ühiskonda ja kaasaegset suurlinna. Tekkis 20.saj. algul Itaalias tänu Filippo Tommaso Marinettile Mineviku asemel tähtsustati tulevikku. Futuristlik kirjandus Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast. Luules kasutatakse hüüatusi, kõnekeelt ja slänge, konsonantide kuhjamist ning matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Filippo Tommaso Marinetti, Vladimir Majakovski, Boriss Pasternak, Aleksei Krutsonõhh, David Burljuk Futurism kujutavas kunstis "Tulevikukunst" Kujutati üht ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel. Fututistid kasutasid erksaid värve ja teravaid värvikontraste. Kildudeks lammutatud maailm pandi kokku pildina, mis mõjuks rahutuna ja liikuvana. Giacomo Balla (18711958) Carlo Carra (18811966) Gino Severini (18831966) Umberto Boccioni (18821916) Antonio Sant' Elia (18881916) Futurism muusikas
Küsimuste vastused 1. Millist 20. sajandi ajajärku (umbkaudsed aastad) üldiselt peetakse kirjandusliku modernismi ja postmodernismi eristuspiiriks? Eristuspiiriks peetakse üldiselt 40ndaid ja 50ndaid aastaid, kusjuures mõned peavad postmodernismi alguseks 1941. aastat (surid Virginia Woolf ja James Joyce): piiriks on pakutud ka II maailmasõja lõppu või mõningaid eriliselt uudseid kultuurilisi sünnitisi (S. Becketti ,,Godo't oodates", 1953) 2. Nimetage vähemalt kolm tuntumat teadvuse voolu / sisemonoloogi kasutajat 20. sajandi kirjanduses. · Virginia Woolf · William Faulkner · James Joyce 3. Milline kirjanduslik liikumine eelnes James Joyce'ile Iirimaal? Nimetage selle kaks esindajat. James Joycei modernismile eelnes iiri sümbolistide hulgas 19. saj lõpus Iiri taassünd loomingu süzeed võeti iiri müütidest. Esindajaiks Leedi Augusta Gregory ja W.B.Yates (oma loomingu algusaastail). 4. Nimetage kolm 20. sajandi a...
sajandi Skandinaaviamaade kirjanikku. Kes võttis Rootsi kirjanduses esimesena kasutusele sisemonoloogi? Knut Hamsun, Karen Blixen, Astrid Lindgren; sisemonoloogi kasutas esimesena Eyvind Johnson 13. Mitmest episoodist (peatükist) koosneb James Joyce'i romaan ,,Ulysses"? 18 episoodi jagunevad kolme ossa 14. Kes oli esimene venelasest kirjanik, kes võitis Nobeli kirjandusauhinna? Milline oli tema suhe Nõukogude Liitu? Boris Pasternak; nõukogude võim sundis auhinnast loobuma; tema looming oli lubatu ja lubamatu piiril, kuna seadis üksikisiku riigist olulisemaks, samas ei vastandunud nõukogude ideoloogiale 15. Nimetage vähemalt kolm saksa ekspressionistlikku luuletajat. Mis on ekspressionismi tüüpilised tunnusjooned? Ekspressionism vastandub impressionismile ja sümbolismile; katse luua nägemuslikku maailma, kasutatakse industriaalse maailma sümboleid, autor väljendab oma sisemaailma,
1. W. S. Maugham ,,Kuu ja ,,Pime palgamõrvar" 38.G. Orwell ,,1984" kuuepenniline 39.A. Huxley ,,Hea uus ilm" ,,Kirev loor" 40.G. G. Marquez ,,100 aastat üksildust" 2. E. M. Remarque ,,Triumfikaar" 41.V. Jerofejev ,,Moskva- Petuski" 3. E. Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 42.B. Pasternak ,,Doktor Zivago" ,,Kellele lüüakse hingekella?" 43.F. Kafka ,,Protsess" 4. J. Steinbeck ,,Me tusameele talv" 44.G. Grass ,,Plekktrumm" ,,Tortilla Flati agul" 45.T. Pratchett ,,Mort" 5. H. Hesse ,,Stepihunt" 46.M. Kunder ,,Olemise talumatu 6. I. Murdoch ,,Must prints" 7. J. Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk" kergus" ,,Liblikapüüdja" 47.P. Süskind ,,Parfüüm" 8. A
