mehe vahelisest suhtest. Romaanis räägitakse ka eesti-nõukogude ajast, peresuhetest, kooliprobleemidest ning inimeste tunnetest. Tüdrukule meeldisid ka venelased ja arvas, et ta ise on venelane ning ta arvas, et ta ise tihti on venelane seetõttu. Raamatus tuli väga selgelt välja pedofiilia ja kuuluvuse probleemid (Berg, 1994). 4 4. KASUTATUD KIRJANDUS 2018. Maimu Berg. URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Maimu_Berg. 18. november 2018. Kivi, A. 2017. Maimu Berg: "Tuleb loota, et inimkond on vigadest õppinud." URL=http://eestinaine.delfi.ee/elud/maimu-berg-tuleb-loota-et-inimkond-on-vigadest-oppinud?i d=82325552. 18. november 2018. Berg, M. 1994. Ma armastasin venelast. Tallinn: TEA Kirjastus. 5
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Referaat ''Maimu koobas'' Koit All PM2A 2013 Maimu koobas e. Mägiste (Mäkiste) põrguhaud Iseloomustus Aruküla lademe Tarvastu kihtide paljand, milles on ilus koobas. Paljanduvad kollakaspunased pôimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Pôimjad seeriad paksusega 30-50 cm on hästi välja kujunenud , kihipindadel sageli Fe-hüdroksiidsed kiled, värvustoon vaheldub kihiti (1-5 mm) kollakast tumevioletini. Koopa seintel, eriti koopaava vastasseinas on rohkesti kihilisust lôikavaid valge liiva pesi. Pesad valdavalt ümmarguse , harvem korrapäratu kujuga ja läbimôôduga kuni 20 cm. Paljandi pikkus piki nôlva 7m, kôrgus 3,5 m. Peaaegu kogu paljandi vôtab oma alla koopaava laiusega 5 m ja kôrgusega 2,5 m. Koobas kujutab endast ruumikat grotti laiusega 12,5 m, sügavusega 6,5 m ja kôrgusega keskosas kuni 3 m, vôttes enda alla ligikaudse p...
tugev, ainult sõrmeotsad ulatasid nähtavalae, ning meistrid jätkasid tööd. Lehte oli elavalt hauas, ükski vägi ei võinud teda enam päästa; tema surmani kohkunud sugurahvas ammugi mitte, keda kubjaste piits ja rüütlite oda juba laialigi ajas. Rahvasuus on ühe Karksi lossi tornirusule tänapäevani Kadrina Tulp nimeks jäänud. Teatakse öelda, et sinna Kadri nimeline naine olla elusalt müüritud, et ta "kirikuvõtmeid kannaks Maimu "Täna on sul kahed kohused. Täna on sul hirmsam võlg tasuda su rahva viletsus ja su naise surm." Tugevalt kui raudse pihiga pigistas Kaski sõbra kätt. "puhka, vanem! Sa oled väsinud. Homme juba mõtled teisiti." Aga Venda raputas uskumatult pead. Küll oli, nagu oleks tema silmades tuleleek põlema löönud ja ta vaksa kõrgemaks tõusnud, aga see oli kõik üürikeseks. Seal astus perenaine rõõmust hiilgavate silmadega sisse. "Tulge nüüd äiakest vaatama," kilkas ta.
Kokkuvõte Analüüsides seda romaani sain aru, et tüdrukul oli väga raske elu, kuid ta tunnes end õnnelikuks inimeseks, aga elu kulges oma harilikku rada ja vahelduva eduga. Väga palju raskeid otsuseid pidi 16-aastaline tüdruk tegema, kuid mälestus Temast ei kustu. Väike tüdruku kogemuselu rikkus aitab teda tulevikus. Ma olen kindel, et see peategelane pälvib lugupidamist. Viited Berg, Maimu, 2004: Ma armastasin venelast. Tallinn 5
M. Berg „Seisab üksi mäe peal“ Inimesed – Kristjan Jaak Peterson- peategelane Kikka Jaan- Petersoni isa Anne- Petersoni kasuema Liisa- Petersoni ema Enn, Jaak, Reeda- Petersoni sõbrad ja koolikaaslased Carl Gottleb Sonntag- ülempastor Riias Karl- Petersoni koolivend Heinrich- Petersoni sõber Hezel- Ülikooli teoloogia professor J. H. Rosenplänter- Pärnu pastor, sakslane Morgenstern- Tartu Ülikooli raamatukogu direktor O.W. Masing- kirikuõpetaja, eesti keele asjatundja F.R. Faehlmann- tudeng, arst J.H. Rosenplänter oli Liivimaa kirikuõpetaja ja kirjamees. Ta andis aastatel 1813- 1832 välja teadusajakirja „Beiträge.“ Ta tegi seda kõike oma rahade eest. Ta lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Tema oli ka see, kes hakkas koguma eestikeelseid ja eesti keelt käsitlevaid käsikirju. Tänu temale on ...
