Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi ja teistes keeltes. Kuna luulekogu pealkiri on ''armuaeg'' siis see võib arvatavasti rääkida armastusest, ajast, ajakulgemisest, armastuse keerdkäikudest vms. Esmamulje luuletustest on väga hea. Mulle need meeldivad. Mulle tundub nagu oleks kirjanik kõiki neid elumomente ise kogenud, läbi elanud. Mulle meeldis luuletus ''võimatus''. Luuletuse sisu meenutas mulle ühte kogetud hetke, mis oligi täpselt nii ebameeldiv kui kirjutatud luuletuses. See vaikus lõikab lõpuks lausa luuni. Seesama üksiolek kahekesi,
Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi ja teistes keeltes. Kuna luulekogu pealkiri on ’’armuaeg’’ siis see võib arvatavasti rääkida armastusest, ajast, ajakulgemisest, armastuse keerdkäikudest vms. Esmamulje luuletustest on väga hea. Mulle need meeldivad. Mulle tundub nagu oleks kirjanik kõiki neid elumomente ise kogenud, läbi elanud. Mulle meeldis luuletus ’’võimatus’’. Luuletuse sisu meenutas mulle ühte kogetud hetke, mis oligi täpselt nii ebameeldiv kui kirjutatud luuletuses. See vaikus lõikab lõpuks lausa luuni. Seesama üksiolek kahekesi,
liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Kareva on välja andnud mitmeid luulekogusid ja –raamatuid. Samuti ka tõlkeraamatuid. Ta on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele. Minu analüüsitud luuletused pärinevad tema valikkogust „Armuaeg“. 1991. aastal ilmunud „Armuaega“ on Andres Ehin võrrelnud Erose ja Thanatose kooslusega. „Iseäranis suurt huvi pakuvad luuletajale inimolukorrad, kus armu- ja surmataju langevad sedavõrd ühte, et neid pole võimalik käsitleda eraldi,“ kirjutab Ehin ja möönab, et „küllap on D. Kareva arvates hingeliselt täiuslik ainuüksi niisugune inimene, kes on taoliseks tajumiseks võimeline“. Veel
DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus · Kirglikkus · Isamaalisus · Jõulisus · Naiselikkus · Hingelisus · Romantilisus · Julgus "Elul ei ole lugu" Elu ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame
aastal. * Osales konkursil "Noorte kirjandussündmus `76", tema 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". * Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid" (1978). Doris Kareva välja antud luulekogud: · "Päevapildid" 1978 · "Ööpildid" 1980 · "Puudutus" 1981 · "Salateadvus" 1983 · "Vari ja viiv" 1986 · "Maailma asemel" 1991 · "Hingring" 1997 · "Armuaeg" 1991 · "Fraktalia" 2000 · "Mandragora" 2002 · "Aja kuju" 2005 · "Lõige" 2007 Doris Kareva tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. · Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval.
19771983. Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemiale ja lavastati Tallinna Linnateatris, mängukavas 2003-2004. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud ka järgmised luulekogud: "Aastaajad eesti luules" (1999) "Sina ja mina" (2001) "Kabir" (2003) "Väike värsiaasta" (2003) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) "Surmapõletaja" (2006)
Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis. 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Doris Kareva luuletusi Õrnus iseloomustav Hellus märksõnad Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus “See tüdruk ei tule enam”
eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. [1] 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Kokku oli sel aastal stipendiaate 16.[2] Ilmunud raamatud · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,,Maailma asemel" eest 1991. aastal. · Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal · Eduard Vilde preemia ,,Mandragora" eest 2002. aastal
turkmeenia, moldaavia jt. keeltesse Looming Eesti teatrilavadel ,,Mandragora" (Tallinna linnateater, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30. aprillil 2003). Doris Kareva saates "Kukul külas", 6. juuli 2003, 1. osa, 2. osa Luulekogud ,,Päevapildid" (1978) ,,Ööpildid" (1980) ,,Puudutus" (1981) ,,Salateadvus" (1983) ,,Vari ja viiv" (1986) ,,Maailma asemel" (1992) ,,Hingring" (1997) ning valikkogu ,,Armuaeg" ,,Fraktalia" (2000) ,,Aja kuju" (2005) ,,Lõige" (2007) ,,Deka" (2008). Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Luulekoguga ,,Lõige" Apollo 2008. aasta lemmiku tiitel luule kategoorias Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. aastal Kirjaniku tähtsus
1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006
keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa pole üksi" (2011) „Suurtelt väikestele“ (2006, koostöös E.Niidu ja H.Runneliga) „Elu tants“ (2013, koostöös J.Roostega) „Olematuse aiad“ (2012) Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991
erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise-luulekogu ,,Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad poeetilised muutused, need nähtuvad valikkogu ,,Armuaeg" uutes tekstides ning uudiskogudes ,,Maailma asemel" ja ,,Hingring". Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmi-ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale Kareva 6 loomingus kindla koha vabavärss. 1990.aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest
erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise-luulekogu ,,Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad poeetilised muutused, need nähtuvad valikkogu ,,Armuaeg" uutes tekstides ning uudiskogudes ,,Maailma asemel" ja ,,Hingring". Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste kumuleerumised, rütmi-ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale Kareva loomingus kindla koha vabavärss. 1990.aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest kogudest. Vägagi vastandlike arvamuste osaliseks on saanud luulekogu ,,Hingring", milles
toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud tõlkimisega. Ta on ka korduvalt saanud erinevaid preemiaid. : * vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. * Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. * Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal. Tema loomingut on tõlgitud kokku viieteistkümnesse keelde.