21. Millest eelkõige on Pasternaki romaan Doktor Zivago ? Doktor zivago ongi eelkõige romaan Pasternaki tõekspidamistest, tema vaadetest elule , kunstile, jumalale. 22. Missugused on Brodski luuletused? Tema luuletused on ebatavaliselt paljusõnalised. Ta kasutab tavatult pikki lauseid, mille ülesehitus on väga keerukas ja kujunditerohke. 23. Nim vene kirjanikke, kes on saanud Nobeli preemia. Ivan Bunin, Mihhail Solohhov, Aleksandr Solzenitsõn, Boriss Pasternak, Jossif Brodski 24. Millega oli noor kirjanik Bulgakov valmis kaasa lööma uue kultuuri loomises? Esines loengutega. Kirjutas jutustusi, följetone, näidendeid ja artikleid ajakirjadele. 25. Miks ei olenud N.Liidu lugejad valmis Bulgakovi teoseid lugema ? Tal puudus kogemus. Lisaks eksitasid lugejat ka hindamiseks etteantud mudelid, avaliku arvamuse surve, paaniline oma ja võõra , st vale otsimine. 26. Kaua kestis Bulgakovil Meistri ja Margarita loomine
20.s Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. On omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Väljendab tänapäeva maailma kiirjust ja eripalgelisust. Ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat. Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda. Tekstid keerulised. Ei pidanud kinni õigekirjast. Luules iseloomulik hüüatuste, kõnekeele kasutamine. Futuristid on oma publikuga üidevalt vastuolus. Futuristid David Burljuk, Jelena Guro, Boriss Pasternak. Sürrealism 20.s kunsti- ja kirjandusvool. Tekkis rahulolematusest vana kultuuriga. Olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. Sõrrealiste jaotakse 2 põlvkonda. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsõpetustest, mille kohaselt looming lähtud alateadvusest, nägemustest. Sürrealism soovis esile tõsta ja väärtustada käitumist ja nähtusi, mis olid kaasaegses
Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" I (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. Maailmatuntud futuristlikud autorid olid näiteks David Burljuk, Jelena Guro, Velemir 5 Hlebnikov, Aleksei Krutsonõhh, Vladimir Majakovski, Filippo Tommaso Marinetti, Boriss Pasternak. Ekspressionism Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, muusikas, kirjanduses. Ekspressionism eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga, enamasti Saksamaal. Ekspressionismi kui terminit hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis ajakirjas " Der Strum ". Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjaniku idee ja elamuse väljendamist. Tahaplaanile seati inimese sisemised tunded. Ekspressionismi iseloomustab traagiline elutunnetus, mis
Alles seitsmekümnendate lõpul lindistas mõned lood ka riiklik plaadifirma Melodija. Võssotski näitlejana Vladimir Võssotski oli legendaarse Moskva Taganka teatri tähtsaim näitleja. Kõikides oma teatrirollides oli ta ennekõike poeet ja laulja Vladimir Võssotski. Tema Hamlet tuli lavale mustas sviitris ja laulis kitarri saate laulu Hamletist. Muusika oli kirjutanud Võssotski ise, kuid sõnad Boriss Pasternak. Võssotski laulis poeedi huku raudsest möödapääsmatusest, kuid ka poeedi õigusest maailma üle kohut mõista; seepärast korrati seda stseeni, kus Hamlet nõuab Gertrudilt, et see kahetseks ja edaspidi patustamast hoiduks, kaks korda. Võssotski laulis ja tundis õudusega, et teda ümbritseb sõrmusena üldrahvalik kuulsus, ent seal, kus kuulsus lauljale järgi jõuab, ei ole enam kunsti. Ja ta otsustas mitte mingil juhul hakata ametlikuks nõukogude poeediks.
· Futuristid on oma publikuga pidevalt vastuolus. · Kirjanduse teemadeks: militarism, patriotism, anarhism, ilusad ideed, mis tapavad. · Aeg ja ruum on surnud. Tähtsus kirjanduses · Formuleerisid ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted. · Võtsid kasutusele mitmed kirjanduslikud võtted ning tehnikad (montaaz, kollaaz). Futurism kirjanduses Autorid: · Filippo Tommaso Marinetti · Vladimir Majakovski · Boriss Pasternak · David Burljuk · Jelena Guro · Aleksei Krutsonõhh · Velemir Hlebnikov Futurism Itaalias · Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti. · Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga. (Nt: Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "Futuristlik elu") · Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus.
