Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid. 19911993 Tartus ajaloo- ja filosoofiaõpetaja ning kultuurinädalalehe Kostabi ja ajalehe Postimees toimetaja, 19931994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja. Ta kuulub ka Eesti Kirjanike Liitu ja Eesti Kirjanduse Seltsi. Üks isikupärasemaid eesti luuletajaid, ka Postimehes töötanud Priidu Beier Luulekogud · 1986 "Vastus" esikkogu · 1989 "Tulikiri" · 1991 "Mustil päevil" · 1997 "Femme fatale" · 2000 "Maavalla keiser ehk Kurb Klounaad" pühendatud vanematele · 2007 "Saatmata kirjad" · 2002 «Monaco» · 2005 Matti Moguci nime all tunamullu ilmunud raamatut «Mina metsikuim mehike». · 1989 Õrn ja rõve · 1999 Mina Eiffelli torn · ,,Saatmata kirjad"/Luuletusi aastatest 1976-2000 (2007)
JAANUAR Nüüd igal pool valitseb jaanuar ka Tähtveres Tammelinnas ta hiilib kui näljane jaaguar kel süda taob meeletult rinnas ta hiilib su jälgedel õhtuti kui tasa on liikumas varje ja enne kui taipad sa ohtugi kaob jättes vaid hädakarje ta kaasa su südame ainult viib muud röövida tema ei taha ta karv on sile just nagu siid ja lihased mängivad nahal ei temale järele jõua me nii jäädki sa südameta ja suvi kui tuleb on põuane ning ühegi sademeta Priidu Beier 4 VEEBRUAR Unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sapi maitset on suus kurbust ma teenin kogu see aeg ustavamat ei ole must hinge mu kehas on vitamiinidevaeg ja silme all mustavaid ringe unetul ööl öises Pihkva bussis unetul ööl veebruarikuus kui närvid liig hellad ja krussis ning sinu nimi mu suus Priidu Beier MÄRTSIKUU PÄEVAKS 1894
Segunesid kõrge ja madal stiil (kõrgesse poeesiasse lisandus massikultuuri võtteid) Keel muutus mitmekesisemaks (rohkem murret, slängi ja võõraid keeli) Luules rohkem koomikat, irooniat ja keelemänge Murranguaegadel olid esiplaanil laululine vemmalvärslik luule, modernismi edasiarendused postmodernistlikus vaimus ja uusromantiline luule Laululine luule Kasutati rohkelt paroodilist mängu ja slängi ega kohkutud tagasi roppustegi ees Priidu Beier Esikkoguni jõudis 1986.aastal Ta arendas laulustiili edasi kõnekeeles ja koomilises suunas Teravamalt paroodiline osa tema loomingust oli kirjutatud Matti Moguci nimemärgi all, mis ühendab kaht inimest Beier tekstide autorina ja Matti Miliust tekstide füüsilise esindajana Punkluule Esiplaanile tõusis ühiskondlikult terav "prügikastiluule", seksuaalne temaatika Merca kirjutanud eestikeelse loomingu kõrval ka setukeelseid luuletusi
28 9 Ekaterina BOBROVA / Dmitri SOLOVIEV RUS 171.26 10 Nora HOFFMANN / Maxim ZAVOZIN HUN 163.21 11 Alla BEKNAZAROVA / Vladimir ZUEV UKR 162.82 12 Pernelle CARRON / Lloyd JONES FRA 159.52 13 Caitlin MALLORY / Kristjan RAND EST 155.93 14 Zoe BLANC / Pierre-Loup BOUQUET FRA 147.56 15 Christina BEIER / William BEIER GER 147.36 16 Penny COOMES / Nicholas BUCKLAND GBR 145.91 Meeste üksiksõit, naiste üksiksõit ja paarissõit Üksik- ja paarissõidu kategooriates koosnevad võistlused lühi- ja vabakavast. Üksiksõidu lühikavas peab uisutaja esitama teatud iluuisutamise elementide kompositsiooni. Nii üksik- kui paarissõidu puhul kestab lühikava maksimaalselt 2 minutit ja 50 sekundit.
Tristan ja isolde Tristan ja Isolde Muistsed keldi müüdid olid aluseks paljudele romaanidele Tristanist ja Isoldest. See lugu on keskaja kõige lüürilisem. Loos kujutatakse armastust kui ürgloodust. Wolfram von Eschenbach Wolfram von Eschenbach oli saksa rüütel ja luuletaja, keda peetakse oma aja suurimaks eepiliseks luuletajaks. Minnesingerina kirjutas ta ka lüürilist luulet. Tema elust on vähe teada.Ta kirjutas idafrangi murdes ja ühes kohas kirjutab wir Beier. Selle ja mitmete teiste vihjete alusel peetakse tema sünnikohaks Baieri idaosas Ansbachi lähedal asuvat Wolframs Eschenbachi linna. Von Eschenbachi peateoseks on eepos "Parzival", mis tugineb Chrétien de Troyes' värssjutustusele "Li Contes del Graal". Parzival "Parzival" on Wolfram von Eschenbachi poolt kirjutatud eepos, mille aluspõhjaks on keldi kultuuri põhi, keltide vaimne pärand. "Parzival" seob endas mitmeid müüte, näiteks kuningas Arthur oma laudringkonnaga.
