pealetükkiv tädi Ida üritab tema elu korraldada ning tema eest otsuseid teha ning teda mõjutada. Samas on ta ise otsustusvõimetu ning ei oska näiteks valida kahe tüdruku vahel või üldse otsustada, millega ta tulevikus tegeleda tahab või mis temast võiks saada. Tema noorele inimesele nii tüüpiline tüdimus, letargia, hoolimatus oma elu ja tuleviku suhtes on romaanis väga välja toodud/rõhutatud. Seesama hoolimatus andis ennast tunda ka Undi edaspidises elus. Undil oli väga raske sama abikaasa juurde kauaks pidama jääda. Peategelane, kellega noore Undi võib üsnagi samastada, armus järjest kahte tüdrukusse. Tema kiindumus oli vahelduv ja ta ei suutnud pikka aega ühe armastatu juures püsida. Elu jooksul oli kirjanikul neli naist: Ela Liimeon (3 aastat), Mare Puussepp(4 aastat, 1 poeg), Kersti Kreismann(10 aastal), Lii Lomp(22 aasat, kuni surmani). Eelmised kolm jäeti järgmise ilmumisel. See asjaolu näitab, et Undil oli raskusii üle oma
poole kohta, mis oli pigem sügavama tähendusega. Sain teada, et oluline on mitte alla anda, oluline on jätkata seda, mida te teete. Ajal, mil teid hakkavad vihkama või kadestama isegi need inimesed, keda te ei tea, on see esimeseks märgiks, et ükskõik mida te antud hetkel teete, on õige. Romaanis polnud küll selgesõnaliselt eelnevais lauseis mõtted välja toodud, kuid minul kui lugejal tekkisid sellised mõttevälgatused. Esialgne plaan oli Undil ju kirjutada raamat elektrist ja kõigest sellega seonduvast, ent siis poleks tõenäoliselt teos nii palju kõneainet pakkunud ei inimeste vestlustes ega ka meedias.
(1984), milles ta kasutab rohkesti kultuuriloolist materjali. Näidendis kujutab Unt luuletaja Lydia Koidula ning tema elu ja loomingu uurija Aino Kalda kohtumist pärast surma vaimude maailmas. Teosega vaidlustab Unt Koidula elusaatuse üldlevinud traagilise tõlgenduse. Ta osutab vajadusele käsitleda ka rahva suurvaimude elusaatusi tasakaalustatult. Mati Unt on eesti teatri uuendusmeelsemaid lavastajaid. Tema loomingus on ühinenud tervikuks isikupära ja avatus maailmale. Mati Undil oli poeg nimega Indrek , kelle poeg oli olnud abielus tele-ja raadiosaatejuhiga Pille Minevaga . Mati Unt sündis 1.jaanuar aastal 1944 Jõgevamaal Saare vallas Linnamäe külas ja suri 22-august , aastal 2005. Ja surma koht oli tal tallinnas . Film , mis ta tegi oli filmi nimi : Sügisball . Tema amet oli kirjanik ja teatrilavastaja . 2005.aastal oli ta tartu ülikooli vabade kuntstide professor . 1992-2003 töötas Mati Unt draamateatris lavastajana pärast seda jäi ta vabakutseliseks
See peatükk hõlmab endas ka teatri süsteemi, teatri üldpilti ning suveteatrit. 1. MATI UNT Mati Unt sündis 1. jaanuaril 1944 Linnamäe külas, Voore vallas ning lahkus 22. augustil 2005. Ta oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Alghariduse sai Unt Leedimäe koolis, aastatel 1951-1958. Sealt edasi suundus ta haridust omandama Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filosoofia eriala. Erinevalt enamikust eesti lavastajatest ei olnud Mati Undil teatrialast haridust. Ta töötas Vanemuise teatris, Noorsooteatri kirjandusala juhatajana ning hiljem ka samas teatris lavastajana. 1992-2003 töötas Unt Draamateatris lavastajana, kus hakkas alles ise järjepidevalt lavastama, pärast seda jäi vabakutseliseks. Temast sai eesti teatri üks huvitavamaid rezisööre. 2005. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Unt viis edasi 1960.-1970. aastate modernistliku metafooriteatri traditsiooni, kasutades