kuulutasid välja konkursi "noorte kirjandussündmus `76", oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes esikkogu "Päevapildid". Üldse on Doris Kareva välja andnud järgmised teosed: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad:Õrnus, Hellus, Kirglikkus, isamaalisus, jõulisus, naiselikkus, julgus, Romantilisus, hingelisus. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud palju luulekogusid: · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003)
erandlikult heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise – luulekogu “Vari ja viiv” on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. “Vari ja viiv” osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad muutused, need nähtuvad valikkogu “Armuaeg” (1991) uutes tekstides ning uudiskogudes “Maailma asemel” (1992) ja “Hingring” (1997). Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste (eriti epiteetide) kumuleerumised, rütmi – ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale kareva loomingus kindla koha vabavärss. Maailmapildis ja staatilises väärtuste hierarhias väga suuri muutusi märgata pole, need satuvad omamoodi nihkesse liikuva keelega.
2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002) 4) "Salateadvus" (1983) 11) "Aja kuju" (2005) 5) "Vari ja viiv" (1986) 12) ,,Lõige" (2007) 6) "Maailma asemel" (1991) 13) ,,Deka" (2008) 7) "Hingring" (1997) 14) ,,Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud paljusid luule-kogusid: 1) "Aastaajad eesti luules"(1999) 2) "Sina ja mina" (2001)' 3) "Kabir" (2003) 4) "Väike värsiaasta" (2003) 5) "Rogha Danta
Õrnus Hellus Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus Teosed "Päevapildid" (1978) "Fraktalia" (2000) "Ööpildid" (1980) "Mandragora" (2002) "Puudutus" (1981) "Aja kuju" (2005) "Salateadvus" (1983) "Lõige" (2007) "Vari ja viiv" (1986) "Deka" (2008) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhind 1991. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Doris Karevat enim mõjutanud kirjakoht Swinburne "The Gardens of Prosepine" Too much love of living,
kaugõppele ning ta lõpetas kooli inglise filoloogina 1983. aastal. Töötas ajakirjas Sirp ja Vasar Esimesed kirjanduslikud teosed 60-ndate lõpus Lugejaskonna ette astus oma värssidega ajakirjas Noorus 1974. aastal Kirjanike Liidu liige Aastani 2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär On teinud palju tõlkimistööd Tunnustused: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind Esikkogu ,,Päevapildid" (1978) Mõned teised väljaanded: ,,Ööpildid", ,,Armuaeg", ,,Vari ja viiv", ,,Deka"(2008) Doris Doris Kareva Kareva luule luule Su õrnim osa mus varjul, mu ümber Su tugevaim. Me oleme ükssama keha, kus tantsivad hing ja vaim Välja puhkame maailma väsimust kindlusetuse piinast - iga hommikut hoides kui esimest, iga õhtut võttes kui viimast. Kui oleme koos, siis oleme Jumala juures, aegade segases sahtlis sobides teineteise kui hõbelusikad, hingates, hingamata;
"Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikka väga hästi, ta on väga lugupeetud kirjanik. · Tunnused: Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest, Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest, Juhan Liivi luuleauhind 1991, Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001, Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja
1979. aastal asus ta kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetusse korrektorina tööle. 1982. aastal sai temast Kirjanike Liidu liige. Alates 2001. aastast kuni 2013. aastani oli ta ajalehe ,,Sirp" toimetaja. (Vikipeedia) Doris Kareva esimene avaldatud luuletus 1960.aastal ning 1978. aastal avaldati tema esikkogu ,,Päevapildid". Eestis on nimetatud tema luulekogu ,,Aja kuju" raamatumessi peaesinejaks. Ta on kirjutanud ka mitmeid luuleraamatuid, ,,Päevapildid", ,,Armuaeg", ,,Aja kuju" ning paljusid veel. Doris Kareva on saanud ka mitmeid tunnustusi, mille hulka kuuluvad ka Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001.aastal ning Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993. aastal. (Vikipeedia) Joonis 1 Doris Kareva. Allikas: Vikerraadio.err.ee 4 2 LUULUEKOGU ,,AJA KUJU" ANALÜÜS Doris Kareva luulekogu ,,Aja kuju" koosneb neljast osast, ,,Päras maailma", ,,Deo et die",
keskkoolis (praegu Tallinna Inglise Kolledz) Pärast lõpetamist läks õppima Tartu Ülikooli Teda tõmmati põrandaalusesse poliitilis-kirjanduslikku afääri Alates 1979 a. töötas ajalehes “Sirp ja Vasar” korrektorina, hiljem kirjandus-toimetajana. Luulekogud "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu,1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub.
Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1978. aastal avaldati tema esikkogu „Päevapildid“ Ilmunud raamatud • „Päevapildid" (1978) • „Ööpildid" (1980) • „Puudutus" (1981) • „Salateadvus" (1983) • „Vari ja viiv" (1986) • „Armuaeg" (valikkogu, 1991) • „Kuuhobune" (1992) • „Maailma asemel" (1992) • „Hingring" (1997) • „Mandragora" (2002) • „Aja kuju" (2005) • „Tähendused" (2007) • „Lõige" (2007) • „Deka" (2008) • „Sa pole üksi" (2011) • „Elutants“ (2013) Koostatud ja tõlgitud luulekogud • "Aastaajad eesti luules" (1999) • "Sina ja mina" (2001) • "Kabir" (2003) • "Väike värsiaasta" (2003) • "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) • "Surmapõletaja" (2006)
2007. aastal tõlgiti Doris Kareva luulekogu ,,Aja kuju" rootsi keelde Göteborgi raamatumessi tarbeks koos 20 teise kaasaegse kirjandusteosega. Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Samal aastal, sai 16 stipendaadi seast ,,Ela ja sära" stipendiumi Eesti Kultuurikapitalilt Doris Kareva. Doris Kareval on ilmunud järgnevad raamatud: · Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles.
valulise tundlikkusega. Luuletuste stiil · Kareva aimamisi kirjutatud luule on vastandlik Underi pillavale armastusluulele, kuid jätkab ometi eesti naisluule traditsioone sisemiselt intensiivse, vormiliselt vaoshoitud ja napi stiiliga. · Kareva luules leidub allusioone J.Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine. Poeetilised muutused · Pärast "Vari ja viiv'i" ilmusid valikkogud "Armuaeg"(1991), "Maailma asemel" (1992) ja "Hingring" (1997). · Keeleline dünaamika suureneb: tekivad suuremad kõlamängud; keeleüksuste kumuleerimised; rütmi- ja riimivariatsioonid. "Maailma asemel" · Selles luulekogus leidub Kareva uue laadi viljakam osa. Luulemina liigub siin müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri kokkusulamine ning alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see
heatahtlik antud kirjandussituatsiooni kontekstis. Pealegi suutis kahtlusi hajutada ka luuletaja ise luulekogu "Vari ja viiv" on maneerlikkusest kõige vabam ning siin on ka sünteesiv tendents kõige tugevam, saades lisatuge mütoloogilistest alltekstidest. "Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist. Siitsaati hakkasid toimuma juba suuremad muutused, need nähtuvad valikkogu "Armuaeg" (1991) uutes tekstides ning uudiskogudes "Maailma asemel" (1992) ja "Hingring" (1997). Silmatorkav on keelelise dünaamika suurenemine: tekivad suuremad kõlamängud, keeleüksuste (eriti epiteetide) kumuleerumised, rütmi ja riimivariatsioonid. Seniste meetriliste võimaluste kõrval saab endale kareva loomingus kindla koha vabavärss. Maailmapildis ja staatilises väärtuste hierarhias väga suuri muutusi märgata pole, need satuvad omamoodi nihkesse liikuva keelega. Sisus toimub peamine
sisulises laadis. Kui poetessi varasemas loomingus on domineerivad isikukesksed ja ühiskonnakriitilised tundlevad luuletused, siis hilisemas loomingus on need muutunud eleegilisteks müsteeriumideks. Ristriimilistest stroofidest said siseriimilised vabavärsid. Värss on jäänud napimaks, sõnum aga muutunud intensiivsemaks just seetõttu, et osad asjad jäetakse ütlemata. Kogu varasem looming on kokku võetud 1991. aastal ilmunud valikkogus "Armuaeg" ning sellele järgneval aastal Loomingu Raamatukogus avaldatud kogus "Maailma asemel". 1997 ilmus Doris Kareva kaheksas luuleköide "Hingring". Teos jaguneb 14 temaatilisse minitsüklisse, mis omakorda liigenduvad nummerdatud luuletusteks. "Kareva võlub elutarga südamehariduse ja erilise tunnetuspeenusega" (EPL 30.aprill 1997, "Maailmu läbistav palve", T.Teder) Pärastlõuna Isa ja ema on leppinud jälle. Väljas on laupäev ja tilguvad räästad. Istun ja vahin ja mõtlen vist talle
