Arvatavasti leiutas selle Freddie "Saddam" Maake Sest oli 1965 aastal teinud sarnase pilli alumiiniumist jalgratta pasunast, temast hoidmas seda pilli käes on tehtud ka pilte. Tänapäeval kasutatakse vuvuzelat "staadionipillina" ning seda tehakse enamasti plastikust. Kõige tuntum on ta sellepärast, et tuhanded inimesed mängisid seda Lõuna-Aafrikas 2010 FIFA World Cup mängudel. Euroopa trompet Vanimaid trompeti eelkäijaid on Euroopas leitud Skandinaaviast, ning need pärinevad umbes aastast 1500 eKr. Enamasti olid need pillid valmistatud pronksist või puust. Neid kasutati mitmel otstarbel, näiteks kasutati neid vaenlaste hirmutamiseks, karja kutsumiseks või mõne signaali andmiseks. Click icon to add picture Taanist leitud trompeti eelkäija ,,Lur" Trompeti eelkäijaid võib leida ka Vana-Rooma kultuurist, nad võtsid selle üle etruskidelt. Põhiliselt oli
kantakse rihmaga kinnitatult mängija kõhul • Suure trummi partii kirjutatakse noodikirjas ühele noodij oonele. Puhkpilliorkestris mängib üks mängija tihti korraga nii suurt trummi kui ka taldrikuid, millest üks on kinnitatud suure trummi korpuse külge. Lihtsamal juhul kirjutatakse mõlema pilli partii samale noodijoonele, suure trummi partii noodivarred alla- ja taldrikute partii noodivarred ülespoole. • Suure trummi eelkäijaid leidub Aasia ja Aafrika maade rahvamuusikast. E uroopasse jõudis suur trumm 17.-18. sajandil janitšaride muusika kaudu. Tänapäeva orkestris kasutatav suur trumm on 14. sajandi türgi davuli järeltulija. • Suure trummi erikujuks on gongtrumm.
Pillid keskajal PILLIMUUSIKA KESKAJAL NB! Suur osa pillide eelkäijaid idamaadest Enne 13. saj. kirja pandud muusika mõeldud LAULMISEKS Pille mängiti väljapool kirikut, laulude SAATEKS KESKAJA PILLID Al. 13. saj. mitmeid teateid pillide kasutamisest kirikumuusikas Esimesed teated kirikuorelitest 9.,10. sajandist Suurte orelite kõrval väiksemad __teisaldatavad POSITIIV __kaasaskantav, ka ühe käega mängitav PORTATIIV KESKAJA PILLID Portatiivorel KESKAJA PILLID REBEKK Algeline, nõrga "karuse" kõlaga viiul; Pooliku pirni
Trummikomplektis mängitakse suurt trummi pedaalnuia abil jalaga. Suure trummi partii kirjutatakse noodikirjas ühele noodijoonele. Puhkpilliorkestris mängib üks mängija tihti korraga nii suurt trummi kui ka taldrikuid, millest üks on kinnitatud suure trummi korpuse külge. Lihtsamal juhul kirjutatakse mõlema pilli partii samale noodijoonele, suure trummi partii noodivarred alla- ja taldrikute partii noodivarred ülespoole. Suure trummi eelkäijaid leidub Aasia ja Aafrika maade rahvamuusikast. Euroopasse jõudis suur trumm 17.-18. sajandil janitsaride muusika kaudu. Tänapäeva orkestris kasutatav suur trumm on 14. sajandi türgi davuli järeltulija. Suure trummi erikujuks on ka gongtrumm.
Ekspressionism See luulevool ja kirjandusnähtus esines peamiselt saksa kultuuriruumis Tuntud eelkäijaid: Richard Dehmel, Hugo von Hofmannsthal, Rainer Maria Rilke, Stefan George Väljapaistvaid ekspressioniste: Georg Heym, Franz Werfel, Else Lasker-Schüler, Ernst Stadler, Georg Trakl, Gottfried Benn, Kurt Heynicke, Walter Hasenclever, Johannes R. Becher Richard Dehmel (1863 – 1920) Vastuvõtt Kogust „Erlösungen“ tõlkinud Marie Under Aga ära tule pikas rüüs. Tule joostes, sädemete loites, neidis! Avat käsivarsi tule siis!
