Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin.
Reekviem W.A Mozarti reekviem Dies Irae(Viimane kohtupäev) Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp
Reekviem unelmale Filmianalüüs AÜSR 1 Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes autoripoolsest elukutsest. Filmi liigitatakse draama valdkonda. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 8,4. Film on toodetud USA's , valminud 2000 aastal ning kestab 1 tund ja 2 minutit. Filmianalüüs on ühes peatükis, mis on jagatud kaheks alampeatükiks. Esimeses pooles käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust. Teises pooles esitan oma ideid osaliste rehabilitatsiooniks. Seda filmi kasutan ka ise vanglate grupitöödes kinnipeetavatele, et selgitada seoseid sõltuvuse ja kaasõltuvuse vahel ning võimalike sekkumisi olukorra parandamiseks. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Film on jagatud neljaks osaks, algab kevadega ja lõppeb talvega. Filmi keskmeks on perekond emast ja pojast. Kõrvallugudeks on poja suhted oma tüdruksõbra Marioni ja sõbra Tyroniga. Algab lugu situsatsiooni...
Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp
Reekviem Reekviem on surnutele pühendatud missa, mille nimi tuleneb esimese osa (introitus) algustekstist "Requiem aeternam dona eis Domine" (Igavene rahu anna neile, Issand). Reekviemis kasutatakse missa osi Kyrie, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. Ära on jäetud Gloria, Credo, lisatud on Dies irae (Tuba mirum, Confutatis, Lacrymosa Dies irae osad). Mozart alustas reekviemi kirjutamist 1791 aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose õpilane Süssmayr. Reekviem on Mozarti kõige kuulsam vaimulik teos. Sonaadivorm Ekspo Töötlu Repriis sitsioo s n Pea- Side- Kõrval- Lõpu- Pea- Side- Kõrval- Lõpu- partii partii partii partii partii partii partii partii T TD D D Ebapüsiv T T T T (T toonika; D dominant) FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809)
W.A.Mozart. on teada et 1792.a suvel saabus Mozarti juurde salapärane käskjalg, kes tellis heliloojalt reekviemi. Ta ise soovis jääda anonüümseks ja pakkus teose eest rikkalikku tasu. Tänaseks on selgunud et see mõistatuslik tellija oli vürst Walsegg-Stuppach. Ta olevat varemgi tellinud töid erinevatelt heliloojatelt, et neid hiljem oma nime all avaldada. Mozart töötas väsimatult, kuid ta tervis oli juba väga halb. Saatuse irooniana jäigi Reekviem tema viimaseks teoseks, nagu järelhüüuks iseendale. Teose lõpetas Mozarti õpilane Süssmayer. Väga suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517, mil Martin Luther (saksa usuteadlane, kirikutegelane) lõi Wittenbergilossikiriku uksele oma 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu. Seoses protestantliku liturgia kujunemisega võeti kasutusele uut tüüpi kirikulaul protestantlik koraal, mille eesmärk oli saavutada koguduse suurem osalemine
Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks 11.november 2008 Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Õp lk 63 69 Teemad: Keskaja üldiseloomustus Gregooriuse koraal Missa & Reekviem Mitmehäälne muusika keskajal Keskaja üldiseloomustus Euroopas toimus kiire üleminek feodaalühiskonnale, mus oli suur tähtsus kirikul. Kiriku võimu kindlustamiseks ja võimupiiride laiendamiseks püüdis kirik kõikide vahenditega levitada ristiusku. Kõige tähtsamaks raamatuks kuulutati Piibel. Ehitati uhkeid kirikuid. Pildid ning kujud seintel tutvustasid Piibli tegelasi või stseene. Arhitektuuris gooti stiil.