Kats naist omavahel! Oli üts nädalavahetus ning naised ootsid lahvkat , mis pidi iga hetk saabuma ning lahvka ooteplatsile jõudsid ka naabrid Maimu Kapsas ja Ülle Minevik, kes olid aastaid juba naabrid. Kuid täna kohtasid nad jälleüksteist. Maimu ja Ülle omavahel : . Üss teisele``Kuule Maimu kas sa juba meie küla uudist oled kuulanud?``. Oh ei ole mis meite külas siis kah eri on ? Maimu:aa vaat sihuke asi ,et meite külast leiti pomm koos padrunitega `` . ``Aa vat mina seda küll kuulnd pole , aga kus sa siis nii tark oled ja kõike küla asju tead?`` `` Aa vat mina kuulsin kuis poltsei mere poole sõistid aga mina ming mitte.`´ . `` Aga kuis sa siis tead , et sihuke asi just meite külas juhtus? `` . `´Aa vaat moole räägiti `´ Aga kes siis?´´ ``Mis kes ? ikke meie küla mutid ,kui me eila sauna majas käisime.´´
Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud
Suvekool Autor Vaino Vahing, lavastaja Mati Unt Filmi esimestel minutitel tekkis minus tunne, et milleks üldse sellist jabarust kirjutada, veel enam lavastada.Süvenedes filmi hakkasid lahti hargnema inimsetevahelised suhted ja filmi tõeline traagika. Film algab perepoja naasmisega koju,osatäitjaks andekas näitleja Üllar Saaremets.Temaga on kaasas naine Maimu,keda mängib Piret Rauk.Esimesest hetkest alates on tunda olukorra meeleheidet ja närvilisust.Kojusaabunud poeg leiab eest suletud ukse ja on pettunud, et vanemad tema saabumise tunnistajaks pole.Sümboolne osa on vilel, mis on neil mõlemal naisega.Ta usub kindlalt, et vilistades ilmuvad kohale nii isa, kui ka ema.Vile peale saabubki ema ,kes tervitab oma poega ja miniat, tundes heameelt selle üle, et nad pikemaks ajaks sinna jäävad
Kirjanduslik ekskursioon August Kitzberg 24.september 2009 aastal me käisime August Kitzbergi kooli elu ja kodu uurimas. Me käisime vaatamas Maimu koobast, ja meile tehti ekskursioon, kus elas Kitzberg ja millega ta tegeles. See kool kus käis A.Kitzberg, pidi 4aastaga ära õppima mõistusega lugemist, korratabel pidi peas olema, usu õpetus. Nad pidid oskama teretama ja Jumalaga suhelda. Kui sa kuulsid mingit uut uudist või õpetust, tuli seda teadet kohe teistega jagada. 1864 aastal ehitati see kooli maja, kus käis Kitzberg. Kooli maja ja kohtumaja oli koos ühes majas. Kõik mis
Kaval Ants ja K. Vanapagan leppisid kokku, et arve antud müügitehingu kohta saadetakse OÜ-le Turvas kuu aja jooksul peale kauba üleandmist. 30. juunil 2011 aasta allkirjastasid Kaval Ants ja K. Vanapagan omavahel kauba üleandmise ja vastuvõtmise akti. 25 juulil esitas OÜ Siil OÜ-le Turvas arve ja palus arve tasuda summas 12 360 eurot 7 tööpäeva jooksul. Arve võttis enda valdusesse OÜ Turvas juhatuse liige Maimu Kili, kes arvet vastuvõttes küll nurises liiga suure arve pärast, kuid lubas K.Vanapaganale, et arve saab tasutud. 15. mai 2012.a seisuga OÜ Turvas arvet tasunud ei ole, mistõttu esitas K.Vanapagan OÜ-le Turvas nõude, milles palus esitatud arve 5 tööpäeva jooksul tasuda. Nõude esitas K. Vanapagan OÜ Turvas juhatuse liikmele Anu, kes nõuet vastuvõttes väitis, et tema ei tea asjast midagi ja seetõttu ei kavatse ka OÜ Turvas arvet tasuda. K
kui parimad sõbrad. Kuid tegelikult ta vihkab mind nagu viimane saatan. Ta arvab , et ma olen üks kõige jubedam pubekas ja et kõik mida ma teen on täiesti vale ning õige on kõik siis, kui mul ei ole vabadust ja kui ma olen lihtsalt kellegile sunniviisiline ori. Võtku endale siis teener kui te ise ei saa endaga hakkama. Aga minu isa, kelleks siis tema on muutunud?! Ta ei olegi minuga üldse tegelenud, ainult tõotab Maimu sõna. Maimu on see põrgust palgatud asendus ema. Ma piinlesin voodis veel paar tundi mõtetega oma emale ja isale. Lõpuks jäin magama. Ärkasin hommikul Maimu karjumise peale. Ta vihastas mu peale sellepärast, et ta oli eile õhtul oma jogurti ära söönud, ning hommikuks seda polnud. Ja nii me karjusime üksteise peale nagu hullud. See vanaeit oli kindel, et ta olevat mulle eelneval õhtupoolikul öelnud, et ma läheksin poodi ning ostaksin talle jogurtit
Sellest idas paiknevad LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid, suurimad on Allikukivi , Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustiku jalam paikneb 5055 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 6070 m-st (Viljandi ümbruses) 128 m- ni (Sürgaveres). Kõrgeim on Sakala kõrgustiku edelaosa metsases mõhnastikus asuvad 2
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 12 X ,,NEMAD" Referaat xxxxxxx Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Nemad" on esmakordselt ilmunud 1994. aastal ning romaani autoriks on eesti kirjanik Maimu Berg. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus ning seda on tunda terve romaani vältel. Teos räägib kahest erinevast põlvkonnast pärit inimesest ja nende vahelisest keerulisest armastusest. Raamatu peategelaseks on vanem naisterahvas Irma, kes oli oma parema aja ära raisanud, oli pilganud armastust, kuid nüüd armunud endast noormasse, keskealisse Joonasesse. Paarikest vaevas teiste arvamus, armukadedus, oskamatus usaldada oma kaaslast, kuid samas ka
August Kitzberg 1855-1927 Lapsepõlv Sündis 1855 Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas. Perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks. Venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. August Kitzbergi tubamuuseum Karksi-Nuias August Kitzbergi tubamuuseum August Kitzbergi tubamuuseum Tegevus Töötas mitmel pool vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming Alustas külajuttude avaldamisega ajalehtedes. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" . Jutustused kogumikus “Külajutud”. Looming Följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) Memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused” Kirjutanud ka lastejutte- ja näidendeid. Ühe vana “Tuuletallaja” n...
