· Uuritakse palju lingvistiliste tegurite mõju Järeldused: · olulisim mõjur eesti keeles nende uurimuste põhjal on stiil: formaalne stiil pea ainult normikeelne, argistiil varieeruv · oluline sotsiaalne tegur sugu: naised on enamasti normikeelesemad/ühiskeelsemad · oluline sotsiaalne tegur haridus: haritumad on normikeelsemad/ühiskeelsemad 4.1. Register ja selle uurimismeetodid Register (Tiit Hennoste) kesksed situatiivsed faktorid: · Suuline suhtlus / kirjalik suhtlus · Spontaanne tekst / redigeeritud tekst · Argine suhtlus / avalik-institutsionaalne suhtlus · Vahetu suhtlus / vahendatud suhtlus · Dialoog / monoloog · Suhtlejate põhieesmärk: informeerimine / suhtlemine ise (involvement) Suulisus-kirjalikkus: · kõne on tagasikerimatu: kuulaja ei saa kõnet tagasi kerida ja mitu korda kuulata. Kiri on tagasikeritav
LOENGUS Kollase ajakirjanduse iseloomujooned: kõmuline, šokeeriv, ülespuhutud, agressiivne, meelelahutuslik. Kollase ajakirjanduse top uudisväärtused: konflikt, prominentsus, erakordsus. Kollase ajakirjanduse tunnused: kujunduselemendid, teemade valik, teemale lähenemine ehk vaatepunkt, uudisväärtuse järjestus, sisu struktuur, stiil ja keel, kirjutamislaad, liialdamine, suurem ajatus, üksik domineerib üldise üle, emotsionaalne aktsent, palju fun’i. Kui tuleb oluline info, siis esimene asi kohapeale minna ja taktika välja mõelda. Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirja...
ALLIKAD Reporteritöö – töö, mida tehakse ennem loo kirjutamist. Allikad ja info hankimise viisid. Inimene, kellel on vajalik info, on allikas. Jaotatakse kolme liiki: füüsilised allikad; reporter ise kui allikas; teised infot omavad inimesed. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad. Infot saab hankida mitmeti: • Ajakirjanik saab ise osaleda sündmuses ja nähtu-kuuldu ülesse kirjutada. • Ajakirjanik saab hankida infot lugedes kirjalikke materjale. • Ajakirjanik saab küsitleda inimesi, kes osalesid sündmuses jne. Ajakirjanik kui allikas Üks allikas on lugu kirjutav ajakirjanik ise. Omad teadmised, arvamused, seisukohad, tunded. Reporter on alati parim allikas. Tema saab anda otsest infot ja anda vajalikke detaile, mida uudiseks vaja on. Tagab selle, et uudis on täpne, tasakaalustatud ja objektiivne. Tal peavad olema isikuomadused, teadmised ja valima uudised vastavalt uudiskriteeriumitele. Subjektiivsed valikud on tea...
Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ...
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4. Ole sõnadega ihne(tõmba täitesõnad ja puhttekstuaalsed maha). 5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomu...
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel. kas ta osales sündmuses, nägi pealt, luges jne? kauguse alusel saame jag...
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale haaratavaks. Tuleb teada, kuidas ajalehes materjali serveeritakse ja kuidas selle serveerimisele kaasa aidata – teadmine ajalehe...
UUDISE TOIMETAMINE Oluline on toimetaja kui roll. Toimetaja tegeleb tekstiga peale selle valmimist ja toimetamine on see, mida tehakse tekstiga selle valmiskirjutamise järel. Toimetaja alamrollid on: tekstide paremaks tegemine ja ajalehe vajadustega vastavusse viimine; pealkirjade, fotoallkirjade ja vahepealkirjade kirjutamine; fotode valimine ja teabegraafika tellimine; lehekülgede kokkupanemine. Toimetamise all mõeldakse esimest tegevust ning ülejäänud on materjali serveerimine. Toimetamist kitsas mõttes võib jagada mitmesse alamrühma: • Reporterilt pärit teksti toimetamine, et viia ta vastavusse uudisekirjutamise professionaalsete kriteeriumitega. • Lühendamine, et viia loo pikkus vastavusse talle lehes antava ruumiga. • Värskendamine, et teha varem kirjutatud lugu sobivaks tänase infoseisuga. • Kohalikustamine, et tuua rahvusvahelistesse uudistesse eesti aspekte jne. • Teabeagentuuridest pärit lugude ...
Uudise ülesehitus JUHTLÕIK JA SISSEJUHATUS Uudise algmaterjaliks on kogum eri allikate tsitaate ja parafraase, faktidetaile, autori tähelepanekuid, taustainfot jne. See kogum tuleb süstemaatiseerida ja järjestada. Euroopa- Ameerika ajakirjanduses on üks põhimall: pööratud püramiid. Sellel on kolm osa: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjal. Kasutatakse ka teisi kompositsioonimudeleid: püramiidi, kronoloogilist ülesehitust jm. Pööratud püramiidi puhul koondub olulisem info juhtlõiku. Kõige olulisem on uudise algus ehk avalõik-avalõigud(sissejuhatus, kapsel). Vahel on rõhk just lõigu asukohal. Uudise avalõiku nimetatakse leadiks. Sellel on erinevaid tüüpe: resümeeriv ehk kokkuvõttev; lugu esitav; lugeja poole pöörduv jne. Kõva uudise alguses on resümeeriv avalõik, avalõik, muid tüüpe kasutatakse olemuslugudes, pehmetes uudistes jne. Vahel on rõhk sisul. Leadiks nimetatakse ainult lõiku, mis resümeerib kõige uudisväärtuslikuma info. Leadi...