RETSENSIOON Raimo Taalmann 11.c Käisin Eesti Rahvusmeeskoori kontserdil Ferenc Liszt. Reekviem meeskoorile, orelile ja puhkpillidele. Kontsert toimus 24. Märtsil 2013 Estonia kontserdisaalis. Dirigent oli Mikk Üleoja, solistid olid Ürmas Põldma, Aleksander Arder (tenorid), Hideyuki Nishimura (bariton), Uku Joller (bass). Pillidel olid Erki Möller, Andres Peetson (trompetid), Andres Kontus, Peeter Margus (tromboonid), Madis Metsamart (timpanid) ja Ene Salumäe (orel). Kontserdil esitati mitneid Ferenc Liszt'i kirjutatud kantaate, oratooriumeid ja ka tema kirjutatud reekviemi
Gregoriuse koraal- ühehäälne katoliku kiriku liturgiline meeskoori laul, mille määras kindlaks Gregorius I. Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. ...
paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine. Mesmaatiline organum - Kaunistatud Motett - on Gregoriuse laulu baasil välja kujunenud ( 13. sajandil ). Motett on selline laul, kus alumisele häälele ( tavaliselt Gregoriuse laul ), lisati uute tekstidega ülemised hääled, need tekstid olid eri keeltes. Motette esitati pillide saatel ja nad olid tihti ilmalikud ning seepärast esitati neid ka väljaspool kirikut. Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta ) · 2) Gloria in Excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges ) · 3) Credo in unum Deum ( Mina usun ühte Jumalat )
sümfooniat on nimetatud Beethoveni kümnendaks). * Tema muusikas on historitsismi jooni, ta otsis vaimsust vanadelt meistritelt, kohati ennetas neoklassitsismi. * Brahmsi orkester on kahekordse koosseisuga nagu viini klassikutel, ilma väliste efektideta, graafilise koloriidiga. * Range vorm ühineb romantilise tundelisusega, kuid ta ei puista oma hinge nagu romantikud. * Eitas programmilist muusikat. Tähtsamad teosed: Saksa reekviem, 4 sümfooniat, 2 avamängu, 2 klaverikontserti, 1 viiulikontsert, hulgaliselt klaveripalu, laule ja kammermuusikat. Giuseppe Verdi (1813-1901) Verdi on Itaalia tuntuim helilooja. Ta sündis Põhja-Itaalias Parma provintsis Busseto lähedal Le Roncole külas. Tänu kaupmees Barezzi organiseeritud stipendiumile läks õppima Milanosse, kuid nõrga ettevalmistuse tõttu ei võetud konservatooriumi vastu. 1832-35 õppis erateel Milano La Scala
Giuseppe Verdi Angela Kiil "Pater noster" http://www.youtube.com/watch? v=55_rYj9POk0 Elulugu 10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Sündis kirjaoskamatu kõrtsniku perekonda 7-aastaselt kohaliku kiriku organisti abiline 12-aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilane 1832. a üritas sisse saada Milano konservatooriumisse Barezzi toetusel sai eraõpinguid Vincenzo Lavignalt. Abiellus Barezzi tütrega. Langes suurde masendusse peale laste ja naise surma 1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Elulugu 1893. aastal esietendus Verdi ainukene koomiline ooper "Falstaff" Verdi elas oma elu viimased aastad Milanos hotellis. Ta elu oli rahulik ning ta tegeles palju heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus päeva ...
Koraal vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalatee...
Mozart- Requiem Reekv iemi kirjutas Motzart viinis 1791. aastal. Mozart kirjutas selle paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige, tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetemata, kuna Mozart 5. detsembril suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. Reekv iem on leinamissa. See toimub katoliku kiriku jumalateenistusel surnute mälestamiseks. Reekviem oli jumalateenisutse sees, aga hiljem
Referaat Anna Ahmatova Koostaja: Aasta 2007 Elulugu: Anna Gorenko (kirjanikunimega Ahmatova) sündis 1889. aastal Odessa lähedal, kuid tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Selles kuulsas paigas kirjutas ta (nagu Puskingi) oma esimesed värsid. Puskin oli Ahmatova jaoks "elav õpetaja", kelle poole ta pöördus elu erinevatel hetkedel. Ometi polnud see suure iidoli kummardamine, pigem andeka õpilase avameelne vestlus mõistva õpetajaga. 1905. aastal läksid Anna vanemad lahku. Ema koos lastega sõitis Krimmi, seejärel Kiievisse. Anna lõpetas seal gümnaasiumi ja hakkas tõsisemalt luuletama, jätkates õpinguid õigusteaduse kõrgematel kursustel. 18-aastane Anna oli ilus ja andekas. Ta ei olnud sugugi kerge iseloomuga: sageli kurb ja tujukas, kuid samas ka huuljulge. Tärkav anne andis Ahmatovale erilise, uhke hoiaku, mis tõrjus tema noorusest eemale neidudele nii omase sentimentaalsuse ning taltsutamatud emo...