Soovin Sinuga jagada saladust, mida keegi peale mu abikaasa, tema pere ja minu pere ei tea. Jumal on mind õnnistanud ka neljandaga... Kuidas Su austatud abikaasa käsi elab? On ta veel armees? Või on ta juba erus ning naudib majapidamise talitamise rõõme? Pean kurbusega teatama, et minu Sergei, keda Sa võib olla veel mäletad, lahkus meie seast aasta tagasi, kui langes duelli käigus. Õnneks olen leidnud uue armastuse, kes on tsaari armees kindral. Tema on ka mu tulevase maimu isa. Kahjuks pean praeguseks lõpetama. Kas oled nõus vastama jaatavalt minu palvele saada minuga lähipäevil kokku ja arutada lähemalt olevikust? Jään ootama Sinu vastust. Lugupidamisega, Sinu Katja
August Kitzberg 1855 1927 Lapsepõlv · sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres · kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas · perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks · venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus "Külajutud" · Vested ja följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) · kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid Näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906) · draamad "Libahunt" ja "Kauk...
ROMANTISM REALISM Romantism sa alguse 17.saj. lõpus 18. saj. Realism tekkis Euroopas 19. sajandil. alguses Prantsusmaal. TUNNUSED : Romantsim rõhutas tundeelu tähtsust ja * sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest ; kujutatava erakordsust, väärtustas * täpne, usutav, elutruu miljöö ; rahvaloomingut. Romantikute * sündmustiku asjalik, rahulik külg, teoste kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid ja proosat, eelkõige romaane. fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida Romantismil on ühiseid jooni 18. sajandi õpitakse tundma kogemuste kaudu ; sentimentalismiga. * ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine ; * oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs ; TUNNUSE...
Nende kalade suurus oleneb liigist, pikkus 2,5 meetrit, kaaluvad 6 - 10 kilogrammi. Toitumine Merekass toitub peamiselt merepõhjast leiduvatest asukatest mereussikestest, limustest ja vähilaadsetest ning muudest selgrootutest. Suuremad isendid söövad ka surnud kalu ning peajalgseid. Astelrai suu asub pea alumisel poolel. Paljunemine Astelraide paljunemisest ei ole palju teada. Kindel on, et emane toob suvekuudel ilmale 4 12 maimu. Pojad sünnivad hiliskevadel või varasuvel ning on sündides umbes 18 cm pikkused. Vaenlased Kalurid sattudes kalurite võrku, rebivad kalurid railt astla ning viskavad sandistatud kala vette tagasi. Vasarhai see kala sööb väiksemaid astelraisid. Ühe hai sisikonnast on leitud isegi 50 astelrai astelt. Huvitavad faktid · Merikassi maks moodustab tema kehast 15% ning maks sisaldab 67% rasva. · On teada üle 100 liigi astelraisid.
Juhan Kunder (1852 1888) Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald 24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog. Ta oli Tartus ja Viljandis koolmeister, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. (Vikipeedia) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresi...
