AAPO ILVES Mardo Kööp Ivar Levin MISSUGUNE NÄEB VÄLJA AAPO ILVES? AAPO ILVESE SÕNAD LAULUDELE Neiõkõsõ Jäääär Tanel Padar & The Sun Nexus Meie mees Ott Lepland Shanon Singer vinger MIDAGI AAPO ILVESE KOHTA Sündis 20. oktoobril 1970 Räpinas. On luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik. Kirjutab eesti, võru ja setu keeles. Ta on Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige. On võitnud mitmeid auhindu. AAPO ILVESE LOOMINGUST Luulekogud: 1. No Vot! 2. Üks pedajas 3. Isa sokk on ufonaut .Tsitaat Aapo ilvese loomungust: 1. EMAL ON NIIIIIIII PIKAD JUUKSED, MIS NÕUAVAD VAEVA JA AEGA. ISAL ON NIIIIIIII PIKAD JUHTMED,
Lauldav luule Jaan Tätte Lauldav luule O Muusika saade O Lüürika O Ott Arder O Peep Ilmet O Leelo Tungal O Aapo Ilves O Jaan Tätte Ott Arder O 24 veebruar 1950 O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves
Kaasaegne lõunaeesti kirjandus Viie pääle Aapo Ilves, Jan Rahman, Contra, Olavi Ruitlane, Pulga Jaan Raamat on välja antud 2005ndal aastal viie autori poolt, millest on tulnud ka raamatu pealkiri „Viie Pääle“. Raamat sisaldab võrukeelseid luuletusi, laule ja jutte, mis on ära jaotatud 184 lehekülje peale. Raamatu on välja andnud Räpinas tegutsev Väiku Välläandja. Raamatu struktuur/ülesehitus. Raamatus on 184 lehekülge sisuteksti. Raamatu viis autorit esitatakse järjest. Esimesena on trükitud Aapo Ilvese looming
´´Peaegu geenius ehk Schröderi kassi otsimas´´ Autor:Helga Nõu Tegelased:Aapo Einsten-peategelane,Teele,Josef Totz,Raija Telemar(Teele),Heinrich Georg Aadniel Strahle,Jaan Veider,Tönnesson-kõik Aapo klassikaaslased,Schrödingeri kass-kass,kellega ta kogematta kohtub ja kellest ta on ennem kuulnud.Oskar Luts(Aapo kohtub temega,et pärida ´´Kevade´´kohta ja ka Oskar Lutsu naine- Valentina),Adel,Ksenja(Raymondite juures segretär),Zak,Halli(kassi nimi),Gustav,Xantippest,Ragnar- ja Robert Raymond(Aapo tööandjad,advikaadibüröö Raymond&Raymond ülemused)Erik(Ragnari noorem vend),Erwin(roberti poeg).Abielupaar Liivi ja Avo rosenvald(maja nr.38 majahoidjad,mis oli muuseum), ´´Einsteinid´´ Kas teed lähevad
......................................................................................................................7 3.3 Näidendid............................................................................................................................8 4. TUNNUSTUSED..............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................10 SISSEJUHATUS Aapo Ilves on eesti luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik. Töö sisaldab mehe elulugu ja töökäiku. Uurimus annab ülevaate ka Ilvese loomingust ning tunnustustest. 3 1. ELULUGU ,,FB kaanefotolt vaatab vastu karvane mees, vahva kaabu peas, üle õla mingi vana mööblitükk, kannipuu, püssikaba või muusikariista osa. Profiiliportreel on ta mikrofoni taga, seljas Juhan Liivi muuseumi särk
Kontserdi analüüs Mina käisin 11. mail Nokia Kontserdimajas vaatamas-kuulamsas muusikali „ Grease ’’, mille lavastajaks on rootslane Georg Malvius. Muusikali tegevus toimub 1959. aastal Rydell High School’is ning räägib teismelise armastuse keerdkäikudest. Muusikali kunstnikuks oli šotlane Ellen Cairns, muusikajuht oli Tarmo Leinatamm ning koreograaf rootslane Andrienne Abjörn. Laulud on tõlkinud Villu Kangur, Kelly Uftani, Aapo Ilves, Jaagup Kreem, Reet Linna ja Priit Strandberg. Muusikali peategelasteks olid Danny, keda kehastas Uku Suviste ning Sandy, keda mängis Getter Jaani. Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda
Kokkuvõte Aleksis Kivi "Seitse venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega mis talle sageli ka
Aleksis Kivi (1834-1872) ,,Seitse Venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning
realistlik kui ka romantiline, klassikaliselt eepiline teos(tormlev tegevus vaheldub rahulike, süzeedega sidumata olupiltide ja lugudega), 7 venda soomlase koondportree(laisad ja tõrksad, kui sunnitakse ja agarad ning töökad, kui sunduse alt vabad). Juhan-äge & vihastub kergesti, rumal, tabavad repliigid; Aapo - rahustav; Eero-terase peaga, togib sõnadega; heatahtlik huumor(autori elujaatav hoiak) Aleksis Kivi (Aleksis Stenwall) Sünd Nurmijärvi külas Helsingi lähedal. Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda. Tundis huvi Shakespeare'i ja ,,Kalevala" vastu. Kehvade olude tõttu ei sooritanud ühtegi eksamit