kirikus missasid gregooriuse koraalidega. Kontsertmissat esitab koor (vahel solistid, orkester, orel). Traditsiooniliselt on see ladinakeelne ja muutumatu tekstiga ja kõik missad sisaldavad muutumatuid osi. Eesti autoritest on missasid loonud A.Pärt ja U.Sisask (,,Eesti missa"). Reekviem See on leinamissa, katoliku kiriku leinajumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nagu missagi kujunes reekviem välja lihtsatest koraalidest muusikaliseks suurteoseks ja hiljem ka kontsertzanriks. Ka seda esitab koor ning vahel solistid, orkester ja orel. Samuti koosneb ta kindlatest ladinakeelsetest lauludest, kuid iga teos ei sisalda alati kõiki osi. Osad laulud langevad kokku missa omadega, aga ära jäävad Gloria ja Credo. Requiem aeternam (igavest rahu) avalaul, annab zanrile nimetuse
Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti heliloojaga maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude eest sai ta preemiaid Tartu muusikapäevadel, 1995. aastal sai tema Reekviem UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis II koha. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. Looming. ErkkiSven Tüüri loomingut on saatnud algusest peale suur tähelepanu. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka professionaalsete muusikute hulgas
Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Es...
Euroopa, kes lahkusid sõdadest nõrgestatud kodumaalt Inglise õukonnamuusikud tõid mandrile kaasa uue väljenduslaadi – laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sellest kasvas välja uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju, ühendas renesanss jooni eri maade kultuurist 9. Uued žanrid - missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul Missad: Esinduslikumaks žanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel ehk tsükliline kontsertmissa Kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus-missadega laenatud viisiga ehk põhimeloodia Paroodiamissa – terve teose laenamine. Missa aluseks ei ole mitte ühehäälne viis vaid terve varemkirjutatud teos.
RENESSANSS Sissejuhatus Renessanss (pr.k. renaissance-taassünd) sai alguse Itaaliast 14. sajandil. 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Tänu maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Sellel perioodil tehti palju avastusi/teadussaavutusi: 1.) püssirohi 2.) trükikunst - Johannes Gutenberg 3.) "Maa tiirleb ümber päikese." - Mikolaj Kopernik 4.) Teleskoop - Galileo Galilei 5.) Ameerika avastamine 1492 - Christoph Kolumbus 6.) Veepumbad, muusikariistad - Leonardo da Vinci 7.) Nooditrükitehnik...
Zanr ja vorm muusikas (mõisted, 9. klass) Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat mitmeosaline teos koorile ja solistidele või ...
KLASSITSISM Klassitsism- ladina keeles Classicus- eeskujulik ja korrapärane. Kultuuriperioodiks 1750-1820. Valitses kirjanduses, kunstis ja muusikas. Klassitsism vastandas end barokile. Klassitsismi iseloomustab: · mõistuspärasus, samastati selguse ja korraga, · välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid: · Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrää...