AUGUST KITZBERG (18551927) Jutustused. Kitzbergi esimene raamatuna ilmunud teos ,,Maimu", oli vastavalt tolleaegsele meole ajalooaineline romantiline jutustus. Loo nimitegelane kasvab üles isa hoole all metsakoopas, abiellub seadusvastaselt mungaga ning põletatakse nõiana tuleriidal. Tegevuspaik toimub 14.sajandi Karksi lossis ja selle ümbruses. Paljumängitud komöödiale ,,Rätsepa Õhk" külajutt ,,Rätsep Õhk ja tema õnenloos". Viimati nimetatud lool on teatud tõsieluline taust: Karksi rätsep Jaan Tõhk oli ostnud ühelt ahnelt karjamõisarentnikult loteriipileti kahekordse hinnaga ja hiljem lasknud mehe kiusamiseks lahti kuulujutu suurest võidust. Kitzbergi parimateks proosatöödeks peetakse kahte omavehl seotud juttu ,,Veli Henn" ja ,,Hennu veli". Nende peategelasteks on vanapoisiealised vennad Henn ja Jaan, kes lõpuks õnnelikult abielusadamasse jõuavad. Näidendid. Oma olulisemad teosed kirjutas Kitzberg pärast kutselise teatr...
veetemperatuurist 5-10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu täiskasvanud lestale kohane. Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Sandra Turnas 8t klass
TÕRU-TÕNN PARTS 9.KLASS Kes oli Käbi Laretei? Pianist ja kirjanik https://i.ytimg.com/vi/Yi_fAn-ZwfE/maxresdefault.jpg Elulugu Sündis 1922. aasta 14. juulil Alustas klaveriõpinguid 1936 1940. aastal, põgenes Käbi Laretei Rootsi Abiellus 1959. Ingmar Bergmaniga Alustas kontserttegevust 1946 Suri 31.oktoobril 2014 (92-aastaselt) Heinrich Laretei I maailmasõjas tsaariarmee ohvitser 1917. aastal abiellus Alma Kollistiga Lapsed- Maimu Laretei ja Käbi Laretei 1926-1928 oli Heinrich Laretei saadikuks Moskvas Heinrich Laretei mõisteti kodumaal tagaselja surma 1940. aastal Käbi Laretei oma abikaasa Ingmar Bergmaniga https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Kabi-Laretei-Ingmar-Bergman.jpg Rootsi paguluses Eivõetud Rootsi Kuninglikku Muusikaakadeemiasse Hakkas võtma eratunde Õppis selgeks itaalia, prantsuse, saksa, inglise ja rootsi keele Õppis klaverit Rootsis
..10 päeva. Vastse areng on omapärane. Vaatamata oma lapikule kehale täiskasvanueas, näevad lesta vastsed välja nagu teistelgi kaladel ning nad ei sarnane sugugi oma vanematega. ~ 1 cm pikkuselt toimub vastse elus moone: nimelt rändab ta üks silm keha pealmisele poolele teise silma kõrvale, mille tulemusena asuvadki lesta silmad keha ülemisel küljel. Kuni moondeni hõljuvad vastsed vees ringi, peale moonet laskuvad aga merepõhja nagu täiskasvanud lestale kohane. Maimu ülemine, silmadega pool tumeneb, alumine jääb heledaks. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha on väga maitsev ning seda suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse.
Retsensioon "Armastuse valem" Reedel, 17. oktoobrid kell 19.00 käisime klassiga Rahvutooper Estoonias vaatamas etendust nimega "Armastuse valem". Solistideks olid : Helen Lokuta, René Soom, Riina Airenne, Angelika Mikk, Janne Sevtsenko või Kristina Vähi, Juuli Lill, Andres Köster, Priit Volmer. Veel osalesid ooperis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. Etendus on koostatud Maimu Bergi libretto ja Esther Vilari romaani ,,Nina Glucksteini matemaatika" ainetel. Argentina-saksa päritolu kirjanik Esther Vilar on kirjutanud 14 näidendit. Ooperi aluseks olevast romaanist on Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias saanud kultusromaan, oktoobris ilmub teos kirjastuses "Varrak" ka eesti keeles. Ooper oli kahes vaatuses. Mõlemad kestsid umbes tund aega, mis oli minu jaoks täpselt paras pikkus
zizzle E.Vilde, J.Liiv, A.Kitzberg 1. Vilde elust 5 fakti. Vilde oli esimene elukutseline kirjanik.17.aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse ,,Kurjal teel". Sündis 1865.a Simuna kihelkonnas Virumaal. Teiseks teoseks oli ,,Musta mantliga mees"-eesti esimene kriminaaljutustus. Vilde suri 26.12.1933. 1917 kui Vilde naasis tagasi eestisse hakkas ta tööle teater ,,Estonia" dramaturgina" 2. Miks Vilde oli sunnitud Eestist teatud aja eemal viibima? Kuna ta võttis osa 1905.a revolutsioonisündmustest st. Aktiviseerus poliitiliselt ning oli seetõttu sunnitus eestist lahkuma.Elas välismaal poliitilise pagulasena. 3. Vilde romaanid Mahtra sõda, ,,Prohvet Maltsvet", Külmale maale" , ,,Mäeküla Piimamees" 4. Vilde näitekirjanikuna ( pealkirjad ) ,,Tabamatu ime", ,,Pisuhänd", ,,Side" 5. Juhan Liivi elust 5 fakti. J.Liiv sündis 30.04.1864 Alatskivi vallas, Tartumaal. Kuna...