Üks meeldejääv koostöö sündis, kui tulin sõjaväest ja läksin teatrisse tööle. Komissarov kutsus Kaarin Raidi lavastama Cocteau ,,Hoolimatut armukest" ja ütles talle, et ,,võta pane Olku ka mängima". See oli jälle omamoodi kogemus. Asi algas tühjast ruumist, hakkasime improviseerima. Laidlal oli küll kaksteist lehekülge teksti, aga tuli mõelda, kuidas terve õhtu täita. Kujunes ühistöö oma otsimiste ja leidmistega, milles oluline osa oli Helmi Tohvelmanil ja Aime Undil. Improviseerisime tekste, mis olid iga päev isemoodi. Tavaliselt päevakohased teemad ja nükked nõukogude värgi kohta. Lustlik etendus, mängisime seda kolme aasta jooksul 130 korda. Ja sõprus Raidiga kestab tänaseni. Ka Linnateatri ,,Kaotajates" sündis kõik töö käigus, mängisin igas proovis midagi ette. Arvatagu ,,Kaotajatest" mida arvatakse, aga sellest ei oleks tulnud see, mis tuli, kui kõik oleks olnud ainult Tätte või minu teha. Elmo oli selle juures tohutult oluline
Esimese aluseks oli elulugude kogumisvõistlusele laekunud lood armastusest. 19. Mati Unt kui postmodernistlik lavastaja: milles avaldub tema rezii postmodernistlikkus, tooge näiteid lavastustest. Reziioskusi kogus Unt Kaareln Irdi assistendina, kuid olulisemaks sai koostöö Hermaküla ja Toomingaga. Koos nendega kuulus U 60 70 legendaarse teatrimurrangu tuumikusse. Ta oli Hermaküla trupi liige ideede genereerija ja otsingute osaline. Tartu-aeg lõppes Undil dramaatiliselt ning ta lahkus sealt. Esimesed 10 aastat töötas Unt peamiselt väikeses mõõtkavas: eelistas väikest lava, väikest truppi ja lühikesi etendusi. Tema isikliku repertuaari dominandiks oli algusest peale klassika. Eesti klassikutest olid talle kõige lähedasemad Tammsaare ja Luts, nad jõid olulisteks ka hiljem. Maailmaklassikast huvitasid teda 19 sajandi romantikud.
radikaliseerumine (Valton, Unt), ajalooline proosa (algatajaks Kross), romantika + realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing, Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970)). Teet Kallas (üleloomulikuga flirtiv novellikogu ,,Verine padi" (1971) ja romaan ,,Heliseb, kõliseb" (1972). Heino Kiik (koomika ja groteski peavoolu suurejoonelisem teos ,,Tondiöömaja" (1970). Mats Traat. 6
psühhoanalüüs - Freud oluline. Tõuseb esile ka Lungi psühhoanalüüs. Öeldi, et Jung on eksinud jne. Jung muidugi aitab kaasa, sest psühhoanalüütikutest inspireerib kõige paremini kirjanduslike kujutelmi. Kollektiivne alateadvus jne. anglosaksi modernism - luule puhul, T.S Elioti mõju. Rummole Elioti mõju soome kaudu. zen-budism - Kaplinski puhul, varjatud palju Undil. teatriuuenduste põimimine kirjandusega - mänguteooriad ja kuidas kirjanduslikud rakendada sürrealism Need olulised taustad. Kafkalikust võib leida 60ndate lõpul. 1962-86 luulekassetid. Noored autorid 1962-67. Välises pildis luulevaimustus 50-60ndatel. Vaimustus hakkab kuidagi segunema teiste hoiakutega 60ndate lõpus, märgib proosa esiletõusu, lõputult ei jõuta luulet lugeda
