Jaan Undusk "Stalinismi müstilised ja maagilised märgid" - kokkuvõte ("Maagiline müstiline keel", Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 1998) Juhan Smuuli "Poeem Stalinile" oma retoorilises ümbruses "Poeemi Stalinile" kasutatakse mõjuva argumendina, kui räägitakse Teise Maailmasõja järgsest ikaldusperioodist eesti kirjanduses. Omas ajas kasutati seda manipuleerimiseks, näitamiseks, et eesti kirjanikud on lojaalsed. Kirjandusuurijad ei ole tahtnud seda poeemi eriti puutuda Arvatakse, et see teos eksisteerib käsu korras, mitte vabadusest olla nagu 'päris' poeesia peaks. Selline seletus on aga ebapiisav. Osaliselt on sellele poeemile lihtsalt liiga tehtud. Smuul ise eitab tellimust. Tema jaoks oli Stalini nimi lipp ja rusikas. Ei tundu eriti tõenäoline, et Smuul lihtsalt lömitaks. Poeemis esineb mitmeid kristlikke motiive, samuti Stalini surma puhul kirjutatud poeemis "Stalin". Järgnevas analüüsis vaadeldakse "Poeemi Stalinile" 'h...
Tõnu Õnnepalu (kirjanikunimega Emil Tode või Anton Nigov) sündis 13. sept. 1962. aastal Tallinnas Kirjutanud nii romaane kui ka luulekogusid Võitnud Juhan Liivi luuleauhinna 2007 Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest Aastal 2010 sai ta Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest. Samal aastal pälvis Õnnepalu Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest. Eesti lugu: Emil Tode ,,Piiririik" (Jaan Undusk) Jaan Undusk ütleb, et raamat ei müü oma postmodernistliku kirjaviisi tõttu, vaid tänu sellele, et selles on kujutatud väikest ja troostitut Eestimaad, piiririiki. ,,Piiririigi" Eesti on ehtne mitte riigi ja rahva, vaid loodusena. Eestlase identsus pole mitte lipp või laulupidu, vaid sulnis lagendik männimetsas kanarbik ja luht on ta õige isamaa. Õnnepalu ja Tammsaare ,,Piiririigist" ei tee väärtteksti muidugi mitte sotsioloogia. Kogu
Auhind on rahaline. Disainer, keda tutvustada soovin on nahadisaini valdkonnast. Nahadisain jõudis Eestisse siis, kui 1918 aastal algas rahvusliku kunsti arengus uus etapp. 1917. aastal avati Tallinna Kunsti- tööstuskooli naha- ja papitöö ning raamatuköite osakond. Ajapikku hakati Eesti palju nahast valmistama albumeid, kirjamappe, märkmike jm. Järjest rohkem hakati tähelepanu pöörama rahvakunsti eeskujude loovamale ja mitmekülgsemale käsitlusele. Maarja Undusk on õppinud Eesti Riiklik Kunstiinstituudis nahkehistöö eriala. Samuti on ta õppinud ka pedagoogikat ning on Vanalinna Hariduskollegiumis kunstiõpetaja. Ta kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Nahakunstnike Liitu. Tal on olnud mitu edukat näitust: "Nahk ja pildid", "Papist poisid", "Koht, kuhu panna pea" jt. Eraldi tooks välja ühe tema näituse ,, Maarja ilmutus", kus on nahalõike tehnikas portreed naistest sünnist surmani. Materjalidena
tendentsid. Luules esines koomik Draama aegade seos, juurde otsimine, irooniat, keelemänge. Kirjandus põlvkondade kett. sõna erakordset jõudu. 1990 Luule Vähem äärmuslikke eksperimente, Tõnu Õnnepalu, Jaan Undusk, Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik", Jaan Undusk ,,Kuum, Ajaloo ja mälu teemad, filosoofil teadlikud stiilimängud, iroonia. Proosa Peeter Sauter, Mari Saat, Peeter Sauter ,,Indigo", Mari Saat ,,Võlu ja vaim", nägemuslikkus. Silma torkavaim teose keel on omaette tähelepanuobjektiks, Andrus Kivirähk, Ervin Õunapuu, Andrus Kivirähk ,,Ivan Orava mälestused", Ervin maagiline realism, mida esindas
küsimusele: Mida nimetatakse...... Mis on......... Definitsioon peab olema korrektne. • Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille küljed on paralleelsed. • Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, mille vastasküljed on paralleelsed. • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht sellist nurka, millel on üks ühine haar. • Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht sellist nurka, millel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge. Madis Lepik, Enn Nurk, Aksel Telgmaa, August Undusk Matemaatika 8. klassile, Koolibri Kõik defineerimisel kasutatud mõisted peavad olema ise tuntud (defineeritavad). Nii tekivad teatud mõistete ahelad. Defineeri ruut * rombi kaudu * ristküliku kaudu * rööpküliku kaudu * nelinurga kaudu. Jada alguses olevadi mõisteid ei defineerita ning neid nimetatakse algmõisteteks. Algmõisted on näiteks punkt, sirge, tasand, ruum, arv, hulk.
