Ehk siiski leidub siin midagi meeldivat ja asjalikku? Ja leiduski! On tore, et tegu pole järjekordse “self-help”-raamatuga. Oleks ju üsna ahvatlev olnud pealkirjastada raamat stiilis “Saladused, mida iga juht oma alluvate kohta peaks teadma” või “Ärge haletsege, hakake mõjutama”. Kindlasti oleks tegu olnud bestselleriga, kui autor oleks sissejuhatavas osas lubanud, et käesolev kirjutis saab seda lugeva juhi jaoks alluvate tarvitamise õpetuseks vms. On meeldiv tõdeda, et Vadi pole läinud seda teed, vaid on kirjutanud igati asjaliku raamatu, mis on juba leidnud oma ni ﾚ i ja lugejaskonna (eks näita seda ka ju äsja ilmunud kordustrükk). Mõned retsenseerijad on raamatule süüks pannud liigset läänelikkust. Tundub siiski, et see etteheide on veidi asjatu. Pole ju autori süü, et enamus tarku mehi ja naisi, kelle teooriatele toetub organisatsioonikäitumine, elavad väljaspool Eestit. Vadi on leidnud siin asjaliku kompromisslahenduse - nn
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia.
U. Vadi novell ,,Auhind". NÜÜDISNOVELLI ANALÜÜS Tänavu Tuglase-preemiaga pärjatud U. Vadi novell ,,Auhind" on küllaltki kõnekas, iseloomustamaks meie kaasaegset eluolu. Ta on toonud välja mitmesuguseid meie ühiskonna puudujääke iroonilise, kohati isegi absurdse tooniga. Esimesena jäi silma peategelase suutmatus olla üksi ning see tekitas temas ükskõiksust ning kadus elurõõm. "Kallis, ma nii igatsesin sinu järele. Alati kui me oleme lahus, tekib minu sisse tühimik, mida ma ei suuda mitte millegagi täita," on autor kirjutanud. Sellest
rahuliku, mõnikord pisut riukaliku ja liigratsionaalse eestlasena (stereotüüpsed hoiakud ei pruugigi olla nii valed) ning mis põhiline- olen uhke, et olen just selline, sest see tähendab, et olen eestlane. Sellist rahvuslikku uhkust peaksime tundma iga päev, sest nii on meie püsimajäämine maailmamastaabis palju tõenäolisem ja kindlam. Kasutatud kirjandus: 1. Realo, A. & M. Schmidt & M. Vadi. Kultuur ja sotsiaalne käitumine. J. Allik & M. Rauk (Toim). Psühholoogia gümnaasiumile, 2006 Tartu: TÜ Kirjastus, 14. pt, lk 222-235 2. Valk, A & A. Realo (Toim). (2004). Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 3. Kivirähk, A. (2000/2006). Rehepapp ehk november. Tallinn: Varrak.
• „Minu esimesed triibulised“ „Külmale maale“ • Avaldati aastal 1896 • Kriitilist realismi kujutav romaan • Raamatu järgi on tehtud mängufilm „Külmale maale“ (1965), režissöörid Ants Kivirähk ja Valdur Himbek • Noore mehe eluvaadete kujunemine ühiskonna survel Raamatu sisu • Raamat jutustab noorest mehest Jaan Vapperist, kelle elutee kujundajaks on vaesus ja ühiskonna eelarvamused. Tema suurimaks varaks on noore tütarlapse Anna Vadi sügav ja tingimusteta armastus. Noorest ausast mehest saab teose käigus kurjategija, kellel tuleb oma tegude eest karmi karistust kanda. Külmale maale e. Siberisse karistust kandma sõidab Jaan koos armastatud naise Annaga ning nende mõlema hing on vaatamata olukorrale rahul. Tegelased • Tegevustik: ühes Eestimaa külas 19. sajandil • Peategelane: Jaan Vapper • Kõrvaltegelased: Kõverkaela-Juku Kohi-Kaarel Anna Vadi
kohaldama. Nii kujunevad välja uued teooriad, mille üheks väga heaks näiteks saab tuua Z teooria. Vaatamata pealt näha küllaltki suurele faktide hulgale, jääb ikka küsimuseks, milline teooria on siiski kõige produktiivsem, kohanemisvõimelisem ja tulemuslikum? 1. JUHTIMISTEOORIAD JA NENDE SÜSTEMATISEERIMINE 1.1. Süstematiseerimine Juhtimisteooriate süstematiseerimisest annab parema ülevaate Maaja Vadi (2004: 78-79). Teooria kahesugune määratlus (laiemas ja kitsamas mõttes) toob esile küsimuse, kas on olemas üks üldine juhtimisteooria või paljud juhtimisteooriad. Tuntuimad teadlased on kasutanud mõlemat varianti. Mereste kasutab mõisteid juhtimisteooria ja juhtimise teooriapadrik (Mereste, 2003). Üksvärav nii juhtimisteooriat kui juhtimisteooriaid, kuigi aineloendis esineb vaid esimene eraldi liikidena (Üksvärav, 2003).