Väga palju portreesid on tehtud Lucius Julius Brutus'est. Täisfiguurid togatus'ed o Vähe o Tehti ainult eriti tähtsatest isikutest Kõige tuntum togatus Keiser Augustuse marmorkuju Augustus kehtestas keisrikultuse keisritele hakati templeid püstitama ja tehti massiliselt keisrikujusid [enamus on kristlaste poolt purustatud] Vabariigi ajast on säilinud palju Caesari kujusid [parukaga]. [Vana patriits skulptuur Beier näitas pilti väga kole oli] Keisrite kolossid o Nero koloss [pole säilinud] - Pronksist - Seest õõnes [ Osaliselt on säilinud keiser Constatinuse koloss, õigemini ainult pea, mis on 3 meetrit kõrge. ] Ratsamonumendid o Kreeklastel polnud o Aga roomlastele oli hobune eriti püha Marcus Aureliuse ratsamonument 2.saj.e.Kr. kõige paremini säilinud. Originaal on muuseumisse paigutatud.
Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja."(Ave Alavainu) "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid."(Teet Kallas) "Runneli suurus on inimlikum ja maisem, kohati on see isegi ebatäiuslik ja lapsemeelne nagu Juhan Liivil, kuid seda omasem ja armsam tundub ta meile. Seda rohkem usume tema siirusse ja ausameelsusse, seda vähem on seal teeseldud poosi ja kõmavat paatost." (P. Beier) Temaatika Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Ta luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane. Suur hulk tema luulest on viisistatud. Sammuti on avaldanud mitu luulekogu lastele. Keele- ja vormikasutus Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega.Tema stiil on väga lihtne. Ta ei kasuta väga palju keerulisi sõnu. Kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi.
valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks. Need kirjanikud on paljuski sündinud 60ndatel ja mõned ka 70ndate algusesse
Johan Gutenberg 1445/6 trükikunst 1456 Piibel kiire levimine, reformatsiooni liikumised 1599 -1966 paavst "keelatud raamatud" Leonardo da Vinci 1452-1519 maalikunstnik, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija, skulptor Romaani ja gooti kunst Romaani: ümarkaar Cluny klooster Prantsusmaal Gooti: teravkaar Notre Dame Jumalaema kirik portaalid, ja kiriku kellatornid (Pisa) KU1 P. Beier tugikaar, tugipiit, vitraazid(St Chapelle), kimppiilarid Varauusaeg 16. Suured maadeavastused Varasemad avastusretked: vallutus- ja kaubaretked Kartaago Hanno reis Gibraltarist välja poole Makedoonia Aleksander vallutused Indiani Islandi asutamine ristisõjad Marco Polo Veneetsiast reisid Hiina ja mongolite maadel
Mari Tarand ,,Ajapildi sees" õe jutustus venna Juhan Viidingu lapsepõlvest. Halva lapse portree. 50ndad tema lapsepõlv kujutatud hoopis teistsugusena kui Mihkelsonil või Oksanenil helge, päikesepaisteline, täis väikseid rõõme, nostalgiat. Kogu poliitiline taak jääb kõrvale. Detail argipäevast sümbolina, toodavad EW-d: maitseainepurgid, kohviveski. Tsiteerib palju eesti luule klassikat. Kasutatakse ka kirju, nt Juhani ja ema omi. 15. Priidu Beier ja Indrek Hirv, luulemuutuse algatajad. Priidu Beier tema küllaltki eripalgeline luuletoodang ulatub traagilis-groteskset laadi tundelüürikast mitmesuguste ühiskondlik-esteetiliste värssmanifestide ja paroodiate- pastissideni. Selgelt eristav tunnusjoon tema püüe n-ö viljelda teadlikult ,,halba" värssi. Sellel värsil on kokkupuutepunkte ühtaegu nii 1950. aastate sotsrealistliku luule ,,rahvalikkuse" ja formalismivastasusega kui ka punkesteetikaga
Leonhard Lapini varjunimega, ehkki sama nime alt on luuletusi avaldanud veel nii mõnedki teised) alustas juba 60. aastate lõpul, kuid kuna tema looming jõudis vaid väga väheste ette, on tema mõju luuletajana nii varajases faasis raske täpselt määratleda - pigem oli Lapin tollal siiski tuntud kunstniku ning happeninge korraldajana.6 Liiatigi on vaieldav seda lugeda liiduvabariigi ülese liikumise alguspunktiks. Teine, juba oluliselt tuntum nimi Priidu Beier, kes avaldas oma luulet varjunime Matti Moguči alt, avaldas oma esimesed teosed „Loomingus“ 1977. aastal, ehkki võib vaielda, kas „Loomingus“ ilmunud teosed olid otseselt pungi vaimust kantud.7 Seetõttu on täpsem määratleda laiema punkliikumise algust ENSVs 1970/1980. aastate vahetusele. Pungini jõudsid noored erinevail viisil. ENSV esipunkar Villu Tamme hing sai müüdud, kui ta sai 1978. aastal kingiks Sex Pistolsi kleepsu, mis avaldas poisile nõnda tugevat muljet, et ta
