Sissejuhatus Ruja oli eesti rock-ansambel. 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kokku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel olid: rahvuslik ("oma") originaalmuusika, kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst, tugevad (proffessionaalsed) muusikud ja viia biitmuusika kunstilisele tasemele. 3 Esimene periood varajane ruja(1971-1975) Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu
..... Sisukord 3......................................................................................... Sissejuhatus Sissejuhatus Ruja oli Eesti üks kuulsamatest rock bändidest 70. ja 80. Aastatel. Nimi ,,Ruja" tuleneb bändi liikmete esimestest tähtedest (R Rein Rannap, U Urmas Alender, J Jaanus Nõgisto ja A Andrus Vaht). Bänd väljastas oma esimese albumi 1979. Aastal. Mitmed kuulsaimad meloodiad on kokku pandud Rein Rannapi poolt. Ruja valisime sellepärast, et me armastame rock muusikat ja Ruja on üks Eesti rock muusika ikoonidest. Koosseis Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Raul Sepper (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid)
Ruja Eva Maria soodla 8.klass Sisukord Sissejuhatus Bändi ajalugu Bändi nime kaks teooriat Bändi koosseis läbi aastate Albumid Rein rannap Urmas Alender Jaanus Nõgisto Kokkuvõte Lugu ,,Rahu" Kasutatud allikad Sissejuhatus Mina valisin oma esitluse tegemiseks eesti rokiklassika ruja. Ilmselt pole mitte ühtki eestlast, kes poleks nende kauneid ja aegumatuid lugusid kuulnud, mis on tänapäevanigi väga populaarsed. sellepärast tahtsingi teha oma esitluse just sellest bändist. Bändi ajalugu Ruja oli eesti rokk bänd, mis tegutses 1970-1980 aastatel. Oma esimese endanimelise albumi avaldasid nad 1979. aastal ning paljud Originaal-laulud olid kirjutatud Rein rannapi poolt. Bänd loodi rein rannapi poolt, kui ta oli 11.klassis 1971. Kolm
Rockooper RUJA Retsensioon Martin Haug 10B Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat ja leierdatumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3
Ruja Rait Rauba AT209 Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Igor Garsnek (klahvpillid) Toomas Rull (trummid) Arvo Urb (trummid) S.P. Gulliver...
docstxt/125889220913057.txt
ANSAMBEL ,, RUJA" 1971-1988.a KOOSTAJA:IVAR TURJA 07.03.2009.a SISSEJUHATUS Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna
1987. aastal emigreerus Rannap Nõukogude Liidust, põgenedes Itaalias esinedes Nõukogude järelvalve alt. Algul elas ta Itaalias, seejärel USA-s. Hiljem on Rannap öelnud, et poleks lahkunud, kui oleks NSV Liidu lagunemisest ja Eesti iseseisvumisest ette teadnud. Eestis on Rein Rannap teinud mitmeid kontserttuure. 1997, 1999 ja 2008 toimus tema tuur nimega "Klaver tuleb külla" Eesti kirikutes. Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Linakorraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega. Ruja oli eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Kasutatud kirjandus: Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Ruja http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Rannap
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Keiti Hiiemäe 12. klass Ansambel RUJA rock-legend Eesti muusikas Muusika kodune iseseisev kirjalik töö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Ruja oli Eesti progressiivse rock'i kuningas. Ansamblit võib pidada Eesti The Rolling stonesiks, Genesiseks, Pink Floydiks. Bänd puudutas rahva südameid ja hingi, ta inspireeris. Ajas nutma ja naerma. Ruja õhutas Eestile mõtlema, isegi kui riigi tulevik ei olnud teada tumedatel NSVL aegadel. See kõik tähendas Eesti rahvale palju. Ruja oli Eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimi kujunes välja uudissõnast, mis asendas väljendit "teaduslik fantastika". Peaaegu kõikides lauludes on solistiks Urmas Alender. Ansambel viidi kokku Rein Rannapi ja Urmas Alendri poolt 1971. aasta septembris. 1. LOOMINGU PERIOODID 1
Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes
· Lõpetas 1978 lavakunstiteatri · Läks tööle Nukuteatrisse 1978 Urmas Alender noorena Elu peale abiellumist · Abiellus 2. juulil 1976 Liiviga · Neil sündis tütar 1979, kelle nimeks sai Joko · 1981. aastal loobus ta näitlejaametist ja tegeles ainult "Ruja"ga · Kuni 1988. aastani tegutses Urmas "Ruja" s. Samal ajal tegi ta kaasa ka veel "Propeller"is ja "Teravik"us · Peale Ruja laialiminekut (1989) kolis Urmas Rootsi · Rootsi kolimist põhjendas ta masenduse tekkimist Eestis · Rootsi läks ta aga sõprade kutsel · Rootsi minek oli tema jaouks nagu uuestisünd keegi ei piiranud teda ja tema loomingut, tehnilised võimalused olid Eesti ja Rootsi vahel võrreldamatud · Urmas tegi koostööd ka Rootsi ühes heavyrockansamblis mänginud Ricky Deliniga, kellega ta andis välja albumi "Wasted Years"
mõjukamaid ja edukamaid rock-ansambleid. Koosseis: David Gilmour , Nick Mason Endised liimed : Bob Klose, Syd Barrett, Roger Waters, Richard Wright Pink Floyd sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Pilt11 Neljas tase Viies tase Pilt10 Ruja Oli Eesti rock-ansambel, kes viljeles ka progressiivset rocki. Pilt12 Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Ruja isek s er im e redige k sti laadid i t e j uhtslaid
1970ndate aastate muusika Urmas Alender & Ruja 1970. aastad Biitmuusikast sai rockmuusika Oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet Uue põlvkonna muusika sobib mitte ainult tantsimiseks, vaid ka kuulamiseks Eestisse jõudis popmuusika viimane moeröögatus- süntesaator Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres
Eesti muusika: Urmas Alender Birgit Kukk Kiili Gümnaasium 9.a klass 25.02.2009.a. Tutvustus 20. saj. Eesti muusika üks väljapaistmavaid isiksusi on olnud ja on ka praegu Urmas Alender. Ilma temata oleks võimatu kirjeldada Eesti rockmuusikat ja selle teket.Ta oli võõrvõimu vastu meelestatud Ruja hing. Tema tähtsust, mõju ja loomingu jõudu, on tunda ka tänapäeval. Ta andis eesti kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender oli paljude tolle aegsete bändide solist, tuntuim neist on " Ruja ". Ta elas mitte ainult Eestis, vaid ka Rootsis, kuna ei suutnud enam Eestis valitsevat võõrvõimu taluda. Biograafia Urmas Alender sündis 22.novembril 1953. aastal Tallinnas. Oma elu esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas,
.................................................................................................................................10 Kasutatud ALLIKMAterjalid................................................................................................... 11 3 SISSEJUHATUS Ruja oli eesti rock-ansambel, kellel laulud on kuulsust kogunud ka tänapäeval. Referaadi teema valikul sai määravaks minu huvi Ruja liikmete vastu. Referaadi tegemine annab võimaluse tutvuda bändi liikmete eluga ja faktidega, mis võib olla on jäänud ka ajakirjanduse veergudel vähetähtsaks. Esimeses peatükis on kirjutatud Urmas Alendrist, tänu kellele oli ansambel Ruja selline nagu ta oli. Ansamblist Ruja on kirjutatud aga teises peatükis. 4 URMAS ALENDER Eesti laulja, Urmas Alender, sündis 22.november 1953.a
EESTI TOP10 Sander Hallikas Noarootsi Gümnaasium Ruja Ruja oli eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926 ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule
Nende looming tundus inimestele korda minevat ning mõjus mõtlemapanevalt. Minu jaoks oli nende esitus südantpuudutav ning armas, sest sellised on minu jaoks enamik Ruja loomingust. Pealegi kõlas orkester võimsalt ning mõnusalt. Mulle väga meeldis, et kontsert toimus vabas õhus. Mäletan selgelt, et tol päeval oli külm ilm kuid olenemata sellest sai orkester ning dirigent suurepäraselt hakkama. Ürituse tegi minu jaoks eriliseks see, et ühe Ruja laulu ajal hakkasid kaks vanemat inimest tantsima, sel hetkel tulid mul külmavärinad ihule. Kogu kuulajaskond jälgis neid, kahjuks keegi neist eeskuju ei võtnud. Nii kuulajaid kui mind kõnetas kõige rohkem ilmselt laul ''suudlus läbi jäätunud klaasi'', orkestri esituses kõlas see lugu superhästi ja mõjus väga kaasahaaravalt. Politsei- ja Piirivalveorkester on Siseministeeriumi haldusalas tegutsev kutseline puhkpilliorkester, mille koosseisus on 34 inimest. Politseiorkester ja