A.Kivi "Seitse venda" Tegevuspaigad ja -aeg: Tegevus kestab 15-20aastat ja tegevusaeg on 19.sajandi algus, tegevuspaik on Jukola talu, kus elavad 7 venda. Vennaskond: Seitse venda Juhani, Tuomas, Aapo, Simeoni, Timo, Lauri ja Eero on üks pere, kui vaja, siis ka koguni üks hing. Need seitse venda on tolle aja tüüpilised soome talupojad, kes üle kõige ihaldavad vabadust siin laante rüppes, kus saab jahtida metsloomi ning elada just oma tahtmise järgi. Need seitse venda on jäärapäised ja tugevad, kuid nad kardavad igavat ja pealesunnitud tööd. Nad on valmis isekeskis ja teistega kaklema, kuid vajaduse korral töötavad üksmeelselt koos. Juhani kui kõige
,,Seitse Venda" Aleksis Kivi 1. Konflikt toimus seitsme Venna Timo, Lauri, Juhani, Eero, Aapo, Tuomas ja Simeoni, ning Tuokola poiste vahel. Vennad hakkasid kirikukooli minema, et seal lugema õppida. Kui vennad kõndisid, lähenes neile Toukola poiste parv, kuid kaugeltki mitte nii viisakalt ja heatahtlikult, nagu jukolased ootasid. Nad olid võrdlemisi vintis ja neil tuli nüüd tuju vennakeste kulul pisut nalja heita ning laulsid neile laulu. Laulus pilkasid nad seitsme venna laiskusest, ning seda kui rumalad nad on
.. nad hakkasid esimest korda mtlema tulevikule ja saatusele. Nende esimene vemp oli, kui nad Mnniku-moori kanapesast munad ra varastasid ning seetttu mnda aega redus viibisid. 2. Vennad olid omavahel sarnased selle poolest, et... nad olis kik priski kangekaelsed, laisad ja kvapised. Samuti meeldis pea kikidele vendadele tegelikult ks ja sama neiu, Mnniku- moori noorttar Venla. Vlimuselt olid neil sinepikarva juuksed, tugevad lad ja pikk kasv. 3. Teistest erinesid... Aapo, Eero ja Lauri, sest nad olid targemad ja otsustusvimelisemad ning enamasti ka iseloomu poolest. Aapo- mrgatavalt targem, pikim, pihimuliseim, rahumeelne, asutusvrne. Eero- lhim, terava keelega, noorim, nrk, ninatark Lauri- vabadusjanuline, looduselembeline, vaikne, tsine 4. Kosja minnes olid poisid uhked, sest neil olid kaasas... aabitsad, sest nad olid tegelikult minemas kooli, kuid poisid mtlesid, et nad nevad praegu viksid vlja ning see on sobilik
väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Enamasti kirjutab Contra kirjavahemärkideta. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh. väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007
tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio" (1998).[1] Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht
nimetatud hall mass ei olegi nii värvitu kui tundub. Selle kirevust on lihtsalt esmapilgul keerulisem märgata. Väikeseid inimesi võib võrrelda näoga. See koosneb erinevatest osadest, mis on kõik tähtsad ja üksteisest sõltuvad. Kõvera nina kohal taevasiniseid silmi märgata on raske, aga mitte võimatu. Seega võime sügavamalt uurides lihtsate inimeste hulgast leida kindlasti palju sooja ja südamelähedast. ,,Väikeste linnade mehed on lollakad," ütleb muusik ja luuletaja Aapo Ilves ühes oma laulus. Läbi iroonia kirjeldab ta, kuidas kõik suurlinna inimesed on maarahvast paremad. Aapo Ilves, Võrumaa põlispuude keskelt pärit mees, kuulub tegelikult kindlasti selliste inimeste hulka, kes väikeste inimeste hingeelu tunneb ja tõenäoliselt peab ta ka ennast nende hulka kuuluvaks, hoolimata teiste arvamusest. Kuna indiviidide lahterdamine sel viisil gruppidesse on kõndimine libedal jääl, siis kes teab,
Arrak E-M.Kokamägi J. Köler 2) Isetegevuslik kunst ilma erialase väljaõppeta.Näiteks:Navitrolla,Toomas Vint (Mare Vint, Tõnis Vint graafika). Navitrolla Toomas Vint Mare Vint Tõnis Vint 3)Originaal kunstniku enda tehtud, ei ole järgi tehtud. Näiteks: Adamson Eric ,,Natüürmort pasuna ja kaabuga". 4)Koopia järele tehtud töö st. tehtud originaali järgi, tavaliselt kellegi teise poolt kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia.Näiteks: Aapo Pukki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing".
