Jaan Undusk "Stalinismi müstilised ja maagilised märgid" - kokkuvõte ("Maagiline müstiline keel", Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 1998) Juhan Smuuli "Poeem Stalinile" oma retoorilises ümbruses "Poeemi Stalinile" kasutatakse mõjuva argumendina, kui räägitakse Teise Maailmasõja järgsest ikaldusperioodist eesti kirjanduses. Omas ajas kasutati seda manipuleerimiseks, näitamiseks, et eesti kirjanikud on lojaalsed. Kirjandusuurijad ei ole tahtnud seda poeemi eriti puutuda Arvatakse, et see teos eksisteerib käsu korras, mitte vabadusest olla nagu 'päris' poeesia peaks. Selline seletus on aga ebapiisav. Osaliselt on sellele poeemile lihtsalt liiga tehtud. Smuul ise eitab tellimust. Tema jaoks oli Stalini nimi lipp ja rusikas. Ei tundu eriti tõenäoline, et Smuul lihtsalt lömitaks. Poeemis esineb mitmeid kristlikke motiive, samuti Stalini surma puhul kirjutatud poeemis "Stalin". Järgnevas analüüsis vaadeldakse "Poeemi Stalinile" 'h...
sündis 13. sept. 1962. aastal Tallinnas Kirjutanud nii romaane kui ka luulekogusid Võitnud Juhan Liivi luuleauhinna 2007 Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest Aastal 2010 sai ta Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest. Samal aastal pälvis Õnnepalu Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest. Eesti lugu: Emil Tode ,,Piiririik" (Jaan Undusk) Jaan Undusk ütleb, et raamat ei müü oma postmodernistliku kirjaviisi tõttu, vaid tänu sellele, et selles on kujutatud väikest ja troostitut Eestimaad, piiririiki. ,,Piiririigi" Eesti on ehtne mitte riigi ja rahva, vaid loodusena. Eestlase identsus pole mitte lipp või laulupidu, vaid sulnis lagendik männimetsas kanarbik ja luht on ta õige isamaa. Õnnepalu ja Tammsaare ,,Piiririigist" ei tee väärtteksti muidugi mitte sotsioloogia. Kogu Õnnepalu looming on teekond olematu armastuse poole
Auhind on rahaline. Disainer, keda tutvustada soovin on nahadisaini valdkonnast. Nahadisain jõudis Eestisse siis, kui 1918 aastal algas rahvusliku kunsti arengus uus etapp. 1917. aastal avati Tallinna Kunsti- tööstuskooli naha- ja papitöö ning raamatuköite osakond. Ajapikku hakati Eesti palju nahast valmistama albumeid, kirjamappe, märkmike jm. Järjest rohkem hakati tähelepanu pöörama rahvakunsti eeskujude loovamale ja mitmekülgsemale käsitlusele. Maarja Undusk on õppinud Eesti Riiklik Kunstiinstituudis nahkehistöö eriala. Samuti on ta õppinud ka pedagoogikat ning on Vanalinna Hariduskollegiumis kunstiõpetaja. Ta kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Nahakunstnike Liitu. Tal on olnud mitu edukat näitust: "Nahk ja pildid", "Papist poisid", "Koht, kuhu panna pea" jt. Eraldi tooks välja ühe tema näituse ,, Maarja ilmutus", kus on nahalõike tehnikas portreed naistest sünnist surmani. Materjalidena
tendentsid. Luules esines koomik Draama aegade seos, juurde otsimine, irooniat, keelemänge. Kirjandus põlvkondade kett. sõna erakordset jõudu. 1990 Luule Vähem äärmuslikke eksperimente, Tõnu Õnnepalu, Jaan Undusk, Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik", Jaan Undusk ,,Kuum, Ajaloo ja mälu teemad, filosoofil teadlikud stiilimängud, iroonia. Proosa Peeter Sauter, Mari Saat, Peeter Sauter ,,Indigo", Mari Saat ,,Võlu ja vaim", nägemuslikkus. Silma torkavaim teose keel on omaette tähelepanuobjektiks, Andrus Kivirähk, Ervin Õunapuu, Andrus Kivirähk ,,Ivan Orava mälestused", Ervin maagiline realism, mida esindas
küsimusele: Mida nimetatakse...... Mis on......... Definitsioon peab olema korrektne. • Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille küljed on paralleelsed. • Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed. • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht sellist nurka, millel on üks ühine haar. • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht sellist nurka, millel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge. Madis Lepik, Enn Nurk, Aksel Telgmaa, August Undusk Matemaatika 8. klassile, Koolibri Kõik defineerimisel kasutatud mõisted peavad olema ise tuntud (defineeritavad). Nii tekivad teatud mõistete ahelad. Defineeri ruut * rombi kaudu * ristküliku kaudu * rööpküliku kaudu * nelinurga kaudu. Jada alguses olevadi mõisteid ei defineerita ning neid nimetatakse algmõisteteks. Algmõisted on näiteks punkt, sirge, tasand, ruum, arv, hulk.