Õpingud Kaheteistkümne aastaselt alustas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Peale seda jätkas ta kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut. Ruja Rein Rannap asustas ansambli ,,Ruja". See peaks tähendama teaduslik fantastika. Ruja oli eesti rokk ansambel. Tegutses seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel. Algses koosseisu kuulusid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Raul Sepper, Rein Rannap, Andrus Vaht, Toomas Veenre ning Andres Põldroo. 1975. aastal hakkas ansambli koosseis pidevalt muutuma. Nad on andnud välja neli albumit. Tuntumad lood Rujalt on ,,Teisel pool vett" , ,,Eesti muld ja Eesti süda", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" , ,,Rahu" , ,,Vaiki kui võid" need on ainult väike osa nende loomingust
,,TEISELPOOL VETT" Retsensioon Kontsert mida käisin vaatamas, toimus Tallinna Jaani kirikus, 10.Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis
Konsterdiarvustus Rujamaagia Mina käisin suvel 25. juunil veefestivali water-gate lõppkontserdil. ,,Teisel pool vett´´. Kontsert toimus Pärnu sadamaangaaris, mis oli puupüsti rahvast täis. Mina ei ole varem niisugusel kontserdil käinud. Ansambel Ruja solistist Urmas Alendrist olin kuulnud, vaid vanematelt , kuna ta uppus kui parvlaev Estonia põhja läks. Konsterdil kõlasid ansambli Ruja parimad palad. Nüüd tunnen minagi mõne loo raadiost ära. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud ´´ ,,Suudlus läbi jäätunud klaasi ´´ ,,Must Ronk ´´ ,,Eesti muld ja Eesti süda ´´ ,,Eile nägin ma Eestimaad´´ jpt Kontserdil laulsid mulle juba tuttavad lauljad ja ka superstaarisaatest - Taavi Peterson ja Rosanna Lints. Mulle meeldis kõige rohkem laul ,,Eesti muld ja Eesti süda´´ Rosanna Lintsi esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga
Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast...
ühendatud kaasaegne tõsine muusika,rock, eesti rahvamuusika,new age muusika ja jazz. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal. Joonis 1
Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme jt. Huvitav nähtus 1960. aastate lagul oli ER meeskvartett(Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas) kes panid aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. Tähtis koht 1960. aastatel Eesti estraadimuusikas oli võistluskontsentitel. 1970. aastad Biitmuusika asendus rock-muusikaga. Eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks on nimetatud ansamblit Ruja, kes mängis omaloomingut ja kasutas Eesti autorite luulet. Erinevatel aegadel on seal mänginud paljud Eesti tippmuusikud (löökpillimängijad Andrus Vaht ja Toomas Rull, bassimängijad Tiit Haagma ja Priit Kuulberg, kitarristid Andres Põldroo ja Jaanus Nõgisto, klahvpillimängijad Margus Kappel ja Igor Garsnek) Ruja hingeks läbi aegade oli aga laulja Urmas Alender. 1970. aastateks oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka süntesaator.
aastate keskel. M uusika • Loo pikkus kuni 20 minutit. • Puuduvad kindlad rocki elemendid. • Avameelne ning avatud. • Mitmekesine. • Mõjutatav teiste muusikastiilide poolt. • Sõnad on poeetilised ning fantaasiaküllased. Koosseis • Laulja • Kitarrist • Bassi-, löökpilli- ja süntesaatorimängija • Viiul • Flööt • Saksofon Tuntuim ad ansam blid Maailmas: • Pink Floyd • Yes • Genesis • Emerson, Lake & Palmer Eestis: • Ruja • Radar Ansam blid m aailm as Pink Floyd Yes Ansam blid m aailm as Genesis Emerson, Lake & Palmer Ansam blid Eestis Ruja Radar Pink Floyd • Inglise rock-bänd. • Sai alguse 1964. aastal. • Üks edukamaid rock-ansambleid. • Tuntud filosoofiliste sõnade, klassikaliste rock palade ning viimistletud kontsertide poolest. • David Gilmour- bändi kitarrimängija ja peamine solist. Pink Floyd- Learning to fly https://www.youtube.com/watch
Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Ba...