muud probleemid. Nimelt see utoopia, mis kirjanikul romaanis juhtub elekter kaob juhtub kirjaniku maailmas päriselt ning toob endaga kaasa igasuguseid nihkeid. Omamoodi on see vaade 60ndatele (80ndate positsioonilt). Unt püüab hajutada kuldsete kuuekümnendate müüti. Tegevus toimub 80ndatel, atmosfäär on väga painajalik, palju tegevust hämaras, pimedas, palju hiilimist. See on samas ka 80ndaid iseloomustav joon pimedusega kaasneb ka teatud hirm ja ebamäärasus. Teema, mis Undil romaani sisse toodud on, on kirjutamine. Kuivõrd on romaani võimalik maailma sisse kirjutada. Kas kirjutatu on originaalne, kui paju seal on materjali, mis ei ole minu oma, kui palju on võõrast sõna. Selles samas romaanis tuleb välja postmodernne võta tsiteerimine. Siis veel selline segamine: argielu (kaktuse kastmine) seguneb teaduslikkusega (ladinakeelsed nimetused). Ka see on ,,võõras" sõna, mida kasutatakse, üks variant intertekstuaalsusest. Postmodernsete
Tihti intervjuude või jutustuse vormis (ei mingit suurt süübimist psüühikasse vms); palju pilte. 2008.a Mihkel Raud „Musta pori näkku“ ja Mari Tarand „Ajapildi sees“. Tugev autori kujund, selge stiil. Mihkel raua raamatul romantiline mässaja tüüp, roki biograafia. Populaarsuse põhjuseks ka alkoholi narratiiv, sõltuvuse arenemise lugu (alati väga paeluv teema). Raamatu põhiosa aga koosneb lõbusatest lookestest; joomine kui ka osana protesti märgist. Sama ka Mati Undil ja Vaheril. Palju sees ka isa (Eno Raud) kirjeldusi v mõjutusi. „Ajapildi sees“ 2008. a. Räägib oma vennast Juhan Viidingust, tema lapsepõlvest. Erinevalt tavapärastest klišeelikest lapsepõlve kirjeldustest, on Juhanit kirjeldatud kui „halba last“. Teine oluline teema on aeg ise – unustamine jm. Ta ei räägi tolleaegsest poliitikast ja traumadest (1950ndad). See ka üheks loetavuse põhjuseks, aus, kuid aegade pastelne kirjeldus, ilus keel. Nõukogude tumedat
o 1968 Phaethon, Päikese poeg 1969 Mõrv hotellis -- uut perioodi võiks nimetada psühhomoodernistlikuks perioodiks. Unt väljub realistliku kirjutamise raamidest. Esialgu mängib minigi tegelase psühholoogia olulist rolli. 1971 Kuu nagu kustuv päike 1972 Tühirand – poolpikkadest romaanidest üks neid, mida hilisemad kriitikud on korduvalt meenutanud. See ilmus esialgu „Loomingus“ ja hiljem ka raamatuvormis. Undil on selle teose ilmumise ajal suured kriisid, mida ta läbi põeb, hakkab teist korda elukaaslasest lahku minema. Kui ta hakkab teist korda lahku minema, siis ta kirjutab esimese lahkumineku läbi. Prototüüpsust ei maksa otsida, sest see toimib siiski universaalse armastuskolmnurga loona, sõltumata taustadest. Selle alapealkiri ongi „Lovestory“ – kaks meest, üks naine. Peategelane sõitis puhkama oma naisega lääne saartele, mis