Andrus Kallastu Andrus Kallastu (sündis 17. aprillil 1967 Pärnus) on eesti helilooja ja dirigent.Ta on õppinud klaverit Pärnu Lastemuusikakoolis Maimu Partsi ning Tallinna Konservatooriumis Toivo Nahkuri juures, dirigeerimist Tallinna Konservatooriumis Olev Oja ning Sibeliuse Akadeemias Jorma Panula, Eri Klasi ja Ilja Musini juures ning kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis Eino Tambergi ja Sibeliuse Akadeemias Paavo Heinineni, Olli Kortekangase ja Erkki Jokineni juures. Pärast Sibeliuse Akadeemia lõpetamist aastal 1999 tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina
Et olla tänulik, tuleb selleks ka midagi head teha. Et olla tänulik, tuleb selleks ka midagi teha. Austan ja hindan oma ema, kes on meie ühiskonna jaoks midagi head teinud. Teiseks inimeseks on minu vanaisa Aleksandr, kes küll tänaseks on kahjuks manalateele läinud. Kui ta noor oli elas ta Venemaal. Tulles Eesti sõjaväkke, teenis ta Eesti riiki, see juba näitab, et ta on midagi meie riigi jaoks korda saatnud. Eestis leidis ta endale naise minu vanaema Maimu, vanaisa jäi Võrru elama. Raskel ajal ta aitas kõiki. Võin uhke olla jalutades mööda Vanalinna ja Luha tänavad ja mõelda, et nii mõnigi maja on minu vanaisa kätega üles ehitatud. See tähendab seda, et ta on andnud kodu kellelegi, ta on head teinud. Minu jaoks oli ja on ta väga tähtis inimene. Need kaks inimest on minu jaoks läinud nii heas, kui halvas pea püsti väärikalt läbi elu. Nad on märgi maha jätnud ühiskonnale ja inimestele meie ümber
ANTONIO VIVALDI "GLORIA", Tartus Salemi kirikus kell 18:00 Esinesid: · Tartu Jaani Kiriku Kammerkoor · kammerkoor "Plicae vocalis" · Tartu Keelpillikvartett · Dirigent: Lilyan Kaiv Koori solistid: · Ragne saul (sopran) · Andreas Kalkun (kontratenor) Tartu keelpillikvartett: · I viiul Kristel EerojaPõldoja · II viiul Kardi Sepalaan · Vioola kardi rehemaa · Tsello Reet Mets · Oboe Maimu Kaarde · Trompet Mihkel Kallip · Klavessiin Ele Sonn · Kontrabass Linda Viller Kontsert algas instrumentaalansambli etteastega. Esimesena tuli ettemängimisele Sinfoonia GDuur. Pärast seda lisandus kaks solisti (MariLiis Urb ja Merlin Otsing), viiuldajad, kes koos ülejäänud ansambliga esitasid Concerto nr 8 amoll. Kui kaks esimest osa oli mängitud, lisandus instrumentaalansamblisse kaks trompetit ja segakoor ning dirigent. Esitamisele tuli Vivaldi "Gloaria"
· Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,piibli jutt" · Kirjutas epigramme ja müstilisi muistendeid ,,koit ja hämarik" ,,emajõe sünd" jne.. Kristjan Jaak Peterson · Lapsepõlv möödus Riias, seal sai hariduse. Tartus Usuteaduskonnas ei sooritanud eksameid ära jäi gümnaasiumi haridusega. · Suri 21.aastaselt Tuberkoloosi · Temast on kirjutanud Maimu Perg ja Jaan kross · Lõi Eesti antiikmütoliigia, hindas häälikusüsteemi · ,,sõnas me ütleme, et oluline on sisu, kui vormtegudes, aga käitume vastupidiselt!" C.R. Jakobson · Pidas I isamaalise kõne · Sakala · Koostas õpikuid, Aabits · Edendas talupidamiskultuuri J.V.Jannsen · Järjepidava eestikeelse ajakirjanduse rajaja: · 1857 Perno Postimees · 1864Eesti Postimees · Eesti hümni sõnade autor J.Hurt
Rakvere Ametikool MT14 Elena Tamsalu Maavärinad Referaat Juhendaja: Maimu Nurk Rakvere 2014 Maavärinad Mis on maavärin? Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tavaliselt põhjustatud kivimiplokkide liikumisest piki maakoore murranguid Normaalses olekus liigub maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt Kui tekkivad pinged on suuremad kui maakoort moodustavate kivimite võime pinget taluda, leiavad aset maavärinad. Kuidas tekivad maavärinad?
