Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt (1)

5 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust?
  • Kuidas kultuuri võiks rahastada?
  • Milles see revolutsioonilisus seisneb?
  • Mis on underlikkus?
  • Kuidas ta jõuab uusromantismi?
  • Miks ei kinkinud ta Tammsaarele?
  • Kuidas selts hakkab loomingulist elu mõjutama?
  • Mis tüüpi loomingut arbujalikkus tähendab?
  • Mis maneer ta on?
  • Kust see tumedus ja dekadents tuleb?
  • Mida uut toob võrreldes Palavikuga?
  • Miks see on erandlik?
  • Paljud läksid elama pagulusse läksid elama kuhu?
  • Mis siin toimub?
  • Miks Kangro ei tule kodumaale?
  • Kus võiks olla Kangro loomingu tuumsem osa?
  • Mis see kangrolikkus oleks?
  • Mismoodi eksperimentaalsus?
  • Kuidas 6 raamatut paigutuvad pagulaskonteksti ja eesti kirjanduse konteksti?
Vasakule Paremale
Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #1 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #2 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #3 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #4 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #5 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #6 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #7 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #8 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #9 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #10 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #11 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #12 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #13 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #14 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #15 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #16 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #17 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #18 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #19 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #20 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #21 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #22 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #23 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #24 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #25 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #26 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #27 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #28 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #29 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #30 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #31 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #32 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #33 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #34 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #35 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #36 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #37 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #38 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #39 Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #40
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 240 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piret267 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

1939 ­ Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 ­ Nõukogude okupatsioon 1941 ­ Saksa okupatsioon 1944 ­ Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele, mis kuulutab Eesti Vabariigi isesisvaks (paariks päevaks). 1920 Rahuleping nii Eesti oma kui ka Soome oma sõlmiti Tartus. 1918 Ado Vebbe ,,Kohvikus" -ära lendamine ­> iseloomulik sellele perioodile. 1924 Eduard Ole ,,Laud" ­ abstraktse ja geomeetrilise kunsti suund. Siuru (1917-1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle ja Johannes Barbarus) Luulele pannakse suuremat rõhku. Tarapita (1921-1922) Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas, Marie Under

Kirjandus
thumbnail
15
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under ­ Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu ­ Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas ­ Saatus (1917) A. Gailit ­ Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper ­ Pierrot (1917) Siuru puhul oluline:

Kirjandus
thumbnail
26
doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule, eritletakse negatiivseid emotsioone – valu, viha, julmust. Arendati impressionistlikku kujutuslaadi, mis vastas noorte maailmapildile, milles väärtustati hetkeelamust, -meeleolu ja -muljet, ning pakkus vastavaid stiilivõtteid. Siurulik isikuvabadus (eelkõige tundevabadus): igaühel on õigus oma elamustele ja tahtmistele. Väljaandeid Siuru tegevusajal: Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2

Eesti kirjandus
thumbnail
21
doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" ­ müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru"

Kirjandus
thumbnail
14
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II

FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 ­ 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist

Kirjandus
thumbnail
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Kroonika on tendentslik, põhjuseid ei otsi. Saksa ordut ja vaimulikke näidatakse kui ohvreid. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet alates 12.saj. põhitähelepanu Liivi sõjal. Kroonika on alamsaksa k. Kirjeldab talu- ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele on kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Kroonika kaitseb linlaste seisukohti. 1 Kujutab huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti lõbustusi: pulmad, kirmased, jaanituli. Mahlakas, hoogne stiil, mille all kannatab ajalooline tõde. Liialdusi palju. Thomas Hjärne “Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geshichte” on 17.saj kirjutatud kroonikatest olulisim. Autor Hjärne, rootslane

Eesti kirjandus
thumbnail
16
rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung- ,,Olgem Eestlased, aga saagem ka Eurooplasteks". Noor Eesti on 20.saj alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. ,,Noor-Eesti" I ­ 1905, II ­ 1907, III ­ 1909, IV ­ 1912, V ­ 1915. Tuumiku moodustasid-Gustav Suits, Fr

Kirjandus



Lisainfo

1.Siuru tegevus ja looming. 2.Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28.3.Henrik Visnapuu luule. 4.Marie Underi luule. 5.Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28.6.A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. 7.Romaanisari „Tõde ja õigus” kui eesti proosaklassika keskpunkt. 8.Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane.9.August Gailiti proosa. 10.Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44.11.Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917 - 44 (August Mälk jt).12.Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917 - 44 (Peet Vallak jt). 13.Eesti näitekirjandus 1917 - 44 (Hugo Raudsepp jt). 14.Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. 15.Juhan Sütiste luule. 16.Arbujate tegevus ja looming. 17.Heiti Talviku luule. 18.Betti Alveri luule. 19.Uku Masingu looming. 20.Bernard Kangro tegevus ja looming.21.Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. 22.Kalju Lepiku luule.23.Ilmar Laabani luule ja häälutused.24.Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. 25.Karl Ristikivi looming.26.Romaan „Hingede öö” kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas. 27.Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming.28.Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika, kesksed teemad ja autorid. 29.Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming.

Kommentaarid (1)

soolakivi profiilipilt
soolakivi: Väga hea ja põhjalik.
13:52 19-01-2015





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun