Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt (1)

5 HEA

Esitatud küsimused

Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust?
Kuidas kultuuri võiks rahastada?
Milles see revolutsioonilisus seisneb?
Mis on underlikkus?
Kuidas ta jõuab uusromantismi?
Miks ei kinkinud ta Tammsaarele?
Kuidas selts hakkab loomingulist elu mõjutama?
Mis tüüpi loomingut arbujalikkus tähendab?
Mis maneer ta on?
Kust see tumedus ja dekadents tuleb?
Mida uut toob võrreldes Palavikuga?
Miks see on erandlik?
Paljud läksid elama pagulusse läksid elama kuhu?
Mis siin toimub?
Miks Kangro ei tule kodumaale?
Kus võiks olla Kangro loomingu tuumsem osa?
Mis see kangrolikkus oleks?
Mismoodi eksperimentaalsus?
Kuidas 6 raamatut paigutuvad pagulaskonteksti ja eesti kirjanduse konteksti?

Lõik failist

Eesti kirjanduse ajalugu II
Mart Velsker

september 2009
Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 – Nõukogude okupatsioon .
1918-1920 – tegemist on manifestide ajaga , mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad.

kujutavas kunstis – dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema – sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe “ Kohvikus ” (1918), Eduard Ole “Laud” (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid .
kunst ja kirjandus eemalduvad realismist , see on alanud juba N-E aegadel , aga eemaldumine jõuab haripunkti ( 1910 -1920).

Siuru (1917-1920)
Under, Tuglas , Adson , Gailit , Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus )
Tarapita (1921-1922)
Adson, Alle, Barbarus, A. Kivikas , J. Kärner, J. Semper, G. Suits, A. Tassa , Tuglas, Under
Kirjanduslik Orbiit (1929- 1931 )
Erni Hiir , August Jakobson , A. Kivikas, D. Palgi , J. Sütiste, Oskar Urgart jt
Arbujad (antoloogia “Arbujad” (1938), koostaja Ants Oras )
B. Alver , Heiti Talvik , B. Kangro , August Sang , Kersti Merilaas , Paul Viiding , Uku Masing , Mart Raud.
Mismoodi erineb Tarapita N-E ja Siurust?
Tarapita on mingis mõttes ebamäärasem. Rühma eeskujuks oli Clanté – esteetilisi seisukohti hakatakse rõhutatult seostama poliitiliste ja sots vaadetega ja sellel on tugev vasakpoolne kallak. Tarapitaga koos tuleb 20ndate aastate alguses tugev pol ja sots kirjanduse laine, aga see jääb lühiajaliseks. Tarapita puhul peab rõhutama ka seda, et tegemist on teatava avangardihõngulise esteetilise programmi manifesteerumiskatsega ja seda võib nimetada sotsiaalekspressionismiks. See, millele T rühmitus rõhub on suuresti hilisem ekspressionismi faas ja see on poliitilisema konnotatsiooniga.
Siurus on midagi teisiti, on midagi, millele on Tarapita teatav vastulause. Tarapita-aegne Under on vastulause soneti-aegsele Underile.
Enne Siuru juurde jõudmist natuke taustadest. Poliitilised, sõjasündmused, rühmitused ja on võimalik välja tuua ka muid

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #1

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #2

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #3

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #4

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #5

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #6

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #7

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #8

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #9

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #10

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #11

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #12

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #13

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #14

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #15

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #16

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #17

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #18

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #19

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #20

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #21

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #22

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #23

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #24

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #25

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #26

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #27

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #28

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #29

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #30

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #31

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #32

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #33

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #34

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #35

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #36

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #37

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #38

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #39

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt #40

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

245 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

piret267 Õppematerjali autor

1.Siuru tegevus ja looming. 2.Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28.3.Henrik Visnapuu luule. 4.Marie Underi luule. 5.Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28.6.A. H. Tammsaare proosa- ja draamalooming. 7.Romaanisari „Tõde ja õigus” kui eesti proosaklassika keskpunkt. 8.Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane.9.August Gailiti proosa. 10.Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44.11.Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917 - 44 (August Mälk jt).12.Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917 - 44 (Peet Vallak jt). 13.Eesti näitekirjandus 1917 - 44 (Hugo Raudsepp jt). 14.Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1929 - 44. 15.Juhan Sütiste luule. 16.Arbujate tegevus ja looming. 17.Heiti Talviku luule. 18.Betti Alveri luule. 19.Uku Masingu looming. 20.Bernard Kangro tegevus ja looming.21.Eesti pagulasluule põhisuundumusi ja autoreid. 22.Kalju Lepiku luule.23.Ilmar Laabani luule ja häälutused.24.Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid. 25.Karl Ristikivi looming.26.Romaan „Hingede öö” kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas. 27.Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming.28.Stalinistlik kirjandus Eestis: valitsev esteetika, kesksed teemad ja autorid. 29.Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming.