Birgit Puhkpillid Vask puhkpillid , Tuuba Tuuba on bass vaskpuhkpill . Tuuba varasemad eelkäijaid, sirged, laia kõlalehtriga signaaltorud, olid kasutusel juba antiikajal . Ilmselt oli selle riistapuu hääl niivõrd sisendava kõlaga, et ta nimi ja tähendus mingi teatevõi signaali andjana-toojana kandus edasi keskaega . http://www.youtube.com/watch?v=ONrOhMW7y4s Metsasarv Metsasarv on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omale. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus
vähem ja vähem, on Eestis võetud kasutusele mitmeid meetmeid selle ilu säilitamiseks järgmistele põlvkondadele. Eestis on Looduskaitseseadus ning mitmed looduskaitsealad ja rahvuspargid. See viitab sellele, et ka tänapäeval hoolitakse loodusest. Samuti seletatakse hästi lahti, kuidas Soome-Ugri kultuur ja keeled on arenenud ajapikku ning kuidas erinevad hõimud on asunud elama erinevatesse elupaikadesse. Kuigi tänapäeval elavad inimesed erinevates riikides, on meil siiski ühiseid eelkäijaid paljude teiste riikide kodanikega. Soome-Ugri rahvastel oli algul ühtne kultuur, kuid ajapikku liikusid erinevad hõimud eri suundadesse, mis pani aluse ka keele edaspidisele lahknevusele. Sellepärast elavadki tänapäeval Soome- Ugri rahvaste järeltulijad erinevates riikides ja räägivad erinevaid keeli. Film tuletab meelde, et vaatamata sellele, et Soome-Ugri rahvaste järeltulijad elavad tänapäeval erinevates riikides, on meil siiski üksteisega ka palju ühist.
3. Millal ja mis põhjusel algas ajalugu? Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. 5. Kuidas periodiseeritakse üldjoontes muinasaega? Kiviaeg, Pronksiaeg ja Rauaaeg. 6. Nimeta esimesi inimese eelkäijaid maal? (lühi iseloomustus) AHVINIMESED. "Fossiil-inimesi" on klassifitseeritud kui Inimese eelkäijaid. NEANDERTALI koopainimesel (aluseks on pealuu, mis erinevate ekspertide arvates on kuulunud kas ahvinimesele, kaasaegsele kasakale, neegrile, varasele germaanlasele vői paljudele teistele - idioot kaasa arvatud) "PEKINGI INIMENE" leiti ilmselt uppununa ja maetuna Hiina kuiva tsooni tsentris.
Sissejuhatus Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja. Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused. Viiul on keelpill, mida mängitakse poognaga, harvemini sõrmitsedes. Viiul on üks enim kasutatav soolopill. Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi. Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutata 9. Sajandisse. Eesti linnadesse jõudis viiul 17. Sajandil. Juba 18. Sajandil levis viiul ka maarahva hulka. 19. Sajandil hakkas viiul torupilli kõrvale tõrjuma, sest uute tantsude (kadrill, polka, reinlender, galopp, polkamasurka, valss jt.) mängimiseks sobis viiul paremini. Viiuleid osteti ka linnast, kuid enamasti valmisid need vanemal ajal kodusel teel. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarsemaid pille. Viiuli ehitus
Viiul Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.Viiulit nimetatakse tihti ka pillide kuningannaks. Tal on väga varjundirikas kõla ja suured mängutehnilised võimalused.Viiuli kere koosneb omapärase kujuga piklikust kõlakastist, mille kaas ja põhi on natuke kumerad. Viiuli ajalugu on pikk ja keeruline. Sellelaadilist pilli nimetusega rebab tundsid juba vanad araablased. Meie viiuli kauged esivanemad on ka varasel keskajal kasutatud poognaga mängitavad instrumendid krotta ja trumseit. 13. sajandil oli poognaga mängitavate pillide hulk Euroopa maades võrdlemisi mitmekesine. Viiulitüüpi pillidel oli ka palju erinevaid nimetusi: Prantsusmaal - crout, rote, vielle, gigue, violon; Itaalias - ribeca, ribeba, viola, guigua, violino jne. 15.-16. sajandil said populaarseks poogenpillid vioolad, mida võib jagada kahte suurde rühma: 1) põlv-vioolad (viola da gamba) ja 2) õlg-vioolad (viola da bracc...