Tööandja jaoks oleks väga ahvatlev leida üks ja üldine motivatsiooni allikas, mis mõjuks kõigile inimestele, kuid autori poolt eeltoodud teemade põhjal võib väita, et sellist motivaatorit pole võimalik luua. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aedma, K. (2001). Kas ainult palk paneb tööle ? Director: Aprill/Mai. 2. Eero, A. (2001). Rännak läbi motivatsiooni ajaloo. Ärielu: September. 3. Director, http://director.ee/artikkel/11. (04.02.2011). 4. Vadi, M. (2004). Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 5. Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/David_McClelland. (04.02.2011). 6. Wikipedia, http:// et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon. (04.02.2011). 7. Edu, http://www.smt.edu.ee/materjalid/R.%20Tsarjovi%20raamatupidamise %20%F5piobjektid%202/palgaarvestus/raha_ja_motivatsioon.html. (04.02.2011) 8. E-ope, http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1269/P3.pdf (06.02.2011)
13. Maavarade leidumine kõrbealadel. Kõrbealadelt leidub soola, nafta- ja gaasivarusi. 14. Mis kasu on kaamelist ja datlipalmist. 15. Kaamlilt saab liha, piima, nahast ja villast tehakse riideesmeid. Lisaks on ta liiklusvahend. Datlipalm annab peaaegu kõike,mis eluks vajalik: toitu, puidust saab varjualuse ehitada ja tarbeesemeid, suured lehed lähevad taimesöödaks. 16. Mõisted. Oaas - vähese taimkattega rohelisemad alad Vadi sügavad orud Luide pinnavorm Beduiin kõrbeelanik Sukulendid Vett säilitavad taimed(nt kaktus) Kõrbestumine Kõrbealade laienemine Soolak Kuiv madal nõgu Busmanid kõrbe põliselanik Efemeerid Taim 17. Kontuurkaardi täitmine atlasega,
impulss.ee/Airi-Kivi-artiklid/ [01.03.2010] 6. Leadership motivation Frederick Herzberg [Online] http://www.leadership-basics.com/leadership-motivation-frederick-herzberg81.sh [02.03.2010] 7. Türk K., 1999, Personali juhtimine ja eestvedamine, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus 8. Türk K., Karismaatiline juhtimine ja selle tõhusus. TÜ juhtimise ja turunduse instituut [Online] http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/4/kulno_turk.htm [03.03.2010] 9. Vadi M., 2000, Organisatsiooni käitumine, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus 10. Viks K., 2009, Motivatsioon ja tööga rahulolu, Rakvere, Mainori Kõrgkooli Juhtimise Instituut 11. Wikipedia, [Online] http://en.wikipedia.org/wiki/Job_satisfaction [02.03.2010] Juhi mõju alluvate tööga rahulolule Lisa. Küsitluse ankeet ANKEET
13. Nimeta looduslik põhjus, miks metsavöönd asendub rohtlaga? Vee taseme kõikumine. *14.Hanid on Hiinas ja Vietnamis põlisrahvas, ainud Jaapani põhjaosas ja vähesel määral Venemaal elav põlisrahvas, bušmanid ja hotentotid elavad Lõuna- Afrikas (kus?) 15.Millised mõisted järgnevatest on seotud rahvastega (13 )?Jooni! Kajakk, beduiin, nomaad, narta, Fšuktš, saam, pampa, burjaadid, fennek, antropogeen, innuit, masai, hotentott, aborigeen, Fšuktšid, handid, hammaada, vadi, fellah, mulatt 16. Kirjuta mõiste seletusele vastav mõiste! A) Rändkarjakasvatajad kõrbe –ja rohtlaaladel Nomaad B) Ungari rohtla Pusta C) Lõuna – Ameerika vihmamets Selva D) Ajutiselt kuivav jõesäng Aafrikas Vadi E) Põhja-Ameerika rohtla Preeria F) Taim, kes kogub varre, lehe, juure või vilja sisse vett Sukulent G) Euroopa ja Aasia rohtlad Stepp H) torkiv savannivõsastik Austraalias Skrab
Näitekirjandus 1. Seleta mõisted: · Dialoog- kahekõne, tegelaste omavaheline kõne näidendis · Vaatus- lavateose suurem lõik, eraldatud pausidega · Stseen- pilt, vaatuse väiksem osa · Remark- märkus, selgitus lugejale/vaatajale · Draama- tõsine näidend, näitekirjanduse zanr 2. Millised on draamakirjanduse välised väljendusvahendid? Nendeks on dialoogid, remargid, stseenid ja vaatused. Ehk kõik üleval toodud mõisted peale draama. 3. Loetle Vana-Kreeka teatrile iseloomulikke jooni. Kohad paiknesid orkestras, toimus vabas õhus, näitlejaid oli vähe (2-3) ning näitlesid ainult mehed, maskid, koor ehk jutustaja, etendused toimusid päeval. 4. Kes pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile, millal see toimus? Lydia Koidula, 1870.a 5. Nimeta esimesed algupärased Eesti näidendid. ,,Saaremaa onupoeg" ; Maret ja Miina ehk kosjakased" ; ,,Säärane mulk" 6. Miks o...
* Tööülesannete täitmise grupid * Huvigrupid * Otsustamisgrupid * Sõprusgrupid * Probleemilahendusgrupid * Kvaliteediringid * Komiteed, nõukogud Joonis.3.1. Grupid organisatsioonis. Sotsiaalpsühholoogias on võimalik tegevuse soovitavaid ja ebasoovitavaid tulemusi väljendada suhteliselt täpsete mõistetega. See aitab nähtusi mõista, prognoosida ja isegi mõjutada. Otstarbekas on ORGANISATSIOONI KÄITUMINE. M. VADI 35 lisada, et grupi mõiste kasutamise korral peetakse tavaliselt silmas nn. väikest gruppi, milles grupi liikmed tajuvad, et nende vahetu suhtlemine on reaalselt võimalik. Mitteametlikud ja ametlikud grupid ei eksisteeri sõltumatult. Nende gruppide omavahelised seosed loovad organisatsiooni liikmete jaoks sotsiaalse reaalsuse, milles nad peavad tegema otsuseid, keda toetada, kuidas käituda, mida pidada õigeks või valeks
Marko Matvere Sündinud 4. veebruaril 1968 Pärnus Eesti näitleja, laulja ja lavastaja. Lõpetas 1990. aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedri Peale seda töötas Tallinna Linnateatris Kogus hiljem muusikuna kuulsust koos Jaan Tättega: "Majakavahi Armuhüüd", "Olemine" Olulisemad rollid näitlejana: Mercutio (Shakespeare "Romeo ja Julia") Simone (Visconti "Rocco ja tema vennad") Tartuffe (Molière'i "Tartuffe"), Athos (Dumas/Nüganen "Kolm musketäri") Septimus Hodge (Stoppard "Arkaadia") Hamlet (Shakespeare "Hamlet") Lisaks oli aastal 2002 Tallinnas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel koos Annely Peeboga õhtujuht. Matvere muusikalirollide hulka kuuluvad: Georg (Vadi "Georg") Javert (Schönberg "Les Misérables") Insener (Schönberg "Miss Saigon") Kuningas (Rodgers "Kuningas ja mina") Chagal (Steinman "Vampiiride tants") Samuti on ta mänginud mitmetes filmides ja seriaalides. Marko Matvere on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni...
Mõjuvõimu tähtsus suhtlemisel ,, Oleanna" on lavastus, mille üldiseks teemaks on suhtlemine. Lavastus toob välja, kuidas suhtlemine ja mõttemaailm võib inimeste vahel, kes ei arva end olevat hariduselt samal tasemel, tulla probleemiks. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin. Ülikooli professorit mängib Janek Vadi ja üliõpilast Klaudia Tiitsmaa. Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad
Vanemuise teatri sümfooniaorkester Vanemuise teatri sümfooniaorkester loodi 1908. aastal, algselt olid dirigentideks Juhan Simm, Juhan Aavik ja Samuel Lindpere ning kontsertmeistriks A. Liiv. Orkestri koosseisus mängis 20 meest: J. Simm, V. Klassen, K. Neuland, J. Paulmann, J. Kuusik, S. Gottbeter, A. Fuchs, J. Aavik, J. Koger, V. Vadi, A. Kuusik, J. Paabo, A. Paris, R. Kuusik, A. Severn, W. Alävdin, S. Lindpere, dirigent A. Liiv, A. Nieländer, S. Goldmann, H. Sack. I hääli mängisid alguses eestist pärit Peterburi üliõpilased: V. Luts -- oboe, V. Tago -- corno, A. Nieländer -- fagott, S. Goldmann -- I viiul, J. Aavik -- trompet. Vanemuise Seltsi Sümfooniaorkestri kontserdid toimusid põhiliselt suvehooajal suveaias. Mängiti kolm korda nädalas -- teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval
aastal, mida võimaldas 1941 detsembris läbi viidud rahvaloenduse andmete kasutamine. Kirjandust · Endel Nirk. Teeline ja tähed: Eurooplase Karl Ristikivi elu. Tallinn: Eesti Raamat, 1991 · Karl Ristikivist Ivar Grünthali raamatus "Müütide maagia", Tartu: Ilmamaa, 2001, lk 108118 (40. raamat sarjast "Eesti mõttelugu") · Cornelius Hasselblatt. Geschichte der estnischen Literatur. Berlin, New York 2006 (ISBN 3-11-018025-1), lk 540542, 569574 · Olev Remsu ja Urmas Vadi. Karl Ristikivi. Kohustuslik kirjandus. Vikerraadio vikerraadio.err.ee/helid? main_id=2133811 · Ilmar Vene. Kaugenemised: täheldusi Karl Ristikivist. Tallinn: Tuum, 2013 Kasutatud materjalid: · https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi · https://www.google.ee/search?q=lusikas+png &source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwiekb bqoIjaAhXhNpoKHWWiCh4Q_AUICigB&biw=1536&bi h=734#imgrc=Unj_aUopKjfMDM : · https://www.google.ee/search?q=lusikas+png
tegelema konflikti lahenduse otsimisega. Meetodit rakendatakse tüüpiliselt ühiste tööülesannete määramisel, kus tulemus sõltub mõlemast osapoolest ja selle saavutamiseks ollakse sunnitud leidma lahendus, mida mõlemad aktsepteerivad. Koostöömeetodit võib pidada parimaks lahenduseks, sest toimub osapoolte areng ja erinevate vaatepunktide omandamine. Maaja Vadi (2004:194) kirjutab, et Joonis 1, Hersey ja Blanchard mudel konflikti lahendus on olukord, kus tulemused rahuldavad kõiki osapooli või konflikti põhjused on kõrvaldatud. Hersey ja Blanchard (Vadi, 2004:194) konstrueerisid mudeli (Joonis 1), kus probleemi lahendamisel arvestatakse ülesannet ja inimestevahelisi suhteid. Mudelis on vastavad käitumisviisid paigutatud teljestiku iseloomustamaks situatsioonide erinevusi:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R14KÕ1 KONFLIKTID MEESKONNAS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2014 SISUKOR SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1KONFLIKTI DEFINITSIOON....................................................................................5 2KONFLIKTIDE TEKKIMINE....................................................................................6 2.1Konflikti põhjused.....................................................................................................6 2.1.1Konflikti liigid........................................................................................................7 2.2Konflikti tagajärjed..........................................................................
