väravatest, õuedest, terassidest. 3. BUDISTLIK KUNST KUSAANI VALITSEJATE ALL (50-300 pKr) Kui III saj eKr India loodepiiril tekkinud Kreeka Baktria riik lagunes II saj keskel eKr, killustus territoorium ja omavahel hakkasid ülemvõimu pärast selles regioonis võitlema kreeka-baktria, partia ja sakade dünastiad. I saj pKr ühendas suure osa Põhja-Indiast oma valdustega Kesk-Aasias tekkinud Kusaani suurriigi kuningas Kaniska. Riigil oli kaks pealinna Pesawar Gandhara piirkonnas ja Mathura Põhja-Indias. Lisaks poliitikale ja majandusele olid nad keskuseks ka kahele huvitavale kuid üksteisest erinevale skulptuurikoolkonnale. Järgides Asoka eeskuju, toetas Kaniska seniseid budistlikke kloostreid, rajas uusi ja ehitas stuupasid. Budismi edendamine oli riigile kasulik. See võimaldas vastanduda võõramastele bramanistidele ja seeläbi ühendada Loode-India üsna kirjut rahvastikku. See seletabki budistliku kunsti nõnda laialdast levikut ta suurriigis
Luuletus tundus minule väga sünge ja sügav. Luuletuses toodi välja äärmiselt palju metafoore mis olid väga imelikud. Kokkuvõtvalt rääkis luuletus tänapäeva mälust mis ei ole võimeline erilist midagi tegema. Iga rida algas sellisete sõnadega: ,,mida teha mäluga..." nagu poleksgi mäluga midagi võimalik teha. Mulle see luuletus ei meeldinud, ja arvan et oleks linnateatrist palju paremate luuletuste osaliseks saanud. Teine luuletus esitati Mathura poolt ja luuletuse pealkirjaks oli Must. Alguses, kui ma seda pealkirja nägin, siis ootasin ma midagi sama hirmsat ja sünget kui eelmine õhtu, kuid seekord oli päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mulle see luuletus isiklikult meeldis ja jään innukalt ootama mida järgmine esitaja suudab.
Upanisade peetakse ka veedade täienduseks, sest neis on religioonifilosoofiline mõte arenenum kui veedades. Hilisemad üleskirjutisi ei peeta ilmutuseks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata". palverännakud Hinduistid sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks on: · Ayodhya · Dvarka · Hadwar · Kanchipuram · Mathura · Ujjain · Varanasi Enamus neist asuvad hindude püha jõe Gangese ääres. Hinduistide palverännaku sihtkohtades sai enamasti sooritada rituaalset puhastavad suplust jões, järves, tiigis või mõnes muus pühaks peetud veekogus. Palverännaku kõrghetk on astoloogiliselt kuupäev kui Jupiter on Veevalaja tähtkujus ja Päike siseneb Jäära tähtkujusse. Palvetatakse kodus, templites ja gurude-usuliste õpetajate juures. eetika
Kupli tasandatud tipus on neljanurkne aedik, millest kõrgub varras päevakujuliste sümboolsete vormidega. Egitajate ja kujurite kunst on alati teineteist täiendanud. Indias on aga arhitektuur ja skulptuur sulanud nii omapäraseks tervikuks. Maa lodeosas mõjutasid skulptuuri Gandharo koolkonna kunstnikud, kelle loomingus on ühinenud Kreeka ja budistliku kunsti elemendid. Gandharo skulptuuris kujunesid kanoohilised antropomorfsed mediteeriva Buddha kujud. Mathura koolkonda iseloomustavad tugevate rindade ja kitsa ninaga naisfiguurid. Uus tõus India kunstis toimus Guptade riigi ajal, kuhu kuuluvad suurejooneliste freskodega Ajanta kaljutemplid. Templid ise meenutavad rohkem monumente. Õhtumaa sakraalehitistes on seinte ülesandeks enamasti olnud ruumi moodustamine. India pühadekodade seinad aga näivad koosnevat mitte loogilistest ehitusdetailidest, vaid skulptuuride massist. Tühja, vaba pinda ei leidu peaaeguüldse
võtta lisaks üks sündimispäev, Kristiina Ehin et taas roheka valguse vihus, me möödarääkimiste naerune lootsik siis, kui tähtedelt kõliseb lund, triivib omasoodu tundes armsakssaand sõrmi veel pihus, meie märkamatajätmiste hajameelsed palvehelmed ärkaks kurbus taas võtma su und. peegeldavad juba päikest tähelepanematuse tähelaev Mathura sõuab üksinda läbi musta mere ja meie ükskõiksuse kohmetud nurgakivid VAADATA merd. Päevast päeva kukuvad kiiresti ja vabalt kuristikust alla vaadata üle mere, sellal kui soolane tuul aga me ise maitseb su huuli, joome kollaste karikakarde teed