Aleksis Kivi ,,Seitse venda" Kaksikud Kaksikud Juhani Tuomas Aapo Simeoni Timo Lauri Eero Vanim Laiaõlgne Tark ,,Viinanina" Kõva peaga ,,Viinanina" Ninatark Tugev Tugevaim Pikim Poiste juht Julge Vabadusjanuline Terava keelega Taltsutamatu Õiglane Õpihimuline Jumalakartlik Ükskõikne Looduslembene Õppimisvõimeline
Kunstimõisted Autoportree? Autoportree (Aapo Pukk) Autoportree on kunstniku portree iseendast. Pablo Picasso ILLUSTRAATOR? Illustraator on kunstnik, kes valmistab selgitavaid ha kaunistavaid pilte raamatute, ajakirjade või teksti juurde. Illustraator Edgar Valter Dekoor? Dekoor -kaunistus Dekoor Antiik? Antiik – Kreeka ha Rooma vanaaeg (kunst, kultuur jm). Ka mõiste vanaaegse ha väärtusliku kohta. Antiik Lõuend? Lõuend on raamile kinnitatud kangas,millele peale selle kruntimist maalitakse. Akt? Akt on alasti inimkeha kujutis kunstis. Evald Okas Akt Erich Pehap Ümarplastika? Ümarplastika - igast küljest töödeldud kuju. Ümarplastika Sümbol? Sümbol on tähendusega ese, kujund või märk, mille abil saab edastada sõnumit. Sümbolid Sümbolid Fassaad? Fassaad on ehitise esikülg, vaatamiseks mää...
lahkudes jõllitab uksel neile vastu metsiku habemega laiaõlgne mees, kes sisistab: ,,Minä varoitan sinua huonoista ystävistä!". Ta hoiatab Taavit halbade sõprade eest, ent Taavi ei suuda seda märki desifreerida, sest ta ei saa soome keelest aru. Laevatrepil seisab sama mees, keda Taavi nimetab Metuusalaks, Taavi kõrval. Taavi otsib maal silmadega Airit, aga teda ei olegi. Ivo tutvustab Taavile oma õde Lead ja tema tütart Valvet. Nad räägivad paar sõna juttu ja nende reisijuht Aapo Puro kutsub neid bussi. Taavi senine terviklikkus laguneb ja tema aeg kahestub tegelikkuseks ja võimalikkuseks, kaheks reaalsustasandiks. Võimalikkuse tasandil Taavi Eestisse ei jõuagi. Taavi saab telegrammi, et ta isa on haige ning ta tahab Soome sadamast Rootsi tagasi minna. Laevani on veel aega ning noormees jalutab linnas, kuni jõuab väikesesse sööklasse. Ühes lauas istub laiaõlgne ja metsiku habemega mees, kes sümboliseerib laevas olnud Metuusalat
Vendade looduslähedus, eriti Lauri võitmatu ihaldus metsade rüppe, annab tunnustust nende looduslapselikust loomusest. Loodusjõudude karm käsi kohtleb neid tihti rängalt, mõnikor dtuleb allagi vanduda-asjaolu, mis teadmiste nappuse kõrval aitab seletada ebausupuhanguid ja hirmusegaseid elamusi. Loodusinimestele tunnuslik elumõistmine ja fantaasia väljendub ka lüüriliste muinasjuttude ning legendide harrastamises, mille peamiseks esitajaks on sõnaosav Aapo. Nagu toonitatud, on vennaskonna näol tegemist-paljudele ühisjoontele vaatamata-seitsme isikupärase karakteriga. Vaatleme neist lähemalt vanimat ja noorimat- Juhanit ja Eerot. Juhani on loomult taltsutamatu, äkiline ja põikpäine. Me näeme seda keevalist vanemvenda, keda Lauri nudipeaga sõnniks nimetad, alatasa ühest meeleoluäärmusest teise langevat. Kuid ägedaimgi sööt taltub kiiresti, andes maad härdale meeleliigutusele. Su läve, su
Wells ,,Nähtamatu" Galsworthy ,,Forstyte'ide saaga" Irene, Fleur kõrgema keskklassi elu M. Twain ,,Tom Sawyeri seiklused" Tom, Huckleberry Finn Laste/poiste seikused ja elu J. London ,,Martin Eden" Martin Eden romaan töölisnoorukist Soome A. Kivi ,,Seitse venda" Juhani, Aapo, Simeoni, Soome külaelustik Lauri, Timo, Eero,.. Venemaa Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Raskolnikov ,,Idioot" Tolstoi ,,Sõda ja rahu" Luzin, Bolkonski, Natasa, sõda, rahu, Venemaa vs Pr, Tusin, Platon isamaasõda ,,Anna Karenina"
Vabadusesammas New Yorkis Peeter 1se monument Peterburis Väike Merineitsi Taanis Eestis olevad monumendid: Vabadussammas Vabaduse väljakul Russalka Pirita tee alguses Kindral Laidoneri Mälestussammas Juhan Smuuli monument Muhus Marinist meremaalimisega tegelev kunstnik. N: Aivazovski (Vene), William Turner(Inglise) Koopia on täpne jäljend kunstiteosest ,mis vastab originaalile nii sisult kui ka vormilt. Kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia. N: Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing" . Professionaalne- kui kunsti teevad need,kes on omandanud vastava eriala,diplomeeritud kunstnikud Näiteks: J.Arrak,Epp-Maria Kokamägi , Johann Köler (Eesti esimene professionaalne (maali)kunstnik). Muralism -ärvitud õli või vee baasil.On palju erinevaid tehnikaid nagu näiteks:A Fresco lae- seinamaal,kus värv on kohaldatud krohvile seina või lakke.Buon fresco- Tehnoloogia seisneb
Paint the Revolution' Offers Mexican Diego Rivera Profesionaalne Kunst-Kunstsnikud on omandanud erialase hariduse. Konrad Mägi ,,Valgjärv Valdemar Väli"Sügisel" Ivan Siskin"Hommik männimetsas" Marinist-Meremaalija Rihard Uutmaa"Meri" Ivan Aivazovski"Must meri" Autoportree-Kunstnik on kujutanud ennast(peeglist) Nikolai Triik"Ants Laikmaa."1913. Ants Laikmaa 1925 Aapo Pukk 2.Kunstiliik. Seinamaal- monumentaalmaal valmistatakse kindlasse kohta, seinale või lakke ette antud teemal. Abi ? Navigeeri1542 Laemaal, E. Kits, R. Sagrits, E. Okas, 1947 (tempera) Sixtuse kabel"aadama loomine" Festsaal Fresko Haselsdort Tobedad Vitraaz- on värvilistest või värvitutest klaasitükkidest tehtud kunstiteos, mis on pandud nt aknaavasse.
esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate
_ _ 8 _ _ _ . . l . _ . . ä . _ . _ 9 _ _ _ _ . m _ _ öõ _ _ _ . 0 _ _ _ _ _ Kas on küsimusi? Ettevõtte logo Tõlgime järgmised laused Ettevõtte logo Mina õpin morse tähestiku pähe Morse tähestik on kerge Kes oli Samuel Finley Breese Morse? Kringel on maitsev! Kuum beib rannavees shalalala Jõgeva Noored Kotkad ja Kodutütred Aapo on tark! Üle oja mäele, läbi oru jõele. Ema hool on kullast kallim! Suus sulav sokolaad Emme lähme tuttu! Nüüd vastupidi -.-/.-./././-/.//---/-.//../.-../..-/.../ .-/.-/.--./---//---/-.//-/.-/.-./-.-/ -.-/..-/..//.../.-//..././.-../.-.././/.-../.-/..-/..././/-.-/.-/-/ -/.//.../.-/.-/-..//.../../../...//---/.-.././-..//.../.-//-.-/./-. /.-/ ---/.-.././--/.//.-../.-/...././-../.-/-../
Contra luuletused on lauldavad, kuid sama hästi võib neid kogumikust lugeda ning need ei tundu sugugi kuivade laulusõnadena.3 Lisaks luuletustele on ta kirjutanud veel mitmeid jutustusi ja näidendeid. Contra kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK) ja aastast 1997 on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. NAK liikmed Contra, Aapo Ilves, Olavi Ruitlane, Jaan Pehk. Foto: Kristiina Nurmis 1 Wikipedia 2 T. Teder, Ärileht 3 O. Remsu, Õpetajate Leht ~5~ Contra luulekogud × "Ohoh!" (1995) × "Üüratu üürlane" (1996) × "Kesmasolin" (1996) × "Contramutter 10. lend" (1997) × "Tarczan" (1998) × "Ei ole mina su raadio" (1998)
· "Kanervala" (1866) · "Kihlus" (1866) · "Õlleretk Schleusingenis" (1866) · "Öö ja päev" (1866) · "Seitse venda" (1870) · "Margareta" 3. Teose lühiülevaade Romaani aine on võetud läinud sajandi esimese poole Soome külaolustikust. Seitsme häme venna juhtumuste rikka elu kaudu avaneb soome talupoja luumus, elulaad, igapäevane töö, külakogukonna lagunemine ja maakodanluse kujunemine.Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Need seitse venda on tolle aja tüüpilised soome talupojad, kes üle kõige ihaldavad vabadust siin laante rüppes, kus saab jahtida metsloomi ning elada just oma tahtmise järgi. Need seitse venda on jäärapäised ja tugevad, kuid nad kardavad igavat ja pealesunnitud tööd. Nad on valmis isekeskis ja teistega kaklema, kuid vajaduse korral töötavad üksmeelselt koos. Seitse venda hoiavad alati kokku