Kokkuvõte Eesmärk oli koostada abimaterjali 7.ndatele klassidele. On küll kulunud palju paberit ja aega, kuid see kõik vabast tahtest. Eesmärk sai täidetud ja loodan, et see aitab nii õpetajaid kui ka õpilasi. 4 Kasutatud kirjandus Matemaatika õpik, 7. klassile Autorid: Enn Nurk, Aksel Telgmaa, August Undusk Kirjastus Koolibri ,,Türi" Autorid: Anneli Kenk, Olev Kenk OÜ Saarakiri ,,Türi"- Kilde kihelkonna ja linna arengust III osa Koostanud: Kaarel Aluoja Kirjastus Kuma Kasutatud programmid http://armoredpenguin.com/wordsearch/ http://discoveryeducation.com/free-puzzlemaker/ 5
seisuse poolest kuulub hoopiski kõrgemasse klassi. Kas selline armastus saab olla tõeline? Ühest küljest võib neid tundeid vaadelda kui rüütli ja daami vahelist armastust. Oskar näeb Erikas naist, kelle tasemele ta iialgi ei küündiks. Teoses toob Tammsaare nii mitmeidki võrdluseid: ,,Väike võib suuremat, alam ülemat armastada, mitte vastupidi. Hunt ulub kuu peale, aga kuu pole tänini ühegi hundi peale ulunud, niisugune on maailma kord." Undusk on oma artiklis öelnud, et lugejas võib see äratada kahtluse, et äkki ei olegi see armastus, vaid käskjanna ja orja vaheline kiindumus. Minu arvates see nii ei ole, vaid põhjus on selles, et Oskar ei olnud piisavalt julge võtmaks vastu sellist hullupöörast otsust koos oma armastatuga põgeneda. Lisaks sellele on Oskaril suur kohustus oma pere ees, kes tema koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset tulemust ootab. Samuti nõuab ka armastatu vanaisa temalt
väikelaste proosaraamat tuli välja 1963 aastal, mis kandis nime ,,Pille-Riinu lood", aastal 1970 ilmus ,,Triinu ja Taavi jutud" ning mõni aeg hiljem ka selle järje osa ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood". Isiklik. Ellen Niit abiellus Heldur Niiduga aastal 1949 ning neil sündis poeg Toomas Niit aastal 1953 ja nad lahutasid aastal 1958. Seejärel abiellus ta Jaan Krossiga 1958. aastal, nad olid abielus kuni Jaan Krossi surmani aastal 2007. Nende abielust sündis ka 3 last: Maarja Undusk (1959),Eerik-Niiles Kross (1967) ja Märten Kross (1970). Ellen Niit on elanud kogu oma elu peamiselt Tallinnas.
most translated one. Was nominated several times for the Nobel Prize in Literature during the early 1990s Was named a People's Writer of the Estonian SSR (1985) Received the State Prize of the Estonian SSR (1977) In 1990 Kross won the Amnesty International Golden Flame Prize Family 1940 1949 he married Helga Pedusaar. 1954 1958 he married Helga Roos. They had a daughter Kristiina Kross (born in 1955). Jaan Kross married Ellen Niit in 1958. They had 3 children Maarja Undusk, EerikNiiles Kross and Märten Kross. work o He has written several books: ,,The Czar's Madman" ,,Between Three Plagues" ,,Treading Air" ,,Professor Martens' Departure" ,,A Rakvere Novel ,, ,,The Rock From The Sky" ,,The Wikman Boys" Why did I choose him I wanted to make my presentation about an Estonian writer. Jaan Kross is one of the most wellknown writers in Estonia. References o http://en.wikipedia
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 Marion Undusk HARILIK KADAKAS Referaat Uuemõisa 2014 BOTAANILISED TUNNUSED Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m. Registreeritud maksimaalne kõrgus on 18,5 m. Harilik kadakas võib registreeritud andmetel elada kuni 860-aastaseks. Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline, maadjas või hargnevate okstega
Arvustus "Timm Thaler ehk müüdud naer" Käisime klassiga 6.-ndal veebruaril NUKU teatris vaatamas etendust "Timm Thaler ehk müüdud naer". Teatritüki lavastaja oli Taavi Tõnisson, dramatiseerija Urmas Lennuk ning teatrikunstnik Marion Undusk. Mulle meeldis eriti kostüümikunstniku töö. Kostüümid olid raamatu toimumise ehk 1930-ndate stiilis ning kõikide tegelaste puhul väga isikupärased. Näiteks parun Taruki riietus rõhutas maagiat ja kurjust ning Timmi kostüüm oli aga tagasihoidlik ning lihtne. Etendusele aitasid kaasa videotaustad, need täpsustasid toimuvat ning tekitasid maagilise õhkkonna. Mulle meeldis ka selle lavastuse rezii, see oli lihtne ning toimiv
aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Romaanid „Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980) „Keisri hull” (1978) „Rakvere romaan” (1982) „Professor Martensi ärasõit” (1984)
“ „Sügisball“ tõi Mati Undile rahvusvahelise tunnustuse. Romaanis kujutab ta linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi (miksike, 2005). Romaani tegelaste elu on suhteliselt raske jälgida. Peatükid on tegelaste vahel väga ära tükeldatud. Väga palju on fakte ja leheküljepikkuseid loetelusid. Tegelasi on romaanis kokku kuus. Jaan Undusk kirjeldab oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Eesti lugu“, Mati Unt „Sügisball“ romaani kuute peategelast ja romaani tegevustikku nii: „Sügisball” mängust ja üksijäämisest pärast seda, kui mäng saab otsa. Mänguplatsiks on Mustamäe, näitlejaiks kuus paneelmajade sügavuses elutsevat üksiklast: luuletaja Eero, arhitekt Maurer, juuksur August Kask, šveitser Theo, telefonitöötaja Laura ja tema poeg Peeter. Eero naine on ära jooksnud ja
maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule Pere Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 1940-1949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga. Nad said tütre nimega Kristiina Ross, kes sündis 1955. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Nende lapsed olid Maarja Undusk(sündinud 1959), Eerik- Niiles Kross(sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992-1993. Looming Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis
Tagasi Eestis hakkas tegelema kirjandusega, esialgu tõlkijana, siis luuletajana, esseesid tegi ka. Lõpuks proosakirjanik. Juba nooruses oli mitmekülgne- just kunst, muusika, aga ka psühholoogia. 50ndatel hakkas avaldama luuletusi. On ilmunud 4 kogu. 58 ,,Söerikastaja", 64 a ,,Kivist viiulid", 66 a ,,Lauljad laevavööridel", 69 a ,,Vihm teeb toredaid asju". Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. (Maarja Kross/Undusk on nt üks laps.) Luuletajana võttis vabavärsi kasutusele. Sai kriitikat, aga siiski avaldati. Esimestes luulekogudes väärtustab inimesteks olemist- saada vabaks, puhtaks. Kodanikutunde rõhutamise kõrval rõhutab armastust, õnne ja tõe vajalikkust. Esimese kogu kohta. Luule on lootusrikas. Hilisemates kogudes esineb palju seoseid, satiiri, irooniat. Neljas kogu: eneseleidmine ja selle vajalikkus. Proosa- Maarjamaa kroonik. Peetud rahvusliku eesti teksti kirjapanijaks
september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L J E V J A B U B Õ R TA T E G I D S I I A .. . Jermolai Aleksejevits Lopahhin Anton Tsehhov Kirsiaed külaline Madis Kõiv L Õ P U T U K O H V I J O O M I N E Faddejev Jaan Undusk B O U L G A K O F F Biff, Willy Lomani poeg Arthur Miller M Ü Ü G I M E H E S U R M Eric Swan Michael Cooney R A H A U P U T U S Rollid Eesti Draamateatris 1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues 1993 Versinin A. Tsehhov Kolm õde 1993 Papa, Piiri Leo M. Kõiv, A. Lõhmus 1993 Horace Moliere Naiste kool 1993 Erland Jansson H. Söderberg Gertrud 1994 Söör Mordred T. Dorst Merlin 1994 Aivar Jakobson A. Kivirähk Jalutuskäik vikerkaarel
sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Pere Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 1954 1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. Poliitika Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993. Looming: Romaanid · ,,Kolme katku vahel" IIV (19701980) · ,,Keisri hull" (1978)
mittekoosseisulise toimetajana ja alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. 31. juulil 2009 avati Ungaris Kiskrösis Sándor Petfi tõlkijate skulptuuripargis skulptor Erna Viitoli valmistatud Ellen Niidu büst. Ellen Niit oli abielus Heldur Niiduga, Toomas Niit on nende poeg. Ta on sündinud 1958 aastal.Ellen Niit oli abielus ka kirjanik Jaan Krossiga 1958. aastast kuni viimase surmani 27. detsembril 2007. Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross on nende lapsed. Ellen Niit võitis tunnustuse tundesiira, elurõõmsa ja mõtiskleva värsikoguga "Maa on täis leidmist". Selle raamatu luuletused on nii lihtsad, kindlavormilised, intiimse tundetooniga kui ka suurema mõttekoormusega üldistavad luuletused, mille rütm on vabam ja kujundiline ülesehitus keerukam. Armastusluule ei ole rõhutatult erootiline ega kantud traagilistest vastuoludest. Sageli esineb Niidu luules lapsemotiiv
1971 Eesti NSV teeneline kirjanik Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1996 Riigivapi I klassi teenetemärk 2004 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 aasta eurooplane Ja palju teisi tunnustusi. 14 Eraelu 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (1959), Eerik-Niiles Kross (1967) ja Märten Kross (1970) on nende lapsed. 15 “ Sel aastal, kui ma sündisin oli Einstein ammu ütelnud, et valguse kiirus on suurim kõikidest võimalikest kiirustest. 16 Jaan Kross suri 2007, 87- aastaselt 17 Kasutatud kirjandus ◈ https://prezi.com/ogjlcu6xqfo_/jaan-krossi-elu-ja-looming/ ◈ https://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/jaan-kross.html ◈ https://et
Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli ta abielus Helga Roosiga, aastal 1955 sündis neil tütar Kristina Roos. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik- Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. 1958. ilmus tal esikkogu ,,Söerikastaja". 1964. aastal tuli välja ,,Kivist viiulid", sellele järgnesid ,,Lauljad laevvööridel" (1966) ja ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969). Samasse perioodi kuulub ka Loomingu raamatukogus ilmunud poeem ,,Tuule-Juku" (1963) ,,Jaan Krossi inimene, eriti autori varasemas luules, on tugev, töökas, rõõmus kodanik. Tema usutunnistus on vana ning
aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. Luiteliivadel joostes Luiteliivadel joostes tuli sinine meretuul ja ütles mulle: Tõeline armastus on olemas. Tema ongi päike tumeroheliste mändide kohal. Sinu kujuteldav hing on olemas. Tema ongi läbipaistvate tiibadega kärbes helerohelisel männikasvul. Aga su süda on vaigupisar, mis saja tuhande aasta eest nõrgus
kirjanik.2006. aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine".Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar(nad olid abielus 19401949). 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga,kellega sündis tal 1955.aastal tütar Kristiina Ross. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga, Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed.Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Kross on üks tuntumaid ja rohkemtõlgitumaid eesti kirjanikke paljudes välisriikides. Tema teoseid on tõlgitud bulgaaria, gruusia, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, jaapani, leedu, läti, norra, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, soome, taani, tsehhi,
"Antikristus" (Der Antichrist),1895(eesti keeles 1919 pealkirjaga "Vastkristlane", tõlk. U.L, 2002 pealkirjaga "Antikristus", tõlk. Tiiu Mikenberg, 2007 "Antikristus", tõlk. Tiiu Mikenberg, kommentaarid ja järelsõna Jaanus Sooväli) "Nietzsche contra Wagner", 1895 "Võimutahe" (Der Wille zur Macht),1901 "Võimutahe" (Der Wille zur Macht),1906 "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse",1908(eesti keeles 1996, tõlkinud ja järelsõna:Jaan Undusk) Pragmatism Kõige täielikumalt seletab Nietzsche oma pragmatismi „Rõõmsa teaduse” alguses. Vaatenurk on järgmine: Teadmise algupära- mõistatus on tuhutult pika aja jooksul tootnud vaid eksitusi, mõned neist osutusid kasulikuks ja liiki säilitavaks, kes nendega kokku sattus või sai need päranduseks, see võitles oma võitlust iseenda ja oma järglaste eest edukamalt. Pragmatism Sellised ekslikud ulualused, mida on üha edasi pärandatud
asjade ääretult lihtsas esituses, tema kirjutamises pole kübetki pingutatust, keerukaid analüütilisi keerdkäike. "Ei meenu elavas Eestis teist sellist meest, kes nii lõdvalt kirjutades nii head proosat suudaks toota kui Mati Unt, ei meenu teist säärast virtuoosi, kes tubli jutu sünnitamiseks nii kadestavalt vähe oma kujutlusrägastikes, oma lämmatav-fluviaalses meelelis-metafüüsilises algkeele maailmas peaks vaevlema kui tema, Unt." (Undusk, 1985) Ta on niisiis sündinud kunstnik par excellence. 5. Miks on M.Unt nimetanud oma romaani hoiatusromaaniks? Ehk loodab Mati Unt hoiatada oma teosega inimesi isoleerumast. Kuigi inimesed elavad mitmetes kohtades praktiliselt külg külje kõrval, on nad siiski eraldatud. Seda juhtub isegi ühes korteris või majas elavate inimestega. Seda ei peeta just kuigi tõsiseks probleemiks, mida see tegelikult on. Inimesed muutuvad aina vaiksemaks ja üksikumaks, vajavad tuge, kuid ei
millegi muu kui lihtsalt ühe ja jagamatu eesti kirjandusega. Eesti keel on väike keel ja seetõttu pole raske käsitada eestikeelset toodangut kogu maakera ulatuses eesti kirjandusena. Kui me kunagi sadade aastate pärast vaatame oma 20.sajandi kultuurilugu eemalt, siis pole enam tõepoolest tähtis, mis toimub eksiilis ja mis okupatsioonis. Siis kaotavad mõisted „pagulaseesti” ja „väliseesti” lõplikult oma mõtte. Kasutatud kirjandus: Undusk, Jaan 2008. Eesti, eksiil ja Välis-Eesti: Väike mentaliteedilugu. Moodle.ut.ee , I. Lembinen, 2014, Kultuuriajalugu, „Pagulus” http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_pagulaskirjandus (05.05.2014) 2
Balletilavastuste auhind · Eve Andre Lumivalgeke, «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi» ja Julia, «Romeo ja Julia». Rahvusooper Estonia. Tantsulavastuste auhind · «Faasid» elava muusika ja koreograafia rikastav kahekõne, aktuaalse teema kunstiliselt veenev teostus ning järjepidevus oma stiili arendamisel ja järelkasvu koolitamisel. Fine5. Algupärase dramaturgia auhind Auhind vaadeldava aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest. · Jaan Undusk «Boulgakoff» (lavastaja Margus Kasterpalu, esietendus 13. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatris). Kõrge kirjakultuuriga näidend looja valikutest loomistungi, võimu ja vaikimise vahel. Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) muusikalise kujunduse eest. · Chalice parim originaalmuusika lavastusele «Perikles» (NO99).