Tunnustused Neeme Järvi tööd on hinnatud paljude autasude ja aunimetuste vääriliseks. Muu hulgas on ta ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor ning talle on omistatud "sajandi eestlase" tiitel. 6 Urmas Alender Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Sai tuntuks Rein Rannapi rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja -kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Alendrist on Liia Sakkos teinud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003). Alender hukkus parvlaeval Estonia
Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal. Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut
teda on nimetatud ka ,,Ruja" hingeks. Ta oli nagu Raimond Valgregi võõrvõimu vastu ning oma loominguga üritas ta väljendada eestlaste vastumeelsust okupatsiooni suhtes ning tahtmist saada vabaks. Oma esimese bändi ,,Varjud" lõi ta 7. klassis (nimi pandi Cliff Richardi bändi ,,Shadows" järgi). 1974. aastal astus ta lavakunstikateedrisse ning peale selle lõpetamist töötas ta Nukuteatris. 1981. aastal loobus ta näitlemisest ja keskendus 1971. aastal loodud bändile ,,Ruja". Ruja on andnud välja 6 plaati: ,,Ruja" (1979), ,,Ruja" (1982), ,,Kivi veereb" (1987), ,,Pust budet vsyo" (1989), ,,Must lind" (1994) ning viimane plaat ,,Need ei vaata tagasi" (1999) anti välja peale tema surma. Ansambel ,,Ruja" laulud on eestlaste seas väga tuntud ning populaarsed, laulu ,,Rahu" esitati isegi XI Noorte laulupeol. 1989. aastal lahkus Urmas Alender Rootsi, et leida paremaid muusika loomise tingimusi. 28. septembril 1994 hukkus ta parvlaeval Estonia.
nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli Ruja omapärase solistina.Temalt on ulmunud rohkesti heliplaate ja kassette, seal hulgas ,,Ruja" , ,,Üle müüri" , ,,Kivi veereb" jne. Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Kõige kuulsam bänd mille solist ta oli on Ruja.Ruja loomise põhiprintsiibid olid : Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3. Tugevad (proffessionaalsed) muusikud 4. Viia biitmuusika kunstilisele tasemele Ruja koosseid on ajaga palju muutunud.Meile kõige tuntumad on Urmas Alender (vokaal), Jaanus Nõgisto (kitarr) ja Rein Rannap (klahvpillid).Ruja oli tolleaegne menubänd ja tal oli palju kuulajaid.Kuid U.Alendre suri 1994.aastal ,,Estonial". Ta oli sinna laulma läinud.Ta suri lauldes
Marju Kuut jne. Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1970. aastad Sel kümnendil sai biitmuusikast rockmuusika. Eesti rahvusliku rock´i lipulaevaks peetakse ansamblit "Ruja" (tuli kokku Rein Rannapi eestvedamisel), kes mängis omaloomingut ja kasutas sõnadena eesti autorite luulet. Erinevatel aegadel on seal mänginud palju eesti tippmuusikuid. Ruja hingeks läbi aegade oli aga laulja Urmas Alender (1953-1994). Popgruppidest olid tollal populaarsemad Apelsin, Vitamiin ja Fix (laulja Silvi Vrait). Iseloomulik joon 1970. aastate popmuusikas oli kantriansamblite esiletõus. Tuntumad olid Kukerpillid, Palderjan ja Justament.
Pianistikarjäär lk 4 Helilooming lk 5 Kasutatud kirjandus lk 7 Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Ta on kuulus eesti pianist, helilooja, improvisaator, legendaarse Ruja ellukutsuja. Juba väiksest peale tahtis Rein Rannap saada maailmakuulsaks heliloojaks ja klaverdajaks. Oma esimese loo kirjutas Rein Rannap ülesse juba viieaastaselt ja see kannab tänaseni säilinud noodilehel nime ,,Önetus". Tema isa Heino Rannap on muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija ja ema Ines Rannap on viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik. Ta lemmikheliloojad on Johann Sebastian Bach,Ludwig van Beethoven, Franz Serafim Peter Schubert, Frederic Chopin ja Ferenc Liszt.