1. Seleta mõisted ja too näited. Originaal kunstniku enda tehtud, ei ole järgi tehtud. N: Adamson Eric ,,Natüürmort pasuna ja kaabuga" Koopia järele tehtud töö st. tehtud originaali järgi, tavaliselt kellegi teise poolt kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia. N: Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing" Repro (duktsioon)- trükipilt mõnest maalist ja väga erinevate mõõtmetega, tavalselt värvilised. N: kirjanduses (Raamatus ,,Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast" sisaldab 45 reprot), postkaartidel, mapid muuseumides. Professionaalne kunst kui kunsti teevad need, kes on omandanud vastava eriala, diplomeeritud kunstnikud N: J.Arrak, Epp-Maria Kokamägi, Johann Köler (Eesti
Tema luuletustest tunneb selle kohe ära, kuidas minategelane on luuletuses üksik või natuke imelik. Luuletuses ''Päike'' saab sellest aru üsna lihtsasti. Piisab vaid kahest reast ja juba mõistetakse seda. ''Ma tihti aguleis käin ubrikute vahel, kus varjul pesapaik on igal inimpahel.'' Ta nagu isegi otsiks seda üksildust selles luuletuses. Eestist leiab samuti kohe näite sellest, et kirjutatakse tegelasest, kes on eraklik. Näiteks on kirjutanud sellest Aapo Ilves. Teema laulusõnades ''Sünnipäev'' kajastab ta seda teemat väga lähedalt, kirjutades sünnipäevast, kus ta endale üksi õnne soovib. Baudelarielt on seda motiivi võetud ja edasi kantud ka tänapäeva. Baudelairelikku luulet saab kindlasti iseloomustada ka lootusetusega. Jääb mulje, et kõik on kadunud ja ei otsita ka lahendusi ning kõik jääbki nii nagu on. Tema luuletuses ''Spliin'' kirjutatakse nii '' Olnud ilu ja au nemad nutavad taga, kadunud armastusest kurvalt vestlevad
Samuti ei lohise Andra kirjutised enamasti leheküljest pikemaks ja isegi viletsa luulekogu tunnussõna "hing" kohtab teisikkogus meeldivalt vähe. Õnneks on nõmesõna nendessegi tekstidesse sattunud ilmselgelt kogemata ja saab seetõttu andeks. "Saage üle" on ilmselgelt ja mööndusteta tugev, ilus ja hea luulekogu, et te loete kui mitte seda, siis sellest veel palju. Aduge, emad kui teie pubekaist tütreil oleks ajud, mõtleksid nad nii nagu Andra. Hea raamat. Aapo Ilves http://paber.ekspress.ee/viewdoc/47C26BE5916367A6C2257300003D82FF (05.07.2007) 7 Andra Teede Viimane kogumik "Atlas" "Atlas" räägib nii sõnas, kui pildis. Minu jaoks moodustavad illustratsioonid, mis seal on meeldiva täienduse, mis pakuvad teatavat äratundmis rõõmu ja käivad koos luulega käsikäes
· "kaera jaan ja mister propper" (Võro 1999) -Luuletused võru ja eesti keeles · Lasteromaan "Kail" (2000) · "Volli": Metsavelledraama üten vaatusen, viieteistkümnõn pildin (Võru 2004) · "Kroonu" (2005)- Vene sõjaväest rääkiv romaan, 2004. a. romaanivõistlusel 2.koht · "Peko" (2005) Näüdendikäsikiri setode nurmejumnal Pekost- ühistö Kauksi Üllega · "Pristan" (2005) -näidend koostöös Aapo Ilvesega · "Naine" (2009) romaan [Lisa2] Avaldatud kogumikes · "Hea raamat" (Tartu 1998)- NAKi proosakogumik · "Tagasi prügimäele" (kirjastus "Tänapäev" 2000)- Eesti punkluule antoloogia, koostanud J. Rooste · "Viie tunni tee / Five Hours Away" (2001) · "Ime kütken tähe poole kist" (Viljandi 2002)- Eesti murdeluule antoloogia, koostanud Siim Kärner · "Emajõe kondor " (2002)- NAK-i kogumik, Ruitlaselt valik luuletusi