UUDISE TEGEMISE PROTSESS (LK 331-351) Protsess on: planeerimine, reporteritöö, kirjutamine ja toimetamine. Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas. - Tekstitegemise soovitused kehtivad täies mahus pika ja keeruka uudise puhul. - Teksti tegemine on osalt spontaanne, osalt teadlik süstemaatiline tegevus. Kui piirduda ainult spontaansusega, siis tuleb segane ja juhuslik tekst. Süstemaatiline tegutsemine aitab aega kokku hoida. - Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loot...
Sündmuste valimise lisakriteeriumid Uudisväärtused on keskne alus uudiseks tehtavate sündmuste valimisel. Tuleb arvestada ka teisi kriteeriumeid, mille keskseks eesmärgiks on tagada lehematerjali mitmekesisus ja selliselt erinevate lugejarühmade huvide rahuldamine + meedias kajastatu reaalsus. 1. Esiteks, ajaleht peab tooma lugejani tõelisi sündmusi. Meedia võimu laienemine ning meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on ...
Uudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille t...
SISSEJUHATUS (LK 79-82) Pehmetes uudistes kasutatakse juhtlõigu asemel sissejuhatust, mis koosneb kahest poolest: huvilugu ja tuumlõik. Sissejuhatuse tegemise põhireeglid • Huvilugu peab esitlema uudise keskseid tegelasi, kesket sündmust, põhimeeleolu. • Sissejuhatusega uudise kirjutamisel algab uudise tegemine tuumlõigu väljavalimisest. Huvilugu valitakse pärast tuuma. • Huvilugu peab olema ennem tuumlõiku. Nii äratab esimene lõik lugejas huvi ja teine lõik annab teada, mis on loo tuum. Huviloo tüübid Jutustus – kõige populaarsem algus. See sisaldab tegelasi, dialoogi ja olukorrakirjeldust. Jutustus tõmbab lugeja teemasse ja asetab ta otse keset tegevust. Kontrast – populaarsuselt teine. Võrreldakse või vastandatakse isikut, sündmust, seisukohta, olukorda teisega. Suur osa kontraste on kahelõigulised – üks annab ühe poole ja teine teise. Pakitud algus – pannakse kokku samatüübilised lood või näited. Seda kasutatakse, et illus...
Tabloidajalehtede erinevus kvaliteetajalehtedest Väga pikka aega on pressi liigitatud üldjoontes kvaliteet- ja tabloid- ehk kollaseks ajakirjanduseks. Viimast mõistet kasutatakse just eelkõige ajalehtede iseloomustamiseks. Tiheda konkurentsi ning paljude muude põhjuste, näiteks elutempo kiirnemise tõttu, hakkab aga mainitud piir aina ähmastuma kuna taotletakse väljaandeid, mis oleksid ka harimata lugejale meelepärased ja pakuksid meelelahutust. Neid ajalehti, mis tegelikult täidavad kvaliteetajalehe tingimusi on vähe ja üldjuhul on need rahvusvahelised (nt. New York Times). Tavaliselt väiksemate riikide meedia antud tasemele ei küündi ja väljaanded on ikkagi mingil määral kollased. Sellist kollasust on võimalik määrata väga paljude erinevate skaalade järgi. Kvaliteetajalehe (nii öelda ,,valge ajalehe") kriteeriumid on küllaltki ranged. Kollasuse vältimiseks peaksid olema kõik kriteeriumid alates sisust kuni f...