eelkäija), rebekk(algeline, pooliku pirni kujuline ja nõrga ,,karuse" kõlaga lamedapõhjaline viiul), harf(keskaja iseloomulikem näppepill, mis jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti saarelt umbes 8.sajandil), lauto, psalteerium(klavessiini eelkäija), rataslüüra(hilisest keskajast kaasaskantav pill, millega mängiti ilmalikku muusikat), simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, salmeid, millest hiljem arenes pommer, trompeti eelkäijaid ja krummhorni. Löökpillidest mängiti vaid raamtrummi ja tamburiini. http://et.wikipedia.org/wiki/Orel (18.11.2013) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/keskaja_muusika_gerdaviks.htm (18.11.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_muusika (18.11.2013) http://ak.rapina.ee/eda/keskaja_muusika/pillid_heliloojad.html (18.11.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Muusika_ajalugu (18.11.2013) Töö autor Joonas Assor
Kitarr Kitarr (guitara) on suhteliselt uus, barokkajastust pärit muusikainstrument, kuid tal on palju eelkäijaid. Tuntuim neist, ja ka kitarrile tema praegu kasutatava nime andnud instrument, on citra. Indias on citra üks levinumaid muusikainstrumente. Tänapäeval on kasutusel mitmeid kitarri versioone. Klassikalises kitarrimuusikas on levinuim nn. hispaania kitarr - 6-keelne pill. Ida-Euroopas, eriti Venemaal on levinud 7-keelne kitarr (semistrunnaja). Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, eriti Mehhikos, on kitarride valik väga mitmekesine, alates pisitillukestest kuni kontrabassi suurusteni
näpistada." Renoiri sõltumatu, eri maalimisviise ühendava stiili kuldajastu möödus 1870ndatel. Kui teised viskasid musta värvituubi demonstratiivselt Seine´i, ei loobunud Renoir musta kasutamisest. Ta lausus: "Must on tähtis värv, võib-olla kõige tähtsam." Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust. Valgusel on algusest peale ka vari. Ka ei halvustanud Renoir paljude noorte kolleegide moel eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´. Isegi vastupidi, nende pärandit on tema töödes näha. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Tänu sitkusele ja õige toidule ning austerlasest doktorile tuli kunstnik olukorda arvestades eluga enam-vähem toime. Ta suutis parematel päevadel ateljees pisut käia, kuid paranemine oli vaevaline. Peagi Renoir tõdes: "Mina loobun. Käimine viib kogu mu tahtejõu ning maalimisele ei jää midagi. Kui mul on valida nende kahe vahel, valin maalimise
Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng kaks viiulit ja kannel. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Tänapäeval on viiul rahvamuusika mängimisel üks populaarseimaid pille. Rahvapärast viiulimängu õpetatakse pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopassejõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki (''rebec'', Pärsias rabab või rebab). Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või
Ülevalt alla: kaks sõna, mis iseloomustavad klassitsismi. 1. Millises linnas sündis Molière? 2. Mille asutas Molière 1643. aastal? 3. Barokki soosisid ..... , kes leidsid selles suurepärase oma võimu ja suuruse näitamiseks. 4. Kirjanik, kelle tuntuim teos on ,,Käsioraakel ja arukuse kunst" 5. Barokiaegne kirjanik, kes saavutas kuulsuse kõigepealt kriitikuna. Ta tundis muret kodumaa saatuse pärast. 6. Riik, kus pääses enim võimule klassitsism. 7. Klassitsismi ajal ..... eelkäijaid. 8. 17. sajandi valitsev kultuuritüüp Hispaanias ja Itaalias. 9. Riik, kus oli kultuur mõjutatud nii barokist kui ka klassitsismist. 10. Eriskummaline/veider itaalia keeles. 11. Esialgu kujutas ...... endast vaid antiikkunsti jäljendamist. 12. Mis on Jean Racine'i kuulsaim tragöödia? 13. Molière oli õukonna ..... -meistri poeg. 14. Kelle luules on märgata klassitsismi mõju eesti kirjanduses? 15. Suurim hispaania barokidramaturg, kes on sageli leidnud kõrvutamist Shakespeare´iga. NB
Paul Cezanne Prantsuse maalikunstnik Paul Cezanne sündis 19. jaanuar 1839 ja suri 22. oktoober 1906. Cezanne oli üks suuri eelkäijaid modernses maalikunstis. Ta oli kaasaegne impressionist kes uuendas impressionismi oma maalidega. Ta ristiti kuu aja vanusena 22. veebruaril külakirikus ning ristivanemateks olid tema vanaema ja onu Louis Cezanne'il hakkas juba varajases nooruses arenema huvi kunsti vastu ja 1861. aastal peale pikki vaidlusi oma isaga läks Cezanne Pariisi elama, kus pühendas ta ennast maalimisele. Cézanne'i varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul. Tal on palju kujutlusvõime abil
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, kus esitatakse enamasti kogu tekst lauldes. See ühendab endas kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti , tantsu ja muusikat. Ooperi idee algatati 16. sajandi lõpul Firenzes. 17. sajandil oli ooper aga eelkõige muusikateos. Ooperi eelkäijaid võib leida päris vanast ajast. Vana- Kreeka etendustes lauldi monolooge ja dialooge. Ooperist sai väga armastatud zanr. 17. sajandi lõpul oli ainuüksi Veneetsias juba 16 ooperiteatrit. W.A.Mozart ,,Võluflööt" ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni" Claudio Monteverdi "Orfeus" Gioacchino Rossini "Sevilla habemeajaja" Richard Wagner "Lendav hollandlane" Giuseppe Verdi "Traviata" ja "Aida" Evald Aav ,,Vikerlased" (Eesti esimene ooper) BALLETT Ballett on nii nagu ooper muusikaline lavateos
a) kiriklik stiil polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul b) kammerstiil sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. saj seltskondliku musitseerimise tavasid c) teatraalne stiil uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis *Mis on Generaalbass? Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. See kuulus kõikvõimalikke vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. *Loetle ooperi eelkäijaid a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d) müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia *Kuidas on Firenze "Camerata" seotud ooperi sünniga? Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika
Klaveri ajalugu Tiibklaver Pianiino Klaveri ajalugu • Klaver leiutati umbes 1700. aastal, leiutajaks peetakse itaallasest pillimeistrit Bartolomeo Cristoforit. • Nimi tuleb aga sellest, et pillil saab mängida nii vaikselt (piano) kui ka valjusti (forte). • Klaveril oli ka mitmeid eelkäijaid, näiteks klavikord, klavessiin, spinett. • Paljudel klaveritel on kolm pedaali. Kõige parempoolsem on mõeldud selleks, et hoida helid kõlavana ka peale käte äravõtmist. • Kõige vasakpoolsem pedaal muudab klaveri heli vaiksemaks. • Keskmine pedaal lubab jätta helisema mõned valitud noodid. Vanim klaver • Bartolomeo Cristofori kolmest olemasolevatest klaverist vanim, asub Metropolitani muuseumis (kunstimuuseum New Yorgis).
