Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin.
Reekviem W.A Mozarti reekviem Dies Irae(Viimane kohtupäev) Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp
Reekviem unelmale Filmianalüüs AÜSR 1 Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Filmivalik tulenes autoripoolsest elukutsest. Filmi liigitatakse draama valdkonda. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 8,4. Film on toodetud USA's , valminud 2000 aastal ning kestab 1 tund ja 2 minutit. Filmianalüüs on ühes peatükis, mis on jagatud kaheks alampeatükiks. Esimeses pooles käsitlen filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust. Teises pooles esitan oma ideid osaliste rehabilitatsiooniks. Seda filmi kasutan ka ise vanglate grupitöödes kinnipeetavatele, et selgitada seoseid sõltuvuse ja kaasõltuvuse vahel ning võimalike sekkumisi olukorra parandamiseks. 1. FILMIANALÜÜS. 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Film on jagatud neljaks osaks, algab kevadega ja lõppeb talvega. Filmi keskmeks on perekond emast ja pojast. Kõrvallugudeks on poja suhted oma tüdruksõbra Marioni ja sõbra Tyroniga. Algab lugu situsatsiooni...
ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo.
MOZART JA HAYDN Reekviem Reekviem on surnutele pühendatud missa, mille nimi tuleneb esimese osa (introitus) algustekstist "Requiem aeternam dona eis Domine" (Igavene rahu anna neile, Issand). Reekviemis kasutatakse missa osi Kyrie, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. Ära on jäetud Gloria, Credo, lisatud on Dies irae (Tuba mirum, Confutatis, Lacrymosa Dies irae osad). Mozart alustas reekviemi kirjutamist 1791 aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose õpilane Süssmayr. Reekviem on Mozarti kõige kuulsam vaimulik teos.
W.A.Mozart. on teada et 1792.a suvel saabus Mozarti juurde salapärane käskjalg, kes tellis heliloojalt reekviemi. Ta ise soovis jääda anonüümseks ja pakkus teose eest rikkalikku tasu. Tänaseks on selgunud et see mõistatuslik tellija oli vürst Walsegg-Stuppach. Ta olevat varemgi tellinud töid erinevatelt heliloojatelt, et neid hiljem oma nime all avaldada. Mozart töötas väsimatult, kuid ta tervis oli juba väga halb. Saatuse irooniana jäigi Reekviem tema viimaseks teoseks, nagu järelhüüuks iseendale. Teose lõpetas Mozarti õpilane Süssmayer. Väga suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517, mil Martin Luther (saksa usuteadlane, kirikutegelane) lõi Wittenbergilossikiriku uksele oma 95 teesi, protesteerimaks valitsevate katoliiklike seisukohtade vastu. Seoses protestantliku liturgia kujunemisega võeti kasutusele uut tüüpi kirikulaul protestantlik koraal, mille eesmärk oli saavutada koguduse suurem osalemine
Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks 11.november 2008 Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Õp lk 63 69 Teemad: Keskaja üldiseloomustus Gregooriuse koraal Missa & Reekviem Mitmehäälne muusika keskajal Keskaja üldiseloomustus Euroopas toimus kiire üleminek feodaalühiskonnale, mus oli suur tähtsus kirikul. Kiriku võimu kindlustamiseks ja võimupiiride laiendamiseks püüdis kirik kõikide vahenditega levitada ristiusku. Kõige tähtsamaks raamatuks kuulutati Piibel. Ehitati uhkeid kirikuid. Pildid ning kujud seintel tutvustasid Piibli tegelasi või stseene. Arhitektuuris gooti stiil.
RETSENSIOON Raimo Taalmann 11.c Käisin Eesti Rahvusmeeskoori kontserdil Ferenc Liszt. Reekviem meeskoorile, orelile ja puhkpillidele. Kontsert toimus 24. Märtsil 2013 Estonia kontserdisaalis. Dirigent oli Mikk Üleoja, solistid olid Ürmas Põldma, Aleksander Arder (tenorid), Hideyuki Nishimura (bariton), Uku Joller (bass). Pillidel olid Erki Möller, Andres Peetson (trompetid), Andres Kontus, Peeter Margus (tromboonid), Madis Metsamart (timpanid) ja Ene Salumäe (orel). Kontserdil esitati mitneid Ferenc Liszt'i kirjutatud kantaate, oratooriumeid ja ka tema kirjutatud reekviemi
proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. Homofoonia- väljendusviis, kus üks hääl on juhtiv ja teised ainult saadavad teda.