Millistele jõgedele on otstarbekas ehitada hüdroelektrijaamu? Suurevoolu hulga ja suure languga jõgedele. Miks suurte vee-energia varudega arengumaades on nii vähe hüdroelektrijaamu? Kuna rajatised ja tehnoloogia on kallis, riikidel ei ole materiaalseid võimalusi selleks. Nimeta 5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei kasutata. Miks? Eesti, Läti, Norra, Valgevene, Itaalia, Taani, Portugal, Island, kuna neil on teised energiaallikad. Miks kasutatakse tuumaenergiat vadi arenenud riikides? Sest neil on materiaalsed võimalused tuumajaamade ehitamiseks. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimestele ja loodusele. Paljud inimesed on surnud või invaliidistunud. On suurenenud haigestumine leukoosi, vähki ja teistesse kiiritushaigustesse. Sünnivad väärarenguga lapsed. Eemaldati saastunud pinnasekiht, mis kaevati maasse, taimede mutatsioon. Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat.
fennek, saakal, hüään, koiott Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes Hõre asustus Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid, nisu, oder, puuvill, aprikoosid, virsikud jm.) Nafta ja maagaasi kaevandamine Põhja- Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes Kõrbetega seotud mõisted Oaas- koht, kus põhjavesi on maapinna lähedal Vadi, kriik- ajutine voolusäng Sukulent- taim, mis säilitab veevaru lihakates vartes ja lehtedes Soolak- sooldunud nõgu kõrge põhjaveetasemega Jurta- kuplikujuline vildist telkelamu kõrbes Nomaad-rändeluviisiga kõrbeelanik Kõrbestumine- kõrbealade laienemine Sahel- üleminekuala kõrbelt savannile, rohtlale Pilte kõrbeloomadest
tähendus. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile ega ole ilma põhjalikuma uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa inimeses tekkinud motiive on sellelaadsed. Tavaliselt mõjutab tegevust üheaegselt palju motiive nii teadlikke kui ebateadlikke. (Bachmann etc 2003: 76) Psühholoogide levinuima arvamuse kohaselt tekitavad motiive vajadused. (Allik, Häidkind, Harro, Viikmaa, Kreegipuu, Rauk, Kikas, Tulviste, Luuk, Realo, Konstabel, Pullmann, Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda Motivatsioon ja tööga rahulolu 5 tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. (Bachmann etc 2003: 71) Loomade käitumist juhivad instinktid ja nende alusel tekkinud vilumused. Inimese aktiivsuse
Sissejuhatus Luua ülevaade psühholoogia rakendamisvõimaluste mitmekesisusest; sotsiaalkultuurilisse psühholoogiasse Majandus ja psühholoogia I Maaja Vadi TÜ majandusteaduskond Email: [email protected] KORRASTATUS Rakendusvaldkonnad, mis kasutavad psühholoogia teadmust vastastikune täiendamine; Juhtimine Organisatsioonikäitumine; Personalijuhtimine. Turundus Tarbijakäitumine; Reklaam; Müügisuhtlemine. 1
1.Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis tegeleb Universumi ehituse ja muutumisega. Uurib kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi.2.Universum on kõiksus, kõik olemasolev.3.Primitiivsed kultuurid uskusid, et Maa on lame ja taevas kuplikujuline. Maapinnal olevad esemed kättesaadavad, taevakehade kohta sai teha vadi oletusi.4.Kreeklaste arvates Maa kerakujuline, taevasfäärid selle ümber. Roomlaste arvates ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber samuti planeedid.6.Tänapäeva kosmoloogia aluseks relatiivsusteooria, et Universum paisub või tõmbub kokku. Ei saa olla tasakaalus.7. Maa kerakujuline: laev ilmub silmapiiri tagant.8.Maa siseehitus: Maakoore all tahke kiht, selle all vedel kiht, kõige all tahke rauarikas tuum. 10
Linnapea 31. oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea
[Online] http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14232/1/kaasaegsed_juhtimisteooriad.pdf [02.11.2009] 7. Siimon, A. & Türk, K., 2003. Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 8. Sults, K., 2009. Eestvedamine, juhtimisstiil. [Online] http://www.tlu.ee/files/arts/4427/5- loecbb9eb1931d6257d5264c937aacc9599.pdf [04.11.2009] 9. Sveiby, K-E., 1990/1994. Juhtimistarkus. Tallinn: Olion. 10. Ouchi, W. G., 1982. Theory Z. New York: Avon Books. 11. Vadi, M., Sirel, K., Tartu Ülikool, 2008. Eesti organisatsioonikultuur on ameerikalik. [Online] https://www.kalev.ee/est/rapla/?news=962357&category=9&Eesti- organisatsioonikultuur-on-ameerikalik [02.11.2009] 12. Wikimedia Foundation Inc, 2009. Z Theory. [Online] http://en.wikipedia.org/wiki/Theory_Z [04.11.2009] 9 Lisa. W