maiustuste toredust või siis vanem põlvkond, kellele antud väljapanek piisavalt nostalgiat pakkuda võis. Ekspositsioon ise koosnes 16 stendist, mille seas sai näha nii pilte, videomaterjali kui ka oma silmaga erinevaid vanu maiustustepakendeid. Isuäratavalt olid välja pandud erinevad kommikarbid, sokolaaditahvlid ja nätsupakendid, millest suurem enamik olid oma vanusele kohaselt kulunud. Näha võis ka Kalevi eelkäijaid, ennesõjaaegseid suurimaid maiustustetootjaid. Näituseala polnud ise küll väga suur, kuid põnevate faktide lugemist, vanade telereklaamide vaatamist ja lausa kommilõhna nuusutamist jagus piisavalt. Oli väga huvitav lugeda, et Eesti esimene närimiskumm kandis nime Tiri-aga-Tõmba ning sai võimalikuks ainult tänu kosmonautidele. Nimelt Nõukogude Liidu juhtivad teadlased tutvusid Kalevi nätsu näidistega ning jõudsid järeldusele, et see on kvaliteetne ning omab värskendavat
Kui meile ei õpetataks eesti keelt, kirjandust ja kultuuri, muutuks Eesti vaid tükikeseks Euroopast, kus vaid vähesed teaksid, et selline riik ja rahvus on eksisteerinud. Seoses ühiskonna kiire muutumisega muutuvad ka väärtused. Perekondlikud väärtused jäävad tahaplaanile. Koos materiaalse heaoluga on kadunud väärikus ja lugupidamine selle vastu, mida meie esivanemad on austanud, ning unustatud väärtused, mida rahas mõõta pole võimalik. Austage oma eelkäijaid ja ärge unustage, mida nemad väärtuslikuks on pidanud!
kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu ja lõuend pakkus talle võimaluse süveneda oma lemmikteemasse läbi ja lõhki. Renoiri stiili kuldajastu möödus 1870ndatel. Kui teised viskasid musta värvituubi demonstratiivselt minema, ei loobunud Renoir musta kasutamisest. Ta lausus: "Must on tähtis värv, võibolla kõige tähtsam." Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust. Valgusel on algusest peale ka vari. Ka ei halvustanud Renoir oma eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´. Vastupidi, nende pärandit on tema töödes näha. 1901. a kunstnikul 60. eluaastat ning tema kuulsus oli kandunud üle maailma, aga ta ise vaevles liigesereuma käes. Renoir kolis soojemale LõunaPrantsusmaa rannikule. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega. LõunaPrantsusmaal süvenes Renoir värviskaala veelgi, see uhkeldas rikaste, mahlakate toonidega
1870-ndatel viskasid teised kunstnikud musta värvituubi demonstratiivselt minema, kuid Renoir ei loobunud musta kasutamisest, vaid lausus "Must on tähtis värv, võib-olla kõige tähtsam." Tänu sellele oli see tema kuldajastu. Siin ka mõned tema paremad tööd: "Tuuleiil" u.1872, "Madame Monet pojaga" 1874. Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust, ning valgusel on algusest peale ka vari. Renoir ei halvustanud ka paljude noorte kolleegide moel eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´d , sest nende pärandit on tema töödes näha. Renoir ei olnud nagu teised kunstnikud, tema iseloom oli tagasihoidlik, ning ta ei armastanud kelkida. On öeldud et inimesena oli Renoir teiste kunstnike seas pisut veider "lind" ja et tal polnud kunagi kunstniku temperamenti. Teda kutsuti maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ka kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude.
Õpilane: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Kätlin Puhmaste Tallinn 2011 SISUKORD 1) Viiul a) Viiuli ajalugu b)Viiuli ehitus 2) Kasutatud kirjandus VIIULI AJALUGU Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiulisarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on
a)kiriklik stiil – polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul b)kammerstiil – sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. saj seltskondliku musitseerimise tavasid c)teatraalne stiil – uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis Mis on Generaalbass? (lk. 167) - Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. See kuulus kõikvõimalikke vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. Loetle ooperi eelkäijaid - a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d) müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia Kuidas on Firenze "Camerata" seotud ooperi sünniga? - Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdis...
Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda huvitas eelkõige klassikaline naiseilu. Ta lausus kord tagasihoidlikult: "Ma ei katkesta kunagi akti maalimist enne, kui arvan uskuvat, et võiksin maalil naist näpistada." Renoiri sõltumatu, eri maalimisviise ühendava stiili kuldajastu möödus 1870ndatel. Kui teised viskasid musta värvituubi demonstratiivselt Seine´i, ei loobunud Renoir musta kasutamisest. Valgusel on algusest peale ka vari. Ka ei halvustanud Renoir paljude noorte kolleegide moel eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´. Isegi vastupidi, nende pärandit on tema töödes näha. Inimesena oli Renoir teiste kunstnike seas pisut veider. Omaenda sõnul polnud tal kunagi kunstniku temperamenti. Ta kutsus end maalikunsti käsitööliseks, kelle ülesandeks on maalida ilu. Ent kriitikud kohtlesid teda hästi, sest tema teosed esindasid rahulikku üleminekut vanast stiilist uude. Renoir iseloom oli tagasihoidlik. Prantsusmaa ja Saksamaa sõja
Katuselaastud lõigatakse pakkudest laastulõikamismasinaga. Laastude valmistamisel on tootlus suurem ja materjali kadu väiksem kui kimmide ja sindlite saagimisel, kuid vajalik on kvaliteetsem puit. Laastude paksus on 4-5 mm, laius 7-12 cm ja pikkus kuni 75 cm. Laastukatus tehakse 2-4 kihiline , vastavalt sellele valitakse ka roovi samm. Kige vastupidavam puuliik on kuusk, kuid see on ka kige okslikum, tehes laastulikamise keerukaks. Pilpaid - katuselaastu eelkäijaid - kisti vanasti käsitsi toore puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud puud leotati enne kiskumist mni nädal vees, et see muutuks sitkemaks. Katusepilpa paksus on keskmiselt 2-3 mm, laius 7-10 cm ja pikkus 45-50 cm. Pilbaskatuse paigaldamisphimte on sama, mis laastukatuse puhul. Kuna pilbast lhestatakse käsitsi, jäävad puu kiud terveks, seetttu on pilbaskatus laastukatusest pikaealisem. Kvaliteetsest st
neljaliiklemist kvartetiks. Tihti kõlab ooperis ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. Orkestri ülesandeks ooperis on lauljaid saata, lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Tantsud annavad muusikale juurde värvikust ja rõhutavad muusika ning tegevuse emotsionaalsust. Suurte ballett-ooperite sünnimaaks on 17.-18.saj. Prantsusmaa. OOPERI AJALOOST Ooperi eelkäijaid võib leida päris vanast ajast. Vanakreeka tragöödiad olid sõnalis- muusikalised etendused, kus lisaks koorietteastele esitati lauldes ka osa monolooge ja dialooge. Renessansiajastul olid ooperi eelkäijateks mitmesugused müsteeriumid ning madrigalkomöödiad. Vanakreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas Jacopo Peri (1561-1633). 1598.a. lavastati Itaalias tema ooper "Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Nimetus "ooper" (it.k
RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujunemise ajaks. LääneEuroopas oli rahvusriiklus edenenud juba kaua, kuid mujal Euroopas arvestasid riigipiirid rahvustega hoopis vähem. Venemaa ja AustriaUngari olid paljurahvuselised impeeriumid ning Saksamaa oli killustatud paljudeks väikeriikideks. Eriti Saksamaalt lähtus ideoloogia, mille kohaselt rahvuse ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus ja selle loomise oluliseks vahendiks on kunstikultuur. Paljud rahvad otsisid oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas a...