21.saj alguses kirjanuselu stabiliseerub Äärmuslikud tekstilahendused taanduvad 21.saj uued autorid ja suunad Kirjandusmuutused alates 1980. aastatest Luules humanism Sisemine vabadus kõledas ja kurjas ühiskonnas Viited kirjadusklassikale ja väliseesti kirjandusele Juhtfiguurid: Viivi Luik, Hando Runnel, Kersti Merilaas ja Betti Alver Eksperimenteerimine, nn mainstream’st kõrvale kaldumine Priidu Beier- teadlikult hab värss, punkesteetika, nt „Vastus“ 1986, „Tulikiri“ 1989, „Femme fatale“ 1997 Mati Moguci (Milius)- esitas Beieri luulet enda luulena. Nimi Moguci ühendas Beieri luule ja Miliuse keha, nt „Õrn ja rõve“ 1989 Eesti luule underground 1980ndatel aastatel. Eesti punkluule Punkkultuuri iseloomustus ja olulisus Subkultuurne underground (1980ndad aastad): Terav sotsiaalsus Ebatraditsiooniline keel
Hugo Treffneri Gümnaasium Ethel Rosenfeldt Frank Lloyd Wright referaat Juhendaja: Priidu Beier Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 5 1.Õpiaastad 1867-1893.........................................................................................................................6 1.1
kommunikatsioonid väljapoole, (R. Piano, R. Rogers. Pompidou keskus Pariisis, 1972). Hoonete kest ja kandetarindid paigaldati selliselt, et iga element oleks lahtivõetav ja uuesti kasutatav. Kasutati ära kõik uued tehnilised vormid, mis olid alguse saanud 1920. aastate konstruktivistide loomingus. High techi arhitektuuri on nimetatud kosmoseajastu kõrgtehnoloogia sümboolseks väljendajaks. (R. Rogers, R. Piano, N. Foster, V. ja B. Betz, P. Beier, H. Hollein jt). Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 23 Sisekujundus. High tech stiil kujunes välja 20.saj.viimasel veerandil, tekkis tööstusruumide disainist, kus kõik sisustuse elemendid alluvad funktsionaalsele eesmärgile. Ehitatud avatus, nähtavad torud, armatuurid, ruumi keeruline struktureerimine. Lemmikmaterjalideks metall, klaas, betoon.
„Piiririigist“. Indrek Hirv -- hakkab kõige äärmuslikumalt maneerlikku klassikalist stiili läbi kirjutama. Maneerlikkus muutub tal sihipäraseks automatismiks. Tal on mingi 10aastaline periood, kus ta kirjutab 5jalalist jambi. Mingid muutused on siiski tulnud, klassikaline traditsooniline taust kõlab ka praegu, kuid on hakanud ka vabavärssi juurde tulema. Eeva Park Kalev Keskküla -- 1998 Vabariigi laulud: 2009 Elu sumedusest. Priidu Beier – 1999(1982) Mina – Eiffeli torn; 2005(1984) Mina – metsikui mehike. Viimane loeng 1996 nn Kivisildniku sknadaal 1996 Estonian Literary Magazine – 2004 Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks 2001 Eesti Kirjanduse Teabekeskus 2004 festival Prima Vista alustab Tartus 2004 Eesti saab NATO liikmeks 2007 Eesti saab Schengeni viisaruumi oskaks 2007 nn aprillirahutused 2010 festival HeadRead alustab Tallinnas
Alles jäid ka ranged tekstitüübid. Luulestiil mitmekesistus, kuna kasutati registreid kõrgest madalani: postsümbolistlikust kõrgluulest ropendamiseni. Nooremad autorid kasutavad märke x, y, & jne. Võrukeelne luule taaselustus. 1990. aastate luule jaguneb: luuleuuendajad (Hasso Krull, Karl Martin Sinijärv), klassikaliselt viimistletud kõrgluule (Doris Kareva, Indrek Hirv) ja laululähedane luule (Priidu Beier, Tõnu Trubetsky, Contra). Lisaks mõned autorid, kelle stiili ühegi jaotuse alla paigutada ei saa (Jaan Kaplinski, Aleksander Suuman). 1990. aastate alguse debütantidest on silmapaistvad Triin Soomets ja Elo Vee (Viiding, Juhan Viidingu tütar), kes seostuvad modernistliku kirjandusega. 1990. aastate lõpul muutus luulekeel traditsioonilisemaks. 2000. aastate alguse olulisemate noorte autorite hulka kuuluvad lisaks Contrale näiteks Jürgen Rooste, Lauri Sommer,
annaabi.ee 