vaenutsevate perekondade või riigivõimu ja teda ähvardava kogukonna vahel. Konflikt võib tekkida ühteaegu nii grupi sees kui gruppide vahel. Selle tasandi konflikt on keeruline, kuna asjasse on segatud arvukalt inimesi, kes kõik võivad üksteist mõjutada (Lewicki jt 1999:32). 1.1.2 Konflikti liigid Konfliktidega toimetulekuks on tarvis analüüsida nende põhjusi. Konfliktide liigitamine aitab selgitada, millest tekib situatsiooni vastuolulisus ja pinge (Baltin 1996; Vadi 1995:122-123; Vihma 2006:52-54). Huvide konflikte põhjustavad võistlevad või sellistena tajutud huvid. Otsi objektiivseid, st väljaspool konflikti olevaid kriteeriume ja kõigi huve rahuldavat lahendust. Leia võimalusi valikute, õiguste ja ressursside laiendamiseks. Instrumentaalsed (vahendite) ja strukturaalsed (võimu) konfliktid on tingitud ebavõrdsest kontrollist ressursi üle või selle ebavõrdsest jaotusest või omandusest, samuti ebavõrdsest võimu või autoriteedi jaotusest.
Pritsimehest ballettmeistriks Käisin vaatamas 24. novembril Kuressaare Linnateatris Endla teatri etendust ,,Ballettmeister". Näidendi autor on Urmas Vadi ning selle on lavastanud Andres Noormets. Viimane on ka näidendi muusika- ja lavakujundaja. Peaosas mängib Ago Anderson, kes sai ka käesoleva aasta kevadel oma rolli eest parima meesnäitleja preemia. Veel kaks ilusat naisnäitlejat olid Liis Laigna ja Kaidi Viidas, kes mängsid väga paljusid erinevaid karaktereid ning neil tuli see kõik loomulikult ja hästi välja. ,,Ballettmeistri" esietendus toimus Endla teatri Küünis 30. aprillil 2009. aastal.
samuti otsisin internetist, kuidas teiste maa inimesed ja Eesti naised Eesti mehi näevad. Eesti meest on kirjeldatud naisteka foorumist kui õllekõhuga sõnaahtrat meest, kellel on kartulivärvi juuksed ja on suhteliselt laisk. Samuti peetaske eesti meest vähe selstkondlikuks ja tagasihoidlikuks. Ehtsa näite saab tuua sellest, kui eesti kontserditel seisavad kõik mehed paigal egas tee ühtegi liigutust siis välismaal mehed elavad südamest kaasa, mitte et esinejad oleksid Eestis halvad vadi Eesti mehed püüavad olla silmatorkamatud. Silmatorkamatus väljendub ka riietumises, kui pannakse selga juhuslikud riided ja ollakse ilmetu näoga (delfi naistekas). Osad naised arvavad ka, et Eesti mehed on mühakad ja kesise haridustasemega. Minu arvates on need arvustused enam-vähem õiged kuid ma õnneks tunnen väga vähe selliseid mehi, ju siis on naistel, kellel pole oma eluga mdiagi muud peale hakata kui
eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv; agressiivne domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137) 1.2 Alistuv käitumine
välja, isegi siis, kui nad pakkusid suurt tasu. Tegelikult seekord oli see ka tõeline vedamine, kuna varsti tulid sauna üle vaatama ametnikud, eesotsas Andre Vadiga, kes oli Anni isa. Too mees ei sallinud Jaani tolle vaesuse pärast. Joomine maksab nii või teisiti kurjasti kätte. Kord kõrtsist koju minnes otsustad Jaan minna Tõnu-Jüri piiblitundi, mis talle teepeale jäi. Seal jäi ta magama ning ka viinaaurud olid tugevad. Muidugi ei saanud seda mainimata jätta ka Andre Vadi, kes samal ajal jutlust pidas. Häbistatuna asutas saunamees kiirelt sammud kodupoole. Ühel päeval vapustas Piivamäe valla rahvast suur rööv. Nimelt murti sisse elumajadesse ning poodisesse, mis said palju rahalist kahju. Varsti saadi ka arvatatavad röövlid kätte, kellest kaks mõisteti süüdi. Tänu Annile, kes andis valetunnistuse, et Jaan öösel tema juures oli, pääses mees. Kuid hiljem ühe teise kraamivarjaja ütluste põhjal mõisteti nii Anni kui ka Jaan Siberisse
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