paraleelorganumiks. 11. saj. teisel poole asendus see vaba organumiga, kus põhihääl on alumine. Mesmaatiline organum - Kaunistatud Motett - on Gregoriuse laulu baasil välja kujunenud ( 13. sajandil ). Motett on selline laul, kus alumisele häälele ( tavaliselt Gregoriuse laul ), lisati uute tekstidega ülemised hääled, need tekstid olid eri keeltes. Motette esitati pillide saatel ja nad olid tihti ilmalikud ning seepärast esitati neid ka väljaspool kirikut. Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta ) · 2) Gloria in Excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges ) · 3) Credo in unum Deum ( Mina usun ühte Jumalat )
sümfooniat on nimetatud Beethoveni kümnendaks). * Tema muusikas on historitsismi jooni, ta otsis vaimsust vanadelt meistritelt, kohati ennetas neoklassitsismi. * Brahmsi orkester on kahekordse koosseisuga nagu viini klassikutel, ilma väliste efektideta, graafilise koloriidiga. * Range vorm ühineb romantilise tundelisusega, kuid ta ei puista oma hinge nagu romantikud. * Eitas programmilist muusikat. Tähtsamad teosed: Saksa reekviem, 4 sümfooniat, 2 avamängu, 2 klaverikontserti, 1 viiulikontsert, hulgaliselt klaveripalu, laule ja kammermuusikat. Giuseppe Verdi (1813-1901) Verdi on Itaalia tuntuim helilooja. Ta sündis Põhja-Itaalias Parma provintsis Busseto lähedal Le Roncole külas. Tänu kaupmees Barezzi organiseeritud stipendiumile läks õppima Milanosse, kuid nõrga ettevalmistuse tõttu ei võetud konservatooriumi vastu. 1832-35 õppis erateel Milano La Scala
Giuseppe Verdi Angela Kiil "Pater noster" http://www.youtube.com/watch? v=55_rYj9POk0 Elulugu 10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901 Sündis kirjaoskamatu kõrtsniku perekonda 7-aastaselt kohaliku kiriku organisti abiline 12-aastaselt Busseto peakiriku organisti õpilane 1832. a üritas sisse saada Milano konservatooriumisse Barezzi toetusel sai eraõpinguid Vincenzo Lavignalt. Abiellus Barezzi tütrega. Langes suurde masendusse peale laste ja naise surma 1938. aastal lavastati tema ooper "Oberto", mis osutus üsna edukaks. Selle järel pakuti Verdile veel lepingut kahele tööle. Elulugu 1893. aastal esietendus Verdi ainukene koomiline ooper "Falstaff" Verdi elas oma elu viimased aastad Milanos hotellis. Ta elu oli rahulik ning ta tegeles palju heategevusega. Verdi sai insuldi 21. jaanuaril 1901. Kuus päeva ...