70ndad Biitmuusika rockmuusikaks Viimane moeröögatus süntesaator Sven Grünberg Sven Grünberg Eesti helilooja ja klahvpillimängija Ansamblid Ornament, Mess Filmimuusika kirjutaja Ruja Andres Valkonen (Väntorel) ja Rein Rannap Tegutsemisaeg Koosseis Apelsin Apelsin loodi 1974. aastal Populaarsem ansambel Ivo Linna, Mati Nuude Vitamiin Vitamiin loodi 1978. aastal Üks kirevamaid ansambleid Marju Länik, Anne Veski Kukerpillid Loodi 1972. aastal Eesti folkansambel Repertuaari kuulub... Laule http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M http://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE http://www.youtube.com/watch?v=k8buNFCXW1s
Urmas oli rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap. Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat. Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" (1992. a.) ja kõige viimasena Virve Osila sõnadele kirjutatud lauludekogumiku "Hingelind" mida ta ei jõudnud ise välja anda Ruja •1971. aasta septembris tuli Rein Rannapi eestvedamisel kokku andsambel, mis hakkas kandma nime Ruja, mis tähendab fantaasjat. •Esimene koosseis oli üsna naljakas- Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning kaks naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. •1972. aastal lisandus Rujasse Jaanus Nõgisto. •1981. aastal tekkis täielikult rujamaanja ja lõi nagu lööklaine hetkeks väga kõrgele- nad olid tohutult popid. Urmas ja teater •1978. aastal läks ta tööle Nukuteatrisse •1989. aastal loobus ta näitlemis ametist ja tegeles ainult „Rujaga“.
Toonika, Pealeo, Andromeeda, Kristallid, Mikronid O Estraadimuusika ( hõlmas kõike peale jazz-ja biitmuusika) – laia kuulaskonna hulgas kõige populaarsem O 1960. a algul oli ER meeskvartett, kes pani aluse vokaalansamblite traditsioonile Noorhärrad 60ndatest Tõnis Mägi Georg Ots Ansamblite aeg e. 1970. aastad O Biitmuusikast sai rock- O Rujast: muusika löökpillimängijad O Rock’i lipulaev ansambel Andrus Vaht, Ruja Toomas Rull, O 70.ndaks oli paranenud bassimängijad Tiit instrumentide ja Haagma, Priit helitehnika kvaliteet Kuulberg, kitarristid O Eestisse jõudis Andres Põldroo, süntesaator Jaanus Nõgisto, O Sven Grüngberg asutas klahvpillimängijad 74.a ansambli Mess Margus Kappel, ( üks rocki alustalaks)
Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. 1950. Aastal kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast üks silmapaistvamaid oli Georg Ots. Samuti pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile ER Meeskvartett. (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas.) 1970. aastad See oli ansamblite aeg, sel kümnendil sai biitmuusikast rockmuusika ning Eesti parimaid truppe ostiti juba kontserdilavadelt. Eesti rahvusliku rocki lipulaevaks peetakse ansamblit Ruja, kes mängis oma loomingut. Erinevatel aegadel on seal mänginud erinevad Eesti tippmuusikud. Loomulikult oli Ruja hingeks läbi aegade ikka Urmas Alender. 1970. aastateks oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Eestisse jõudis ka süntesaator. 1974. aastal asutas Sven Grünberg ansambli nimega Mess, mis sai üheks Eesti elektroonilise rocki alustalaks. 1970. aastate iseloomulik joon oli kantriansamblite ülestõus, mis toetus eesti rahvaliku laulu traditsioonile. 1980. aastad
Lühike kokkuvõte ajaloost 2006-2010 Teatrisündmused Eestis: · 2006 Vanemuises linastub ,,Peer Gynt", lavastaja Mare Tommingas · 2008 Tartus etendub rock-ooper ,,Ruja" Poliitilised ja sotsiaalsed sündmused: · 2006 toimus Serbia ja Montenegro liitriigi lagunemine Serbiaks ja Montenegroks · 2008 Venemaa tungib Gruusiasse · 2009 Barack Obama sai USA presidendiks · 2009 suri Michael Jackson · 2010 Aafrikas toimusid jalgpalli maailmameistrivõistlused · 2011 Eesti võttis kasutusele euro Kultuurisündmused maailmas: · 2007 toimus ülemaailmne kontsertüritus Live Earth globaalse soojenemise vastu · 2007 ilmub viimane Harry Potteri sarja raamat · 2008 toimus 3-kuuline stsenaristide streik Hollywoodi vastu Kultuurisündmused Eestis: · 2006 Kristina Smigun sai 2 kuldmedalit Torino taliolümpiamängudelt · 2007 Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ühendati Eesti Rahvusringhäälinguks · 2008 ...