Ükski sõna, ükski silp ei näi oma kohale langevat juhuslikult, neid juhib mingi keeleülene tõmbejõud (http://www.sirp.ee/2003/14.03.03/Kirjand/kirjand1-2.html) Looming · 19744. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991) · "Hingring" (1997) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Tunnustused · Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest.
Doris Kareva Armuaeg" ,, 2013 Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Praegu on luuletaja 54 aastane ning ta on luuletaja, tõlkija, kirjanike liidu liige ja ajakirja Sirbi toimetaja. Doris Kareva esimene luuletus avaldati koolialmanahhis ,,Trükitähed". 1966 1977. aastal õppis Doris Kareva Tallinna 7. Keskkoolis. 1974. aastal jõudsid suurema lugejaskonna ette tema luuletused ajakirjas Noorus. 1977. aastal astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda, kuid lahkus sealt 1979. aastal. 1978. aastal avaldas luuletaja oma esikkogu ,,Päevapildid". 1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas luuletaja kaugõppes Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina. 1992 2003 aastal oli ta UNESCO peasekretär. Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokk...
Tööülesanne Abimaterjalid: A. Merilai, A. Saro, E. Annus „Poeetika“, lk 39–88 (ÕIS), loengukonspekt. Vali lisatud tekstide seast üks luuletus. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa selle luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. PENELOPE (Armuaeg, 1991, lk 159) Doris Kareva Öö kisub üles päeva kullast kootu (11) k-algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ ning üha koomamale tõmbub ling – (10) -v/ -v/v -v/ -v/ oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, (11) o-algriim, e-algriim, l- algriim -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ -v/ oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! (10) o-algriim, e-algriim -v/ -v/v –v/
ka prahileping, kirjutades teate prahtijale selle kohta. Samamoodi on samasugune õigus tühistada prahtijal leping laevaomanikuga. 3.Vedeliku kahjustused. Igasuguse vedeliku kahjustuse korral tekkinud füüsiline defekt tuleb sisse nõuda osapoolelt ja teave sellest jagada kõikidele osapooltele. 9. Tähtajalise prahtimise tüüpleping ROPAXTIME – mida tähendab väljend Grace period (Part I, box 22) Armuaeg. Prahtijale ajapikendus hilinenud maksega. 10. ROPAXTIME klausel 6 (a) lastioperatsioonid ja stividoritööd. Selgitage antud alapunkti olemust ja põhimõtteid. Prahtija vastutab laadimise, lossimise, kinnitamise, lahti sidumise, paigutamise eest. Prahtija vaatab üle riskid, vastutuse ja maksumuse. Ülevaataja on kapten, kes hindab ohutust ja paigutust, merekõlblikkust jne. Kuidas kaup on kinnitatud pakendi siseselt, vastutab prahtija. Prahtija vastutab laeval toimunud vigastuse puhul
Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest. See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid", ,,Puudutus", ,,Salateadvus" ning ,,Vari ja viiv". 1991. aastal ilmunud luulekkogu ,,Armuaeg" on Andres Ehin võrrelnud Erose ja Thantose kooslusega. ,,Iseäranis suurt huvi pakuvad luuletajale inimolukorrad, kus armu- ja surmataju langevad sedavõrd ühte, et neid pole võimalik käsitleda eraldi," kirjutab Ehin. Veel osutab Ehin ühele joonele, mis näib läbivat kogu Kareva luulet niisuguse täiusliku hetke saavutamise püüet, ,,mis koondades mineviku, oleviku ja tuleviku, lakkab olemast hetk". Ott