töötlema- töödelda, töötlen, töötlesin, töödelnud 4 p
hälbima- hälbida, hälbin ja hälvin, hälbisin, hälbinud 5 p
käskima- käskida, käsin, käskisin, käskinud 4 p
kuduma- kududa, koon, kudusin, kudunud 4 p
möönma- möönda, möönan, möönsin, möönnud 4 p
11. Mis keeltest on tulnud järgmised tsitaatsõnad ja -väljendid? Mida nad tähendavad?
(8 p) 8 p
ragtime- inglise keelest, klaverimuusikastiil, üks dzässi eelkäijaid
boutique- prantsuse keelest, väike moekauba pood
ceteris paribus- ladina keelest, kui muud tingimused on võrdsed
rejoneador- hispaania keelest, ratsa-härjavõitleja
12. Kuidas järgmisi tsitaatsõnu ja -väljendeid hääldatakse? (4 p) 4 p
café au lait-
keeles • Keskaegne ilmalik laul Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. 12.-13. saj olid väga levinud ka rüütel-laulikud. • Keskaegsed pillid Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, šalmeid, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. • Renessanssajastu üldiseloomustus ja muusikaelu Hakkas levima humanism (lähtuti inimesest). Ideaaliks sai see, mis on ilus, mitte see, mis on õige. Ilmalik maailm muutus vähemalt sama oluliseks kui vaimulik. Sarnastuste tõttu antiikaja ühiskonnaga hakati seda perioodi nimetama renessanssajastuks, mis tähendab tõlkes taassündi. Vaimulik muusika võtab konservatiivse rolli, ilmalik muusika jätkab arenemist. 15.-16
Tähtsaim võimu piirkond oli ROOMA Tähtsaim võimu piirkond BÜTSANTS PILLID Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult orelit. Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1. Varakristlik muusika 2. Renessanssmuusika 3. Gooti ajastu muusika Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid.
SISSEJUHATUS Loovtöö aineks on valitud viiul. See oli hea mõte tegijale, kuna oskab seda hästi. Selles loovtöös on üks osa. Teoreetiline, mille teeb Hele. Teoreetiline osa tutvustab viiulit, ajalugu, meistreid, mängutehnikat.. TEOREETILINE OSA 1. VIIUL 1.1 Viiuli ajalugu Viiuli ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Viiuli sarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio,
sümfoonia traagilistele 3. ja 5. sümfooniale suureks kontrastiks. Võrreldes nii mõnegi teise oma kaasaegse heliloojaga (näiteks Stravinski või Milhaud` ga), on Honeggeri helikeel mõnevõrra konservatiivsem. Oma raamatus "Je suis compositeur" ("Mina olen helilooja", 1951) kirjutab Honegger justkui selle põhjenduseks, et "absoluutset originaalsust pole olemas". Ka kõige radikaalsematel novaatoritel on alati eelkäijad, Honeggeri puhul on otseseid eelkäijaid ehk pisut raske nimetada, kuid tema muusikas võib siiski leida mõningast seost nii Bachi passioonide ja Händeli oratooriumide pateetilise stiili kui ka Wagneri ooperliku dramatismi ja massiivse orkestrifaktuuriga.
piidkoppide tegude vahele: apostlid jätkasid Issanda tööd, täites tema käske eeskujulikul mole, Reimsi piiskopid aga Remigius kui paganate kuninga Chlodovechi uskupööraja ning ristija ja Nikasius kui märter, kelle pea raiusid paganad maha Reimsi kirikus on asetatud nende kõrvale kui järelkäijad. Aanaloogselt kaskaja tehnoliigide lunastusloo tüpoloogilise tõlgendusega, milles Vana Testament osutab Uuele Testmendile, tuleb siin apostleid mõista kui Reimsi piiskoppide eelkäijaid. Samuti kinnitab paavsti figuur keskposkpostil visuaalselt piiskoppide lähedust paavstivõimule. Selline apostellikkuse rõhutamine on poliitiliselt ülimalt tähtis, viidates Reimsi piiskop-pühakutele kui Prantsuse monarhide kroonimise õiguste eest vastutajatele. Selle portaali kaudu sisenesid Prantsuse kuningad kirikusse oma kroonimistseremooniaks. Neile peagi antav jumalikult seadustatud kuninglik võim ei lubanud tulevastel
muinasaja periodiseerimine: 1)vanem kiviaeg, esimeste inimeste kujunemine, jääaja lõpp 2)kesk kiviaeg(VIII at-IV at), valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest, luust 3)noorem kiviaeg(IV at-II at), esemed paremini töödeldud, savinõude kasutuselevõtt 4)pronksiaeg(II at-VI eKr), pronksesemed tulid, kuid meie maal materjali ei leidu 5)varane rauaaeg(VI eKr-I pKr) ; vanem rauaaeg(I-V saj) ; keskmine rauaaeg(V-VIII) ; noorem rauaaeg(IX-XIII saj) keskmine kiviaeg esimesed inimesed saabusid ~10000 eKr siia maa-aladele, kliima oli külm/arktiline ja tekkis metsatundra. esimesed olid kütisalgad, arvati, et talvel ei elatud siin. vanim asula on Pullis(~11000 a vana), selle avastasid geoloogid, leidsid tuleasemed ja maasse löödud vaiade otsad. teine vanim muistis oli Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis 10-6 at eKr ja Poolast Soomeni. kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ü...