Ideeks armastuse lõputu sügavus. Isikustamine: armastus mühab. Armastust võrreldakse ookeaniga- sümbol. Mõttekordus e parallelism: Ma seisan siinpool kaldal, sina seal / Ja armastus see mühab vahepeal. Kokkuvõte Saime Hando Runnelist palju uut ja huvitavat informatsiooni. Näiteks: tal kuus on last ning ta on olnud Põhiseaduse Assamblee liige. Mälu värskendas teadmine, et ta on kirjutanud palju laulusõnu kuulsatele ansamblitele nagu Ruja ja Fix. Töö alguses püstitatud hüpotees osutus tõeseks. Veendusime, et Runneli luule on lihtne ning patriootiline. Luules oli palju lause- ja kõnekujundeid. Lisa Ma polegi isa näinud Ta elu aeg käis tööl, ta hommikul vara väljus ja koju jõudis keskööl. Me lapsed magasime ja kunagi teda ei näinud, üks kord tema kõrget kuju ma une seest olen näinud. Fotograaf pildistab tõde Nõnda kui fotograaf puud. Puu-kui ta paistab-on tõde, tõde mis varjutab muud.
Kuldne 7 ´´Külma sõja´´ algusel (1949) hakkasid Eesti muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaarsem 70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika Paranes heli ja instrumentide kvaliteet Uus ja populaarne asi oli süntesaator Populaarsemad bändid olid näiteks Ruja Apelsin Kukerpillid Jne Kes alustasid 60ndatel olid nüüd tõelised tegijad 80ndad Eesti muusika oli NSVL tipus Põhilised muusikastiilid olid Rock Jazz Punk Populaarsemad artistid: Rein Rannap Alo Mattisen jne 90ndad Tekkisid produtsendid ja mänedzerid Eesti hakkas osa võtma eurovisioonist Tõusuteel oli jazz Kasutatud kirjandus www.vikipedia.com http://www.miksike
1950 · Raimond Valgre(1913-1949) · Ans Rütmikud (A.Oit, U.Naissoo, V.Ojakäär, G.Podelski, E.Kõlar, V.Järvi)Esimene ansambel Eestis kes alustas elektrikitarride kasutamist. · Ans Metronoom(U.Naissoo,H.Lääts,K.Tennosaar) · E.Laansoo kitarriansambel(mitmekordne pealemäng) · Jazzimuusikat ei mängitud · Orkestris ei olnud saksofoni 1960 · Jazz,biit,estraad · Hakati korraldama TLN jazzifestivale · Ans Juuniorid,mille juhatajaks oli T.Kõrvits ja lauljaks T.Mägi · Ans Omega,solistiks A.Veski · Ans Virmalised(T.Urmet,Ü.Urmet,solist-J.Joala) · Ans Optimistid(T.T.H Kõrvits) · Ans Rütmikud (T.Mägi,P.Kõlar) · Ans Peoleo(T.Linna) · Ans Andromeda · Ans Mikronid(G.Kraps) · Ans Toomapojad(P.Tooma) · Ans Kristallid(blues)(M.Kuut) · Georg Ots 1920-1975 · ER meeskvartett · Horoskoop · Aarne Oit'i lauluvõistlus 1970 · Ans Justament(T.Lunge,J Elgule) · Ans Palderjan(T Pihlap) · ...