Tolstoi kaasaegsete mälestustes" I ja II köitest. Raamatus jagavad oma kogemusi N. N. Gussev (Tolstoi sekretär 1907 1909), T. A. Kuzminskaja (neiupõlvenimega Bers, Sofja Andrejevna Tolstaja noorem õde), I. M. Vinogradov (Moskva Butõrka vangla järelvaataja), A. P. Sergejenko (V. G. Tsertkovi, Tolstoi teoste väljaandja sekretär), I. E. Repin (maalikunstnik, kes viibis Jasnaja Poljanas), V. Veressajev (V. V. Smidovits, vene kirjanik-realist, kirjandusteadlane ja tõlkija), L. O. Pasternak (kunstnik, illustreeris L. Tolstoi teoseid ja portreeris L. Tolstoid ja ta perekonda) ja A. B. Goldenweiser (NSV liidu rahvakunstnik, pianist, pedagoog ja sage külaline Tolstoi majas, kirjutas raamatu ,,Tolstoi läheduses" oma kohtumistest Tolstoiga). Kõik arvamuste avaldajad on ühisel meelel, et Tolstoi oli omapärase iseloomu ja ellusuhtumisega sümpaatne mees, kes suhtus igasse inimesesse ühte moodi. Tolstoid ei
Tema üksindus on kui ulg, mis ei jäta kedagi puutumata. Luuletuses ,,Viiul ja veidike närvilist" tunnistab poeet viiulile, oma ,,puust pruudile", et nad on sarnased. Noor Majakovski jättis agressiivse mulje, seetõttu võis jääda märkamata tema õrnus ja kaastunne nende vastu, kellega ta tundis hingesugulust ja kelle kannatusi mõistis. Majakovski sõnakasutus on sama jahmatav, ülbe ja julge nagu ta luuletaja-minagi. B. Pasternak on öelnud, et ,,Majakovski püüab metafoore peoga nagu kärbseid". Ta oskab poetiseerida seda, mida teised ei märkagi, ja kasutab hoopis erilisi, sageli ka omaloodud sõnu. Majakovski ütleb selgelt välja, et ta luuletab prostituutidele, kes kannavad teda nagu pühakut kätel. See on enda teadlik võõrandumine ,,kotletist rasvase suuda õgarditest", kelle maailmapilt on ,,kitsas nagu austril" ja kellele ei olegi määratud mõista kunsti. Kompromissid on välistatud mõlemalt poolt.
matemaatika- ja muusikasümbolite kasutamine. Futuristid on oma publikuga pidevalt (tõenäoliselt taotluslikult) vastuolus. Futuristliku kirjanduse kuuluvat luulet iseloomustavad ootamatud pildikombinatsioonid ja ülitäpsus. Kuulsamad futuristid kirjanduses olid Filippo Tommaso Marinetti, David Burljuk, Jelena Guro, Velimir Hlebnikov, Aleksei Krutsonõhh, Vladimir Majakovski ja Boriss Pasternak. Filippo Tomasseo Marinettit võib lugeda futuristide juhiks ja tähtsaimaks manifestide kirjutajaks. Marinetti oli luuletaja ja kirjanik. Ta ülistas moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ning tegi maha vana kunsti. Filippo Tomasseo ei olnud Marinetti pärisnimi, selle pani ta ise endale. Tema sünninimi oli Emilio Angelo Carlo Marinetti. Marinetti kuulsaimad manifestid on ,,Futurismi esimene manifest" ja ,,Kirjandusliku futurismi tehniline manifest"
tõde, romantika ning klounaad. Bulgakovi mitmetasandilise ülesehitusega romaan kujutab kõigi jaoks erinevat maailma, kus igaühel on oma ajaskaala, aga neid seob üks tegelane Woland. Bulgakov püüdis mõista oma aega, selles toimuvate kohutavate sündmuste tausta, mistõttu on oluline teada ajastu ja autori tausta, enne kui lugeda tema teoseid, kus neid sündmusi kajastatakse. Kolmas suurmees, keda tunnustati, aga keda võimuorganid siiski ei soosinud, oli Boriss Pasternak. Tema tuntuim romaan ,,Doktor Zivago" smugeldati välismaale, et see seal avaldada, sest kodumaal seda ju teha ei lastud. Sama romaani eest sai ta ka Nobeli kirjandusauhinna, millest ta Vene võimu pealekäimisel loobuma pidi. Piiri tõmbamine modernismi ja postmodernismi vahele pole lihtne, sest postmodernismi näol on tegu eelkõige modernismi edasiarendusega. 1960.1970. aastatel, sugenenud postmodernismi üks põhitunnuseid on erinevuste esiletõstmine