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Looming- Oratoorium ,,Paradiis ja Peri", klaverikontsert, 4 sümfi, 1 oopet ,,Jenoveva", laulutsüklid ,,Poeedi armastus". J.Brahms- Saksa, 16 aastaselt heliteos, Claraga kohtus, lapsi polnud, suurim sümfoonik, Viini heliloojate liit. Looming- 4 sümfooniat, laulud. ,,Ungari tantsud", ,,Saksa reekviem". F.Liszt- Ungari, Monotematism, korraldas listomaaniaid, 1861- ,,Kristus", 1867-Budapesti oratooriumi asutamine. Looming- prog. muusika, klaveriteosed, 2 sümfooniat ,,Faust" ,,Hamlet", reekviem, kammermuusika, vaimulik muusika. R.Wagner- Saksa, abielus Liszti tütrega, Hitleri lemmik, Leipzigi ülikoolis muusika erialal, 4x suuremale koosseisule teosed, ooperi reformaator.Looming- ,,Nilungide sõrmus" ,,Tristan ja isolde" ,,Lendav hollandlane" ,,Tannhäuser". G. Bizet- Pariisi konservat, Itaalias elas, südamehaigus, helilooja ja klaveriõpetaja, hispaania muusika ja rütmid. Looming- 30 ooperit, ,,Pärlipüüdija" H
Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon,
94 „Üllatusssümfoonia” 2.osa http://www.youtube.com/watch?v=TCzjfr5IkGI Sümfoonia nr.104 „London” 4.osa (Repriis 6.00 ) http://www.youtube.com/watch?v=QYUANirkakg Kvartett nr.3 op.76 ( „Keisrikvartett” ) 2.osa , (1797 sai sellest Austria, 1922 Saksamaa hümn) http://www.youtube.com/watch?v=mBmCcSz6HWw Wolfgang Amadeus Mozart Reekviem , Confutatis http://www.youtube.com/watch?v=CQUFQ_N0JI8 Reekviem, Lacrimosa http://www.youtube.com/watch?v=JoR4jeB6OI0 „Väike öömuusika” 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=o1FSN8_pp_o 40.sümfoonia 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=JTc1mDieQI8 Klaverikontsert nr.20 2.osa
Kreek oli lühemat aega muusikaõpetajaks Rakveres ja Tartus, hiljem Haapsalus ja Tallinna Konservatooriumis. Tema muusikat tunnustati juba ta eluajal. Temast sai rahvaviiside koguja ja uurija. Koorimuuska: Esimesse suuremasse rühma kuuluvad lühikesed koraali- ja rahvaviiside seaded. Teise rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võib nimetada isegi koorisümfooniateks. Sellel perioodil valmis tal "Reekviem" c-moll koorile ja orkestrile, mis on esimene reekviem kodumaises muusikas. Vaimuliku loomingu hulka kuuluvad Taaveti laulud. Kirjutanud on ka humoristlikke laule: "Hindu kotipoisid", "Ai siga, siga , link, link, link", "Kannel", kus kõlab üheaegselt kaks erinevat teksti ja kaks meloodiat. "Ma kõndisin vainul", "Vanamees kündis metsa ääres". Originaalloomingus ei ole kasutatud rahvaviise. Nendest tuntumad on "Nõmmelill", "Kuula: valgusest imelist juttu", "Hällilaul" ja "Talvine õhtu".
Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lass...
Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsükliline kontsertmissa reekviem,madrigal,motett Barokk 17-18 saj.I pool Loodi esimesed ooperid ja esimesed oratooriumid.Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv,pillide tormiline areng,barokkokestri väljakujunemine Tuntumad heliloojad:Antonio Vivaldi-"Aastaajad" Johann Sebastion Bach ,,Kantaadidd Georg Friedrich Händel ,,Tulevärgimuusika""Veemuusika""Halleluuja" Uued zanrid:Ooper,oratoorium,kantaat,passioon,instrumentaalkontsert,fuuga Klassitsism 18 saj.II pool-19 saj.I veerand
"Kodumaine viis" teos viiulile-orgeteos. E.Aav "Vikerlased" ooperid "Juta ja Ülo duett" "Olevi aaria" E.Tubin "Kratt" ballett "Barbara von Diesenhusen" ooper "Reigi õpetaja" ooper "Reekviem langenud sõduritele" reekviem G.Ernesaks "Hakkame mehed minema" meeskoorilaul "Päike vajus pärnapuule" "Sireli, kas mul õnne" koorilaulud "Näärisokk" "Mind kutsuti pulma" "Tormide rand" ooper "Tuleristsed" ooper "Vigased pruudid" ooper "Pühajärv" ooper
– 1380a 3. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3-4 häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat. Moteti aluseks on gregooriuse laul, millele lisati uued tekstid erinevates keeltes. 4. Madrigal – klassikaline itaalia luulevorm 16.sajandil kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul. 5. Sansoon – prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. 6. Reekviem - leinamissa 7. Nimeta 15-16sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid: Missa (missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis on tavaliselt tenorihääles), reekviem (leinamissa), ilmalik polüfooniline laul (prantsuskeelne esialgu), motett (kadus mitmetekstilisus) 8. Kuidas muutus teose ja autori suhe 14. Sajandil? – Autorit ja teost hakati seostama, varem oli anonüümne. 9. Miks kujunesid 15-16
Hiljem saab organisti õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetusi. 1839 mil ta elas Milanos lavastati ,,La Scalas" tema ooper ,,Oberto" mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper ,,Nabucco" esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse. Veel ,,Ernani"; ,,Macbeth"; Luisa Miller" jt. 1851-1853 lõi oma 3pop ooperit: ,,Rigoletto"; ,,Trubaduur"; ,,Traviata". 1870a ,,Aida"'ga 79esietendus Kairo ooperiteatris. Veel on kirjutanud 1 reekviem: ,,Othello"; ,,Olerto". Eripäraks meloodia rikkus (bel canto stiilis) ilus, jõuline, rütmikas. Meelde jäävad motiivid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Kokku 26 ooperit. Hector Berlioz (1803-1869) 19saj tähtsamaid pr. Heliloojaid. Isa arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu ja 14 a lõi oma esimese teose. Isa soovil läks Pariisi meditsiini õppima. Kuid külastas teatrit sagedamini kui Ülikooli. 1826a
Romantism 1. F.Schubert- Romantilise kammerlaulu tänapäevani enim esitatav suurkuju; kirjutas kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga üle 600 laulu. Seal hulgas on lühikesi lugusid, mis oma vormi ja väljenduse lihtsuselt meenutavad 18.sajandi koduses musitseerimises levinud repertuaari ja dramaatilisi stseene (Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas'') Schuberti elusaatus oli heitlik, vireles pidevalt puuduses, tal oli õnnetu armastus ja haigused. Inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi suutis ta kordumatu eredusega väljendada. Oli esimene, kes koondas oma laule tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need toimuvad tänapäeval mitmes Euroopa riigis ; muusikafestivalid, kus...
kas palju suuri akorde, kiireid passaaze, topeltoktaveid. Kõik see nõudis suurt käeulatust ja väledaid sõrmi. Teosed kogumik ,,Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, ,,Poeetilised ja regilioossed harmooniad", 2 klaverikontserti, u 400 klaveritranskriptsiooni. Sümfoonilised teosed Lõi uue zanri, üheosalise sümf. Poeemi(jutustav või kirjeldav teos)-kirj neid kokku 13. Tuntumad on ,,Tasso", ,,Prometheus" ja ,,Hamlet" ja 2 sümf kirj. Vaimulikud teosed Kantaadid, missad, oratooriumid ja reekviem. Johannes Brahms(1833-1897) Sündis Hamburgis,pärit selat. Elatise teenimiseks esines isaga kõrtsides ja bardellides.Tutvus seal erinevate muusika stiilidega(muusikutega). 20 a kohtus Robert Scumanniga, kes innustas teda heliloojaks hakkama. Brahms oli väga enesekriitiline. Kirj oma töid korduvalt ümber. Oma esimese sümf kirj 43-a. Looming tema muusika on ühendatud romantism,barokkmuusika ja klassikalised vormid.Ta oli absoluutse muusika pooldaja.Tema looming on
Giuseppe Verdi (10 October 1813 27 January 1901) Eluloost Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena 1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" ...
ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta ooper, võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik nt F.J.Haydn ,,Aastaajad" Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused, otseseks eelkäijaks on liturgiline draama nt J.S.Bach ,,Matteuse passioon" Kantaat mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele või ainult koorile, sarnane oratooriumiga aga väiksem
Johannes Brahms Johannes Brahms on saksa helilooja, pianist ja dirigent. Ta sündis Hamburgis ja veetis suurema osa oma elust Viinis. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile. Ta oli väga hea klaverimängija. Johannes Brahms on pärit paljulapselisest perekonnast. Brahmsi isa mängis metsasarve ja esines ka tantsulokaalides. Johannes Brahms hakkas mängima klaverit seitsme aastaselt. 1868.aastal toimus vokaalsumfoonilise teose "Saksa reekviem" esiettekanne. Brahms reisis tihti nii tööasjus kui ka lõbu pärast. Bhrams oli väga suur jalutaja ja eriti nautis aega vabas õhus. Peateosed: • 4 sümfooniat • 2 klaverikontserti • "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) • "Aldirapsoodia" (1869) Ferenc Liszt Ungari pianist ja helilooja ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi looja...
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspression...
RENESSANSS 14.-16.sajandil. Tasakaalu ja m6istuse valitsemise ajastu. Keskaegse professionaalse kirikumuusika k6rvale asub pro- fessionaalne ilmalik muusika. Nagu uhiskonnas tervikuna, hakkab ka muusikas ja kunstis kiriku m6ju nrgenema. Peale kiriku saab kunsti tellijaks rikas kaupmeeskond ja rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD (menuett, gavott, saraband, allemande jt.) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suurs...
avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata; harmoonia otsingud; mehed kannavad korsetti ja lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt MUUSIKA ISELOOMUSTUS: uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia ZANRID: Ilmalikus: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. HELILOOJAD: Giovanni Pierluigi da Palestrina(Itaalia), Orlando di Lasso(sündinud Belgias) BAROKK 17 saj 18 saj I p AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu; tunnete ülepaisutamine; tundeküllasus; lopsakus MUUSIKA ISELOOMUSTUS:
Hector Berlioz 1803-1869 Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse. Oma eluajal oli ta rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Lapsepõlv Berlioz on pärit väiksest provintsi linnast Gote SaintAndrest. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik, armastas kirjandust. Õppis varakult erinevaid instrumente. 14aastaselt komponeeris oma esimese teose. 18aastaselt läks Pariisi, et õppida isa soovil arstiks, kuid ta jättis õpingud pooleli. Konflikt vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest Tekkis aineline puudus ja võlad. 1826. aastal astus Pariisi konservatooriumi. Isiklik elu 1833. aastal abiellus Harriet Smith...
JOHANNES BRAHMS 1833-1897 Johannes Brahms oli Saksa helilooja, pianist ja dirigent-üks juhtivamaid romantismiajastu muusikuid. Sündinud Hamburgis, suurema osa oma elust veetis Viinis. Brahmsi eluajal olid tema populaarsus ja mõjuvõim märkimisväärsed Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile Ta oli virtuoosne klaverimängija, mistõttu oli ta ise oma teoste esiettekannetel interpreediks. Click to edit Master text style Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate Second level muusikutega. Paljud tema teostest kuuluvad pidevalt Third level tänapäeva kontsertide repertuaaridesse. Fourth level ...
Renessanss Barokk Üldisel. *kultuuri ilmastumine *Muusika- emots. mõjutusvahend, *muusikas annavad tooni dünaamiline, rahutu, peegeld. konfl. Madalmaad ühisk. *Prantsusmaal ars nova *Õukonnakesksus *Kontsertstiil *tekkis ilmalik mitmehäälne laul *Instrumetaalmuus. popul. kasv (kir. muusika kõrvale) *Pillide torm. areng *nooditrükitehnika leiut. *Orkestrimuusika buum *Kodune musitseerimine *Kujun. välja barokkorkester *Muus. muutus rõhutatult tonaalseks Koht üh. *Kirikumuus. jumalateenist. *Muusika muutus kuulamisobjektiks funkts. osa, esit. kirikukapellid kontserdid publikule *ilmal. muus. mõeldud seltsk. *tekkis prof. muusikute klass ...