piiblist, usk ,,viimsesse kohtupäeva" ja üleüldine jumalakartlikkus, kas siis näiline või tegelik. Raamatu tegevustik leiab aset Soomes, Toukola külas Lõuna-Hämemaal. Ajaliselt ei saa tegevustikku päris täpselt määratleda, kuid raamatus mainitud nime tõttu (Paavo Ruotsalainen (1777 1852)) võib oletada, et see võis jääda 19. sajandi esimesse poolde. Teose peategelasteks on seitse venda: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero, kes, hoolimata oma looduslaste natuurist, püüavad kohaneda tolleaegse elu ja ühiskonna nõudmistega. Nagu hiljem selgub, ei taha see nende põikpäisuse ja keevaverelisuse tõttu kohe üldse õnnestuda. Raamat algab ümbruskonna ja Toukola talu ajaloo kirjeldamisega. Vendade isa, kes oli tubli ja julge jahimees, oli karuga kahevõitlust pidades surma saanud. Ei möödunud palju
100 000 inimest, kellest 63 protsendi lemmikuks oli Ott Lepland ning 37 protsenti andis hääle Birgit Varjunile. Televaatajate lemmik Ott võitis ka raadiojaama Star FM kuulajate ennustusvõistluse tema poolt hääletas ligi 90 protsenti vastanuist. Lepland võitis 100 000 krooni ning plaadilepingu CrunchIndustry´ga. Eesti Laul 2012. aastal pääses konkursi ,,Eesti Laul" poolfinaali laul "Kuula", mille autoriteks on Ott ja Aapo Ilves. "Kuula" osales loosi tahtel konkursi esimeses poolfinaalis, mis toimus 18. veebruaril. Zürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses laul ka 3. märtsil toimunud Eesti Laul 2012 finaalkontserdile, millest "Kuula" väljus võitjana. Laulu poolt hääletas superfinaalis 67% inimestest. Laul esindas Eestit mais toimuval 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Bakuus.[23] ürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalist ka
100 000 inimest, kellest 63 protsendi lemmikuks oli Ott Lepland ning 37 protsenti andis hääle Birgit Varjunile. Televaatajate lemmik Ott võitis ka raadiojaama Star FM kuulajate ennustusvõistluse tema poolt hääletas ligi 90 protsenti vastanuist. Lepland võitis 100 000 krooni ning plaadilepingu Crunch Industry´ga. Eesti Laul 2012. aastal pääses konkursi ,,Eesti Laul" poolfinaali laul "Kuula", mille autoriteks on Ott ja Aapo Ilves. "Kuula" osales loosi tahtel konkursi esimeses poolfinaalis, mis toimus 18. veebruaril. Zürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses laul ka 3. märtsil toimunud Eesti Laul 2012 finaalkontserdile, millest "Kuula" väljus võitjana. Laulu poolt hääletas superfinaalis 67% inimestest. Laul esindas Eestit mais toimuval 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Bakuus.[23] ürii ja televaatajate häälte tulemusena pääses Eesti Eurovisiooni lauluvõistluse poolfinaalist ka
kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Andra Teede Andra Teede (sündinud 23. septembril 1988) on eesti kirjanik. Ta on Tartu Noorte Autorite Koondise (Tartu NAK) ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Andra Teedelt on ilmunud luulet koguteoses "Väike kuri kevad" (2005, koos Janno Pikkati ja Mart Valneriga) ning kahes oma kogus "Takso Tallinna taevas" (2006) ja "Saage üle" (2007). Peale selle on ta avaldanud luuletusi ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp,
59. Eino Muidugi 60. Ei Tea 61. Ele Ment 62. Ele Valge 63. Elis Tama 64. Elle Sdee 65. Elusjas Urmas 66. Elvi Spresli 67. Emb Argo 68. Ene Sekaitse 69. Enn Bee 70. Enn Daoma 71. Enn Esetapp 72. Enn Eviit 73. Ennustusp Endel 74. Epp I. Teemija 75. Epp Utis 76. Erika Tekooria 77. Erik Uradikinomeestüramaeivõi 78. Eri N'Gaz (usbekk) 79. Eri Pakkumine 80. Erko Ravapoiss 81. Ethel Iseksmuusika 82. Etkar V. Läigiks 83. Eve Rest 84. Gasell Ott (loe: kashelott) 85. Gest Aapo 86. H. B. Menuga 87. Heidi Skopepu 88. Heiki Sakõri 89. Heimar Juletuledvõi 90. Heivi Braator 91. Helena Guneeger 92. Helen Dashelkur 93. Heli Kopter 94. Hilja Halada 95. Hille Kaal 96. Homod Ritta 97. Hüppar Eele 98. Iiris Komm 99. Ilmar Elvata 100. Ilmar Ediseta 101. Ilme Kamalt 102. Inis-Eda Polevaja 103. Inge de Öö (hollandlanna) 104. Inge Viiul 105. Inge Õhk 106. Inno-Vats Ioon 107. Inva Liidia 108. Ivar Istatiteraga 109. Jaana Lind 110. Jaan Uaar 111