Eugene O'Neill (Ameerika 1936); F. E. Sillanpää (soome, 1939); Hermann Hesse (Sveitsi, 1946); André Gide (prantsuse, 1947); François Mauriac (prantsuse, 1952); W.inston Churchill (inglise, 1953; silmapaistev Briti impeeriumi huvide kaitsja, Briti II maailmasõja aegne peaminister ja esimesi külma sõja ideolooge; publitsist (siit näha, kuis kirjandus ja poliitika seotud), ka maalikunstnik); Ernest Hemingway (Ameerika, 1954); Albert Camus (prantsuse, 1957); Boris Pasternak (vene, 1958, sunniti auhinnast loobuma); John Steinbeck (Ameerika, 1962); Jean-Paul Sartre (prantsuse, 1964, keeldus vastu võtmast); Mihhail Solohhov (vene, 1965); Samuel Beckett (iiri, 1969); Aleksandr Solzenitsõn (vene, 1970); G. García Márquez (kolumbia, 1982); William Golding (inglise, 1983); Günther Grass (saksa, 1999); Harold Pinter (Ameerika, 2005). Andekate algajate avastamiseks mõeldud Goncourt'i preemiast on saanud Prantsusmaa autoriteetseim kirjandusauhind
6000?) Algul püüti värvata vabatahtlikke, kommuniste ja kom. noori, siis poolsunduslik uusmaasaajad, tööstustöölised, a/ü tegelased, miilitsad jne. Isegi sundmobiliseeritud kutsealused (Valga). Osa oleks meelsasti toimunust kõrvale jäänud. Varustatud käsirelvadega. Mehhaniseeritud, mootorrattad, autod, bussid. Komanörid piirivalveohvitserid ja komissarid kohalikud parteijuhid. ENSV häv. pat. juhiks kindralmajor Nikolai Rakutin, siis Okojev ja Pasternak. Pataljonid paiknesid maakonnakeskustes või vallamajades. Rindevõitlusele ka ja see tegi pataljonidele lõpu. Veel neist moodustati Eesti kütipolk ja Narva kütipolk, Venemaale need. Osalesid ka Lätist põgenenud aktivistid. Mõrvati ca 2200 inimest. Mobilisatsioon Punaarmeesse 4 Esialgu mobilisatsiooni ei teostatud, kuna vastvallutatud ala peeti ebausaldusväärseks. Kuid vajadus. 30
Leo Tolstoy and Fyodor Dostoyevsky soon became internationally renowned. In the second half of the century Anton Chekhov excelled in short stories and became a leading dramatist. The beginning of the 20th century ranks as the Silver Age of Russian poetry. The poets most often associated with the "Silver Age" are Konstantin Balmont, Valery Bryusov, Alexander Blok, Anna Akhmatova, Nikolay Gumilyov, Osip Mandelstam, Sergei Yesenin, Vladimir Mayakovsky, Marina Tsvetaeva and Boris Pasternak. This era produced some first-rate novelists and short-story writers, such as Aleksandr Kuprin, Nobel Prize winner Ivan Bunin, Leonid Andreyev, Fyodor Sologub, Aleksey Remizov, Yevgeny Zamyatin, Dmitry Merezhkovsky and Andrei Bely. After the Revolution of 1917, Russian literature split into Soviet and white émigré parts. While the Soviet Union assured universal literacy and a highly developed book printing industry, it also enforced ideological censorship