eesti kirjanduse ajalugu mart velsker hendrik visnapuu siuru marie under tarapita kirjanduslik orbiit arbujad enno ernst enno

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti kirjanduse ajalugu

(1918) F. Tuglas Saatus (1917) A. Gailit Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualiseerivad kirjanduses mingeid tegijaid, kes rühmitusse ei kuulu, aga kelle vaimsus võis haakuda rühmitusega. 2) Jaan Oksa retseptsioon algas Siuru kaudu, Adson ja Tuglas toetasid ta jõudmist kirjandusse. Oks suri enne, kui ta rühmitusest tegelikult osa sai võtta. 3) Siuru tegevusega seoses muutus kirjanduse ja moraali suhe. Noor-Eesti algatas tugeva esteetilise pöörde, aga ei saa öelda, et see oleks rikkunud moraalikombeid. 4) Kirjandusellu ja keelde lisandus tugev annus dünaamikat. 5) Siuru ajal säilib üldromantilise kirjanduse raamistik, aga selle sees midagi teiseneb. Uusromantiline kirjandus hakkab leidma seoseid radikaalse modernismiga. 6) Siuru andis teeotsa kätte edasistele eesti luuletajatele. Underi ja Visnapuu kaudu hakkas

Kirjandus

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal.

Kirjandus

doc

Kordamiskusimused Eesti kirjanduse ajalugu II arvestuseks

Tuglase reisikiri (,,Teekond Hispaania" 1918). Lisaks avaldati kordustrükke ja tõlkeid. Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. 1919. aastal hakkas Siuru lagunema isiklike ambitsioonide ja vastuolude tõttu loomingulistes põhimõtetes. ,,Siuru" oli ,,Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja. Rühmituse kirjanduslikke taotlusi iseloomustavad estetismi ja vormikultuuri nõuded, liikumine nooreestiliku sümbolismi- impressionismi suunal. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA otsustavad pöörde uusromantilisele kujundlikkusele teostasid ,,Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad esimese kümnendi lõpuks. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. Autorid: peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini (SOTSIAAL)EKSPRESSIONISM laiemalt levis see luules 1919. aastast. Eesti poeedid

Kirjandus

doc

Eesti Kirjanduse Ajalugu II

Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – „Sonetid“ (1917), „Sinine puri“ (1918) • Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28  KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus.  SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus.  EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu.  PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste

Eesti kirjandus

doc

Eesti kirjanduse ajalugu II

Siurulik isikuvabadus eelkõige tundevabadys, igaühe õigus oma elamustele ja tahtmistele. Väljaandeid Siuru tegevusajal Siuru I - III (1917 - 1919) · Marie Under - Sonetid (1917), Sinine puri (1918) · Henrik Visnapuu - Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918) · Friedebert Tuglas - Saatus (1917) · August Gailit - Saatana karusell (1917), Klounid ja faunid (1919; mh ,,Sinises tualetis daam") Johannes Semper - Pierrot (1917) 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Johannes Semper prantsuse-vene sümbolism, esikkogu "Pierrot" 1917. Tema intellektuaalne ja analüütiline kirjanikunatuur on suguluses nooreestlaste ratsionalismiga. Elu ja tunnete nautimine. 3. Henrik Visnapuu luule. HENRIK VISNAPUU (1890 1951) Pedro Krusten, Kaugelviibija käekõrval (1957) Harald Peep, Henrik Visnapuu (1989) 1917 Amores 1918 Jumalaga, Ene! 1920 Talihari 1920 Hõbedased kuljused

Kirjandus

rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor-

Kirjandus

docx

KIRJANDUSLUGU II

1. Siuru tegevus ja looming (1917–1920) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud “– Tuglas. Siuru esimene avalik õhtu toimus 8. oktoobril 1917 Tallinnas Estonia saalis. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit.

10.klassi ajalugu