M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujunes kontsertanriks. R koosneb lad keelsetest lauludest. Requiem aeternam annab anrile nimetuse; Dies irae viimsepäevakohus, maailma lõpp; Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid; Lacrimosa kurbus, hingevalu. Passioon - muusikaline suurteos, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. P eelkäijax on 12 saj lihavõttepidustustest välja kujunenud liturgiline draama. P osad: aariad ja
Mozart- Requiem Reekv iemi kirjutas Motzart viinis 1791. aastal. Mozart kirjutas selle paralleelselt ooperiga "Võluflööt". Olles väga haige, tundus Mozartile, et ta kirjutab reekviemi endale. Reekviem jäigi lõpetemata, kuna Mozart 5. detsembril suri. Teose lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. Reekv iem on leinamissa. See toimub katoliku kiriku jumalateenistusel surnute mälestamiseks. Reekviem oli jumalateenisutse sees, aga hiljem
kui vaid oleks tahtnud, ning süüdistas pärast vabanemist 1960. aastal alusetult oma ema. Stalini kättemaks Ahmatovale oli lõpuks õnnestunud: pikk lahusolek oli muutnud ema ja poja hingeliselt täiesti võõraks. Ahmatova jõudis siiski ära oodata aja, mil hakati taas avaldama tema luuletusi. 1958 ilmus "Luuletused", 1965 jõudis trükki poeedi viimane kogu "Aja jooks". Juba 30. aastatel alustatud traagiline poeem "Reekviem" ilmus Venemaal alles 1987. aastal. Paljusid Ahmatova luuletusi hoidsid tema lähedased alles vaid mälus, mitte paberil, sest kardeti "öiseid külalisi". 1960. aastatel esitati Ahmatova Noobeli preemia kandidaadiks, Itaalias määrati talle rahvusvaheline kirjanduspreemia, Oxfordi ülikool nimetas ta oma audoktoriks. Luuletajal lubati küll minna kõrgeid autasusid vastu võtma, kuid tunnustus oma kodumaal oli lootusetult hijaks jäänud ja mõttetuks muutunud. Anna Ahmatova suri 1966
tekstidele mitmehäälset koorimuusikat. Muusikaliselt tervikliku zanrina kujunes see välja XIV XV sajandil, alates XVIII sajandist on neid esitatud kontsertteostena, kuid siiani peetakse kirikus missasid gregooriuse koraalidega. Kontsertmissat esitab koor (vahel solistid, orkester, orel). Traditsiooniliselt on see ladinakeelne ja muutumatu tekstiga ja kõik missad sisaldavad muutumatuid osi. Eesti autoritest on missasid loonud A.Pärt ja U.Sisask (,,Eesti missa"). Reekviem See on leinamissa, katoliku kiriku leinajumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nagu missagi kujunes reekviem välja lihtsatest koraalidest muusikaliseks suurteoseks ja hiljem ka kontsertzanriks. Ka seda esitab koor ning vahel solistid, orkester ja orel. Samuti koosneb ta kindlatest ladinakeelsetest lauludest, kuid iga teos ei sisalda alati kõiki osi. Osad laulud langevad kokku missa omadega, aga ära jäävad Gloria ja Credo.
Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti heliloojaga maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude eest sai ta preemiaid Tartu muusikapäevadel, 1995. aastal sai tema Reekviem UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis II koha. Tüür on saanud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Balti Assamblee kunstipreemia (1998) ja palju teisi auhindu. Looming. ErkkiSven Tüüri loomingut on saatnud algusest peale suur tähelepanu. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka professionaalsete muusikute hulgas
Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Esietendus oli Kairos 1871. EGIPTUS 7. Nimeta kolm tuntud kirjanikku, kelle teoste alusel on G.Verdi kirjutanud oma oopereid. Nimeta ühe ooperi pealkiri, mis on loodud nende loomingu alusel. Mariette Bay, Victor Hugo, Alexandre Dumas. Rigoletto. 8.Mis zanris on need teosed ja kes on nende autoriks? Nokturnid- instrumentaal vokaalmuusika nt: Franz Liszt Reekviem- instrumentaal nt: Robert Schumann Rigoletto- instrumentaalvokaal nt: Giuseppe Verdi Carmen- -||- nt: Georges Bizet Nabucco- ||- nt: Giuseppe Verdi Poloneesid- instrumentaal nt: Frédéric Chopin 9. Kuidas oli Fr. Chopin seotud Varssavi revolutsiooniga? Revolutsiooniline etüüd (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") 10. Miks ei olnud G.Bizet`i ooperid populaarsed tema eluajal?
Euroopa, kes lahkusid sõdadest nõrgestatud kodumaalt Inglise õukonnamuusikud tõid mandrile kaasa uue väljenduslaadi – laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sellest kasvas välja uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju, ühendas renesanss jooni eri maade kultuurist 9. Uued žanrid - missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul Missad: Esinduslikumaks žanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel ehk tsükliline kontsertmissa Kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus-missadega laenatud viisiga ehk põhimeloodia Paroodiamissa – terve teose laenamine. Missa aluseks ei ole mitte ühehäälne viis vaid terve varemkirjutatud teos.