Ann-Marii Kurs 11B Kontserdiarvustus Armastuse valem Mari Vihmand Neljapäeval, 16. aprillil kell 19.00 külastasin Rahvusooperit Estonia, kus käisin vaatamas uut eestikeelset ooperit ,,Armastuse valem". See oli Mari Vihmandi ooper, millel oli kaks vaatust. Libreto on kirjutanud Maimu Berg Esther Vilari romaan ,,Nina Glucksteine matemaatika" ainetel. Selles ooperis lauldi nii eesti, itaalia kui ka inglise keeles, mis minu jaoks oli uudne, sest varasemalt olen käinud vaatmas oopereid, kus lauldakse ikka ainult itaalia keeles. Mulle isegi täitsa meeldis, et laulud olid eesti keeles, sest siis oli seda palju huvitavam jälgida, kuigi eestikeelsed read ei kõlanud vahepeal kuigi hästi. Eestikeelne laul oli sellepärast
Armastus ja kirjandus 1. Trubaduurid on prantsuse rüütlilaulikud 2. Rüütlite elus oli armastus väga tähtsal kohal. Ei olnud enam esikohal võitlus isamaa ja usu eest, vaid eelkõige südamedaami eest. 3. Tristan ja Isolde on tuntuma rüütliromaani kangelased. Tristan on orvuks jäänud kuningapoeg. Kuldjuukseline Isolde on neiu, kelle juuksekarva oli pääsuke toonud. Valgekäeline Isolde on naine, kes tahab Tristanit omale meheks. 4. Valgekäeline Isolde ei armastanud Tristanit, sest muidu poleks ta Tristanit tapnud ja ta oleks lasknud tal õnnelik olla. 5. ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". 6. Eesti armastuskirjandus on läbinud ka arengu, kus armastus ei tähenda enam tingimata võitlust õnne eest, tegelasi võis sama tugevasti siduda ka armastusest sündinud valu ja seal on ka rohkem seksuaalsust ja avatust, kui varem. 7. Kreutzwald kirjutas need müüdi...
Mikumärdi talu õu. Majast tuleb Mimm Soekarask (Maimu Pajusaar), istub laua äärde einetama. Tuleb tema tütar Silvia (Merike Tatsi), paneb käteräti aiale kuivama. Mimm muretseb kehva majandusliku olukorra pärast. majast tuleb Mikumärdi teenija Maie (Eha Kard), tühi kandik käes, hakkab lauda koristama, räägib Mimmile ja Silviale peremehe linnas käimisest üle hoovi tuleb aluspükstes, kaabu silmini Juhan (Elmar Trink), ümbrusele tähelepanu pööramata, ronib lakka magama. Maie räägib maailma asjadest Mimmile ja Silviale, kes teda narritavad. solvunud Maie tormab minema, Mimm ja Silvia naeravad jalgrattal saabub talumajanduse nõuandja Aadam Seeliohw (Jaak Hein), tutvumine Mimmi ja Silviaga, teenija Emsi (Juta Tints) viib laualt nõud ära. Mimm huvitub talumajanduses. Lahkuvad koos Mikumärdile tuleb pops Jüri Tomusk (Arvi Hallik), vaatab lahkuvale seltskonnale järele, läheb kempsu õuele ilmub Mikumärdi peremees Jaak Jooram (Peeter Kard), pea rät...
linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Viljandi Jaani kirik Kirik pühitseti taas 1992.a. Algselt (1466-1472). Viljandimaa loodus: Hendrikhansu põrgu paljand. Lopa paljand. Lossimägede paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv. Sinialliku (ohvriallikas). Suure-Jaani järv. Tusti park ja paisjärv. Võrtsjärv.
Julia ja Romeo Žanr: teatritükk. Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris. Lavastus: rühmatöö. Kunstnik: Inga Vares. Tõlkinud: Maimu Berg. Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Sisukokkuvõte: Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid
Elu Haridus Looming Elu Tähtsus aastad (vanus) Kristjan (1801- Riia Luule. Üritas luua Tema lühikese ,,Eesti Jaak 1822) kubermangugümna eesti keeles elu kohta ei ole esimene Peterson 21.a asium(nelja aastane nõudlikku kunsti ,mis palju teada. luuletaja." kursus-kolme tema ajal oli Tundis mitmeid Sümboliseeri aastaga). Tartu Euroopas. Teistele keeli. Suri b eesti Ülikooli tundusid kopsuuberkuloos kirjanduse usuteaduskond. ebatavalised. Säilinud i. algust. 21 eestikeelset ( romantiline ...
Rakvere Ametikool KAISA KINK MT11 KAITSEALUSED LIIGID Juhendaja Koolis: Maimu Nurk Rakvere 2013 SISSEJUHATUS KAITSEALUSED LIIGID Kaitsealused liigid jaotatakse 3 kategooriasse. I kategooria I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Pisilina Radiola linoides, nõtke näkirohi Najas flexilis, lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa, Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei on
Neile on väga iseloomulik mõõgakujuline pikenenud ja lamenenud ninamik, mille külgedel on suured hambad ja mis meenutab kahekülgset saagi. Saaghailised on väikesed haid pikkusega kuni 1,5 meetrit, kes asustavad Vaikse ookeani lääneosa ja India ookeani sooje piirkondi. Need pikaldase olekuga põhjakalad toituvad väikestest kaladest ja põhjaorganismidest, keda nad põhjast oma ninamikuga välja kaevavad. Emane saaghai sünnitab kuni 12 maimu. Juba emaüsas on maimudel olemas (sae)hambad, kuid vältimaks emaslooma vigastusi on need kaetud erilise kestaga. Saaghaide liha on maitsev ja hinnatakse kõrgelt. Ingelhailised (Squantiniformes) Sellesse seltsi kuulub üks sugukond (ingelhailased Squantinidae) ühe perekonna (ingelhaid) ja 11 liigiga. Ingelhaidel on lai lamendunud keha ja tömp ümardunud ninamik poisetega sõõrmete juures. Rinnauimed
Jooniselt on näha haljasala jaotumist erinevateks aladeks: lineaarne haljastus, kohvik-terass, päevitusala, laste mänguala Hoonestuse poolt: hoonestus on tiheda asustusega linnakeskkonna lahutamatu kujunduselement Raul Vaiksoo on nagu ka paljud teised arhitektid ja maastikuarhitektid Harju tänavale haljasala rajamise vastu pidades õigemaks rajada antud kruntidele samas mahuline ja keskkonda sobiv hoonestus (Otti 2006). Samal seisukohal on ka Maimu Berg 5 rõhutades asjaolu, et pidades silmas meie vanalinna unikaalsust ja väikest pindala, peaks iga ruutmeeter teenima eelkõige ajaloo huve. Sellest järelduvalt on eriti oluline Harju tänavale planeeritavate hoonete puhul järgima ajaloolise tänavajoone ja ehitusmahtu, seda enam, et tegemist on UNESCO kaitse alla kuuluva piirkonnaga (Berg 2006).