Kokkuvõte Eesmärk oli koostada abimaterjali 7.ndatele klassidele. On küll kulunud palju paberit ja aega, kuid see kõik vabast tahtest. Eesmärk sai täidetud ja loodan, et see aitab nii õpetajaid kui ka õpilasi. 4 Kasutatud kirjandus Matemaatika õpik, 7. klassile Autorid: Enn Nurk, Aksel Telgmaa, August Undusk Kirjastus Koolibri ,,Türi" Autorid: Anneli Kenk, Olev Kenk OÜ Saarakiri ,,Türi"- Kilde kihelkonna ja linna arengust III osa Koostanud: Kaarel Aluoja Kirjastus Kuma Kasutatud programmid http://armoredpenguin.com/wordsearch/ http://discoveryeducation.com/free-puzzlemaker/ 5
seisuse poolest kuulub hoopiski kõrgemasse klassi. Kas selline armastus saab olla tõeline? Ühest küljest võib neid tundeid vaadelda kui rüütli ja daami vahelist armastust. Oskar näeb Erikas naist, kelle tasemele ta iialgi ei küündiks. Teoses toob Tammsaare nii mitmeidki võrdluseid: ,,Väike võib suuremat, alam ülemat armastada, mitte vastupidi. Hunt ulub kuu peale, aga kuu pole tänini ühegi hundi peale ulunud, niisugune on maailma kord." Undusk on oma artiklis öelnud, et lugejas võib see äratada kahtluse, et äkki ei olegi see armastus, vaid käskjanna ja orja vaheline kiindumus. Minu arvates see nii ei ole, vaid põhjus on selles, et Oskar ei olnud piisavalt julge võtmaks vastu sellist hullupöörast otsust koos oma armastatuga põgeneda. Lisaks sellele on Oskaril suur kohustus oma pere ees, kes tema koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset tulemust ootab. Samuti nõuab ka armastatu vanaisa temalt
väikelaste proosaraamat tuli välja 1963 aastal, mis kandis nime ,,Pille-Riinu lood", aastal 1970 ilmus ,,Triinu ja Taavi jutud" ning mõni aeg hiljem ka selle järje osa ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood". Isiklik. Ellen Niit abiellus Heldur Niiduga aastal 1949 ning neil sündis poeg Toomas Niit aastal 1953 ja nad lahutasid aastal 1958. Seejärel abiellus ta Jaan Krossiga 1958. aastal, nad olid abielus kuni Jaan Krossi surmani aastal 2007. Nende abielust sündis ka 3 last: Maarja Undusk (1959),Eerik-Niiles Kross (1967) ja Märten Kross (1970). Ellen Niit on elanud kogu oma elu peamiselt Tallinnas.
Jaan Kross 8.c Biography He was born in Tallinn (19.02 1920 27.12 2007). 1928 1938 he studied at Jakob Westholm Grammar School. 1938 1944 he attended the University of Tartu. 1944 1946 professor in the Univerity of Tartu 1946 1954 spent in prison Career Jaan Kross was an Estonian writer. Wrote mostly novels and short stories ,,The Czar's Madman" has been considered Kross' best novel; it is also the most translated one. Was nominated several times for the Nobel Prize in Literature during the early 1990s Was named a People's Writer of the Estonian SSR (1985) Received the State Prize of the Estonian SSR (1977) In 1990 Kross won the Amnesty International Golden Flame Prize Family 1940 1949 he married Helga Pedusaar. 1954 1958 he married Helga Roos. They had a daughter Kristiina Kross (born in 1955). Jaan Kross married Ellen Niit in 1958. They had 3 children Maarja Undusk, EerikNiiles Kross and Märte...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 Marion Undusk HARILIK KADAKAS Referaat Uuemõisa 2014 BOTAANILISED TUNNUSED Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m. Registreeritud maksimaalne kõrgus on 18,5 m. Harilik kadakas võib registreeritud andmetel elada kuni 860-aastaseks. Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline, maadjas või hargnevate okstega
Arvustus "Timm Thaler ehk müüdud naer" Käisime klassiga 6.-ndal veebruaril NUKU teatris vaatamas etendust "Timm Thaler ehk müüdud naer". Teatritüki lavastaja oli Taavi Tõnisson, dramatiseerija Urmas Lennuk ning teatrikunstnik Marion Undusk. Mulle meeldis eriti kostüümikunstniku töö. Kostüümid olid raamatu toimumise ehk 1930-ndate stiilis ning kõikide tegelaste puhul väga isikupärased. Näiteks parun Taruki riietus rõhutas maagiat ja kurjust ning Timmi kostüüm oli aga tagasihoidlik ning lihtne. Etendusele aitasid kaasa videotaustad, need täpsustasid toimuvat ning tekitasid maagilise õhkkonna. Mulle meeldis ka selle lavastuse rezii, see oli lihtne ning toimiv
aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Romaanid „Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980) „Keisri hull” (1978) „Rakvere romaan” (1982) „Professor Martensi ärasõit” (1984)
“ „Sügisball“ tõi Mati Undile rahvusvahelise tunnustuse. Romaanis kujutab ta linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi (miksike, 2005). Romaani tegelaste elu on suhteliselt raske jälgida. Peatükid on tegelaste vahel väga ära tükeldatud. Väga palju on fakte ja leheküljepikkuseid loetelusid. Tegelasi on romaanis kokku kuus. Jaan Undusk kirjeldab oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Eesti lugu“, Mati Unt „Sügisball“ romaani kuute peategelast ja romaani tegevustikku nii: „Sügisball” mängust ja üksijäämisest pärast seda, kui mäng saab otsa. Mänguplatsiks on Mustamäe, näitlejaiks kuus paneelmajade sügavuses elutsevat üksiklast: luuletaja Eero, arhitekt Maurer, juuksur August Kask, šveitser Theo, telefonitöötaja Laura ja tema poeg Peeter. Eero naine on ära jooksnud ja
Jaan Kross Elulugu Sündis 19. veebruar 1920 Tallinnas ning suri 27.detsember 2007. Ta oli Eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Teda on mitu korda esitatud Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Ta õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938 astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis 6 aastat. Saksa okupatsiooni ajal 1944. arreteeriti Saksa julgeolupolitsei ja SD poolt. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis 1946. aastal arreteeriti uuesti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD erinõupidamise ja viibis GULAGI laagrites Krasnojarski krais ja komis. Vabanes alles 1954. aastal. Pärast naasmist 1954. aastal otsustas ta hakata professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas luuletajana, hiljem läks üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mäle...
JAAN KROSS 19.02.1920- 2007 Sündis Tallinnas, isa oli masinatehases, õppis Westholmi gümn, siis Tartus õigust- just rahvusvahelist õigust. Töötas ka õppejõuna, aga ta vangistati sakslaste poolt (saks vastases tegevus- ev iseseisvuse eest) ja sama süüdistus venelaste poolt. 46-54 oli poliitvang töölaagris. Tagasi Eestis hakkas tegelema kirjandusega, esialgu tõlkijana, siis luuletajana, esseesid tegi ka. Lõpuks proosakirjanik. Juba nooruses oli mitmekülgne- just kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi. On ilmunud 4 kogu. 58 ,,Söerikastaja", 64 a ,,Kivist viiulid", 66 a ,,Lauljad laevavööridel", 69 a ,,Vihm teeb toredaid asju". Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. (Maarja Kross/Undusk on nt üks laps.) Luuletajana võttis vabavärsi kasutusele. Sai kriitikat, aga siiski avaldati. Esimestes luulekogudes väärtu...
september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L J E V J A B U B Õ R TA T E G I D S I I A .. . Jermolai Aleksejevits Lopahhin Anton Tsehhov Kirsiaed külaline Madis Kõiv L Õ P U T U K O H V I J O O M I N E Faddejev Jaan Undusk B O U L G A K O F F Biff, Willy Lomani poeg Arthur Miller M Ü Ü G I M E H E S U R M Eric Swan Michael Cooney R A H A U P U T U S Rollid Eesti Draamateatris 1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues 1993 Versinin A. Tsehhov Kolm õde 1993 Papa, Piiri Leo M. Kõiv, A. Lõhmus 1993 Horace Moliere Naiste kool 1993 Erland Jansson H. Söderberg Gertrud 1994 Söör Mordred T. Dorst Merlin 1994 Aivar Jakobson A. Kivirähk Jalutuskäik vikerkaarel
Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viim...