Madalmaad Madalmaadel kujunes 15. sajandil uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Kujunes välja uus kõlaideaal, mille aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, millest omakorda kujunes uusaegne harmooniakeel. Renessanss muusikas seostubki eelkõige Madalmaade vokaalpolüfooniaga. Tuntumad Madalmaade koolkonna helilooja Orlando di Lasso. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas Missa - kirikumuusika oluliseim zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa tekstile. Reekviem - leinamissa, surnute mälestamiseks. Motett - polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul, enamasti loodi ainult jumalateenistuse tarbeks, kuid neid esitati ka väljaspool kirikut. Madrigal - sai alguse 16. sajandil Itaaliast. See on mitmehäälne laul. Seal on väljendatud väga erinevaid meeleolusid: karjalauludest religioonini. Orlandus Lassus [ Orlando di Lasso 1532-1594 ] oli omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Tema teoseid loetakse kokku üle 2000
klass) Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat mitmeosaline teos koorile ja solistidele või ainult koorile
enamasti menuett; IV-osa-kiire · Keelpillikvartett- tsello, 2 viiulit ja vioola. · Kammermuusika- väikesele koosseisule kirjutatud teos, · Kontsert- 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja orkestrile, vormilt sonaaditsükli osa. I-osa- sonaadi vormis, II-osa aeglane, III-osa- kiire. · Instrumentaalmuusika- ainult pillidel esitatakse, · Sonaat- ühele või kahele pillile kirjutatud teos, · Reekviem- kellegi jaoks kirjutatud missa, nt surmamissa, · Avamäng- muusikalist lavateost, oaratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Sündis 27.jaanuaril Salzburgis. Kirjutanud 50 ooperit. Esimesed Mozarti sümfooniad olid meelelahutuslikku laadi ehk divertismentlikud. 1770ndate lõpul muutus Mozarti sümfooniate helikeel jõuliseks ja napimaks. Ta kasutas teravaid kontrastseid muusikalisi kujusid.
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
Loomingus oli 600 soololaulu, laulutsükklid, 9 sümfi, ooperid ja kammermuusika. R. Schumann- Saksa, õigusteadus, Claraga abielus, küroplasti kasutas, Tartus käis 1844, Vaimuhaige. Looming- Oratoorium ,,Paradiis ja Peri", klaverikontsert, 4 sümfi, 1 oopet ,,Jenoveva", laulutsüklid ,,Poeedi armastus". J.Brahms- Saksa, 16 aastaselt heliteos, Claraga kohtus, lapsi polnud, suurim sümfoonik, Viini heliloojate liit. Looming- 4 sümfooniat, laulud. ,,Ungari tantsud", ,,Saksa reekviem". F.Liszt- Ungari, Monotematism, korraldas listomaaniaid, 1861- ,,Kristus", 1867-Budapesti oratooriumi asutamine. Looming- prog. muusika, klaveriteosed, 2 sümfooniat ,,Faust" ,,Hamlet", reekviem, kammermuusika, vaimulik muusika. R.Wagner- Saksa, abielus Liszti tütrega, Hitleri lemmik, Leipzigi ülikoolis muusika erialal, 4x suuremale koosseisule teosed, ooperi reformaator.Looming- ,,Nilungide sõrmus" ,,Tristan ja isolde" ,,Lendav hollandlane" ,,Tannhäuser". G
Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; teemale, 3 eesti süiti. Veidi vaimulikke laule. On ka veidi hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku massilaule. Sarnaneb Claude Debussy-ga ; Krieg-iga; põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon, Skrjabiniga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Eesti rahvusliku koolides ja ka konservatooriumis. Muusika: Polüfooniline, põhineb rahvaluulel. Ainuke Eesti reekviem u. 75 a-ks. Töötab hiljem teooria ja kompositsioon. Peaaegu kogu looming vokaalmuusika looja. Peterburi konser-vatooriumis tromboon,
94 „Üllatusssümfoonia” 2.osa http://www.youtube.com/watch?v=TCzjfr5IkGI Sümfoonia nr.104 „London” 4.osa (Repriis 6.00 ) http://www.youtube.com/watch?v=QYUANirkakg Kvartett nr.3 op.76 ( „Keisrikvartett” ) 2.osa , (1797 sai sellest Austria, 1922 Saksamaa hümn) http://www.youtube.com/watch?v=mBmCcSz6HWw Wolfgang Amadeus Mozart Reekviem , Confutatis http://www.youtube.com/watch?v=CQUFQ_N0JI8 Reekviem, Lacrimosa http://www.youtube.com/watch?v=JoR4jeB6OI0 „Väike öömuusika” 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=o1FSN8_pp_o 40.sümfoonia 1.osa http://www.youtube.com/watch?v=JTc1mDieQI8 Klaverikontsert nr.20 2.osa