Kultuuriprogramm: Kohale kutsutakse ka kloun Ummi , kes esineb kell 14.30 14.45. Samal ajal jagavad kelnerid sooje suupisteid. Kloun Zonglöörib 3 ja 4 palliga , Zonglöörib 3 klotsiga, (samas antakse ka publikule proovida) , Maal (kunstiline klounaad, kus kasutatakse samuti publiku abi Mustkunst ( Torust rätikute ja lintide väljatõmbamine, rätikutega zonglöörimine ja muud mustkunsti trikid ja samuti publiku kaasamine mustkunsti). Üleüldist üritus juhib õhtujuht Maimu Karm . MENÜÜ: Külmad suupisted: · Canape' lõhemarjaga · Lehttaigna suupiste õrnsoolaforelli ja vutimunaga · Eklääripallike mereahvena musseega · Kravatud veisefilee küüslauguleival · Seabalõki meloni varras · Kalkunirind apelsiniga · Minikorvike kana-puuvilja salatiga · Kirsstomat quacomole täidisega · Minipirukas austerserviku täidisega Soojad suupisted : (neid jagab kelner kandikult ) Forelli Cevice (laimimahla ja tilliga marineeritud forellikuubikud
silma paista soovib- ühel vahtralehel kõiki värve proovib. Aga üle kõige armastab ta kulda, paiskab seda õhku, rentslisse ja mulda. KUULE; KAS SEE ONGI SÜGIS? Aivar Pohlak Kuule, kas see ongi sügis siiruviiruline? See, kes haavalehte nügis, ütles talle: ,,Mine!" See, kes teele saatis kured, tuuled vihased, kes toob uued rõõmud-mured, kutsub tihaseid. OKTOOBER Maimu Linnamägi Nõmm alles kanarbikulilla, pahlad põlles, loodab marjulist. Lõoke lendas üle laulusilla lõunamaale. Jällenägemist! IGAL TALVEL OMA NOORUS Ott Arder Tuli tali, tuli tali, tali tuli, jaa! Talvetuul tõi lumetuisu, valge ilmamaal. Kõik on hoopis isemoodi! Kirkas talvevalguses. Hea on talve imetleda eriti ta alguses. SEPTEMBER Ellen Niit Näe, silmanurgast säratab september kollast päikest.
Ei ole see tavaline perekond. Selliseid omavaheliseid suhted on loomulikult olemas, kid kas need kõik kokku ja ühes kohas, jääb aga küsimuseks. Hullud tädid ma arvan, et on reaalselt olemas, aga on vähesed inimesed kes neid kuskil maal vabaduses hoiavad. Näiteks ei ole normaalne suvel paksult riides käija ja sonida päevade kaupa, kuid kes teab, võib- olla tegelikult just see ongi õige. Peategelase abikaasa Maimu mainis seda, et just see hull tädi ongi nende seast kõige normaalsem. Peategelase isa, vanamees kes on välimuselt ja sisemuselt hull, selliseks on temast teinud loomulikul ''armas'' poeg. Poeg häbistas oma vanemad juba sellepärast, et nad tahtsid oma naabrile pulverisaatori kinkida, koos viinaga. Kas kingituse kinkimine vanemate endi asi pole? On küll, kuid vanemad olid liialt poja kontrolli all.