Tunnuslikud luules on range vorm, naiselikust vaatepunktist armastus, mille tähendus avardub, omandades sakraalse tähenduse (religioossuse poole püüdlemine). Loomingu tuumas kujuneb välja karevalikkus: kogud ,,Ööpildid" (1980), ,,Puudutus" (1981), ,,Salateadvus" (1983), ,,Vari ja viiv" (1986). Ilmneb ka salapära ja tõe kuulutamist. On truu vormirangusele, kuid kirjutab ka rütmiskeeme peitvat vabavärssi. Ühendab uut ja vana luuletraditsiooni. Muutused valikkoguga ,,Armuaeg" (1991) ja uudiskoguga ,,Maailma tasemel" (1992) ning ,,Hingering" (1997). Luulekeel muutub dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike, ähmane, salapärane, religioosne, müstiline). Mari Vallisoo luulemaailm on rajatud pidevusele, elu ja aegade sidemetele ning jätkumisele
käsikirjadesse ja suulistesse vormidesse ringlema. Ametlikult on luules mitmed varasemad autorid aga eriti selgelt ja kiirelt jõuavad kohale Doris Kareva (s. 1958) ja Ene Mihkelson. Kareva ja Vallisoo puhul torkab silma, et nad tulevad väga klassikalises stiilis. Nad on väga traditsioonitundlikud autorid. Doris Kareva (s. 1958) 1978 Päevapildid 1980 Ööpildid 1981 Puudutus 1983 Salateadvus 1986 Vari ja viiv o 1991 Armuaeg 1992 Maailma asemel 1997 Hingring 2002 Mandragora 2005 Aja kuju o 2008 Deka 2012 Olematuse aiad Piiri võiks tõmmata 80ndate ja 90ndate vahele. On üsna tõenäoline, et Kareva on elusolevatest luuletajates kõige loetum autor. Üldjuhul luule ei jõua kuhugi müügi edetabelidesse, siis Kareva puhul võib kindel olla, et jõuab. Mingi positiivne retseptsioon on olemas. Luuletaja kuvand kujuned 80ndate jooksul väga kiiresti välja
See sisaldab eelkõige rangevormilist armastusluulet, lapsepõlvemälestusi ja linnapilte. 1980. aastal ilmunud kogu "Ööpildid" põhiteemaks on inimese üksindus ja püüd endas selgusele jõuda. Kogu "Puudutus" (1981) räägib peale eelnenud kogudes käsitletud teemade ka saatusest. "Salateadvus" (1983) räägib samuti saatusest. Kogus "Vari ja viiv" (1986) käsitleb autor elu-sünni-surma probleeme, kasutab rohkem vabavärssi. 1991. a ilmus valikkogu "Armuaeg", mis sisaldab ilmunud ja ilmumata luuletusi aastaist 1975-1990. 1992 ilmus kogu "Maailma asemel", 1997 "Hingring", 2000 ,,Fraktalia". Luulekogu "Mandragora" (2002) pälvis Eduard Vilde preemia. 2005. a ilmus luulekogu "Aja kuju". Kareva loomingus domineerib enesetunnetuslüürika, mis esineb sageli valusa pihtimusena. Üha intensiivsemalt ja tundepuhtamalt kõneleb luuletaja hilisemas luules armastusest, mida mõtestab suurima inimliku lähedusena, olemise mõtte ja algtingimusena
of inner search for freedom are depicted in the literature of the Nineties. In poetry we meet freedom of form, exuberance of free verse, fragmentation and the mixing of several genres. Hasso Krull (b.1964), poet, translator, essayist and critic, rises to prominence. His poetry is symbolic, focused on the semantics of language. Doris Kareva (b. 1958) has in her poetry turned towards the eternal side of existence, spiritual search, love – collection of poems, Armuaeg (Days of Grace, 1991). Doris Kareva is currently holding the post of General Secretary of the Estonian National Committee of UNESCO. Krull summarises the literary Nineties: “The time of a great literature is out. The young writer stands before a choice: originality or nothing.”1 In the art of the Nineties, the influence of Neo-Expressionism is noticeable in the paintings and performances of Raoul Kurvitz (b. 1961) and Urmas Muru (b. 1961)