Kooli nimi Unenägu Luulekava Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2015 Ma iial polnud eht, ei elus ega luules. Kui oksalt langenud leht ma triivisin igas tuules. (Hennoste 1998:83) Künkal, kus keset põldusid, (Alver 1989:294) laulsin ma inetu ilusaks. Laulsin mina kokku laulujõed, kõige pühamad elutõed. (Alver 1989:303) Udus talihommik virgub sularõske. (Hennoste 1998:87) Ja päikesekiirtega ühte (Hennoste 1998:88) üle heliseva luiteliiva keerleb kajakate legendaarne lend. (Hennoste 1998:82) Madal taevas, kidur kesa,
Autoreid võib olla mitu, siis on tegu ühisautorsusega. Teose loojale kaasneb automaatselt autoriõigus, mis tähendab, et isikul on täielik õigus oma loomingule, st. tal on õigus esineda teose loojana ja õigus nõuda teose kasutajatelt selle tunnustamist. (Autor...) Plagiaat on loomevargus ehk ,,teisele autorile või allikale kuuluvate mõtete, ideede või tekstiosade esitamine oma nime all, ilma originaali autorile ja allikale viitamata või autorsust muul viisil osutamata." (Hennoste 2014). 3 1. AUTORIÕIGUSED Teose loojale kaasneb automaatselt autoriõigus, mis tähendab, et isikul on täielik õigus oma loomingule. (Hanson jt 2015). Autoriõiguse seaduse kohaselt on teose autoril: 1. õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda ka teistelt teose kasutamisel selle tunnustamist; 2. õigus otsutada, kuidas tema nimi teose kasutamisel kajastub (õigus autorinimele); 3
züriina ja sponseerijana esines Eesti Kirjanike Liit. Teema arendamises, puutusid vestluskaaslased kaks huvitavaid teemasid : milliseks peab olema hea romaan, ja kas võib, infotehnoloogiate ja meedia maailmas, kirjandus oma tähenduse tase tagastada? Saate oli transleeritud õhtul ETV kanalis. Juhilist positsiooni rääkimisel võttis külaline, pannes intervjueerijat tunda ennast loengus istuvates õppilaseks. Tiit Hennoste oli ebarahul tänapäevase toiminguga kirjanduse elus. Nagu ta ütles romaanid kaotasid oma originaalsust, kõik hakkasid kopeerima teineteist. Iga järgmine halvem kui endine. Lugedes 10 romaani võib tunda nagu 10 korda lugesid ühe raamatu. Igal raamatul peab olema oma atmosfäärne, ideeline või poeetiline voorus, kuid kõik praegu kirjutavad romaane, nagu see oleks sotsiaalses võrgustikus kirjavahetus, enamik noori ei tunne kirjanduslikku keelt ja kirjanduslik keel sureb ära.
protsessi osaline. Vastavalt teksti eesmärgile valib teksti autor keelt valikuliselt. Valides sõnu, lausestruktuuri ning teksti retoorilisi süsteeme, loob autor teatud tunnuste ja tähendusega teksti. (Kasik 2007: 168) See, milliseid keelelisi vahendeid teksti autor kasutab, sõltub kolmest aspektist – kirjutaja ja lugeja asjatundlikkusest antud teemas, teksti keelelisest ideaalist ning teksti retoorilisest ja kesksest eesmärgist. (Hennoste, Pajusalu 2013: 37) Vastavalt keeleliste vahendite valikule võib eristada erinevaid tekstiliike ehk žanre. Kindlat ja üldkasutatavat tekstiliikide loendit ei ole, teadusalad ning tekstiuurijad grupeerivad neid mitmel moel. (Kasik jt. 2007: 21-22) Kõige laiemalt liigitatakse tekste keelekasutusvaldkondade järgi argikeeleks, ilukirjanduskeeleks ning tarbekeeleks (Kasik jt. 2007: 22). Kuna seminaritöö keskendub kirjalikule tarbekeelele, siis pikemalt
Juhendaja: Väike-Maarja 2014 Sisukord Sissejuhatus Valisime uuritavaks poeediks Hando Runneli, sest teadsime, et tema luule on lihtsasti arusaadav ning isamaaline. Eluloo ning tunnustuste kohta tahtsime rohkem teada saada. Luuleanalüüsiga kontrollisime oma hüpoteesi paikapidavust ja loomingu teemasid ja ideid. Informatsiooni saime Kairi Koppeli blogist, Timo Arbeiteri slaidiesitlusest ning Märt Hennoste raamatust ,,Eesti kirjandus tekstides". Elulugu Hando Runnel sündis Järvamaal Liutsalu külas 24. novembril 1938. aastal. Abikaasa Katre Ligiga viis poega ja tütar. Keskhariduse omandas Paide ja Tartu koolis. Aastatel 1957-1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Runneli kirjanduslikke huvide tõttu jäi tal kõrgkool pooleli ning ta asus ajakirja ,,Looming" toimetusse tööle. Hiljemalt jäi ta vabakirjanikuna elama püsivalt Tartusse. Alates 1969
Jüri Kolgi ja Betti Alveri luuletuste analüüs ning suhe eesti luulekaanoniga Käesoleva essee eesmärgiks on võrrelda Jüri Kolgi luuletust "Veel kord luule" Betti Alveri luuletusega "Ei vaibu" eesti luulekaanoni taustal, tuginedes Tiit Hennoste artiklile "Kaanon. Kaanan". Hennoste artikli järgi on luulekaanon teatud kogum autoreid ja tekste, aga mitte ainult - see on ka kirjandussituatsiooni sees ja väljas olevate suhete võrk. Kaanonit püütakse säilitada osana pärandist. Näiteks on üsna tihti tegu kohustusliku kirjandusega, mida lugeja õpib koolis ja mida suur osa inimestest peab "tuumikuks". Veel parem näide on autorina Tammsaare ja tema teostena "Tõe ja õiguse" esimene ning neljas osa, mida loetakse nii
· XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi · August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises" August Kitzberg 1855 - 1927 Kasutatud materjalid: · M. Hennoste CD "Väike eesti kirjanduslugu koolile" · A. Nahkur, M. Sokk "Sõna võlu", kirjanduse õpik 7. klassile · I. Au, M. Hennoste "Kirjandus 7. klassile"
Kõrghariduse allakäik Edukus ja haridus ei käi just alati käsikäes. Tiit Hennoste on avaldanud artikli, kus ta kirjutas, et meie ühiskonnas on kujundatud hoiakud, et ainult kõrgharidus annab raha ja positsiooni ning need on elus kõige olulisemad. Et olla edukas ei pea olema ilmtingimata kõrgelt haritud. Isegi meie riigikogus on koguni 9 inimest vaid keskharidusega. Kõrgharidusega inimesi on Eestis teadaolevalt liiga palju, ehk siis majanduskriisi ajal oli suur osa töötutest kõrgharidusega. Nagu ka Hennoste on öelnud, kui anda kõrgharidus
Kategooriad peavad olema eraldusvõimelised, et keelelised üksikjuhtumid oleksid selged. Iga juhtumi jaoks peab olema kategooria ja kategooriad peavad olema üksteist välistavad. Loetavuse printsiibi seisukohalt on oluline, et otsitav oleks kiiresti leitav. Määrav on visuaalne tähtsus ja ruumiline korrastatus. Arvutite kasutamine tõi kaasa mitu uut probleemi. ,,Esiteks oli vaja varasem käsitsi tehtud transkriptsioon kohanda arvuti tarvis." (Hennoste 2000: 249). Arvutianalüüsil on kõige olulisemad kodeerimise süstematiseeritus ja ennustatavus. Statistika inspiratsiooni ei salli. Keelelised variatsioonid (pausid, venitused jms) võivad olla nii olulised kui ka ebaolulised ning tihti on raske otsustada kummaga on tegemist. Kui erinevate variatsioonide jaoks kasutada mitmesuguseid sümboleid jms võib tulemuseks olla see, et transkriptsioon ei ole enam inimesele arusaadav, seega tuleks luua kaks korpust üks on
Melani Mägi Luulekaanon Betti Alver ja Jüri Kolk on eri põlvkondadest pärit luuletajad, kelle ainsateks ühendavateks lülideks on esialgu vaid Tartu linn ning Betti Alveri debüütauhind. Essees analüüsitakse Alveri luuletuse "Ei vaibu" ja Jüri Kolgi "Veel kord luule" kuuluvust eesti luulekaanonisse Tiit Hennoste artikli ,,Kaanon. Kaanan'' (1997) põhjal. Betti Alver sündis 1906 ning suri aastal 1989, tuntust kogus peamiselt luulega. Naine tegi oma esimese kirjaniku debüüdi 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", luuletaja hakkas tuntust koguma 1981.aastalpoeemiga ,,Lugu valgest varesest". Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik, tema luulest kumab läbi nii kurbust kui armastust. Oma luulega kuulub ta ühes Suitsu, Underi, Rummo ja mitmete teistega Eesti luulekaanoni
............................................................................. 3 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 4 2 1. PLAGIAAT 1. Mis on plagiaat? Plagiaat on kellegi teise isiku töö (tööde/teoste) esitamine enda tööna ilma viideteta (varastamine, kopeerimine või ümberkirjutamine). (Hennoste, 2014) 2. Kas plagiaat on alati sama ränk või on sellel erinevaid määri? Selgita oma vastust. Plagiaadil on erinevaid määri. Näiteks üheks plagiaadi vormiks on see, et ei ole tekstis viidatud(tsitaadid). Samuti ka enda töö korduvesitamine on plagiaat. Rängem plagiaat on kui on kellegi töö võetud (varastatud) ja enda nime alla esitatud. (Pärnapuu, 2017) 3. Kuidas tuleks sinu arvates kõrgkoolil käituda, kui tudeng on
Vaidlemata on see tõsi, et siiamani on ebaselge, mis on släng.Vaatleme hoolikalt, mis termineid kasutatakse slängist rääkides: släng, argoo, zargoon, erikeel, sotsiaalne murre jne. Pilku heites eestikeelsele entsüklopeediale ,,argoo (pr argot), erikeel kuulub mingi konkreetse ühiskonna gruppi, nt meremeeste, sõdurite või õpilaste keelekuju. Võrdluseks võtame Zargoon" (ENE 1985: 286), zargoon (pr), mingi teist keelt imiteeriv segakeel. Tiit Hennoste (2000) on leidnud definitsiooni, et ,,släng on väikeste rühmade erikeel, mis on oluline selle rühma eneseidentiteedi jaoks". Eesti keeles on käibel, nii argoo, zargoon kui ka släng. Tõnu Tender (2003: 5) järeldab raamatus ,,Trellide ja luku taga", et kolm erinevat sõna on tulnud erineval ajal. I etapp 1926.-1937. aastatel hakkati kasutama sõna ,,argoo", mis kasutati slängi tähistamiseks
perverte. Samuti peatub inimeste areng. Ning näiteks ajakirjanikud hakkavad kirjutama üsna labaseid tekste ning jätavad vahel mõne vea ka meelega sisse, et rohkem kommenteerijaid oleks. Näide tekstist: ,,Interneti kui kollektiivse aju asemel oleme saanud sõnavabaduse sildi all võimendatud kultuurituse, anonüümsed jõhkardid, virtuaalsed hukkamised." Näide tekstist: ,, Näide tekstist: ,, Suhtlusmeedia suurimaks probleemiks pidaski Hennoste lugejatega manipuleerimist. Juba tekstide pealkirjad on koostatud nii, et keegi ei saa neist rahulikult mööda minna." Näide tekstist: ,,Kui jätta teksti meelega väikseid vigu, tullakse neid parandama ja klikkide arv kasvab jõudsalt." 2. Ajakirjandus on muutunud pigem reklaamipõhiseks ning harva on artiklis kõik puhas tõde. Ajakirjanikud manipuleerivad lugejatega, et saada rohkem ,,klikke" et tema