Pangatöötajad ise peavad teenindust kõrgtasemeliseks. Tuntumate eesti pankade juhid arvavad aga et eestlased ongi kriitilise meelega ja sellest on ka tingitud negatiivne hinnang. Eerika Vaikmäe-Koit ütles, et klienditeeninduse üldine tase Eestis on tõusnud ja SEB küsib iga päev 250 kliendilt teenindusele tagasisidet, seetõttu on neil pidevalt ülevaade klientide ootustest. (Oja, 2012; Äripäev). Joonis 2. Esmaklassilise klienditeeninduse koostisosad. (Kivipõld; Vadi, 2013) 8 Klientide üldine halb hinnang on kindlasti seotud pankade teenindusest, sest nagu Äripäeva artiklist selgust küsitleti palju erinevate pankade kliente. Samas on ka arusaadav inimeste negatiivsest kriitikast, sest pangad on klientidele vajalikud ja igapäevaeluks möödapääsmatud ettevõtted, seega on ka sealne teenindus äärmiselt oluline. 9 2. HINNANG TEENINDUSELE 2.1. Teeninduse plussid ja miinused Eesti teenidnusel on nii tugevaid kui ka nõrkasid külgi
Külmale maale Eduard Vilde 257 lehekülge Kunstiliselt kujundanud V. Tolli Tegelased: Jaan Vapper, Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk, Aleksander Toots, Kõverkaela-Juku, Naarikvere-Vana, Andres Vadi, Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud. 1.Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida ? Millest tegelikult rääkis ? Ma arvan, et see raamat räägib Raamat rääkiski hädast, vaesusest hädast ja viletsusest. ja pere ülalpidamisest. 2. Tsitaadid. Tsitaat Lk. Miks just see lause meelde on jäi? ,,Teiste toitu varastavad. See 44 Sest see näitas, et (toidu) varastaine
Organisatsiooniteooria kodutöö Organisatsiooni analüüs Mainori Kõrgkool Formaalsus Mainori Kõrgool on ametlik ehk formaalne organisatsioon,sest on olemas kindel struktuur ja lisaks veel tugistruktuurid. Kindla struktuuri moodustavad : MK rektoraat Õppeosakond IT osakond Turundusosakond Raamatukogu Õppekeskused Ettevõtluse Instituut Juhtimise Instituut Infotehnoloogia Instituut Disaini Instituut EHK finantsosakond EHK personaliosakond ...
kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu. Otsitakse vastavaid märke välimusest ning ka verbaalsetest suhtlemisvahenditest. Omavaheliste suhete prognoos. Püütakse ennustada, milliseks võivad kujuneda omavahelised suhted, näiteks domineerimine /allumine või sõbralikkus /vaenulikkus. Selle mõistmiseks uuritakse suhtlemispartneri kontaktivalmidust ja hoiakuid (Hess, Markson, Stein 1988; Vadi 1995:48-49). 1.1.2 Isikutaju mehhanismid Teise inimese kiireks määratlemiseks rakenduvad tööle kas üksi või kombineeritult mitmed tajumehhanismid. Vaatleme mõningaid isikutaju mehhanisme. Stereotüpiseerimine. Suhtluspartner lahterdatakse mingisse kategooriasse ja seejärel omistatakse talle vastava kategooria nn keskmise esindaja omadused. Kategooriatesse jagatakse kas vanuse, tegevusala, rahvuse, välistunnuse või sotsiaalse staatuse järgi.
Uurimistöö vormistamine Üldnõuded Töö esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel A4 formaadis. Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse. Töö peab olema trükitud arvutil. Töö tuleb trükkida kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, paremal 1,5cm ja vasakul 3 cm. Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Te...
eest seisvat ning samas suhtlemispartnerit arvestavat käitumist. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee „mina olen oluline ja sina oled oluline“ väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne – oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv; agressiivne – domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav – endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137) 2.2 Alistuv käitumine
" Mõlemad mehed kirjutasid alla nn 40 kirjale, mis veelgi tõestab, et tegemist on NSVLi vastase luuletusega. Kasutatud materjalid Kasutatud allikad: 1.Vikipeedia. Hando Runnel [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Hando_Runnel 2.Kairi Koppel. Hando Runnel [WWW] http://hando-runnel.weebly.com/index.html 3.Timo Arbeiter. Hando Runnel [WWW] http://www.slideshare.net/timo277/hando-runnel-1197829 4.ETV. Runneli pilt [WWW] http://www.etv.ee/failid/14983.jpg 5.Urmas Vadi. Inemise sisu [WWW] http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=910661 6.Kirjandus- ja teatriteaduse alused.[WWW] http://www.student.ee/loengud/failid/Kirjandus-%20ja%20teatritead Tänan kuulamast!