Kreek oli lühemat aega muusikaõpetajaks Rakveres ja Tartus, hiljem Haapsalus ja Tallinna Konservatooriumis. Tema muusikat tunnustati juba ta eluajal. Temast sai rahvaviiside koguja ja uurija. Koorimuuska: Esimesse suuremasse rühma kuuluvad lühikesed koraali- ja rahvaviiside seaded. Teise rühma moodustavad viimistletud ja ulatuslikult arendatud kooriteosed, mida võib nimetada isegi koorisümfooniateks. Sellel perioodil valmis tal "Reekviem" c-moll koorile ja orkestrile, mis on esimene reekviem kodumaises muusikas. Vaimuliku loomingu hulka kuuluvad Taaveti laulud. Kirjutanud on ka humoristlikke laule: "Hindu kotipoisid", "Ai siga, siga , link, link, link", "Kannel", kus kõlab üheaegselt kaks erinevat teksti ja kaks meloodiat. "Ma kõndisin vainul", "Vanamees kündis metsa ääres". Originaalloomingus ei ole kasutatud rahvaviise. Nendest tuntumad on "Nõmmelill", "Kuula: valgusest imelist juttu", "Hällilaul" ja "Talvine õhtu".
Georg Friedrich Händel-(1685-1759)ooperid oratooriumid, vaene , vanas eas pime,polüfooniliselt kirjutas juhtuvad muusikamaad itaalia-euroopa eeskuju, tähtsaim asi laul, tähtsaim zanr ooper. nt Domenico Scarletti(1658-1757) prantsusmaa-ülistati rikkaid,zanr ooper ja ballett Jean Baptiste Lully(1632-1764) inglismaa-üldine oli klavessinimuusika 8Henry Purkell(1659-1695) saksamaa-koorilaul, orelimuusika Bach, Händel Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo
Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsükliline kontsertmissa reekviem,madrigal,motett Barokk 17-18 saj.I pool Loodi esimesed ooperid ja esimesed oratooriumid.Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv,pillide tormiline areng,barokkokestri väljakujunemine Tuntumad heliloojad:Antonio Vivaldi-"Aastaajad" Johann Sebastion Bach ,,Kantaadidd Georg Friedrich Händel ,,Tulevärgimuusika""Veemuusika""Halleluuja" Uued zanrid:Ooper,oratoorium,kantaat,passioon,instrumentaalkontsert,fuuga Klassitsism 18 saj.II pool-19 saj.I veerand
"Ööhüüded" sümfooniline poeem "Kodumaine viis" teos viiulile-orgeteos. E.Aav "Vikerlased" ooperid "Juta ja Ülo duett" "Olevi aaria" E.Tubin "Kratt" ballett "Barbara von Diesenhusen" ooper "Reigi õpetaja" ooper "Reekviem langenud sõduritele" reekviem G.Ernesaks "Hakkame mehed minema" meeskoorilaul "Päike vajus pärnapuule" "Sireli, kas mul õnne" koorilaulud "Näärisokk" "Mind kutsuti pulma" "Tormide rand" ooper "Tuleristsed" ooper "Vigased pruudid" ooper "Pühajärv" ooper
– 1380a 3. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3-4 häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat. Moteti aluseks on gregooriuse laul, millele lisati uued tekstid erinevates keeltes. 4. Madrigal – klassikaline itaalia luulevorm 16.sajandil kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul. 5. Sansoon – prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. 6. Reekviem - leinamissa 7. Nimeta 15-16sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid: Missa (missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis on tavaliselt tenorihääles), reekviem (leinamissa), ilmalik polüfooniline laul (prantsuskeelne esialgu), motett (kadus mitmetekstilisus) 8. Kuidas muutus teose ja autori suhe 14. Sajandil? – Autorit ja teost hakati seostama, varem oli anonüümne. 9. Miks kujunesid 15-16
Hiljem saab organisti õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetusi. 1839 mil ta elas Milanos lavastati ,,La Scalas" tema ooper ,,Oberto" mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper ,,Nabucco" esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse. Veel ,,Ernani"; ,,Macbeth"; Luisa Miller" jt. 1851-1853 lõi oma 3pop ooperit: ,,Rigoletto"; ,,Trubaduur"; ,,Traviata". 1870a ,,Aida"'ga 79esietendus Kairo ooperiteatris. Veel on kirjutanud 1 reekviem: ,,Othello"; ,,Olerto". Eripäraks meloodia rikkus (bel canto stiilis) ilus, jõuline, rütmikas. Meelde jäävad motiivid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Kokku 26 ooperit. Hector Berlioz (1803-1869) 19saj tähtsamaid pr. Heliloojaid. Isa arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu ja 14 a lõi oma esimese teose. Isa soovil läks Pariisi meditsiini õppima. Kuid külastas teatrit sagedamini kui Ülikooli. 1826a