neid töödeldakse, neis on postmodernset kergust. Jaan Undusk (1958) näidendid on mõnuga loetavad. ,,Goodbye, Vienna (Gertrud)" (1999). ,,Quevedo" (2003) pöörane lugu. Poliitiline figuur Hispaania ajaloos. ,,Boulgakoff" (2008) M. Bulgakovi lugu. Sarnaselt Vadile, Kivastikule ja Kivirähule on kultuuriloolised tegelased, hoogsa koomikaga lahendatud näidendid ja traagilise ja koomilise poole ühendamine ka neil kolmel: Aapo Ilves (Räpina näitemängude sari), Jan Rahman ja Olavi Ruitlane. Veel: Peeter Sauter, Tiit Aleksejev, Indrek Hargla, Meelis Friedenthal (mononäidend ,,Parrot"), Tiina Laanem, Loone Ots, Piret Jaks, Siret Campbell (Paju) (tähelepanuväärne. Ulmenäidendid). Siis oli paus ja peale seda tulid: Martin Algus (klassikalisi näidendivorme kasutanud), nagu ka Urmas Lennuk. Toomas Suuman, Uku Uusberg, Jim Ashilevi, Mart Aas,
Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAK-i luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Märka). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "Mõmmi-Piitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007.
1. LENNART MERI ELUST 3 Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Lennart Georg Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja Shakespearei tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmanni pojana. 1.1 Abielud Regina Meriga (Ojavere, 1932), kellega sündisid pojad Mart (15. veebruaril 1959) ja Kristjan-Aapo (1966). Helle Meriga (aastani 1992 Pihlak, 1949), kellega sündis tütar Tuule (1985). Vend: Peeter-Hindrek (sündinud 21. märtsil 1934. aastal Berliinis). 1.2 Haridus: Aastast 1935. õppis Berliini 164. rahvakoolis. Aastast 1938 õppis Pariisis Janson de Sally lütseumis. Aastal 1948 lõpetas Tallinna 10. keskkooli. Aastal 1953 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena cum laude. 1.3 Karjäär: 1941.1946. aastani oli Lennart Meri koos perega küüditatud Siberisse
mille kandjaks on keel ja selles keeles kirjutatavad laulud. „Jüriöö“ on aja laulud, Eesti iseseisvumise ja Jüriööga seostuvad laulud. Ta luuletusi on tõlgitud ka eesti keelde „Emaemamaa“. *Teine põlvkond, kes debüteerisid sajandi vahetusel.. Formuleerivad mitmed rühmitused: Evakkond ja NAK (noorte autorite koondis). Ka venekeelt rääkivad rühmitused nt Tuulelohe. TNT – Tallinna noored tegijad. Nendest kahest rühmitusest kasvavad välja 00ndatel olulised luuletajad.. Aapo Ilves, Contra, Kristiina Ehin, Asko Künnap JNE JNE. *Evakkond 97ndal formuleerub. Tuntumatest autoritest kuuluvad Aare Pilv, Lauri Somn, Kristiina Ehin jt. Tegemist oli 90ndate alguses ülikooli tulnud tudengitega, paljuski filoloogia omad. Need autorid on kirjandusega kursis, teadvustavad Eesti kirjanduse traditsiooni ja suhestuvad sellesse teadlikult. Vormimängud, eksperimendid keelega – väga selgelt teadvustatud otsingud, lähtuvad arusaamast mis juba Eesti kirjanduses tehtus on
· "Tahaksin olla autobuss" (2008) 15 Proosa · "Presidendi suur saladus" [lastejutustus] (2004) Antoloogiad, kogumikud, koguteosed · "Varjatud ilus haigus. Valik sajandilõpu eesti luuletajaid" (2000) · "Emajõe kondor" [Tartu NAK-i koguteos] (2002) · "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte" [juttude kogumik] (2005) · "Viie pääle" [luulekogu + CD] (2005), koos Aapo Ilvese, Olavi Ruitlase, Jan Rahmani ja Pulga Jaaniga · "Naised on nii imelised" [luuleantoloogia] (2006) · "Väike pornoraamat" [Tartu NAK-i koguteos] (2007) · "Kuldmuna. Kuus tükkü latsilõ ja noorilõ" (2007) Laulutekstid näidenditele · "Varasta veel võõraid karusid" (1999) · "Lendav laev" (2001) · "Endsapese" (2005) · "Bluusivennad" (2006) · "Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra" (2007) Näidendid