mittekoosseisulise toimetajana ja alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. 31. juulil 2009 avati Ungaris Kiskrösis Sándor Petfi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst. Ellen Niit oli abielus Heldur Niiduga, Toomas Niit on nende poeg. Ta on sündinud 1958 aastal.Ellen Niit oli abielus ka kirjanik Jaan Krossiga 1958. aastast kuni viimase surmani 27. detsembril 2007. Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed. Ellen Niit võitis tunnustuse tundesiira, elurõõmsa ja mõtiskleva värsikoguga "Maa on täis leidmist". Selle raamatu luuletused on nii lihtsad, kindlavormilised, intiimse tundetooniga kui ka suurema mõttekoormusega üldistavad luuletused, mille rütm on vabam ja kujundiline ülesehitus keerukam. Armastusluule ei ole rõhutatult erootiline ega kantud traagilistest vastuoludest. Sageli esineb Niidu luules lapsemotiiv
1971 Eesti NSV teeneline kirjanik Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1996 Riigivapi I klassi teenetemärk 2004 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 aasta eurooplane Ja palju teisi tunnustusi. 14 Eraelu 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (1959), Eerik-Niiles Kross (1967) ja Märten Kross (1970) on nende lapsed. 15 “ Sel aastal, kui ma sündisin oli Einstein ammu ütelnud, et valguse kiirus on suurim kõikidest võimalikest kiirustest. 16 Jaan Kross suri 2007, 87- aastaselt 17 Kasutatud kirjandus ◈ https://prezi.com/ogjlcu6xqfo_/jaan-krossi-elu-ja-looming/ ◈ https://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/jaan-kross.html ◈ https://et
Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli ta abielus Helga Roosiga, aastal 1955 sündis neil tütar Kristina Roos. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik- Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. 1958. ilmus tal esikkogu ,,Söerikastaja". 1964. aastal tuli välja ,,Kivist viiulid", sellele järgnesid ,,Lauljad laevvööridel" (1966) ja ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969). Samasse perioodi kuulub ka Loomingu raamatukogus ilmunud poeem ,,Tuule-Juku" (1963) ,,Jaan Krossi inimene, eriti autori varasemas luules, on tugev, töökas, rõõmus kodanik. Tema usutunnistus on vana ning
Jaan Kross Jaan Kross sündis Tallinnas 19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007. Ta õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga ...
kirjanik.2006. aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine".Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar(nad olid abielus 19401949). 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga,kellega sündis tal 1955.aastal tütar Kristiina Ross. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga, Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed.Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Kross on üks tuntumaid ja rohkemtõlgitumaid eesti kirjanikke paljudes välisriikides. Tema teoseid on tõlgitud bulgaaria, gruusia, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, jaapani, leedu, läti, norra, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, soome, taani, tsehhi,
Friedrich Nietzsche Filosoof Koostaja: Lota Aadla 12.klass Elulugu Friedrich Wilhelm Nietzsche Sündis: 15. oktoober 1844 - Röcken Suri: 25. August1900 - Weimar oli saksa filosoof. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. Elulugu Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. Esmase hariduse sai Naumburgis. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Elulugu Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsch...
Mati Unt. "Sügisball" 1. Iseloomusta romaani ülesehitust. Millele on keskendunud romaanis M.Undi tähelepanu? Miks? Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub justkui kinokülastajaks, vaadates üksteise otsa lükitud kaadreid, millede tegevus kulgeb erinevates keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri ...
millegi muu kui lihtsalt ühe ja jagamatu eesti kirjandusega. Eesti keel on väike keel ja seetõttu pole raske käsitada eestikeelset toodangut kogu maakera ulatuses eesti kirjandusena. Kui me kunagi sadade aastate pärast vaatame oma 20.sajandi kultuurilugu eemalt, siis pole enam tõepoolest tähtis, mis toimub eksiilis ja mis okupatsioonis. Siis kaotavad mõisted „pagulaseesti” ja „väliseesti” lõplikult oma mõtte. Kasutatud kirjandus: Undusk, Jaan 2008. Eesti, eksiil ja Välis-Eesti: Väike mentaliteedilugu. Moodle.ut.ee , I. Lembinen, 2014, Kultuuriajalugu, „Pagulus” http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_pagulaskirjandus (05.05.2014) 2
Balletilavastuste auhind · Eve Andre Lumivalgeke, «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» ja Julia, «Romeo ja Julia». Rahvusooper Estonia. Tantsulavastuste auhind · «Faasid» elava muusika ja koreograafia rikastav kahekõne, aktuaalse teema kunstiliselt veenev teostus ning järjepidevus oma stiili arendamisel ja järelkasvu koolitamisel. Fine5. Algupärase dramaturgia auhind Auhind vaadeldava aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest. · Jaan Undusk «Boulgakoff» (lavastaja Margus Kasterpalu, esietendus 13. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatris). Kõrge kirjakultuuriga näidend looja valikutest loomistungi, võimu ja vaikimise vahel. Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) muusikalise kujunduse eest. · Chalice parim originaalmuusika lavastusele «Perikles» (NO99).
1954 aastast kutseline kirjanik Tallinnas 1957 60 Tallinna NAKi esimees alates 1958 Kirjanike Liidu liige 1971 Kirjanike Liidu juhatuse sekretär 1981 Kirjanike Liidu juhatuse aseesimees 1988 oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi taastamise algatajaid 1992 93 riigikogu saadik 1998 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professor Jaan Kross oli abielus kirjanik Ellen Niiduga, neil on kolm last: Maarja Undusk, EerikNiiles Kross ja Märten Kross Varasemast abielust Helga Roosiga on tal tütar Kristiina Ross, olnud abielus ka Helga Pedusaarega Suri 27. detsembril 2007. a 1971 ENSV teeneline kirjanik 1988 Soome Eeva Joenpelto auhind 1989 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990 Helsingi Ülikooli audoktor 1991 Amnesty Internationali auhind 1992 Ungari riiklik autasu 1996 Eesti riigivapi esimese klassi orden 1997 Herderi auhind
esinemisi või hoopis nendega võistlemist. Ootame kõiki, kellele läheb korda enda ja teiste tulevik 3. Turunduskommunikatsiooni strateegia Kooli turundamine toimub palju messide kaudu, kuna seal on koos palju muude koolide õpilasi ning ka inimesi, kes alustavad alles õpinguid ning on ideaalne võimalus leida endale uusi õpilasi. Veel räägib EHTE kooli juhataja Toomas Undusk, et koolis ei koolitata juhte,vaid alustatakse madalamalt mis sugugi ei välista et nende vilistlastest ei võiks kord tippjuhti saada. Kuna peamiseks sihtgrupiks on noored siis peab turundus toimuma noortele meelepärases keskkonnas, nagu näiteks facebook, kus noored veedavad enamus aja oma päevast ning saavad palju info sealt samast ka juba kätte. 4. Sihtgrupp EHTE sihtgrupiks on noored, kes on alustamas karjääriteed ning soovivad omandada
See viib meid aga tagasi algusesse, kus sai selgeks, et kõik võtab aega just täpselt nii palju kui selleks antud on. Et mõningatel asjadel ei olegi muud tärminit kui südametunnistus, võib nende täitmine lükkuda kaugele tundmatusse tulevikku. Lõpetuseks: selle kirjatüki lõpetan 25.09.2007, sel päeval, mil on viimane tähtaeg teda üle anda. Kas pole mitte kõnekas. Marion Undusk TE I 2007
Just see tegi tema romaani nii populaarseks, sest aitas inimestel tegelastega samastuda ja rõhujatele vastanduda. Peategelane on talupoeg Jaanus, Bornhöhe poolt välja mõeldud tegelane, keda autor kujutab ülestõusu juhina ja keda tuntaksegi Tasuja nime all. Jaanus hukkub lahingus. Vasta küsimustele tekstikatkendi ja oma teadmiste põhjal! Vajadusel otsi lisamaterjali õpikutest või internetist! Eesti lugu: Eduard Bornhöhe „Tasuja“ Jaan Undusk Nagu Kreutzwald ja Vilde, nii pärines ka Bornhöhe mõisasundijate neetud tõust. „Kilter, kubjas, aidamees, need on põrgus kõige ees,“ arvas rahvasuu, kuid just „sakste“ käepikendusena leiba tee- ninud ametimeeste peredes võrsusid kirjanduslikud vabadusvõitlejad. Mõisateenijate psühholoo- giliselt raskes keskkonnas, kus tunti ühtviisi nii mõisa- kui ka taluelu, kasvasid poisid, kes panid paberile eesti kirjanduse esimesed vastupanumeeleolud
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM11 Oksana Bazakova MINU PÕHIMÕTTED TEENINDUSE JUHTIMISEL Essee Õppejõud: Toomas Undusk Tallinn 2014 MINU PÕHIMÕTTED TEENINDUSE JUHTIMISEL Tänapäeval ei kahtle enam keegi selles, et kvaliteetne teenindus võimaldab ettevõtetel erineda oma konkurentidest ning kasvatada klientide lojaalsus. Teenindusega seoses on kasutusel mitmeid märksõnu nagu teenus, teenindus, teenindamine.Teenindus kui teenindusprotsess kujutab endast eesmärgipärast planeeritud tegevust, mille tulemuseks on kvaliteetne teenindus.
PÄRNU KUTSEKOOL Ene Reinsalu RAHVUSEEPOS KALEVIPOEG LUGEMINE Uurimustöö PÄRNU 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................Error: Reference source not found SISSEJUHATUS....................................................................Error: Reference source not found 1 MEETOD JA KÜSITLUSVORM...........................................................................................4 2 TULEMUSED.........................................................................................................................5 3 DISKUSSIOON.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................
Viimsi Kool Ketrin Umbjärv 8c Oskar Luts Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1. Esimene maailmasõda..........................................................................................4 2. Perekond ja lapsepõlv...........................................................................................5 3. Vaikne nurgake.....................................................................................................6 4. Kokkuvõte............................................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................7 Sissejuhatus ...
Ka Viljandis võiks oma tegevust jätkata, et saada pisut laiem läbilõige inimeste reageeringutest vastavalt nii eale, rohkusele, soole kui ka näiteks kella- ja aastaajale. Ehk kunagi me seda teemegi. TÜVKA Lavakunstide osakonna Teatrikunsti eriala I kursuse õpilased Madis Mäeorg Teksti autorid - Marion Undusk ja Siim Sups
Teine osa uurijaist sooritab aga otsehüppe post-suundadesse. 1990. alguses tutvustatakse ja tõlgitakse palju olulisi autoreid. Kõigepealt tõusevad 1990. aastate algupoolel välja mõned kesksed suunad: psühhoanalüütiline lähenemine (Hasso Krull, Jaanus Adamson jt); diskursuse analüüsist lähtuvad suunad (Tiit Hennoste, Arne Merilai jt); 1990. keskpaigast omaette projektina strukturalistlik narratoloogia (Epp Annus, Rein Undusk jt). Uuel sajandil on siin toimunud mõned olulised muutused. Nii on narratoloogiaprojekt vaibunud ja selle tegijad jätkanud hoopis teistsuguseid liine. Tugevaks suunaks on aga arenenud feminism (Eve Annuk, Mirjam Hinrikus jt) ja oluliseks tõusnud postkolonialism (Tiit Hennoste, Tiina Kirss jt). Samuti on ennast hoopis enam eesti kirjandusliku kontekstiga sidunud semiootika (Peeter Torop, Rein Veidemann, kohasemiootika, intertekstuaalsuse analüüsid jne)
Tallinna 32. Keskkool Anna-Liisa Allas EESTI, EKSIIL JA VÄLIS-EESTI Teadusliku teksti refereering Juhendaja: Kerstin Vessik Kernu 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.......................................................................................2 Kodanlik ja demokraatlik Eesti................................................................ 3 Okupeeritud ja pagendatud Eestis............................................................. 3 Välis-Eesti ja Kodu-Eesti........................................................................4 Üksainus Eesti....................................................................................4 Kokkuvõte.....................................................................................
Unt ei ole autorina surmtõsine, statistina näitab ta statistika tähtsusetust inimese elus, inimliku õnne leidmisel, ta on oma rollis nähtavalt irooniline. Niisiis, kasutades positivistlikke võtteid naerab ta tegelikult nende üle. Tiit Hennoste meelest on Unt "alati olnud ühiskonna seismograaf ja prohvet, ühiskonna psühholoogilise seisundi keskme täpne registreerija, õhus hõljuva peegel." (Hennoste, 1993) Jaan Undusk tähistab Undi subtiilset inim- ja keskkonnaanalüüsi mõistega sotsiopsühhograafia. (Undusk, 1985) Mõlema tunnustatud kriitiku arvamusavalduses jääb kõlama mõte, et Unt suudab täppisteadusliku eksaktsusega ühiskonna meeleolusid kirjeldada. Minu arvates Unt "ühiskonna peegel" kõige eksplitsiitsemal ning kokkuvõtlikumal moel Sügisballis ning veelgi avalikumalt, seda lausa manifesteerides, oma hilisemates mütoloogiates
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross REFERAAT Koostaja: Kadri Kolk 9. klass Juhendaja: Aina Seppel Kuressaare 2008 SISUKORD Saaremaa Ühisgümnaasium........................................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. ELULUGU .............................................................................................................................3 2. LOOMING..............................................................................................................................5 3. TUNNUSTUSED......................................................