1993. a suri TÜ eesti keele kateedri pikaajaline murrete õppejõud dotsent Aino Valmet. EKI murdesektorist oli 1991. a tulnud TÜsse põhikohaga tööle Karl Pajusalu, kes oli juba varasematel aastatel õpetanud TÜs õppeülesandetäitjana murdeaineid ja juhendanud murdepraktikaid. Kuid 1992. a läks ta tööle Soome Turu ülikooli eesti keele lektoriks ja töötas seal 1996. a sügiseni. Valmet, Pajusalu ja TÜ teadur ning sotsiolingvistika õppejõud Tiit Hennoste olid üheskoos algatanud Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli ühisprojekti ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995; ESi poolne projekti juht oli teadussekretär Mart Meri), mida järgnevatel aastatel juhtisid Hennoste ja Pajusalu, kes juhendasid ka mitmeid üliõpilaste murdetöid. Hennoste ja Pajusalu teaduslike huvide tõttu tõusis siis TÜs esiplaanile keele dünaamikat ja sotsiolingvistilisi mõjureid jälgiv murdeuurimine. Samuti EKIst tuli 1993
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti.
murdesõnade tundmisest Krosside suguvõssa kuuluva Aino Uripeaga (sünd. 25.06.1934). Halliste keelejooned Kuigi eelmistel sajanditel kuulus Halliste Pärnumaa alla, on Halliste siiski üks viiest kihelkonnast, kus räägitakse mulgi murret, veel kohtab seda Karksis, Tarvastus, Paistus ja Helmes. Mulgi murdel on omad eripärad, kuid kuna antud murret on läbi ajaloo räägitud Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti piiril, on selles esindatud nii Põhja- kui Lõuna-Eesti peamurde jooni. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Mulgi keel kuulub lõunaeesti keele hulka ning on Eesti põline piirkondlik keel. Murde arendamiseks on loodud Mulgi Kultuuri instituut ning Mulkide Selts. Viimane annab välja igal aastal „Mulkide Almanakki“, kord kuus on Vikerraadios eetris mulgikeelne saade. 2011. aastal läbiviidud rahvaloendusel märkis 9682 inimest end mulgi murde oskajaks. Arvatavasti on mulgi murre kujunenud Sakala hõimumurde baasil ning läbi aja teinud
Arvan, et eesti keel ei ole sellises ohus nagu niteks Venemaal elavate sugulasrahvaste keeled, kuid erilist phjust rmustamiseks ei ole. Meie peamine mure on identiteedivsimus, s.t. eestlaste identiteet on kulunud, nrgenenud. Toon mne nite, esmalt keele vallas. Mati Hindi arvates toimub praegu eesti keele kiire ja sgav venestumine. Minu arvates on eesti keel ldse oma olemuselt vga vastuvtlik vrmjudele ja vene keelt ei seaks ma praegu ohtlikkuselt esikohale. Tiit Hennoste arvates ei toimu eesti keele mber midagi katastroofilist, praegune keelesituatsioon on hiskonna likiirete muutuste kaastulemus. Hennoste meelest peavad mitmed lingvistid keele surmaks slngi ja argikeele tuleku avalikesse situatsioonidesse. Minu arvates ei ole lingvistid slngi praegu keele suretajaks enam nimetanud, keele risustajaks aga kll. Olen nus vitega, et surevas keeles sureb esmalt slng. Vitsin sedasama paar aastat tagasi ajakirjas Keel ja Kirjandus (1994, nr
Ainestik on kogutud kahest „Ringvaate“ saatest, mida Jüri Muttika juhtis. Välja on jäetud vahelõigud ja pausid. Ainestikku on kokku 45 minutit. Uurimistöö autor transkribeeris „Ringvaate“ 16. ja 36. osa, mis olid eetris 2014. aasta suvel. Saated on järelevaadatavad ning tasuta saadaval Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi veebilehel. Transkribeeritud tekstid on esitatud töö lisades. Varem on Jüri Muttika idiolektist esile tõusnud variaableid uurinud eelkõige Tiit Hennoste, Annika Valdmets ja Leelo Keevallik. Oma panuse on andnud ka Tõnu Tender, Liina Lindström ja Pärtel Lippus. 3 1. KEELEJUHT. MATERJAL Esimeses alapeatükis annan ülevaate analüüsitavast isikust – Jüri Muttikast. Kirjeldan tema haridusteed, ameteid. Teises alapeatükis selgitan teemasid, milles intervjuudes juttu oli. Täpsustan ka, mis saadetest minu litereeringud pärinevad. 1.1
hilinesite?). Seejärel koostada täpselt sõnastatuna intervjuu 9-12 küsimust. Iga küsimuse järele ühe lausega prognoosida, mida intervjueeritav sellele küsimusele vastab (välistada vastused, et ei kommenteeri, ei tea, ei mäleta jms). Küsimused kirjutada rasvases kirjas, prognoositav vastus tavalises kirjas. Kirja suurus vähemalt 12 punkti. Hindan intervjuu sisukust, uurivat aspekti, ülesehitust, küsimuste selgust ja loogilist järjestamist. Vaadake Hennoste õpiku intervjueerimise peatükki ning senistes koduse lugemise materjalides antud intervjueerimise nõuandeid. Selleks, et valmistada ette sisukas ja uudset materjali tõotav intervjuu, tutvuda varem teie intervjueeritava antud usutlustega ning viia end kurssi tema valdkonna ning intervjuuks valitud teemaga. Rõhutan, et peate valmistama ette igati tõsise ja asjaliku intervjuu, mida peate vajadusel olema valmis ka teostama.