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem- on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam - reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp
· Kirikumuusika kõrvale tõusis mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul. · Lauldi paralleelsetes tertsides ja sekstides. · Nooditrüki leiutamine aitas kaasa laulude levikule. · Hakati kasutama imitatsioonilist polüfooniat hääled ei vastandu enam üksteisele, ideaalne on häälte ühtsus. Uued zanrid: · Missa ordinaariumiosade tsükkel - kõige esinduslikum zanr. Missatsüklid on ühendatud üheks tervikuks põhimeloodia, cantus firmus'e abil. · Reekviem ehk leinamissa. · Motett muutus lihtsaks polüfooniliseks ladinakeelseks vaimulikuks lauluks. · Ilmalik polüfooniline laul · Itaalia ilmalikud laulud o Frottola o Villanella o Balletto o Madrigal heliloojate kõige lihvitum zanr. Martin Lutheri kirikureformatsioon: · Tekkis luteri koraal. · Rahvakeelne · Ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole · Mitmehäälne · Orelisaatega
o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli" o Bach, Mozart, Schubert · Reekviem o Surnute mälestuseks kirjutatud missa o Mozarti viimane teos ,,Reekviem" · Protestantlik koraal o Martin Luther o 16. sajand o emakeeles o Bach ,,Üks kindel linn ja varjupaik" · Oratoorium o suurim vokaalsümfooniline teos o Händel ,,Messias" koor ,,Hallelujah" · Passioon o koorile, solistidele, orkestrile o sisuks Kristuse kannatused o eelkäijaks liturgiline draama
Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli ...
Ka täna on Mozarti klaverikontserdid väga populaarsed ja neid esitatakse palju. Mozarti viimaseks teoseks jäi „Reekviem”, mida ta kirjutas surmaga võideldes ja mis jäigi lõpetamata. (Lõpetas üks tema õpilane/helilooja.) Legend räägib salapärasest tundmatust, kes käis surnumissat (reekviem) tellimas. Mozartile , kes samal ajal haigusega võitles, tundus see tellimus tähenduslik ja müstiline ning tegelikult saigi sellest teosest reekviem talle endale. Kuigi selles žanris ainuke teos, on see tänini üks enimesitatud ja kaunemaid reekvieme. Mozart on muusikaajaloos geeniuse võrdkuju, kelle muusikat väga imetletakse. Tema muusika on elurõõmus, meeldejäävate kaunite viisidega. Enamus tema teoseid on rõõmsas laadis, kuigi sealt ei puudu ka kurbus, aga see on vaid muusikaliseks kontrastiks. Tema muusikas puudub liigne süngus ja dramatism. Mozarti meloodiatele on omane geniaalne
saladusi. Selle tulemusena saatis ta Mozarti poole spiooni, kes oli teenijanna. Kuid Salieri kahjuks oli see tegevus mõttetu, kuna ta ei saanud teenijannalt mitte mingisugust tähtsust omavat infot Mozarti geniaalsust saab väljendada ka sellest, et ühel ööl ilmus tema ukse taha anonüümne maskiga mees, kes pakkus talle tööd väikse kotikese täis kuldmüntide eest. Tööks oli ühe ööga valmistada reekviem. Mozart võttis töö vastu, kuna ta polnud oma naisega just kõige rikkam, sest Mozartile meeldis raha laristada. Geniaalne on see selle suhtes, et paljud teeksid sellise teose mitme kuuga, või isegi aastaga, aga tema oli juba ühe ööge nõus. Minu arust jõudis film haripunkti alles siis, kui Mozart jäi teadmata põhjustel nii haigeks, et ei suutnud isegi jalul püsida. Salieri viis ta tema enda ooperi keskelt koju, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