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...
aga mõnele naisele võib see kõik meeldid ja neid ei pruugi kõik raskused sugusi mitte tujust välja viia. Tänaval kõnnivad morni näoga naised ja isa asi ajab neid närvi, see on märk igapäevaelus, et depressiivsus on meie ümber olemas. Osad inimesed kõnnivad aga pidevalt, lai naeratus näol, ja neid ei kõiguta miski. Seega ei saa öelda, et Eesti on täis depressiivsust. Kõik oleneb inimesest. Edukas naine ei kanna moest mahajäänud nime. Vanad nimed nagu Maali või Maimu pole kindlasti mitte sobilikud. Parimas eluaastad jäävad vahemikku 25-45, kui ollakse nooruslik ja ilus. Töötatakse mõnes firmas kõrgel kohal või omatakse ka enda firmat, ajakirja vms. Edukas naine hoolitseb oma välimuse eest, teeb trenni ja võtab ka puhkust, et igal ajal ilus välja näha. Muidugi ei jäeta kõrvale ka sõpru ja tuttavaid, nendega einestatakse mõnes peenes restoranis või minnakse välismaale puhkama. Edukas naine valutav südant, kas ta tööl hakkama saab ja kuidas
Suur või kuningas Arthur) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid. Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive, mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Näiteks "Don Quijote". [http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtliromaan 15.10.12] Armastusromaan – Armastusromaan on romaan, mis põhineb armastusloo kujutamisel. Näiteks Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast", Heino Kiige "Mind armastab jaapanlanna" ja Maimu Bergi "Ma armastasin venelast". [http://et.wikipedia.org/wiki/Armastusromaan 15.10.12] Seiklusromaan – Jutustab seiklustest. Näiteks Herman Sergo "Rändröövel". [http://www.osta.ee/en/herman-sergo-randroovel-ajalooline-seiklusromaan-28954469.html 15.10.12] Sõjaromaan – Sõjaromaan on romaan, mille tegevustik areneb sõjaolustikus. Näiteks Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta". [http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jaromaan 15.10
HARJUTUS 5 AVERAGE, SUM, MAX, MIN, COUNT, COUNTA, COUNTBLANK, PRODUCT, ROMAN, SQRT, ROUND, TOD Aritmeetiline Suurim Väiksem Lihtsamad funktsioonid keskmine Summa Korrutis number number 5 5 5 5 2 5 5 4 2 3 4.1 41 750000 5 2 5 3 5 4 2 3 4 4 4 3.777777778 34 115200 5 2 5 5 5 5 5 5 2 5 5 4.666666667 42 781250 5 2 5 5 5 4 4 5 4 4 4 4.444444444 40 640000 5 4 5 4 3 5 4 5 4 3 4 4 4.1 41 1152000 5 3 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 3.9 39 200000 5 1 5 5 5 5 5 5 4 2 ...
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................................................................................9 ELULUGU.........................................................................................
kiviteel ning välja jõudma Irboskasse. Sõjaretkel vallutai edukalt Panikovisi mõis, milleks oli vajalik mitme küla vallutamine. Dubrovka külast tungiti kiiresti taganeva vaenlase kannul edas ja jõuti keskpäeval Iroboskasse. Sealt edasi, ühegi tulevahetuseta, suunduti Velikaja jõeni. Velikaja ületamine tundus algul ülimalt raske katsumus, sest silda kaitsesid raskekuulipildujad. Jõgi ületati päval, tänu laitnant Maimu juhitud kahurväe juhtimisele. Jõest üle saanud , võeti suund Ostrovi peale, kuid uueks ülesandeks sai Karamõsevo jaama vallutamine. Jaama vallutamine ei läinud lihtsalt, Eesti sõdalasi hoidis tagasi punaste soomusrong. Sellest jagusaamise järel pani jalavägi veel üürikest aega vastu. 21. juulil jaam vallutati. Järgmisena jätkusid lahingud Ostrovi suunal. Ostrovi lähistel lahingus sai skautide juht kapten Pinka raskelt haavata. Juht evakueeriti tagalasse
· Ta jäi 1975.aasta lõpust haiglapatsiendiks elulõpuni(1975- 1980) · Adson ja Under lamasid koos ühes palatis üle aasta · Adson suri 5.jaanuaril 1977 · Adsoni viimased sõnad Underile: ,,Ma armastan..." · Marie Under suri ööl vastu 25.septembrit (1980), vaikselt, magades MARIE UNDERI MÄLESTUSMÄRK Click to edit Master text styles · Idee algatajad: Maimu Second level Berg, Eesti Kirjanike Liit Third level · Monumendi autorid: Mati Fourth level Fifth level Karmin ja Tiit Trummal · Marie Underi mälestusmärk avati poetessi 30. surma- aastapäeval(25.09.2010) · Valgest marmorist skulptuuri (seisev ja käed
Funktsioonid 1 Suurim Väiksem Lihtsamad funktsioonid Aritmeetiline keskmine Summa Korrutis number number 5 5 5 5 2 5 5 4 2 3 5 3 5 4 2 3 4 4 4 5 5 5 5 5 5 2 5 5 5 5 5 4 4 5 4 4 4 5 4 3 5 4 5 4 3 4 4 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 5 5 5 5 5 5 4 2 3 5 3 2 5 4 2 3 4 4 4 5 5 5 5 5 5 5 2 5 5 5 5 5 4 4 5 5 4 4 4 5 4 3 5 5 4 3 4 4 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 5 5 5 5 5 5 5 4 2 3 5 3 5 4 2 4 4 4 5 5 5 5 5 5 5 2 5 5 5 5 5 4 4 5 5 4 4 4 5 4 5 3 4 4 5 4 5 1 1 5 5 5 4 4 5 5 5 5 5 5 5 4 2 3 5 3 2 5 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