ka tõlkinud. 1992 valiti ta Riigikogu liikmeks. 2004. aastal oli Kross Eestis kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Jaan Kross suri 27. detsembril, 2007. aastal. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Pere Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, kellega ta oli abielus 1940. 1949. aastal. 1954. 1958. aastal oli ta abielus Helga Roosiga (tütar Kristiina Ross). 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku, Ellen Niiduga (järeltulijad Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross). Tunnustused Friedebert Tuglase novelliauhind (1971, 1972, 1990, 1995), Tartu Ülikooli filosoofia audoktor (1989), Riigivapi I klassi teenetemärk (1996), Kultuurkapitali kirjanduspreemia (1998), Kultuurkapitali eesti rahvuskultuuri fondi elutööauhind (2004), Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest (2006). Kirjandus Kirjanduses alustas Jaan Kross luuletajana. Hiljem läks ta üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks
Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga oli tal üks tütar Kristiina Kross, kes on nüüdseks keeleteadlane ja tõlkja. Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: tütar Maarja (Kross) Undusk, julgeolekuekspert Eerik- Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks ja Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidele. 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid juba järgimisel aastal loobus ta parlamendiliikme tööst. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 ja ta on maetud Rahumäe kalmistule. LOOMING ja STIIL LUULE
Elulugu Mats Traat sündis 23. novembril 1936 Tartumaal Paluvere vallas Kuudse talus. Kuna tema lapsepõlv möödus karjapoisina, lükkus edasi ka tema esimene koolipäev. Traat ise on seda päeva meenutanud nii: „Muidugi oli ka 1945. aastal õppetöö alguseks määratud 1. september, aga isa ütles: praegu on kibe tööaeg, kes karja hoiab, kui sa kooli lähed; oota kaks nädalat, seniks suudame ehk suurema jao vilja ära koristada, siis jõuad küllalt koolis käia.” Eelneval aastal ei olnud saanud Traat kooli minna, sest talu oli sõjatules maha põlenud ning tal polnud jalanõusid ega riideid kooliks. Kooli läks ta lõpuks 9-aastasena, septembri keskpaigas. Kuna matemaatika talle probleeme ei valmistanud, kanti ta peagi edasi teise klassi. Mitmete elukohavahetuste tõttu pidi ta tihti koole vahetama, rahakitsikus ei lasknud tal minna edasi õppima kohe peale seitsme klassi läbimist, vaid ta pidi töötama sovhoosides ja traktorijaamades. Aastal 1957 lõpetas t...
MÜSTILIS-RELIGIOOSNE KIRJANDUS *Proosa St Teresa de Ávila/Teresa de Jesús (1515-1582) · astus karmeliitide ordusse, oli nunn · ordu reformeerija vastureformatsiooni vastu: soovis usulist rangust · Contrareforma protestantliku reformi vastu, luterlaste vastu · reformatsioon=usupuhastus · 1540 katoliku kirik omakorda vastureformatsioon, algatajaks oli Teresa · surmajärgselt kuulutati ta pühakuks · Jaan Undusk ,,Quevedo" räägib ka Teresast, seal vastandub ta Quevedole · ,,El libro de su vida" Teresa elust · ,,Las moradas o Castillo interior" pihtimuslik proosa, kuidas jõudis usuni, mis Jumal talle tähendas Juan del Encina · õppis Sal Manca ülikoolis · oli paavst Leo X juures laulja ja muusik · viljakas kirjanik · lühinäidendid, farsilikud · Encima näidendid églogad farsilikud lühinäidendid · üks element hispaania draama kujunemisloos
Väikse kirjanduse puhul võime rääkida ka eksperimentaalsest kirjandusest. Igasugune marginaalia, lahkarvamused moodustavad või võiks moodustada selle väikese kirjanduse. Loeng nr 7 (12.03.2008) Üldise sissejuhatuse poolest lugeda nt viimasest Eesti Kirjandusloost nüüdiskirjandusele pühendatud lehekülgi. Seal sidusamalt nendest teemadest lähtuvalt analoogne pilt eelnevatele loengutele. Jaan Undusk (s 1958) Jaan Undusk on ilmselt paljudele tuttav ennekõike kirjandusteadlase või teoreetikuna. 90ndate originaalsemad ja põhjalikumad kirjanduskäsitlused just tema sulest. Paralleelselt teoreetilise loominguga valmivad ka Unduski esimesed proosatekstid. Kuskil alates 70ndate lõpust, 80ndate algusest avaldab Undusk ka vähesel määral luulet ja olulisemalt rohkem novelle ja jutustusi. Eraldi esiletõstmist väärivad kultuuriloolised novellid, ennekõike ,,Sina, Tuglas" (1986)
- Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised märgid" ("Maagiline ja müstiline keel") Soovituslik kirjandus: - G. Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4) - Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - P. Pavlenko "Õnn" - A. Jakobson "Elu tsitadellis" - Ilf ja Petrov "12 tooli" - M. Bulgakov "Saatuslikud munad"/"Koera süda"
sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündunud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. 2. LOOMING 2.1. Ettevalmistus periood. Loomingutee algus (1935-1958) Suure lugemusega gümnsist, kes lõi kaasa kõnevõistlustel, maleringis ning muudes õpilasüritustes, hakkas eneseväljendust otsima ka kirjanduslikus loomingus. Esimesed tõsisemad värsikatsed pärinevad aastast 1935. Kuna nooruk ei piirdunud omakeelse lektüüriga, olid mõjutusedki mitmesuunalised
2002 Andres Andrus Kivirähk Eesti matus 2003 Osvald Alving H. Ibsen Kummitused 2004 Hacho Hristo Boytchev Polkovnik lendab õhku 2004 Krahv Fosco Wilkie Collins Naine valges 2004 Edgar, juhtiv poliitik Toomas Kall Pehmed ja karvased saavad jalad alla 2005 Rodrigo Borgia Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2006 Oskar; Vanemuine vaché Andrus Kivirähk Syrrealistid 2007 Pjotr Verhovenski Fjodor Dostojevski Sortsid 2008 Pasha Popov Jaan Undusk Boulgakoff 2008 Carlos Bueno Jordi Galceran Gönholmi meetod 2008 Ybbes=kirjanik; komissar; Putanelli Bogusùaw Shaeffer Loojang 2009 Cosme McMoon Peter Quilter Hiilgav! 2010 Semjon Pantelejevits Jepihhodov Anton Tsehhov Kirsiaed 2010 osatäitja Siim Nurklik Kas ma olen nüüd elus 2011 Antonio William Shakespeare Võlanõudjad ROLLID MUJAL JA TUNNUSTUSED ROLLID VANEMUISES · Felix Humble (Charlotte Jones "Mesimees", 2002)
Keti Lõpp Külastasin 28.septembril Tallinna Linnateatri Taevalava ning etenduseks oli „Keti lõpp“. Teksti autor Paavo Piik, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Etendus algas sellega, kui astusin saalist sisse- nimelt oli laval täispuhutav bassein, mille sees oli palju-palju palle ning seal sees omakorda lamas mees, hiljem tuli välja, et see oli luuletaja. Algus venis, nimelt tundus, et terve teatritükk koosnebki vaid graafilistest pallidest ning muusikast
tagasi maal. Raamatu tegevuse pikkus oli 10-14 päeva. Raamatu tegevus toimub umbes aastal 2007-2010 (täpset aastat pole öeldudd, kuid raamat on umbes sel ajal kirjutatud ja kuna tehnika on raamatus arenenud, võib arvata, et tegevus toimub tänapäeval) Raamatu ülesehitus Raamat on jagatud peatükkideks, mis on 5- 12 lehekülge pikad. Lisaks on ka kaks suuremat osa- raamatu alguses ja 168. leheküljel. Pilte on raamatus väga vähe ja need on teinud Marion Undusk. Raamat on kirjutatud mina-vormis. 6 Lühikokkuvõte I osa algus Joonas ja Martin läheksid suve alguses kolmeks nädalaks vabaajalaagrisse. Esimesel päeval tegid nad kohaliku talumehe juures tööd. Kuna töö oli raske ja ilm soe otsustasid nad kohalikku külla poest jäätist ostma minna. Tee peal kohtavad nad Miat. Nad lähevad kõik koos poodi otsima. Kohale jõudes saavad nad teada, et pood oli just kinni pandud, aga poe ees istub kamp
võõrust/võõrasust ongi panna ta rääkima vigast võõrast keelt.41 Kross seda võtet Timo puhul ei kasuta, mistõttu ei teki ka võõrastavat efekti. Timot saadavad n-ö aadellikud tegevused: ta ratsutab, laseb märki, mängib klaverit. Samas on teda kujutatud kui ebatüüpilist aadlikku: ta surub talupoegadel kahe käega kätt, kui need tulevad teda sünnipäeva puhul õnnitlema, ka on ta abiellunud talutüdrukuga, keda ta laseb enne abiellumist mitu aastat koolitada. J. Undusk on märkinud, et eeldusi õnnelikuks abieluks pakubki vaid baltisaksa mehe ja eesti naise variant. Abielludes madalamast seisusest naisega, mees ise ühiskonnaredelil ei lange, vaid tõstab naist. Baltisaksa naise ja eesti mehe puhul tähendaks abielu naisele patriarhaalses ühiskonnas langust ühiskonnaredelil. Abielludes lihtrahva esindajaga, tahab Timo tõestada kõigi inimeste võrdsust, see on osa tema suurest plaanist (lk 15). Thomas Salumets on märkinud, et plaan, idee saab
Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Andrus Kivirähk, Kauksi Ülle, Mart Kivastik, Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