20.sajandi alguses (pärast esimese maailmasõda) arhitektid loobusdi ajaloolistes stiilides ornamentaalsetest kaunistutest. 20. sajandi arhitektuuris kehtivad täiesti uued põhimõtted, ehitusviisid ja uudsed ehitusmaterjalid. Moodsa arhitektuuri üksikuid eelkäijaid leiame siiski juba 19. sajandist. Need kuuluvad aga inseneriheitusse, mida tollal üldse ehitusekunstiks ei peetud: raudteejaamad, näitusepaviljonid, tööstushooned, terassillad jne. Nagu skelett hoidis neid kõiki ülal osadest kokkupandud metallsõrestik. Viimase kasutamine võimaldas luua mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid siseruume. Näiteks 1851. aasta Londoni maailmanäituse paviljoniks ehitatud
Tarbija vaenulikkus on rahvusvahelises turunduses märkimisväärselt tähelepanu pööranud kirjandust välismaise toote ostukäitumise määrajana. Arenev tarbija vaenulikkuse uuringute voog näitab, et vaenulikkus tundub antud riigi poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne minevik on seotud nende negatiivse mõjuga mõju välismaistele toodetele, mille tagajärjel väheneb tarbimine. Teine eesmärk on tuua rohkem vaenlikkuse mõistmise selgus, uurides vaenulikke täiendavaid eelkäijaid, konkreetselt kosmopoliitlikkus, tarbijate etnotsentrismi ja vastuvõtlikkus normatiivsusele mõju, aga on olemas ka kolmas eesmärk, mis on anda suunised rahvusvahelisele turundusele juhid, kes suudavad paremini välja töötada oma reklaamiressursside strateegiad ja brändi plaanid rahvusvahelistel turgudel. Uuringud ja järeldused on tehtud järgmiselt: esiteks vaadatakse üle maailma kultuuri teooriat mis
Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusika tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kujunes välja 17. saj Prantsusmaal. Balletil on palju eelkäijaid: antiikajastu tantsud, mida esitasid kutselised tantsijad miimid; keskaegsed tantsud, mida esitasid rändmuusikud; renessansiajastu õukonnaetendused. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel
Seetõttu ei teata tänapäevalgi ühtegi valitsejat ega sündmust, ei tunta ühtegi seadust ega kreeka kirjandust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid. Neid oli saartel mitu, tähtsaim ja tuntuim oli Knossos. 3. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärvliliste freskodega, aga ka arvukate tarbeesemeteb kujundamisega matkiti selgelt oma Kreeta eelkäijaid. Kõik olin kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Kirjas oli kasutusel linaarkiri B. 4. Kreeka- Mükeene kultuuri häving oli põhjalik. Purustatuid losse ei ehitatud uuesti ülesse, kiri unustati, langes tsivilisatsioonitasemelt arengutasemeni. Kuid kõigest hoolimata leidis sel perioodil aset tuleviku seisukohalt positiivseid muudatusi. Osa
Kordamisküsimused ajaloos: Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Millal ja kuidas algas ajalugu? Umbes 5500a taasi, mis ajast on teada vanimad ametlikut dateeritud savitahvel (Sumeri kiilkiri). 3. Püüa arutleda koos näidetena, kuidas tuli inimene maale. (eelkäijaid maal? lühi iseloomustus?) Inimene arenes pikka aega välja ahvist. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS - u 35milj a tagasi. Homonoidsed liigid elanud vähemalt 4milj a. homo habilis (osav inimene) oskas kasutada pihukirvest. homo erectus (sirge inimene) u 1,5milj a ta...
Kujutatav objekt lõhuti osadeks ja taandati geomeetrilistele põhivormidele, loobuti perspektiivireeglitest ja ühendati mitu vaatepunkti. Koloriit redutseeriti põhimõtteliselt hallideks ja pruunideks toonideks. Levinumad maalizanrid olid natüürmort, maastik ja linnavaade ning portree.Kubistide peamiseks esinemiskohaks kujunes 1907 avatud D. H. Kahnweileri galerii Pariisis. Kubistlik vormideformatsioon on üks geomeetrilise abstraktsionismi olulisemaid eelkäijaid, analoogset võtet kasutati ka futurismis. (http://www.kose.ee/arvutikoolis/Word%5C20sajkunst.htm) Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. 1910. aasta paiku olid mitmed kunstnikud üheaegselt jõudnud arusaamisele, et kunst ei peagi midagi äratuntavat kujutama. Esimesena astus nn
aatomitest. Inimhing koosneb hingeaatomitest-kvaliteetsemad aatomid. Kogu maailma teke on juhuslik. Seetõttu võib universum ootamatult kaduda. Surm on midagi ootamatut ja juhuslikku ja seda ei tohi karta. Skeptikud nende hulka kuulusid Pyrron ja Timon. Vastavalt 3. saj eKr tegutsenud mehed. Skeptikud väidavad, et kõik olemasolev ei ole selline nagu näib. Kõigis ja kõiges tuleb kahelda, Miski ei ole tõeline. Ka maailma eksistents üldse on kaheldav. Nad eitasid kõikki oma eelkäijaid filosoofe. Parem on mitte osaleda ühiskonna elus. Eklektikud tähtsaim esindaja on Cicero (1. saj eKr). Eklektikutel endil mingeid uusi ideid polnud. Nad valisid välja endale meeldivad teooriad teiste filosoofide tööst. Nad lihtsustasid neid filosoofilisi tekste, et need oleksid arusaadavad ka lihtini.