kokkusulatavat hoiakut (nt statistika ja fotode kasutamine). [Vt nt Mati Sirkel "Sebaldiaana" ( Sirp, 04.02.2011)] Kuid veelkord Shields: mida autobiograafilisemaks, pihtimuslikumaks, intiimsemaks tekstid muutuvad, seda fragmentaarsemaks nad muutuvad. Eesti nüüdiskirjanduse arengujooni 1. Suure kaasaja ainelise eepilise romaani ootus. Mõnes mõttes peegeldab neid ootusi Andrus Kivirähki auhinnatud ,,Maailma otsas" või Urmas Vadi "Tagasi Eestisse" (2012) Teine põlvkondade ülene ja rõhutatult eestiteemaline raamat on esseistlikus laadis ja tõeliselt suurt ajalist haaret püüdlev Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets". See kaardistab omamoodi müütilist maailma või utoopiat, mille kese on mets kui Eestile ja eestlastele omase tähendustaju ja teadlikkuse ressurss. Ka maaelu motiivi tagasitulek: näiteks Tõnu Õnnepalu "Mandala",
küla elanike vajadusi. Sellistest teenindus ja kaubanduskeskustest kujuneid esimesed linnad. Agraarajastu linnad Esimesed linnad kujunesid viiskuus tuhat aastat tagasi vanimates põllumajanduspiirkondades: Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas, mõnevõrra hiljem ka Vahemere ümbruses, Kagu Aasias ning Ameerika. Linnade tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu piisavat ülejääki, sest linnaelanikud ei suutnud ennast täielikult toiduainetega varustada, vadi ostsid toitu ümberkaudsetest küladest. Linnades elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelased ning märkimisväärne osa linlastest tegeles ka põllumajandusega. Tavaliselt ümbritsesid linna kaitserajatised, linna keskel oli pühakoda. Välja oli kujunenud selgelt kij´histunud klassiühiskond. Riigi pealinn sai makse ja andmeid kogu riigist ning sinna koondus ülemkiht, nende teenrid ,
1. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessi käigus edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. (Ülemus ütleb, et kollektiiviga liitus uus kolleeg.) Kahesuunaline kommunikatsioon on dialoog, mis nõuab informatsiooni edastajalt enam planeerimist, kavandamist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlemist, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist. 2. Kommunikatsioonimudel (Minu teada on kõige populaarsem Berlo komm.mudel googelda seda ja saad kohe aru :) ) 3. Mida tähendavad...
5 Konspekt on koostatud järgnevate infoallikate põhjal: - Alas, R. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused. - Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, R., Kikas, E., Konstabel, K., Kreegipuu, K., Kreegipuu, M., Pullmann, H., Rauk, M., Realo, A., Schmidt, M., Tulviste, P., Tulviste, T., Vadi, M., Viikmaa, M. Psühholoogia gümnaasiumile. - Arnolds, C.A., Boshoff, C. Compensation, esteem valence and job performance: an empirical assessment of Alderfer's ERG theory. - Arnolds, C.A., Boshoff C. Does higher remuneration equal higher job performance?: an empirical assessment of the need-progression proposition in selected need theories. - Halepota, H. A. Motivational Theories and Their Application in Construction. - Harlow, D. N
palju mõningaid teose lugemise jooksul tekkinud mõtteid. http://www.zone.ee/qawsed/wp.doc Jaan Kross isiklikult. Sellest on nüüd kaks aastat mödas ja ma olen palju selle üle mõtelnud. "Wikmani poisid" : Aga kirevase päralt, miks mitte kirjutada romaani kunagi ülikuulsast ja nüüdseks üleni unustatud Wikmani gümnaasiumist?! Kui ometigi mauruse oma on terve epopöa viiendikuga tuntuks kirjutatud. Ja mitte ainult seda, vadi koguni legaliseeritud. Nii et tema kunagised õpilased tohivad nüüd ta kunagiste õpilastena surra. Romaan Wikmani gümnaasiumist oleks muidugi kuradi tükk. http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann2.html 9. Aita õpetajat Mis oli tüdruku nimi, kellega Jaak Rootsis flirtis? 11. Autorist Mõnda eluloost Mõnda eluloost Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920. aastal Tallinnas. Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks
2) Lammutasid motiivi mosaiigi taolisteks tükkideks ja asetasid tükid tuuleiili või lainevoogudesse. Lisaks tehnilistele võtetele püüdsid liikumist edasi anda ka maali süzeega. Valgus tuleb esile värvitoonide kõrvutamisest ja mõjub kiirtena, mis omakorda suurendab liikuvust. Futurism sai kiiresti tuntuks kogu läänemaailmas ja populaarseks ka Venemaal, kuid enamasti ei tunnustatud seda iseseisva kunstivooluna vadi peeti kubismi all-haruks. Umberto Boccioni (skulptor) ,,Kontnuiteedi unikaalsed vormid ruumis" Giacomo Balla- maalikunstnik DADA/ dadaism Oli I ms aegne kunstisuund, mis hääbus 1924.a-ks. Paljud kunstiinimesed pettusid kogu ühiskonnas ja läänetsivilisatsioonis. Kujunesid äärmuslikud ühiskonnakriitilised liikumised, ka dada sai alguse pigem poliitilise liikumisena. Hakkas levima paralleelselt Euroopas (Saksa ja Sveits) ja Ammerikas (kitsamalt NY). Eestvedajad Hans Arp, Marcel Duchamp.