Koondis) Tegijad) Kus? Tartu Tartu Tartu Tallinn Tallinn Liikmed Kauksi Ülle, Kristiina Ehin, Contra, Ivar Sild Kalju Kruusa, Sven Berk Vaher, Wimberg, Wimberg Jan Kaus, Fagira Kivisildnik, Mehis Aapo Ilves, D. Morti, Juku- Valeria Ränik, Heinsaar, Mika Kalle Raid Karl Martin Kalju Kruusa Keränen, Sinijärv, Jüri jt auliige: Kalju Ehlvest. Kruusa jt Iseloomulikku Etnofuturistlik Neljast Lõbus, Ühisjooni Meediakampaa
Õppis rändkoolides ja Helsingi kõrgemas algkoolis. Pääses Helsinki ülikooli kuid kehvade olude tõttu jäi haridus lünklikuks. Teoste eest sai ta väga vähe raha ning ta elas vaesuses. Suri vaimuhaigusesse. ,,Seitse venda"- raamatu põhjal peegeldub soomlase olemus. Vaatleb talurahva elu, suhteid, kombeid, haridust jne. Raamat räägib vendade arengukäigust teose jooksul. Seal on palju dialoogi, tegevust, muinasjutte, muistendeid. Vennad: Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Rühmitused Tarapita, Siuru SIURU(1917-1919) tegevliikmed: Under, Gailit, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu. Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Oluliseks saab kuidas kirjutatakse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust
saa poliitilist maastikku enam samamoodi kirjeldada. Eesti kohalt on olnud iseloomulik see, et kui 80ndate/90ndatel lüüakse seniste struktuuridest lahti, siis 21.sajandil liitutakse uutega. 1996 Erakkond (Tartus) o Kristiina Ehin, Kalju Kruusa, Aare Pilv, Lauri Sommer,Mehis Heinsaar, Andreas Kalkun, Marko Kompus, Mathura, Berk Vaher jt. 1997 Tartu Noorte Autorite Koondis (NAK) (Tartus) o Vahur Afanasjev, Contra, Mehis Heinsaar, Aapo Ilves, Veiko Märka, Jan Rahman, Francois Serpent (fs), Irja Vaher, Urmas Vadi jt. 1998 Õigem Valem (Tallinn) o Jan Kaus, Kalju Kruusa, Fagira D. Morti, Juku-Kalle Raid 1998 Tallinna Noored Tegijad (TNT) (Tallinn) o Jana Lepik, Jürgen Rooste, Wimberg jt 2008 Purpurmust org (Tallinn) 2009 eksp (Tartus) www.nihe.ee/eksp Ajakirjad: 2002 Vihik 2005 Värske Rõhk www.va
Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides. Samad jooned on tunnuslikud ka teiste Tartu NAKi luuletajate esinemisele (Aapo Ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane, Wimberg, Veiko Mäkra). Peale luuletuste on Contra kirjutanud lastejutustuse "Presidendi suur saladus" (2004), lastenäidendi "MõmmiPiitre löüdmine" (rmt "Kuldmuna", 2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV
Marko Kompus sürrealistlik luule, järjekindlamaid sürralistlike autoreid praegu. fs (François Serpent, Indrek Mesikepp) - alternatiivi luules, mis tahab luulesse tuua realistlikke kvaliteete. Jürgen Rooste - Biitluule hoiakutega. Jüri Kolk hilisdebüüt. Autor, kes unustas kirjanikuks hakata 1990ndatel. 00ndatel kirjutas aktiivselt luulet tähelepanuväärsel viisil. Lühiproosat. Mõned näited autoritest, kes seostuvad lõbusama laadiga, ka laululise laadiga. Eriti Aapo Ilves ja Jaan Pehk, Kaupo Meiel. Andrei Ivanov eestivene kirjandus. Võrukirjanduse näited: Contra Võrukeelseid tekste kirjakeelsete tekstide kõrval. Rahvalauliku staatus. Tuli 1990ndatel kirjandusse, fenomen sel sajandil. Jan Rahman
Luuletus- Contra 1. Komöödia- E.Vilde 1. Eepos- F.R.Kreutzwald Grimmid "Hans ja Grete" "Seletuskiri" "Pisuhänd" "Kalevipoeg" 2. Muistend- Friedrich 2. Tragöödia- Robert Faehlmann 2. Sonett- Betti Alver A.Kitzberg 5. Värssromaan A.Puskin ,,Jevgeni "Emajõe sünd" "Sügis" "Libahunt" Onegin" 3. Naljandid- Aapo Ilves 3. Ood (ülistuslaul)- 3. Draama- E.Vilde 3. Ballaad- M. Under "Porkuni "Ema on kajaka juures" K.J.Peterson "Kuu" "Tabamata ime" preili" 4. Mõistatused- Seest siiru-viiruline, pealt 4. Jant- O.Luts 4. Poeem- A. Puskin kullakarvaline 4. Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5
annaabi.ee 