Des-duur , ungari rapsoodia nr.2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 Es-duur , I osa Allegro maestoso , II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marcial Klaverikontsert nr.2 A-duur : I osa Adagio sostenuto assai, II osa Allegro moderato, III osa Allegro deciso , IV osa Allegro animato 2 sümfooniat Umbes 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid:kontsertetüüd nr.2 ,,Gnoomide rongkäik'', kontsertetüüd nr.1 ,,Metsateel'' Vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele: Nr.3 ,,La Campanella'' 11 transendentset etüüdi: ,,Mazeppa'' , ,,Virvatuled'', ,,Metsik jaht''. J.Brahms (1833-1897), Beethoveni vaimne mantlipärija, on loonud kokku neli instrumentaalkontserti: viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole ning 2 klaverikontserti. Tema instrumentaalkontsertide eripäraks on nende lähedus sümfooniazanrile; mitteprogrammilise, vaid absoluutse ehk puhta
kas palju suuri akorde, kiireid passaaze, topeltoktaveid. Kõik see nõudis suurt käeulatust ja väledaid sõrmi. Teosed kogumik ,,Rännuaastad", 19 Ungari rapsoodiat, ,,Poeetilised ja regilioossed harmooniad", 2 klaverikontserti, u 400 klaveritranskriptsiooni. Sümfoonilised teosed Lõi uue zanri, üheosalise sümf. Poeemi(jutustav või kirjeldav teos)-kirj neid kokku 13. Tuntumad on ,,Tasso", ,,Prometheus" ja ,,Hamlet" ja 2 sümf kirj. Vaimulikud teosed Kantaadid, missad, oratooriumid ja reekviem. Johannes Brahms(1833-1897) Sündis Hamburgis,pärit selat. Elatise teenimiseks esines isaga kõrtsides ja bardellides.Tutvus seal erinevate muusika stiilidega(muusikutega). 20 a kohtus Robert Scumanniga, kes innustas teda heliloojaks hakkama. Brahms oli väga enesekriitiline. Kirj oma töid korduvalt ümber. Oma esimese sümf kirj 43-a. Looming tema muusika on ühendatud romantism,barokkmuusika ja klassikalised vormid.Ta oli absoluutse muusika pooldaja.Tema looming on
Giuseppe Verdi (10 October 1813 27 January 1901) Eluloost Sündis Itaalias Roncole külas 7-aastaselt töötas kiriku organisti abilisena 1832.aastal üritas sisse astuda Milano konservatooriumi - ei saanud sisse Võttis eratunde, töötas muusikajuhina Osales Itaalia ühendamise võitluses Looming Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel. 26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed
-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta ooper, võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik nt F.J.Haydn ,,Aastaajad" Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused, otseseks eelkäijaks on liturgiline draama nt J.S.Bach ,,Matteuse passioon"
Johannes Brahms Johannes Brahms on saksa helilooja, pianist ja dirigent. Ta sündis Hamburgis ja veetis suurema osa oma elust Viinis. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile. Ta oli väga hea klaverimängija. Johannes Brahms on pärit paljulapselisest perekonnast. Brahmsi isa mängis metsasarve ja esines ka tantsulokaalides. Johannes Brahms hakkas mängima klaverit seitsme aastaselt. 1868.aastal toimus vokaalsumfoonilise teose "Saksa reekviem" esiettekanne. Brahms reisis tihti nii tööasjus kui ka lõbu pärast. Bhrams oli väga suur jalutaja ja eriti nautis aega vabas õhus. Peateosed: • 4 sümfooniat • 2 klaverikontserti • "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) • "Aldirapsoodia" (1869) Ferenc Liszt Ungari pianist ja helilooja ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks
· Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspressionism (soololaulud) ja impressionism (klaveripalad) Cyrillus Kreek (1889 1962) · Helilooja, organist, muusikaõpetaja, koorijuht · Vaimulike rahvaviiside seaded, ''Taaveti laulud'', kantaat ''Kalevipoja koopas'', ''Setu sümfoonia''; koorilaulud ''Meie err'', ''Sirisege, sirisege, sirbikesed'', ''Nõmmelill'', ''Meil aiaäärne tänavas'', ''Mu süda ärka üles''; ''Reekviem cmoll'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine, vaimulike rahvaviiside koguminetöötlemine Heino Eller (1887 1970) · Helilooja, õppejõud (kompositsioon) · Sümfoonilised poeemid ''Koit'', ''Viirastused''; pildid ''Videvik'', ''Varjus ja päikesepaistel'' · Tartu koolkonna kujundaja, pedagoogiline töö Tallinna konservatooriumis Eevald Aav (1900 1939) · Helilooja, koorijuht, 1938 üldlaulupeo meeskooride üldjuht, muusikaajakirjanik
fessionaalne ilmalik muusika. Nagu uhiskonnas tervikuna, hakkab ka muusikas ja kunstis kiriku m6ju nrgenema. Peale kiriku saab kunsti tellijaks rikas kaupmeeskond ja rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD (menuett, gavott, saraband, allemande jt.) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suursugusus. Kui renessanss oli vokaalmuusika aeg, siis barokk on pilli ehk insatrumentaalmuusika k6rgaeg. Eriti armastatuks sai
avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata; harmoonia otsingud; mehed kannavad korsetti ja lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt MUUSIKA ISELOOMUSTUS: uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia ZANRID: Ilmalikus: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. HELILOOJAD: Giovanni Pierluigi da Palestrina(Itaalia), Orlando di Lasso(sündinud Belgias) BAROKK 17 saj 18 saj I p AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu; tunnete ülepaisutamine; tundeküllasus; lopsakus MUUSIKA ISELOOMUSTUS:
hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjutas suuresti Liszt. Berlioz kirjutas orkestratsiooniõpiku, mis pani aluse 20. sajandi orkestrikäsitlusele. Tuntumad teosed Sümfooniad: ,,Fantastiline" ,,Harold Itaalias" ,,Romeo ja Julia" Ooperid: ,,Benevenuto Cellini" ,,Troojalased" ,,Beatrice ja Benedict" Oratooriumid: ,,Fausti needmine" ,,Kristuse lapsepõlv" ,,Reekviem" ,,Te Deum" http://www.youtube.com/watch?v=Y5MJDd8zEOM ,,Romeo ja Julia" http://www.youtube.com/watch?v=0DWjI1uLSzw ,,Fantastiline sümfoonia" Konspekt Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. 1830. aastal valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia". 27aastaselt anti talle noorte heliloojate ihaldatuim preemia (Rooma preemia). Tuntumad teosed:
muusikast nii vormilt kui ka muusikaliselt. Brahmsi järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Valitud teos: "Ein Deutches Requiem" "A German Requiem"Op. 45.2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teose tutvustus Valisime teose "Saksa reekviem". 1868. aastal toimus Brahmsi suurima vokaalsümfoonilise teose "Saksa reekviem" esiettekanne, mis kinnitas Brahmsi kuulsuse Euroopas. See võis talle lõpuks anda eneseusu lõpetamaks mitmeid teoseid, millega ta oli aastaid tegelenud. Veidike tõlget: Selig sind, die da Leid tragen, denn sie sollen getröstet werden. Matth. 5,4. Die mit Tränen säen, werden mit Freuden ernten. Sie gehen hin und weinen und tragen edlen Samen, und kommen mit Freuden und bringen ihre Garben
*võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach jad *Francesco Landino *Georg Friedrich Händel *Orlando di Lasso *Claudio Monteverdi (,,Orpheus") *Giovanni Palestrina *Arcangelo Corelli (concerto grosso) *Antoni Vivaldi (u. 770 teost)
aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) kuid pärusmaax sai ooper(u.30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet.tema muusika kandis edasi Prantsuse ooperi traditsioone,suurimax saavutusex "Carmen"(esietendus 1875 Pariisi Opera Comique'is
laguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, aluseks on Vana Testamendi lauluraamat, nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem- on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo.