põhjuseks võis olla samuti vananemine. Eeldusel, et petersell kaotab vananedes osa oma -karoteenist, võib töö lugeda õnnestunuks, vastasel juhul on viga ligi kahekordne ja tulemustega ei saa mitte rahul olla. Lipiidide reaktsioonid Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vadi apolaarsetes orgaanilistes solventides. Vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetest oranismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on niel ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiidid klassifitseeritakse vastavalt molekuli ehitusele ja
sisesesse töösse. Tähtsaim on seejuures valmisolek kaastöötajaid mõista ning tegutsemismotiivides kokku leppida, sest umbes 90% konfliktidest tekivad üksteisest möödarääkimistest ning mittemõistmisest. Kasutatud kirjandus 1. Kotkas, M. Organisatsiooniline käitumine. Tallinn: PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm, 1998 2. Locey, H. Kuidas lahendada konflikte töökohal. Tallinn: Elmatar, 2000 3. Vadi, M. Organisatsiooniline käitumine, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995 4. Virovere, A., Alas, R., Liigand, J. Organisatsiooniline käitumine. Tallinn: Külim, 2004
hinnang ja õigustus oma tegudele. Kommunikatsioon Organisatsioonis KASUTATUD KIRJANDUS 1. ANNE Reino Organisatsiooni käitumine majanduse kõrvalaine 2004.a. - 193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc 2. Juhtimise alused Kärolin Sults http://www.tlu.ee/files/arts/4427/6- loe76671a5c4c3976eb20f87f0646daac0f.pdf 3. Kommunikatsioon kutsehariduses Illari Lään(MA) www.hm.ee/index.php? popup=download&id=6310 4. Maaja Vadi - 193.40.33.19/doc/FIS2004.doc 5. Raamat - A.Kidron Suhtlemine 6. Suhtlemine organisatsioonis Kati Ebs http://kati.ebs.ee/ok/loengud/suhtlemine17- 03-03.pdf
Samas on tark see, kes mõistab ka kõige kinnisemaid inimesi poole sõna pealt. *Peame targaks neid, kes teavad palju erinevatest teadustest ja on õppimisvõimelised. Minu meelest on ntud väite põhjal mittetargad need, kes ei ole õppimisvõimelised, ehk sisi neil puudub isegi soov ennast edasi arendada. Samamoodi puuduvad mittetargal teadmised erinevate teaduste vallas. *Me peame targaks ka seda, kes korraldusi jagab Nimelt on kõik juhid targad, sest targad ei pea korraldusi saama, vadi annavad neid edasi alluvatel. Järelikult on mittetargad ühiskonnas töötavad alluvad ehk siis kõik, eks ei ole iseenda ülemused. Põjuslikkuse vormid Aristoteles 1. nimetatakse põhjusteks? Selgitage seda näidete varal (näide ise ei ole selgitus) asja sisu, millest tekib Näiteks vasest kuju, hõbedast luskikas : Üldiselt tähendab see midagi millest asjad koosnevad,
Arvo Valtoni novellid 1960. aastatel "Rohelise seljakotiga mees" - nõukogude süsteemi ironiseeriv novell. "Kaheksa jaapanlannat". Viivi Luik Gorbatšovi võimule tuleku ajal ilmus Luigelt "Seitsmes rahukevad". Ta oli 20 aastat kirjutanud luulet, kuid see teos 1985 sai debüüdiks. See oli metafooriline romaan Stalini ajast, mis mõjus ausalt. Kaasaegne eesti kirjandus: Andrus Kivirähk, Mihkel Mutt, Indrek Hargla ja Tiit Aleksejev, Armin Kõomägi, Urmas Vadi, Mart Kivastik jt 1990 - vabanemine, raamatute tiraažid vähenevad. Peeter Sauteri "Indigo" oli midagi täiesti uut, kirjutati seda, mida sülg suhu toob. Sauter tõi sisse kõnekeelse dialoogi ning ebatsensuurse kõne. 90-ndate keskel tuli krijandusee väga edukalt Kivirähk . Hakkas Päevalehes kirjutama Ivan Orava lugusid, millest pandi mõnikümmend aastat hiljem kokku "Ivan Orava mälestused". Irooniline kirjanik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