Inimene õpib kogu elu Kuulsas Ruja laulus on mainitud ,,Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina..." Sellest järeldub, et nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei ole ka inimene iialgi kõike-teadev. Tänapäeva ühiskonna arenev infotehnoloogia, keerukad süsteemid, proaktiivne majanduselu, pidevalt uuenev tehnika ja sellega kaasnev sõnavara lausa nõuavad pidevat juurdeõpet. Käesoleval hetkel on meil hulganisti võimalusi täiendõppeks peale koolide lõpetamist.
väljund: algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga “päris” progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda. 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi “lapsesuiseid” luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse rocki identiteedis juba 35 aastat väga oluline olnud ning tema müüt on peale laialiminekut ainult tugevnenud. Eestis levis progerock, nagu välismaalgi, läbi piraatraadiote, mis tegutsesid kaugel Läänemerel. Progressiivse rockmuusika kallal töötasid Eestis bändid nagu Psycho
Aprillis 1904 asus tööle ,,Postimehe" juures. 1934 aastal Enno tervis järsult halvenes ja ta suri 7. märtsil. Looming Sümbolistlik luuletaja. Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Luuletusi on ka viisistatud, näiteks Ruja laul "Nii vaikseks kõik on jäänud". Südamlikud rikka kõlakujundusega lastelaulud kuuluvad eesti lasteluule paremikku. ,,Uued luuletused" 1909. a. Esimene luulekogu, sealt jättis ta varased värsikesed välja. ,,Hallid laulud" 1910. a. Kunstiliselt kõige kandvam kogu. ,,Kadunud kodu" 1920. a. Viimne värsiraamat. ,,Valge öö" 1920. a. Viimne värsiraamat. Näited "Nii vaikseks kõik on jäänud" Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees, mis oli, see on läinud,
algusaegade hard- rockist 70ndate keskpaiga "päris" progressiiv-rocki katseteni, millest 70ndate lõpul arendati välja oma klassitsismi mõjudega stiil, millest järgmise kümnendi alguses hüpati järsku powerpopi esteetikale ja iroonilistele tekstidele; 80ndate keskpaiga uusromantism kujunes hiljem sünteetiliste kõlavärvide ja raudsete struktuuride rohkele kasutamisele, et bändi karjääri lõpus jälle heavy rockiga õnne katsuda. 70ndatel kasutas Ruja peamiselt Juhan Viidingu ja Hando Runneli alltekstidega lüürikat, 80ndate algul Ott Arderi "lapsesuiseid" luuletusi, hiljem ka Urmas Alenderi hinge puudutavaid tekste. Ruja tähtsus on Eesti intellektuaalse rocki identiteedis juba 35 aastat väga oluline olnud ning tema müüt on peale laialiminekut ainult tugevnenud. Eestis levis progerock, nagu välismaalgi, läbi piraatraadiote, mis tegutsesid kaugel Läänemerel.
Muusikalikontsert 2010 Memory Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kipp...
Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja isa Heino Rannap muusikapedagoog. Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Rein Rannap on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Konservatooriumi Virve Lippuse klaveriklassis ja Moskva Riikliku Konservatooriumi Lev Naumovi juhendamisel. Ta on käinud kontserdireisil Itaalias ja Ameerikas, kus õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja omandas doktorikraadi heliloomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Olles ise pianist, kuulub tema loomingunimekirja rohkesti klaverimuusikat, näiteks tsüklid ,,Naiivsed palad", ,,Cruise Control" ,,Six-p...
Miniuurimus ,,Eesti klahvpillimängija Margus Kappel“ Töö sisu: • Margus Kappel on Eesti klahvpillimängija ja helilooja. Samuti mängib ta kitarri, basskitarri, trummi, kontrabassi. Klaver ja kitarr on aga talle kõige südamelähedasemad. Seda on ta maininud muusika.ee-s intervjuud andes. • Margus Kappel on sündinud 07.septembril 1956.a Tallinnas helilooja ja organisti Johannes Kappeli (1907-1982) ning laulja ja tšellisti Lydia Kappeli (1924-2016) pojana. Margus Kappel lõpetas 1971. aastal Nõmme Lastemuusikakooli ja 1975. aastal Tallinna Muusikakeskkooli. 1980. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri eriala dotsent Ada Kuuseoksa õpilasena. 1980-1986 aastani töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 1991-1994 klaveriõppejõuna. 1994. aastast on ta olnud vabakutseline muusik. M. Kappelit iseloomustatakse, kui emotsionaalset ja tehniliselt väga...
