemmikuks Eminem. Kuulati ka teisi muusikuid nt : Anne Veskit, Marju Länikut, Ivo Linnat. Ansamblitest kuulati: Kondor, Keeris, Krõll, ABBA, Baccara ja Boney M, 80ndate lõpu- 90ndate disko, rock, Bet Shop Boys, Modern Talking, Dr.Alban, Haddaway.Tõnis Mägist eriti ei hoolitud ja Jaak Joalat kutsuti Kremli Ööbikuks ja teda eriti ei kuulatud.Saatest “Kaks takti ette” tulid ka uued lauljad näit Thea Paluoja ja Siisi Sisask. Rock ja intellektuaalne rock maakooli ei jõudnud, ilmselt vanemad ei teadnud ega osanudki neid tutvustada. Klassiõhtute riietus ja kui sageli toimusid klassiõhtud
Urmas Sisask referaat Elulugu Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa r...
maalritöö" jt.) Raamat on illustreeritud väga heldelt. Pildistiku erilaadilised lahendused loovad mitmekülgsuse. (Kabur, 1975) 2.3.3 ,,Oma olemine, turteltulemine" ja ,,Krõlli-raamat" (1979) Mõlemad kogud ilmusid aastal 1979 ning väärivad kindlasti erilist esiletõstmist. ,,Krõlli- raamat" sisaldeb eepilise koega värsse fantastilisest Krõllist, kes E. Valteri illustratsioonide abiga on muutunud väga armastatud olendiks eesti lastekirjanduses. Krõll kehastab laste vallatust ja muid tülitekitavaid omadusi, millesse kirjanik suhtub huumoriga, pidades kõike krõllilikku lapsepõlve loomulikuks nähtuseks. ,,Oma olemine, turteltulemine" on seevastu lüüriline luulekogu, mis koosneb seitsmest tsüklist. Temaatiliselt on raamat kirev ja raskesti süstematiseeritav, sest haarab kogu lapse elu. Loodusluule on impulsse saanud kõigist aastaaegadest, eriti aga talvest (,,Pika kelgu laulud" ja ,,Nääripähklid"). Erakordselt
Saksa laentüvesid on 486-520, s.o 8,77-9,39% kogu tüvevarast. Nende seas on aabits, ahv, hangel-,(hangelda), heksel, hurraa, just, kamm, kett,kirss,kits,kleit, kritsel- (kritselda),laadung, lihvi-, loss, lärm, naps, pirn, pits, prits, rehken- (rehken-da-), ring, sahtel, siksak, sink, sitsi-, tisler, trehva-, vürts jt. On teada, et osa saksa laen , umbes 52-64 tüve, on baltisaksapärased. Näiteks: aasi-, juker-(juker-da), kiiker, kilter, klimp, krõll, kutsar, murel, opman, purk, redel, redis, sahver, sirel, traksid, tärklis, värvel jt. Tänu saksa keele vahendusele on eesti keelde tulnud suur osa rahvusvahelisest sõnavarast. (Huno Rätsep 2002: 70-75) Eelviimase laenukihtina jäävad soome laenud, mis on tänapäeval üsna levinud. Need hakkasid keelde tulema XIX sajandi lõpus. Mitmete aastate jooksul laenatud sõnade arv on üsna suur, peaaegu kakssada, kuid üheksa kümnendikku neist on tuletuslaenud,
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ..................................
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Under...
Raamat räägib suhetest ja igapäevategemistest, milles on lustakust ja mõnikord vigurlikkust, kuid üle kõige siiski kodu-soojust.Isiklikult sain teada väga palju erinevaid õunasorte, mida enne ei teadnud. Krõlli-raamat Illustreerinud Edgar Valter Luuletuse vormis jutukesi Krõllist. Krõll Nõuanne Kuhu panna Krõll? Kuidas rõõmustada ema? Rannas Krõlli näärisalm Ujujad Enne nääri Pärg Korduv lugu Igasugused hääled 41 Kanaema kook Pildid joonistas Juulika Soom Luulevormis jutuke kanast ja tema tibudest, kes hakkasid teri külvama, et
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...