· Kirikumuusika kõrvale tõusis mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul. · Lauldi paralleelsetes tertsides ja sekstides. · Nooditrüki leiutamine aitas kaasa laulude levikule. · Hakati kasutama imitatsioonilist polüfooniat hääled ei vastandu enam üksteisele, ideaalne on häälte ühtsus. Uued zanrid: · Missa ordinaariumiosade tsükkel - kõige esinduslikum zanr. Missatsüklid on ühendatud üheks tervikuks põhimeloodia, cantus firmus'e abil. · Reekviem ehk leinamissa. · Motett muutus lihtsaks polüfooniliseks ladinakeelseks vaimulikuks lauluks. · Ilmalik polüfooniline laul · Itaalia ilmalikud laulud o Frottola o Villanella o Balletto o Madrigal heliloojate kõige lihvitum zanr. Martin Lutheri kirikureformatsioon: · Tekkis luteri koraal. · Rahvakeelne · Ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole · Mitmehäälne · Orelisaatega
o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli" o Bach, Mozart, Schubert · Reekviem o Surnute mälestuseks kirjutatud missa o Mozarti viimane teos ,,Reekviem" · Protestantlik koraal o Martin Luther o 16. sajand o emakeeles o Bach ,,Üks kindel linn ja varjupaik" · Oratoorium o suurim vokaalsümfooniline teos o Händel ,,Messias" koor ,,Hallelujah" · Passioon o koorile, solistidele, orkestrile o sisuks Kristuse kannatused o eelkäijaks liturgiline draama
õpetaja"(Vanemuises), vokaalsümf. teosed filmimuusika "Kevade", "Libahunt", lastemuusikat õpetaja"(Vanemuises), vokaalsümf. teosed õpetaja"(Vanemuises), vokaalsümf. teosed "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks", "Vanavanemate viisipakk" "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks", "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks", "Õnnistamiskantaat", palju kammermuusikat, 10 Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. "Õnnistamiskantaat", palju kammermuusikat, 10 "Õnnistamiskantaat", palju kammermuusikat, 10
„Võluflööt”. Klaverimuusika on oluline ja arvukas žanr Mozarti loomingus, oli ta ju ise üks imetletumaid pianiste. Paljude klaveriteoste seas on tähtsamad klaverikontserdid (teos klaverile ja sümfooniaorkestrile). Neid on tal kokku 27. Nende esitustel soleeris ta ise ja Viini publik võttis just tema klaverikontserdid kõige paremini vastu. Ka täna on Mozarti klaverikontserdid väga populaarsed ja neid esitatakse palju. Mozarti viimaseks teoseks jäi „Reekviem”, mida ta kirjutas surmaga võideldes ja mis jäigi lõpetamata. (Lõpetas üks tema õpilane/helilooja.) Legend räägib salapärasest tundmatust, kes käis surnumissat (reekviem) tellimas. Mozartile , kes samal ajal haigusega võitles, tundus see tellimus tähenduslik ja müstiline ning tegelikult saigi sellest teosest reekviem talle endale. Kuigi selles žanris ainuke teos, on see tänini üks enimesitatud ja kaunemaid reekvieme.
saladusi. Selle tulemusena saatis ta Mozarti poole spiooni, kes oli teenijanna. Kuid Salieri kahjuks oli see tegevus mõttetu, kuna ta ei saanud teenijannalt mitte mingisugust tähtsust omavat infot Mozarti geniaalsust saab väljendada ka sellest, et ühel ööl ilmus tema ukse taha anonüümne maskiga mees, kes pakkus talle tööd väikse kotikese täis kuldmüntide eest. Tööks oli ühe ööga valmistada reekviem. Mozart võttis töö vastu, kuna ta polnud oma naisega just kõige rikkam, sest Mozartile meeldis raha laristada. Geniaalne on see selle suhtes, et paljud teeksid sellise teose mitme kuuga, või isegi aastaga, aga tema oli juba ühe ööge nõus. Minu arust jõudis film haripunkti alles siis, kui Mozart jäi teadmata põhjustel nii haigeks, et ei suutnud isegi jalul püsida. Salieri viis ta tema enda ooperi keskelt koju, mis
annaabi.ee 