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1
August Kitzberg 1855 1927 Lapsepõlv · sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres · kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas · perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks · venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus "Külajutud" · Vested ja följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) · kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid Näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906) · draamad "Libahunt" ja "Kauk...
Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Kask 1970 (kirjakeele perioodid) • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−... • 1857−1900 (rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg) • 1900−1940 (rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg) • 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (1) 1. ... − 13. sajand (suulised murded: kirderühm, põhjarühm, lõunarühm; avalikud ja argiregistrid) 2. 13. sajand − 16.-17. sajand (eesti keel madalama positsiooniga sotsiolekti staatuses; sakraalse ja asjaajamisregistri taandumine; muutused grammatikas ja leksikas, alamsaksa mõjud) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (2)16.-17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; 3.
Ülesanded töölehel. REFLEKTSIOON Kirjuta, mida uut said tunni jooksul E. Vilde kohta teada. Millised küsimused tekkisid? Kas sulle meeldis arvutist küsimustele vastuseid otsida või on õpikuga parem töötada? Miks? Eelnevalt vajalikud tegevused Õpetajale: töölehe koostamine. Õpilasele: eelnevalt loob õpilane endale üldisema pildi 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kirjandusmaastikust, läbi on loetud Vilde "Pisuhänd" Tunniks vajalik: CD Hennoste "Väike eesti kirjanduslugu", tund toimub arvutiklassis. Kahe õpilase kohta peaks olema vähemalt üks arvuti. Hindamine: hinnatakse töölehte ja osalemist vestluses. Tööleht Tööjuhend: 1. Ava "Väike eesti kirjanduslugu" ja otsi üles Eduard Vilde. 2. Täida tabel. Romaanid Jutustused Novellid Näidendid 3. Ühenda joonega iseloomujoon ja tegelane! Ühe tegelase juurest võid tõmmata mitu joont
ei vaimu närides närtsida : Me, noored, ootame pilgul säraval : see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda -- nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! ja armsa kaela ümber hakata. Viimaks ometi ! JUHIS Kellele antud on paista kui päikene, paistku siis päiksena üle maa ! Kellele kästud on lüüa kui äikene, löögu see valjult ja armuta ! Kasutatud Kirjandus Hennoste Märt "Kirjandus" 9. klassile http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Suits http://www.litterature-estonienne.com/Suitsluulet.html http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03.jpg
" (Kaplinski, L & Vainola, K, 2003: 12) Släng muutub iga põlvkonna vahetusega, seda on tõdenud ka Malle Pajula: ,,Igal põlvkonnal on oma släng, millega eristatakse end eelnenutest. Nii on Eestis olemas oma moensi- ja tshau-põlvkonnad, kes üksteise väljendeid pilavad ja naeruväärseteks põlgavad." (Pajula, 1998) Släng muutub kontrollimatult ja vastavalt ajale. Släng ei ole püsiv. 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste arvab slängi kasutamisest niimoodi: ,,Slängi ei peeta sobilikuks ametlike ja tõsiste teemade puhul. Üldiselt on släng lähedane vabale kõnekeelele, kohati on siin päris raske piiri tõmmata - mis on üldkeelne ja rahvapärane ja mis võiks olla släng. Piiritõmbamine ongi raske, sest sõnadel on erinevates situatsioonides erinev tähendus. Näiteks sõnad «eit» ja «mutt» on üldkeelsed ja rahvapärased, aga kui me nimetame noort tütarlast eideks või mutiks, on see släng
Kirjanduses on eurotsentrismi väljenduseks hoiak, et suured kirjandusteosed kannavad teatud universaalseid väärtusi, neile on omased universaalsed teemad ja tegelased. Universaalsuse tegelik mõõt oli see, kuivõrd mingi kirjandusteos väljendas euroopalikke/läänelikke ideid, ideaale ja kogemust. Eurotsentrislik on ka maailma jagamine läänemaailmaks ja arengumaadeks (i.k. First World, Third World) ja nn. orientalislik meelelaad (vt. Hennoste, orientalism). 2 Postkolonialistliku ideoloogia tulemus kolonaalalamad (colonial subjects), kes võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Püüti matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne, seda kutsutakse mimikriks (vt. Hennoste). Mimikri väljendab nii koloniseeritavate soovi