1954. aastal ilmus Ilja Ehrenburgi ,,Sula", 1956. aastal Vladimir Dudintsevi romaan ,,Mitte üksnes leivast". Konstantin Simonov, kes hakkas taotlema Stalini ajal kiusatud Anna Ahmatova ja Mihhail Zostsenko maine ennistamist. 1962. aastal ilmus ajakirjas ,,Novõi Mir" Solzenitsõni jutustus ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elus". Sula polnud kaugeltki ühesuunaline nähtus. Ajakiri ,,Oktjabr" alustas poleemikat ,,Novõi Miriga". Keelud ja ahistamised jätkusid. Kui Boriss Pasternak sai 1958. aastal Nobeli kirjanudpreemia, hakati teda taga kiusama. Pasternakki ei lubatud Stockholmi preemiat vastu võtma. 1961 avaldati Venemaal seadlus võitlusest ühiskondlikult kasulikku töösse eitavalt suhtuvate isikute vastu. Kahe aasta pärast hakati tegelema luuletaja Joseph Brodskyga. Brodsky mõisteti viieks aastaks asumisele. Selle peale protesteeris intelligents esimest korda 7
siseasjade rahvakomissari asetäitja kolonel Lobanovitš, kes kõik andsid lisaks muude meetmete kasutamisele korraldusi hävituspataljonide moodustamiseks Eesti territoo- riumil; hävituspataljonide tegevuse koordineerimisel osalesid ka EK(b)P Keskkomitee ja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu; 2) hävituspataljonide operatiivgrupi liikmed: operatiivgrupi ülem, kolonelleitnant Okojev (alates 21. juulist 1941 kapten Mihhail Pasternak), ja komissar, EK(b)P Keskkomitee sek- retär Feodor Okk. Oma tegevuse eest vastutavad hävituspataljonide ülemad, komissarid ja liikmed, kes on süüdi tsiviilisikute tapmises. Eestis moodustatud hävituspataljonidesse kuulus kokku ligikaudu 6000 inimest. Siinkohal tuleb erilist tähelepanu pöörata Lätist Eestisse taganenud hävituspataljonide tegevusele Eestis; 3) Punaarmee ja Balti laevastiku nende üksuste ülemad ja komissarid, mille liikmed on süü-
звезде» Бориса Пастернака // Лепахин В. Икона в русской художественной литературе. М.: Отчий дом, 2002. Гардзонио Стефано (Флоренция). «Рождественская звезда» Бориса Пастернака: Поэзия и живопись. http://palomnic.org/bibl_lit/obzor/pasternak/3/ 11 11) Живые и мертвые в поэме Вен. Ерофеева «Москва – Петушки» // Baltu un slāvu literārā antropologija / Baltic and Slavic Literary Anthropology. Almanac of the Institute of Comparative Studies. Daugavpils, 2006. Vol. 6. С. 210-233. http://web.zone.ee/sergeidot/ 12
isikukultust. Selgub nüüd, et 40ndatel-50ndatel Nõukogude liidus vigu tehtud, seni seda pole öeldud. See, et H algatab sulaprotsessi, on tänuväärne, selge, et uue ajajärgu partei-ja riigijuhiga, aga siiski vastuoluline tüüp. H puhul olid võimalikud üllatused. Kuigi ilmne, et asjad lähevad paremaks, on võimalikud ka tagasilöögid, mis isiklike avaldustega seotud. 1957-58 nn Pasternaki juhtum. Esimene tagasilöök kirjanduses 1957 kui Pasternak, vene kirjanik, sai Nobeli preemia, aga see romaan ei ilmunud NL-s vaid välismaal, oli ennekuulmatu, ei saadud aru, et vene kirjanik avaldab väljaspoole oma teost. NL võim leidis, et nii ei saa see olla, Pasternak peab preemiast loobuma, sunniti loobuma ja pattu kahetsema. Sai piiratud moel edasi tegutseda, aga väga piiratud kujul. Pasternaki juhtum tähenduslik, sest kõik sedatüüpi juhtumid olid hoiatavad eeskujud. Kui Venemaal on
varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding, August Sang jt). 1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha. Sisuliselt teda sunniti Nobeli preemiast loobuma, algatati ka hukkamõistude seeria, see tähendab seda, et kui Pasternak on Venemaal, siis selline on ka näiteks Eestis ja ta tuleb üles otsida ja paljastada. Need juhtumid üldiselt ei juhtunud vangistuse ega ka avaldamiskeeluga. Olukord on muutunud märksa kergemaks.
annaabi.ee 