KV: 1. Kõige olulisem tunnus selle romaani kohta on fragmentaarsus, mis põhjustab pidevad kõrvalekalded ja pideva loota narratiivi. 2. Unt kasutab varjatult ja avalikult mitmesuguseid tsitaate või võõrast sõna, st ta refereerib oma romaani tekstis mingisuguseid muid käsitlusi, raamatuid, teisi tekste. Tõmbab võõra sõa taaskord oma romaani. Kui Unduski tekstis on peidetud eesti ilukirjanduse erinevad tekstid, siis Undil on selles romaanis just teaduskirjandusega seonduvat materjali kasutatud. See on justnimelt fragmentaarsele postmodernistlikule proosale maailma plaanis suhteliselt omane. Modernistlik tekst a la Joyce, ,,Ahermaa", siis ka neis palju viteid ja vihjeid, kuid modernism mängib paljuksi humanitaariast või ilukirjanudsest pärit tekstidega; postmodernismis aga palju teaduslikke tekste. See oli
pealetükkiv tädi Ida üritab tema elu korraldada ning tema eest otsuseid teha ning teda mõjutada. Samas on ta ise otsustusvõimetu ning ei oska näiteks valida kahe tüdruku vahel või üldse otsustada, millega ta tulevikus tegeleda tahab või mis temast võiks saada. Tema noorele inimesele nii tüüpiline tüdimus, letargia, hoolimatus oma elu ja tuleviku suhtes on romaanis väga välja toodud/rõhutatud. Seesama hoolimatus andis ennast tunda ka Undi edaspidises elus. Undil oli väga raske sama abikaasa juurde kauaks pidama jääda. Peategelane, kellega noore Undi võib üsnagi samastada, armus järjest kahte tüdrukusse. Tema kiindumus oli vahelduv ja ta ei suutnud pikka aega ühe armastatu juures püsida. Elu jooksul oli kirjanikul neli naist: Ela Liimeon (3 aastat), Mare Puussepp(4 aastat, 1 poeg), Kersti Kreismann(10 aastal), Lii Lomp(22 aasat, kuni surmani). Eelmised kolm jäeti järgmise ilmumisel. See asjaolu näitab, et Undil oli raskusii üle oma
filmistsenaarium "Surma hinda küsi surnutelt". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise ja olustiku kirjeldamise asemel asetas ta pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Jutustuste peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus. Peategelane püüdleb keskpärasusest ja argisusest välja. 1970. aastate algusest süveneb Undil äratundmine, et ideaali poole liikumine on ülimalt keerukas. 1970.-1980. aastad e seisakuaeg Ühiskonna- ja kirjanduselust üldiselt 1970.-1980. aastaid Nõukogude Liidus on nimetatud seisaku- e stagnatsiooniajaks. Ühiskonna areng takerdus. Eesti NSV oli maailmas esirinnas raamatutiraazide, alkoholi tarbimise ja enesetappude hulga poolest. Piirati poliitilisi vabadusi, kuid inimeste eraellu sekkuti vähem kui sõjajärgsetel aastatel
Otsitakse alternatiivseid eluviise. Elasid kommuunides, seksuaalrevolutsioon, propageeriti vabu suhteid. Sellele revolutsioonile pani lõpu aids. Budism läks moodi, idamaade õpetused. Maailma püütakse tajuda ka narkootikumidega, neid tarbitakse ikka hulgi. Sõltuvus ja ohud ei tule kõne allagi. Selle vastu hakkab võitlema greenpeace. Loomulikult rockmuusika väljendab mässumeelsust, aga ka biitltide revolutiooniline muusika. Kirjanduses vihjed, kasutatakse alustekste. Mati Undil alustekstiks elektriõpetuse õpik. Feminism on enidselt moes, naised hakkavad ka poliitiliselt väga aktiivseks. Inim- ja kodanikuõigused, eriti USAS tegutsevad. Idablokis on omad mured, 54. Aastal olid Ungari sündmused, kus ungarlased tõstsid mässu, tõusid üles Nõukogude Liidu vastu, palju ungarlasi sai surma. 86. Aastal Praha kevad, kus püüdsid tsehhoslovakid ametlike meetmetega teha riigipööret, aga augustis läksid Nõukogude tankid Prahasse. 70ndate lõpus on see maailma