Päevalehe plaadiarvustaja. Lisaks juhib ta muusikateemalist ,,MustMesi" ning veab saadet ,,Pleier". Purgal on märkimisväärne kogemus ka televisiooni alal: ta on olnud mitmete noortesaadetes nii toimetaja kui ka saatejuht. Rein Rannap (s. 1953)on nii Eestis kui ka mujal maailmas laialdaselt tunnustatud pianist ja helilooja. Rannap on tuntud väga mitmes zanris improviseerijana. Ta on juhtinud ka legendaarset rokkansamblit Ruja. Helilooja sulest on ilmunud mitmeid pupulaarseid levilaule ning hulgaliselt klaveri- ja orkestriteoseid. Lisaks on muusik läbi viinud mitmeid kontserttuure. Mihkel Raud (s. 1969) on nii kitarristi, laulja, lugude autori kui ka produtsendina. Ta on olnud mitmete ajalehtede muusikaarvustaja ja kolumnist. Eesti Päevalehes töötab ta muusikaarvustajana tänini. Raud on olnud ka lehe kultuuriosakonna juhataja.
Pop-culture The music of the 80's During this decade , several major electronic genres were developed, including electro, techno, house, freestyle and Eurodance. The biggest stars of 1980s were Michael Jackson, Madonna and Whitney Huston.. hip-hop became the dominant cultural movement of the African American and Hispanic communities in the 1980s. In the 1980s, dance music records made using only electronic instruments The 70's music in Estonia Beatmusic became rock-music. Improved the quality of the instruments and sound equipment. Synthesizer gain popularity. The artists who had started in 1960s gain popularity. Most popular in 1970s The most popular Estonian artists were: Ruja: http://www.youtube.com/watch?v=Z3u1K-tSnAY Anne Veski: http://youtu.be/l3jL28bjdK8 80's music in Estonia The most popular music styles were rock, jazz and punk. Popular among young people was disco music . Popular artist were: Rock Hotel: http://www.youtube...
rändas . Viimane ei jäänud voodi alla aga kauaks , sest huvi asja vastu oli tekkinud . Peagi teenis Mihkel veidi raha episoodilise rolli eest filmis "Nukitsamees" ja ostis 1980. aastal endale korraliku "Cremona " pilli . Mihkel moodustas oma esimese bändi 5. klassis 1979 . aastal . Seal mängis ta bassi . Sel ajal oli Mihkel suur "Ruja " fänn . Ansambel mängis põhiliselt populaarseid lääne lugusid . Repertuaarist ei puudunud ka tollal väga populaarsete Ruja ja Apelsini lood . Poiste ansambli nimi oli The Roberts . The Robertsiga koostöö jäi Mihklil lühikeseks . Peagi mängis ta hoopis ühes punkbändis , mille liidriks oli tuntud eesti punkar Villu Tamme ja ansambli nimi oli Suguhaiguste Dispanser . Tegelikult oli punk muusika Mihklile puberteediea ajatäide . Teda ei huvitanud ideoloogiline pool . Punk oli Mihklile ainult muusika . Peagi mängis ta kitarri ansamblis" ? ". See grupp viljeles juba pungi ja hevi segu
eestikeelt ja kes tahaksid ka mõndade uute isamaaliste lauludega tutvuda. 1. Koit-Sõnad: Tõnis Mägi, Esitaja: Tõnis Mägi, Viis: Tõnis Mägi. Ma arvan, et see laul sobib, siia sellepärast, et tegemist on lauluga, mis andis inimestele teada, et tuleb saavutada iseseivus. Muidugi on ka laulu sõnad väga südamlikud. http://www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6hQ7Q 2. Eesti Muld ja Eesti Süda-Sõnad: Rein Rannap/Lydia Koidula, Esitaja: Ruja, Viis: Rein Rannap. See laul sobib samuti selle plaadiga sellepärast, et selles räägitakse Eesti väga sümboolsetest asjadest. Laulus nagu tänatakse Eestimaad selle eest, mis ta on meile andnud. Laul on tõsisema sisuga, kui seda oli eelmine. http://www.youtube.com/watch? v=HzYqYh6xu7M 3. Eestlane olen ja Eestlasek Jään- Sõnad: Alo Mattiisen, Esitaja: Ivo Linna, Viis: Jüri Leesment. Selle laulu panin siia sisse sest see on laul mida lauldi, siis kui oli laulev revolutsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