html 3. Edward Munch-norra kunstnik ja graafika disainer Lapsepõlv oli traagiline ja sünge - ema suri, kui Munch oli 5-aastane ja üks õdedest kui poiss oli 13. Need sündmused mõjutasid tugevasti Munchi hinge. Isa oli arst vaestelinnajaos ja Munch, kes ise oli haiglaslik, kasvas haiguse, hirmu ja surma atmosfääris. Tema jaoks oli kunst tähtsate mõtete ja tunnete väljendusviis. Üks olulisi ekspressionismi eelkäijaid. Oma kunsti eesmärgiks oli avada oma hing teistele inimestele. Teosed: „ Karje“, „Elutants“, „Tütarlapsed sillal“ Info: http://web.zone.ee/juugend/elulood/Munch.html 4. Auguste Rodin-prantsuse skulptor Tema kujude pinnatöötlus oli maaliliselt varjundirohke ja krobeline, mis aitas luua liikumise ja muutumise tunnet. Teoste temaatika oli sümbolistlik, kuid vorm impressionistlik
Ma arvan, et nad ei hinda oma kultuuri kõrgelt. Emod pigem ei tunne enda üle uhkust, nad ongi emotsionaalsed sellepärast, et nad ei saa ennast ümbritseva maailmaga hakkama. 1 8. Natuke ajaloost. Kas on võimalik öelda, millal see subkultuur umbes tekkis? Kui kaua on see kultuur Eestis eksisteerinud? Kas subkultuuril on mingeid eelkäijaid, millest ta välja kasvas? Millised sotsiaalsed tegurid võisid soodustada selle kultuuri tekkimist ja levimist Eestis? KIRJUTA SIIA: Ma arvan et see subkultuur tekkis 20nda sajandi lõpus. See on suhteliselt hiljuti tekkinud subkultuur ning on suhteliselt populaarne tänapäeva noorte puhul.Ma arvan, et Eestis emode levimist soodustas see, et informatsioon levib väga kiiresti. Noored saavad erinevaid ideid,
ümberkorralduste eesmärgiks oli prefektuuri rolli suurendamine igapäevase politseitöö korraldamisel., et oleks võimalik senisest enam arvestada regionaalset eripära ning kohaliku kogukonna nõudmisi (Kaasik 2008). Politsei ülesanded ja kujunemine Sõna politsei tähendab organiseeritud ühiskonda, st linna, kogukonda, mis on inglise keelele andnud ka sõna ,,policy" (Kaasik 2008). Politsei kujunemine ei ole igal pool olnud ühesugune. Uurijad on kindlaks teinud politsei mitmeid eelkäijaid ja formuleerumisallikaid. Korra hoidmine ja kuritegelike käitumisaktide fikseerimine-takistamine on ühiskonna arengu üks aluseid (Kaasik 2008). Kaasaegne politsei täidab kahte suuremat funktsiooni: autoriteetset sekkumist ja sümboolset õiglust. Autoriteetne sekkumine on see, mille eest eelkõige vastutavad patrullteenistus ja liikluspolitsei. See on reageeriv tegevus, mitte ennetav ning see pole seotud otseselt kuritegevusega ja selletõttu ei tehta midagi olukorra parandamiseks
Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusikal tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kujunes välja 17. saj Prantsusmaal. Balletil on palju eelkäijaid: antiikajastu tantsud, mida esitasid kutselised tantsijad miimid; keskaegsed tantsud, mida esitasid rändmuusikud; renessansiajastu õukonnaetendused. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel
*tänapäeval Kuni 16. sajandi lõpuni ei kirjutanud helilooja üldiselt partituuri oma teose koosseisusee kujunes vastavalt võimalustele ja esitajate fantaasiale. Nüüdselajal seda tehakse. On välja kujunenud. 4. Koosta tabel Madalmaade koolkonna põlvkondade kohta(5) [1.)Põlvkond,tegevusaeg 2.)Heliloojad 3.)Muusika iseloomustus 4.)zanrid.] * 1. Esimene põlvkond. (Meistrid sündinud 1400. aasta paiku, tegevusaeg 14201460). 2. Heliloojad Madalmaade stiilil on eelkäijaid varasemas inglise ja itaalia muusikasJohn Dunstable, Johannes Ciconia. Uue stiili alusepanijaks on aga Guillaume Dufay. Põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois. 3. Muusika iseloomustusSelgelt liigendatud pehmeloomuline meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, tertsija sekstiintervallile põhinev harmoonia, imitatsiooniline polüfoonia. 4. Zanrid missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul. **
Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfooniaorkestri saatel. Seal on ühendatud muusika (lauljad, orkestrandid), draama (näitlemine, kirjanduslik süzee), kujutav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Kirjandusliku teose põhjal kirjutab libretist libreto ehk ooperi sisu, millele helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavalisel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