sansaarast vabaneda (Partridge; 2006 lk 165). Džainismil on Indias umbes kuus miljonit jälgijat (Postimees; 2015). 1.2 Arengusuunad meie ajaarvamise alguses Džainism arenes ajapikku askeetlusel rajanevast munklusest religioosseks kultuuriks, mis hõlmas endas ka ilmikuid. Džainismi levik Ida-Indiast piki kaubateist India lääneossa toimus umbes 1. saj eKr. Tähtsaim vana aja tõendusmaterjal džainismi kohta Lääne-Indias on leitud Delhist lõunapool asuvast Mathura linnast, mis on peamist karavaniteede ristumiskoht. Umbes tuhat aastat peale Mahavira tegevusaega kujutas džainism endast ühtset (Bowker; 2005 lk 60). Džainismi ajaloo varases järgus lõhenes usund kaheks peamiseks vooluks. Lõuna-Indias on peamine diagambara džainism, Edela-Indias švetambara džainism. Kaks voolu lahknesid pärast Sauraštras 5. saj pKr koos olnud Valabhi mungakogu (Partridge; 2006 lk 165). Peamine vaidlusküsimus puudutas askeetide riietust. Umbes 5
ee/peterson/ http://paber.ekspress.ee/viewdoc/04568CC275A0D524C225732F00428E47 (13.09.2007) Andra Teede http://et.wikipedia.org/wiki/Andra_Teede 13 Andra Teede Lisad http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=89317 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9283:dekadents-nooruslikes- oites-&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3265 03.09.2009 Mathura http://jaruik.blogspot.com/ http://noorteautoritekoondis.blogspot.com/ 14
· http://www.epl.ee/news/arvamus/ain-kaalep-on-olemas-ka-rampssonad.d? id=50983535 · http://et.wikipedia.org/wiki/Ain_Kaalep · http://www.wi.ee/voro/index.php/kiraenigu/ain-kaalep · http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/wiedemanni-keeleauhinna-laureaat-on- ain-kaalep.d?id=28951811 · http://www.tnp.ee/ajaleht_raamat?news_id=34 · http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3744:luule-jan- kaus-livia-viitol-mathura-ain-kaalep&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3124 · http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/eesti_keele_katseeksam_2011.pdf · http://luuleleid.wordpress.com/2010/06/21/ain-kaalep-onne-piir/
AbU mägi. Asub Rajasthani osariigis. Seal mäel loodi ksatrijad kui niisugused. Solanki dünastia. VastupAla /TejapAla. 11-12 saj. enamus templitest sinna ehitatud. Põhilised 4 templit. Enamus templitest marmorist. Moslemi arhitektuuri mõju paistab neist. Jharokha- Pärsiast ja Kesk-Aasiast tuleb. Dzainistide jaoks oli kunst meditatsiooni abivahendiks. Nimetasid neid yantrateks. Kõige varasemad kujutised ongi dirthakarade kujutised. Kujude põhiline valmistamise koht oli MathurA. Linna juurest leitud arvukalt dzainistlikku kunsti. Esimesena kujunesid nende juures välja konkreetsed sümbolid. Lisaks kujudele on erinevaid skeeme. 9 kodaraga ratas, 18 kodaraga ratas. Väga sagedasti kujutletakse ühte või teist kuud. Väga palju leitud ka erinevaid kiviplaate. Dzainistidel oma 8 õnnesümbolit: svastika, lootoslillekujutis, tühi ratas, pott, troon, veenõu, kala paar, peegel. Rajasthani stiil- kollane, punane ja must... Rahvalik dzainism. kriyA/caryA
Taustasündmustest võiks tähele panna, et kui 90ndad olid vanade struktuuride lammutamise ja uute ülesse ehitamise aeg, siis 21.sajandil ei saa poliitilist maastikku enam samamoodi kirjeldada. Eesti kohalt on olnud iseloomulik see, et kui 80ndate/90ndatel lüüakse seniste struktuuridest lahti, siis 21.sajandil liitutakse uutega. 1996 Erakkond (Tartus) o Kristiina Ehin, Kalju Kruusa, Aare Pilv, Lauri Sommer,Mehis Heinsaar, Andreas Kalkun, Marko Kompus, Mathura, Berk Vaher jt. 1997 Tartu Noorte Autorite Koondis (NAK) (Tartus) o Vahur Afanasjev, Contra, Mehis Heinsaar, Aapo Ilves, Veiko Märka, Jan Rahman, Francois Serpent (fs), Irja Vaher, Urmas Vadi jt. 1998 Õigem Valem (Tallinn) o Jan Kaus, Kalju Kruusa, Fagira D. Morti, Juku-Kalle Raid 1998 Tallinna Noored Tegijad (TNT) (Tallinn) o Jana Lepik, Jürgen Rooste, Wimberg jt 2008 Purpurmust org (Tallinn)
annaabi.ee 