Arvatavasti seda ei tehta. On veel olemas teisigi võimalusi. Üks võimalustest oleks suurem kontroll kommenraatide üle. Kahjuks on see enamasti kõikidel neti saitidel võimatu. Kuna kõigil pole võimalust moderaatorite palkamise jaoks, kes näiteks kasvõi ebameeldivaid kommentaare kustutavad. Kahjuks on paljud uudiste saidid need, kes panevad uudistele pealkirjad sellised, mis juba ise kutsuvad kommenteerima, ilma järele mõtlematta. Kahjuks ei loeta siis ka uudist. Tiit Hennoste ütles, et seda tehakse selleks, et kommentaarid toovad klikke, klikid näitavad väljaande suurt loetavust, see toob reklaami ja reklaam raha. Ja raha on just see mida online saidid soovivad.1 Kuhu jääb areng, on küsinud suhtekorraldusekspert Aune Past.2 Tõesti pole interneti meedias mingit arengut , ühte ja sama teksti võib leida paljudelt sarnastelt interneti saitidelt. Kui loeme uudise näiteks mõnelt uudistesaidilt, siis hiljem võime seda sama uudist kohata ka
transporditöötajate ametiühing ja õdede liit. Eesti Õdede Liidu juhatuse liige Gerli Usberg ütles 24. oktoobri Tallinna Postimehes järgmist: ,,Haridustöötajate panust nagu ka õdede panust ühiskonda saab võrrelda vundamendi ladumisega. Kui vundament mureneb, on kogu hoone ohus. Haridustöötajad vajavad riigi poolt kindlust palgatõusu osas, sest praeguseks ei vasta õpetajate palk ei vastutusele ega inimväärikusele." Ka kirjandusteadlane Tiit Hennoste toob 1. novembri Eesti Päevalehes välja, et õpetajate palgad on liiga madalad. Tema artikkel aga erineb eelnevatest, kuna selle asemel, et kujutada õpetajaid kui allasurutud ühiskonnaliikmeid, pakub ta välja hulga hüpoteese, mis võiksid probleemi lahendada. Õpetajatesse suhtutakse neutraalselt. Tiit Hennoste toob välja riigi nõrkuse selles küsimuses. Ka teised rühmad leiavad, et õpetajaid koheldakse ühiskonnas alaväärsetena. Samuti
19941995 Jaan Tõnissoni Instituut psühholoogia 19931994 Suomen Lapuan Kauppaoppilaitos Soome väliskaubandus 19911992 Tallinna Juhkentali Kaubanduskool turismi ja hotelliettevõtlus 19871990 Rakvere 3. Keskkool Täienduskoolitus Äripäeva Kirjastuse AS Reporterikool, 2003. a, 1 aasta Õppejõud Tiit Hennoste, Priit Pullerits + Eesti tuntumad ajakirjanikud, uudise koostamisest kuni toimetamise ja pressikonverentside korraldamiseni Academia 2002 Kutse ja karjäärinõustamine ning selleks mõeldud internetipõhised programm Soomes lahendused, 2002. a, 1 nädal Vain SMD Müügi ja motivatsioonikoolitus, 2002. a, ühepäevane saalikoolitus Äripäeva seminarid Turundus, IT, personalitöö, müügiseminarid, 2001. a, regulaarselt
mahlakas ütlemisviis, murdejooned; · suur lavapotentsiaal: näidendi tekst sallib teatripoolseid edasiarendusi ja täiendusi, näiteks olustikustseenide, laulude jms lisamist. Kirjandus: Epner, Luule 2002. "Kitzbergist Raudsepani". Tallinn: Koolibri, lk 15- 19, 23 31, 38; "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim. E. Nirk, E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 145- 148; Hennoste, Märt 1997. "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri, lk 146- 153
parandusi. 4. Tekstilõikude vahele jäta tühi rida. 5. Joonda teksti servad mõlemalt poolt, sest see jätab tööst korrektsema mulje. 6. Teksti trükkides jäta meelde, et kirjavahemärgid pannakse kohe vahetult sõna järele, alles siis tuleb tühik. Erandiks on sulud ja jutumärgid, mis trükitakse mõlemalt poolt kokku sulgude või jutumärkide sisse jäävate sõnadega, tühikut vahele ei jäeta (nt Huvitavat materjali leidsin Tiit Hennoste kogumikust ,,Kommikoer ja pommikoer"). Viitamine Nii referaadis kui ka igasuguses muus tekstis , milles kasutatakse katkendeid raamatutest, artiklitest, uurimistöödest jne, tuleb viidata allikale. Enda nime all teiste inimeste mõtteid esitada ei tohi. Referaadis pannakse kasutatud lause või lõigu järele sulgudesse viide selle allikale: nimetatakse autor, allika ilmumisaasta ja leheküljenumber.