1954 aastast kutseline kirjanik Tallinnas 1957 60 Tallinna NAKi esimees alates 1958 Kirjanike Liidu liige 1971 Kirjanike Liidu juhatuse sekretär 1981 Kirjanike Liidu juhatuse aseesimees 1988 oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi taastamise algatajaid 1992 93 riigikogu saadik 1998 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professor Jaan Kross oli abielus kirjanik Ellen Niiduga, neil on kolm last: Maarja Undusk, EerikNiiles Kross ja Märten Kross Varasemast abielust Helga Roosiga on tal tütar Kristiina Ross, olnud abielus ka Helga Pedusaarega Suri 27. detsembril 2007. a 1971 ENSV teeneline kirjanik 1988 Soome Eeva Joenpelto auhind 1989 Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1990 Helsingi Ülikooli audoktor 1991 Amnesty Internationali auhind 1992 Ungari riiklik autasu 1996 Eesti riigivapi esimese klassi orden 1997 Herderi auhind
Kiiresti leiavad ka õpilased spetsiaalse lingi abil õppeplaanid ning muu vajaliku. Telekas reklaamib kool ennast vaadatuimatelt eesti kanalitelt nagu TV3, Kanal2, ETV. Ka on infot EHTE tegemiste ja toimetuste kohta Õpetajate lehes. Õpetajate lehes leiab artiklist ,,Kes pole EHTE-s käinud, ei ole edu näinud!",on juttu kooli tekkimise kohta, kust kohast on alguse saanud lühend EHTE. Kooli juhataja Toomas Undusk räägib kuidas ühtki ettevõtet pole võimalik juhtida, tundmata seda keldrist pööninguni ehk et vajadusel peaks ärijuht oskama ka asendada toateenijat või abitöölist. EHTE on võrreldes teiste koolidega tunnustatum kuna õpilased saavad väga palju praktika kogemust. Iga aasta toimub Tallinna messikeskuses Detsembri alguses noorte infomess ,,Teeviit". Eesti Noorsootöö Keskuse poolt korraldatava noorte infomessi TEEVIIT eesmärk on
See viib meid aga tagasi algusesse, kus sai selgeks, et kõik võtab aega just täpselt nii palju kui selleks antud on. Et mõningatel asjadel ei olegi muud tärminit kui südametunnistus, võib nende täitmine lükkuda kaugele tundmatusse tulevikku. Lõpetuseks: selle kirjatüki lõpetan 25.09.2007, sel päeval, mil on viimane tähtaeg teda üle anda. Kas pole mitte kõnekas. Marion Undusk TE I 2007
Just see tegi tema romaani nii populaarseks, sest aitas inimestel tegelastega samastuda ja rõhujatele vastanduda. Peategelane on talupoeg Jaanus, Bornhöhe poolt välja mõeldud tegelane, keda autor kujutab ülestõusu juhina ja keda tuntaksegi Tasuja nime all. Jaanus hukkub lahingus. Vasta küsimustele tekstikatkendi ja oma teadmiste põhjal! Vajadusel otsi lisamaterjali õpikutest või internetist! Eesti lugu: Eduard Bornhöhe „Tasuja“ Jaan Undusk Nagu Kreutzwald ja Vilde, nii pärines ka Bornhöhe mõisasundijate neetud tõust. „Kilter, kubjas, aidamees, need on põrgus kõige ees,“ arvas rahvasuu, kuid just „sakste“ käepikendusena leiba tee- ninud ametimeeste peredes võrsusid kirjanduslikud vabadusvõitlejad. Mõisateenijate psühholoo- giliselt raskes keskkonnas, kus tunti ühtviisi nii mõisa- kui ka taluelu, kasvasid poisid, kes panid paberile eesti kirjanduse esimesed vastupanumeeleolud
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM11 Oksana Bazakova MINU PÕHIMÕTTED TEENINDUSE JUHTIMISEL Essee Õppejõud: Toomas Undusk Tallinn 2014 MINU PÕHIMÕTTED TEENINDUSE JUHTIMISEL Tänapäeval ei kahtle enam keegi selles, et kvaliteetne teenindus võimaldab ettevõtetel erineda oma konkurentidest ning kasvatada klientide lojaalsus. Teenindusega seoses on kasutusel mitmeid märksõnu nagu teenus, teenindus, teenindamine.Teenindus kui teenindusprotsess kujutab endast eesmärgipärast planeeritud tegevust, mille tulemuseks on kvaliteetne teenindus.