Luik võrdleb seda väga tabavalt tänavaga, kus ,,peab tihti rääkimise asemel karjuma, sest kogu ümbruskond on lärmakas." Tegelikult peab kommentaariumite lugemiseks üsna hea orienteerumisoskus olema, sest sealt võib tõesti väga arukaid ütlemisi leida, kui oskad neid muu lärmi seest üles leida. Kahjuks on kommentaariumid ajakirjandust liiga palju mõjutama hakanud. Kõige paremini kirjeldab seda Tiit Hennoste oma arvamusloos ,,ajakirjandus on kommi nuruv koer", kus ta ütleb, et ,,kommimisväärtusi järgiv ajakirjandus pakub seda, mida kommija tahab". Ka minu silmi riivavad just need lood, kus kutsutakse inimesi üles kommenteerima, kes kandis sellel üritusel selle kleidi paremini välja ja kuidas meeldib sulle tema uus video? Siinkohal võib ajakirjanikku tõesti ette kujutada magusat nuruva koerana. Sest just tema uudislugu
probleemid? ● Vastutus oma tegude eest, interneti puhul jääb inimestele tihti mulje anonüümsusest. ● Keelekasutuse piiride hägustumine. Internetis pannakse suulist suhtlust kirja ning seega on kirjutamise ja kõnelemise tähenduspiir nihkunud, kirjutamine ei esinda enam ainult reeglipõhist normeeritud keelevarianti. Kasutatud allikad ● http://www.oppekava.ee/index.php/Link_33._ Eesti_netikeele_olulisi_jooni ● http://arvamus.postimees.ee/2622918/tiit- hennoste-kuule-ma-eemale-nuud ● http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2010_ 1/OK_2010-1_02.pdf
antud ajahetkes, teadvuse tühjus. "Unt liigub objektiivsuse suunas, kuni läbielajast saab irooniline kõrvaltvaataja, kelle 70ndate aastate probleem on mälu ja kultuur. Kuid talle jääb ikka tähtsaks romantiline, kohati sentimentaalne ja labane nostalgia. Punane värv, paugud, efektid ja tango, ühesõnaga teater. Ühesõnaga, Unt on modernist, alates modernismivõtete antoloogiast Mõrv hotellis kuni uue antoloogiani Sügisballis." (Hennoste, 1993) Hasso Krull näeb Mõrvas hotellis mudelsituatsiooni kujutamist, "mis tollal oli väga moodne, rõhutab üle mimeetilise mimeetilisust. See teos on juba väga iseloomulikult undilik topeltparoodia, siin travesteeritakse õieti lugematut hulka meie tegijaid ja teoseid, Karl Ristikivist Agatha Christie'ni, ulmezhanrist eksistenstialistliku romaanini." (Krull, 1993) Hüvasti, kollane kass (Unt, 1963), Mõrv hotellis (Unt, 1969), Tühirand (Unt, 1972) ja
keelest näitekirjandust (A. Wesker, N. Simon, E. O`Neill, P. Stoppard, D. Pownall). Käinud välisreisidel Koreas, Vietnamis, Mongoolias, Uus-Meremaal jm. Ning jäädvustanud muljed reisikirjades ("Reisid", 1990). M. Lühiproosat on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome ja gruusia keelde. Mihkel Mutt ilmus eesti kirjanduse "eesliinile" 1980-ndate aastate algul iroonilise proosa viljelejana. Kirjanduskriitilisi artikleid avaldas ta juba seitsmekümnendatel, kuuludes niisiis Tiit Hennoste periodiseeringu kohaselt keskmisse eesti kriitikute põlvkonda. Muti ajakirjanduslik looming asjatundlik ja tasakaalukas köitvalt sõnastatud ja moodsalt rahvakeelne, asjatundlikult refereeriv ja innukalt kaasamõtlev, õpetav ja vahel koguni õpetlik, võrdse innuga loomeprobleemidesse ja olmeküsimustesse süvenev. Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kogumik "Kerge meel" (1988).
Hiljem on ta uurinud ka Läänemaa kohanimesid ning vanu isikunimesid. Teised kohanimeuurijad, kes teevad oma põhilist tööd Võrumaal, on Evar Saar ja Marika Paster. Uuema aja uurija on veel Marit Alas, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja uurinud kohanimede muutumist ning Saaremaad 20. sajandil. Nimed tekivad nendele kohtadele, mida on vaja nimetada. Kohanimed muutuvad seoses looduse muutumisega. Nad võivad olla nii ametlikud kui ka mitteametlikud. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll ja Jüri Viikberg ,,Eesti murded ja kohanimed". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2002. Kohanimede ülevaate esimeses osas on juttu toponüümide olemusest, muutumisest ja uurimisest. Teine osa annab pildi Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast. Osa lõpetab peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on
annaabi.ee 