2003 Kivisildnik, Sven 2003. Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus. Tallinn: Tuum. Kokk, Aavo 2003. No kes seda viitsib lugeda! http://epl.ekspress.ee/artikkel/234382 30.04.2003 Oinas, Felix 1994. Surematu Kalevipoeg: (esseed). Tallinn: Ajakiri "Keel ja Kirjandus". Raud, Eno 1998. Kalevipoeg: Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud Eno Raud. Tallinn: Mix. Rakke, Kerttu 2000. Kalevipoeg. Tallinn: K. Rakke. Ridala, Villem 1998. Kalevipoeg (proosaümberjutustus noortele). Tallinn: Athena. Undusk, Jaan 2003. Eksistentsiaalne Kreutzwald. - Eesti Ekspress http://paber.ekspress.ee/viewdoc/F12127D28E444129C2256DF2004B1469 05.12.2003 3
aastal sai temast Tartu kivisilla apteegi õpipoiss. 5 Vaikne Nurgake Eestlane oli hea ja hoolas põllumees, arvab see sammaldunud siga Lücke, aga nüüd on ta enda läbi ehitanud, läbi koolitanud, läbi laiselnud ja läbi prassinud. Kaputt. „Vaikne nurgake” on Lutsu leebe panus eestlase ja sakslase teineteisepeegeldusse. (Undusk, Jaan 2009.Eesti lugu: Oskar Luts "Vaikne nurgake" 27. veebruar). Novell oli kirjutatud 1934. aastal. Tegevuse alla on võetud eestivenelaste asemel baltisaksa rahvusvähemus. Oskar Lutsu mahe huumor on siin kõige sagedamini märgatav. Loo minategelane Heino Anderson jääb võrreldes teiste, ehk teravamalt väljajoonistatud karakteritega julgeks tüübiks, kes võib oma tegemiste ja tegematajätmiste üle kauaks valuliselt kahtlema jääda. Tasub silmas
Ka Viljandis võiks oma tegevust jätkata, et saada pisut laiem läbilõige inimeste reageeringutest vastavalt nii eale, rohkusele, soole kui ka näiteks kella- ja aastaajale. Ehk kunagi me seda teemegi. TÜVKA Lavakunstide osakonna Teatrikunsti eriala I kursuse õpilased Madis Mäeorg Teksti autorid - Marion Undusk ja Siim Sups
Teine osa uurijaist sooritab aga otsehüppe post-suundadesse. 1990. alguses tutvustatakse ja tõlgitakse palju olulisi autoreid. Kõigepealt tõusevad 1990. aastate algupoolel välja mõned kesksed suunad: psühhoanalüütiline lähenemine (Hasso Krull, Jaanus Adamson jt); diskursuse analüüsist lähtuvad suunad (Tiit Hennoste, Arne Merilai jt); 1990. keskpaigast omaette projektina strukturalistlik narratoloogia (Epp Annus, Rein Undusk jt). Uuel sajandil on siin toimunud mõned olulised muutused. Nii on narratoloogiaprojekt vaibunud ja selle tegijad jätkanud hoopis teistsuguseid liine. Tugevaks suunaks on aga arenenud feminism (Eve Annuk, Mirjam Hinrikus jt) ja oluliseks tõusnud postkolonialism (Tiit Hennoste, Tiina Kirss jt). Samuti on ennast hoopis enam eesti kirjandusliku kontekstiga sidunud semiootika (Peeter Torop, Rein Veidemann, kohasemiootika, intertekstuaalsuse analüüsid jne)
jagamatu eesti kirjandusega (Akadeemia 2008 : 2274) Eesti keel on väike keel ja seetõttu pole raske käsitada eestikeelset toodangut kogu maakera ulatuses eesti kirjandusena. Kui me kunagi sadade aastate pärast vaatame oma 20. sajandi kultuurilugu eemalt, siis pole enam tõepoolest tähtis, mis toimub eksiilis ja mis okupatsioonis. Siis kaotavad mõisted "pagulaseesti" ja "väliseesti" lõplikult oma mõtte. (Akadeemia 2008 : 2275) KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Undusk, Jaan 2008. Eesti, eksiil ja Välis-Eesti: Väike mentaliteedilugu. - Akadeemia nr 10, 2257 -2286
Undi kirjanikuanne seisnebki keeruslite asjade ääretult lihtsas esituses, tema kirjutamises pole kübetki pingutatust, keerukaid analüütilisi keerdkäike. "Ei meenu elavas Eestis teist sellist meest, kes nii lõdvalt kirjutades nii head proosat suudaks toota kui Mati Unt, ei meenu teist säärast virtuoosi, kes tubli jutu sünnitamiseks nii kadestavalt vähe oma kujutlusrägastikes, oma lämmatav-fluviaalses meelelis-metafüüsilises algkeele maailmas peaks vaevlema kui tema, Unt." (Undusk, 1985) Ta on niisiis sündinud kunstnik par excellence. Undi taotlus on eksplitsiitne, uurida ühiskonna psühholoogilist seisundit, taandades erinevaid nähtusi arhetüüpidele. Kuuekümnendatel avaldatud tööd paistavad silma subjektiivsuse ning spontaansuse poolest, hiljem, eriti üheksakümnendatel, saab temast objektiivsust taotlev irooniline kõrvaltvaataja. Kui kuuekümnendatel-seitmekümnendate
kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.5. Perekond Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli olnud abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga sündis aga keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross. Abielust Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: nahakunstnik Maarja Undusk, julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidile. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.6. Jaan Kross poliitikas 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku. Kuid juba 1993. aastal loobus ta parlamendiliikme tööst ning tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. (http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross) 4 2. LOOMING 2.1
ka tõlkinud. 1992 valiti ta Riigikogu liikmeks. 2004. aastal oli Kross Eestis kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Jaan Kross suri 27. detsembril, 2007. aastal. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Pere Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, kellega ta oli abielus 1940. 1949. aastal. 1954. 1958. aastal oli ta abielus Helga Roosiga (tütar Kristiina Ross). 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku, Ellen Niiduga (järeltulijad Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross). Tunnustused Friedebert Tuglase novelliauhind (1971, 1972, 1990, 1995), Tartu Ülikooli filosoofia audoktor (1989), Riigivapi I klassi teenetemärk (1996), Kultuurkapitali kirjanduspreemia (1998), Kultuurkapitali eesti rahvuskultuuri fondi elutööauhind (2004), Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest (2006). Kirjandus Kirjanduses alustas Jaan Kross luuletajana. Hiljem läks ta üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks
Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. Jaan Krossil oli kolm peret. Ta oli abielus Helga Pedusaare, Helga Roosi ja Ellen Niiduga. Esimesest abielust tal lapsi ei olnud. Helga Roosiga oli tal üks tütar Kristiina Kross, kes on nüüdseks keeleteadlane ja tõlkja. Ellen Niiduga on Krossil veel kolm last: tütar Maarja (Kross) Undusk, julgeolekuekspert Eerik- Niiles Kross ja filmiprodutsent Märten Kross. Lisaks oli Jaan Kross kasuisaks ja Ellen Niidu pojale psühholoog Toomas Niidele. 1992. aastal valiti Jaan Kross Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid juba järgimisel aastal loobus ta parlamendiliikme tööst. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007 ja ta on maetud Rahumäe kalmistule. LOOMING ja STIIL LUULE
Nagu ka luules, on ka proosas Traadile oluline kõlbeliste hoiakute sisendamine ja vaimsuse kaitsmise missioon, millest tuleneb ka ta loomingu tõsidus ja eetiline pingestatus. Ta on ka erakordselt mitmekülgne, ta suudab sügavalt sisse elada ajalukku ja olevikku, linna- ja külamiljöösse ning kehastuda ümber erinevateks tegelasteks – muu hulgas esitada ka naise vaatepunkti. Traadi proosa tuumtekst on lühiromaan „Tants aurukatla ümber“, mis ilmus 1971. Jaan Undusk nimetas seda teost „külaelu ja kosmilise ringkäigu avangardistlikuks sünteesiks“ ning „avangardistliku-tartumurdeliseks Tammsaareks“. Toomas Liiv on kirjutanud romaani kohta: „Traadi jutustaja suudab esile manada selle voolamise, kordumise, kadumise ja kestmise müsteeriumi, mis võimaldab „Tantsus autukatla ümber“ näha isepärast paralleelteost „Tõele ja õigusele.““ Romaan koosneb viiest peatükist („tantsust“), iga peatükk on viljapeksupäev
MÜSTILIS-RELIGIOOSNE KIRJANDUS *Proosa St Teresa de Ávila/Teresa de Jesús (1515-1582) · astus karmeliitide ordusse, oli nunn · ordu reformeerija vastureformatsiooni vastu: soovis usulist rangust · Contrareforma protestantliku reformi vastu, luterlaste vastu · reformatsioon=usupuhastus · 1540 katoliku kirik omakorda vastureformatsioon, algatajaks oli Teresa · surmajärgselt kuulutati ta pühakuks · Jaan Undusk ,,Quevedo" räägib ka Teresast, seal vastandub ta Quevedole · ,,El libro de su vida" Teresa elust · ,,Las moradas o Castillo interior" pihtimuslik proosa, kuidas jõudis usuni, mis Jumal talle tähendas Juan del Encina · õppis Sal Manca ülikoolis · oli paavst Leo X juures laulja ja muusik · viljakas kirjanik · lühinäidendid, farsilikud · Encima näidendid églogad farsilikud lühinäidendid · üks element hispaania draama kujunemisloos
Väikse kirjanduse puhul võime rääkida ka eksperimentaalsest kirjandusest. Igasugune marginaalia, lahkarvamused moodustavad või võiks moodustada selle väikese kirjanduse. Loeng nr 7 (12.03.2008) Üldise sissejuhatuse poolest lugeda nt viimasest Eesti Kirjandusloost nüüdiskirjandusele pühendatud lehekülgi. Seal sidusamalt nendest teemadest lähtuvalt analoogne pilt eelnevatele loengutele. Jaan Undusk (s 1958) Jaan Undusk on ilmselt paljudele tuttav ennekõike kirjandusteadlase või teoreetikuna. 90ndate originaalsemad ja põhjalikumad kirjanduskäsitlused just tema sulest. Paralleelselt teoreetilise loominguga valmivad ka Unduski esimesed proosatekstid. Kuskil alates 70ndate lõpust, 80ndate algusest avaldab Undusk ka vähesel määral luulet ja olulisemalt rohkem novelle ja jutustusi. Eraldi esiletõstmist väärivad kultuuriloolised novellid, ennekõike ,,Sina, Tuglas" (1986)
- Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised märgid" ("Maagiline ja müstiline keel") Soovituslik kirjandus: - G. Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4) - Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - P. Pavlenko "Õnn" - A. Jakobson "Elu tsitadellis" - Ilf ja Petrov "12 tooli" - M. Bulgakov "Saatuslikud munad"/"Koera süda"
sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündunud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed. 2. LOOMING 2.1. Ettevalmistus periood. Loomingutee algus (1935-1958) Suure lugemusega gümnsist, kes lõi kaasa kõnevõistlustel, maleringis ning muudes õpilasüritustes, hakkas eneseväljendust otsima ka kirjanduslikus loomingus. Esimesed tõsisemad värsikatsed pärinevad aastast 1935. Kuna nooruk ei piirdunud omakeelse lektüüriga, olid mõjutusedki mitmesuunalised
2002 Andres Andrus Kivirähk Eesti matus 2003 Osvald Alving H. Ibsen Kummitused 2004 Hacho Hristo Boytchev Polkovnik lendab õhku 2004 Krahv Fosco Wilkie Collins Naine valges 2004 Edgar, juhtiv poliitik Toomas Kall Pehmed ja karvased saavad jalad alla 2005 Rodrigo Borgia Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2006 Oskar; Vanemuine vaché Andrus Kivirähk Syrrealistid 2007 Pjotr Verhovenski Fjodor Dostojevski Sortsid 2008 Pasha Popov Jaan Undusk Boulgakoff 2008 Carlos Bueno Jordi Galceran Gönholmi meetod 2008 Ybbes=kirjanik; komissar; Putanelli Bogusùaw Shaeffer Loojang 2009 Cosme McMoon Peter Quilter Hiilgav! 2010 Semjon Pantelejevits Jepihhodov Anton Tsehhov Kirsiaed 2010 osatäitja Siim Nurklik Kas ma olen nüüd elus 2011 Antonio William Shakespeare Võlanõudjad ROLLID MUJAL JA TUNNUSTUSED ROLLID VANEMUISES · Felix Humble (Charlotte Jones "Mesimees", 2002)
Keti Lõpp Külastasin 28.septembril Tallinna Linnateatri Taevalava ning etenduseks oli „Keti lõpp“. Teksti autor Paavo Piik, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Etendus algas sellega, kui astusin saalist sisse- nimelt oli laval täispuhutav bassein, mille sees oli palju-palju palle ning seal sees omakorda lamas mees, hiljem tuli välja, et see oli luuletaja. Algus venis, nimelt tundus, et terve teatritükk koosnebki vaid graafilistest pallidest ning muusikast
tagasi maal. Raamatu tegevuse pikkus oli 10-14 päeva. Raamatu tegevus toimub umbes aastal 2007-2010 (täpset aastat pole öeldudd, kuid raamat on umbes sel ajal kirjutatud ja kuna tehnika on raamatus arenenud, võib arvata, et tegevus toimub tänapäeval) Raamatu ülesehitus Raamat on jagatud peatükkideks, mis on 5- 12 lehekülge pikad. Lisaks on ka kaks suuremat osa- raamatu alguses ja 168. leheküljel. Pilte on raamatus väga vähe ja need on teinud Marion Undusk. Raamat on kirjutatud mina-vormis. 6 Lühikokkuvõte I osa algus Joonas ja Martin läheksid suve alguses kolmeks nädalaks vabaajalaagrisse. Esimesel päeval tegid nad kohaliku talumehe juures tööd. Kuna töö oli raske ja ilm soe otsustasid nad kohalikku külla poest jäätist ostma minna. Tee peal kohtavad nad Miat. Nad lähevad kõik koos poodi otsima. Kohale jõudes saavad nad teada, et pood oli just kinni pandud, aga poe ees istub kamp
võõrust/võõrasust ongi panna ta rääkima vigast võõrast keelt.41 Kross seda võtet Timo puhul ei kasuta, mistõttu ei teki ka võõrastavat efekti. Timot saadavad n-ö aadellikud tegevused: ta ratsutab, laseb märki, mängib klaverit. Samas on teda kujutatud kui ebatüüpilist aadlikku: ta surub talupoegadel kahe käega kätt, kui need tulevad teda sünnipäeva puhul õnnitlema, ka on ta abiellunud talutüdrukuga, keda ta laseb enne abiellumist mitu aastat koolitada. J. Undusk on märkinud, et eeldusi õnnelikuks abieluks pakubki vaid baltisaksa mehe ja eesti naise variant. Abielludes madalamast seisusest naisega, mees ise ühiskonnaredelil ei lange, vaid tõstab naist. Baltisaksa naise ja eesti mehe puhul tähendaks abielu naisele patriarhaalses ühiskonnas langust ühiskonnaredelil. Abielludes lihtrahva esindajaga, tahab Timo tõestada kõigi inimeste võrdsust, see on osa tema suurest plaanist (lk 15). Thomas Salumets on märkinud, et plaan, idee saab
Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Andrus Kivirähk, Kauksi Ülle, Mart Kivastik, Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse