Isemoodi muinasjutt See lugu rääkis kahest kuningriigist - Vaesest Kuningriigist ja Sõjakast Kuningriigist. Sõjakas Kuningriik tahtis alati halba Vaesele Kuningriigile. See oli juba sõja märk, kui Vaese Kuningriigi poolel olev puu leht kukkus Sõjaka Kuningriigi poolele. Sõjaka Kuningriigi Kuningale öeldi, et tema peab ka hakkama rüütlitega koos sõdima ja ette valmistuma selleks kõigeks, kuid temale ei meeldinud üldsegi sellised asjad. Vaese Kuningriigi unistav printsess ja Sõjaka Kuningriigi noor kuningas armastasid üksteist. Need sündmused arenevad väljamõeldud ajas, kus keskaegsetel rüütlitel on tänapäevased relvad, ja peavad läbirääkimisi satelliidi kaudu. Vaeses kuningriigis oli peaaegu koguaeg midagi halvasti, kui söödi, siis võis hakata igahetk sulle pähe tilkuma vesi, või kui soovid päikest võtta ilusal ilmal, siis järsku hoopiski hakkas sadama lund, või sadama vihma. Vaeses kuningriigis ...
Jutuke Isemoodi roos K ogu eelneva õhtu ideid viimistlenud, otsustas Adelais suguvõsa noorim võsu värskel hommikul kõik kirja panna. Ta suul sosistusid sõnad, südames meloodiad, mida ta pühendas kõigele, mis kaunis. Ja tema jaoks oli kaunis kogu elu kõige olemasolevaga. Ta puhas ja siiras hing ei talletanud kurbust, ka pettumust ja laimu ei saanud ta tunda selleks poldud kunagi võimalustki antud. Perekonnapeast isa, kes omas arvestataval määras mõjuvõimu ka poliitilises sfääris, otsustas ja kontrollis kõigi oma kuueteistkümne lapse saatusi. Muusikahuviline poeg, noorim, ei pakkunud talle suuremat huvi kui isiksus, kuid kasu saamise nimel hoolitses ta poisi kõigi materiaalsete kulude eest. Suguvõsas oli kirjutamata reegliks tuua ohvriks õndsaim hing iga aastakümne esimesel täiskuul. Mõned aastad peale poisi sündi oli ta ilmatooja läinud seda rada, jättes ainsa lapse kuldketisesse intriigi...
Tallinna 21.Kool ,,Isemoodi Itaalia" Pirkko Peltonen Rognoni Mariel Luuk 11C Tallinn 2012 ,,Itaallased on kirglik rahvas." ,,Ei ole küünilisemat, külmemat, umbusklikumat ja hoolimatut rahvast kui itaallased." ,,Itaalias võib jagada inimesed kahte kategooriasse: kavalpeadeks ja tobudeks. Tobu on see, kes maksab rongipiletist täishinna; see, kes ei pääse teatrisse tasuta; see, kellel ei ole sõpra või naise sugulast tähtsal ametipostil, näiteks mõnda kohtunikku, ärimeest või poliitikut; see, kes deklareerib kõik oma tulud maksuametnikule; see, kes peab sõna ka siis, kui talle endale sellest kahju võib sündida." Päev Palermos ...
9 sotsioperioodi Eesti keele arengus on olnud 9 sotsioperioodi - muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg ja üleilmastumise aeg. Igal perioodil on eesti keel olnud tähtsuselt erineval kohal ühiskonnas ning edenenud isemoodi. Sotsioperioodidest on paljud perioodid eesti keele arengu jaoks olnud soodsad, kuid tähtsaimateks nimetaksin neist mõisaaja perioodi ning Eesti aja perioodi. Mõisaaeg on olnud eesti keele arengu jaoks soodne just seetõttu, et sel ajal kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eesti keelset kirjandust. Eesti keel oli küll alamklassi keel, kuid eestikeelse kirjanduse ilmumine pani aluse edasisele keele arengule.
ise muusikat iga päev. See suudab mind vajaduse korral alati lohutada ning kirjeldab minu tundeid ühel või teisel hetkel. Ilma muusikata oleks maailm palju tühjem ja igavam paik. Muusikata ei möödu ükski minu päev, see aitab mul õppides keskenduda ning vabadel hetkedel lõõgastuda. Iga erinev muusikapala loob erineva meeleolu ning tekitab minus teistsuguseid tundeid. Kõikide tegevuste juurde kuulub isemoodi muusika: trenni tehes kuulatakse tempokat muusikat, õppides ning lugedes kuulakse tavaliselt rahulikku muusikat, tantsida ja laulda võib aga iga viisi järgi. Muusika pole ainult see, mida saab instrumentidega teha, see on kõikjal me ümber looduses. Linnulaul, tuule vilin, vee kohin ning kõik muud loodushääled on omal viisil muusika kui sa vaid oskad seda kuulata. Heliloojad saavad tihtipeale inspiratsiooni loodusest ning kajastavad loodushelisid muusikas. Neid viise, mida
Holden käis Pencey erainternaatkoolis, kus ta kõikides eksamites välja arvatud inglise keeles põrus. Seetõttu ta visati koolist välja. Holden teadis, et tema ema on alates sellest ajast kui tema noorem vend Allie suri palju närvilisem ja otsustas välja viskamise koha pealt veel vaikida. Kuigi Holdenil oli hirmus kange soov näha oma pisikest õde Phoebet. Ta ostis ka õele kingituseks plaadi, mida ta oli koolis proovinud mitmeid kordi oma koolivennalt ära osta. Holden oli väga isemoodi poiss, talle ei meeldinud käia kinos ega ka teatris. Tema arust ei suutnud näitleja mängida oma rolli nii usutavalt, kui oleks vaja olnud ja kui mõni seda suutis, siis ta teadis seda isegi ja ka see oli läbi näha. Hiljem otsustab Holden koju pöörduda, kuid kui ta sinna jõuab ei ole kedagi kodus peale tema õe Phoebe, kes on vihane et Holden on koolist väljavisatud. Seepeale nad tülitsevad ja Holden lahkub paariks päevaks kodunt ta suundub öömaja küsima
Kunagi kirjutas Sigmund Freud: ,,Iga normaalne inimene on normaalne vaid keskmiselt. Kohati sarnaneb tema mina pigem psühhopaadi omaga.'' Siinkohal võivad arvamustes tekkida lahkhelid, kuid üldise mõtte kajastamisega pole S. Freud kaugeltki mitte mööda pannud. Tõepoolest on iga inimene normaalne vaid keskmiselt, kuid nüüd võiks küsida, et mida see normaalne tänapäeval õigupoolest tähendab? Kui me paluks defineerida inimestel sõna ''normaalne'', siis saaksime igalt inimeselt isemoodi vastuse. Võiksingi väita, et sellele sõnale on niisama palju tähendusi kui on maailmas inimesi. Tänapäeval kutsutakse normidele vastavat inimest normaalseks. Inimest, kes elab tavapärast rutiinset elu ega ürita seda olmet rikkuda. On saanud kombeks elada teatud määral sissepoole, mis tähendab otsekohesuse vältimist ning kohati ka oma probleemidest vaikimist. Samuti käitutakse kogu üldpildi järgi, mida teevad ühed ees, teevad teised järgi. Erinevates
Klassikirjand "Raamat on nagu peegel." (A.Schoppenhauer) Raamat on peegel, mida igaüks isemoodi näeb. Tark võib sealt välja lugeda lõpmatult palju mõtteid, kui samal ajal kinnise silmaringiga inimene ei suuda sama teost absoluutselt mõista. Autoril on võim panna teisi nägema seda, mida nad varem ei pruukinud mägata. Veel võivad sealt ka peegelduda kirjaniku eelistused ning ühiskonna eluviisid. Raamatutes peiub ohtralt uudset informatsiooni, mida lugeja esialgselt ei pruugi näha. Eelkõige peegeldab raamat kirjanikku tema stiili, elulaadi ning eelistusi. A.H
· Päikesesammas ehk obelisk · Kuulsaim tempel on varao ramses (kaljutempel) · Karnaki tempel · Luksor i tempel · Vaaraode ülikud kujutakse sageli sfinksidena ja väga suurtena. · Materjal: liivakivi ja graniit · Värvitud kujud (enkaustika-mesilase vaha värvid) · Suured kujud on mõeldud eest vaatamiseks. · Tardunud ja liikumatud · Käed rusikas, pilks suunatud kaugusesse, üks jalg ees mõnikord ka käsi rinnal. Pea kuklasse pööratud. · Vaaraodel isemoodi naeratus.Individuaalsus puudub.Täisfiguur naised rieetatud mehed ülakeha paljas. Riided stiliseeritud ehk lihtsustatud. VANA RIIK 1600 ekr. · Amenhotep IV ,teatab usureform · Polüteism,monoteism · Kunst muutub vabamaks · Kõige tähtsamad tegelased (Nofretete) · Ehnaton ja Nofretete on põhilised tööd · Kujud on värvitud · Pinnakunst-süvend reljeef,seinamaal(enkaustika)
ilma selleta ei saa me olla kellegi teisega sõbrad. Arvatake, et armastus ja sõprus on kas väga sarnast tunnet, aga see pole üldse tõsi. Armastus on tundeline ja mõtteline side, mida igaüks vähemlat korra elus tunda saab. Armastust võime nimetada võlusõnaks, mis muudab inimesi, teeb nad elavamaks, kaunimaks ja õrnemaks. Elu saab uue mõtte ja uue väärtuse. Armastus ei ole inimeste jaoks ühesugune, sest igaüks tunneb ja näeb seda omamoodi ning kujutab isemoodi ette. Sõprust ja armastust võib tunda korraga täpselt samal ajal, täpselt sama inimese vastu. Elu koosneb suures jaos armastusest ja sõprusest.
,,Olla või mitte olla selles on küsimus." Autor näitas kui raske on sellistes olukordades toime tulla. Meeltesegaduses tehakse alati kiireid ja mõtlematuid otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi surmaga, kus kõigi veretööd said tasutud. Minu arusaam sellest loost on, et Hamlet oli inimloomuse ohver. Tema võitluse põhjus, mis sest, et igaüks mõistab seda natuke isemoodi, on kõigile arusaadav. Ja kui on inimestele mõistetav, siis järelikult on inimlik. Ka Hamleti huku põhjus peitub inimloomuses. Ühelt poolt inimese oskamatus oodata noahoopi selga. Teiselt poolt võimuiha ning egoism, mida esindab Claudius ja mis paraku on mingil määral olemas igas inimeses.
Tähtis majandusharu Transpordisüsteemid Levinud õhutransport ning meretransport Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmamajanduse keskustest Võib tõusta esimeseks Rahvastik Arvukas ning väga tihedalt asustatud Jaapan on demograafilise ülemineku läbinud ning rahvaarv kasv aeglaselt Hiinas on rahvastiku kasv aeglustunud Väljaränna väike Huvitavat regioonist Hiinlased räägivat seitset päris erinevat keelt Kirjalikku sõnumit loevad igas piirkonnas isemoodi Kolmandik hiinlasi peab õppima ühist hiina keelt võõrkeelena Kasutatud kirjandus Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile http://et.wikipedia.org/wiki/Ida-Aasia
Autor Lewis Carroll Niisama põnevaid kui Alice`i seiklused on biograafidele ka nende looja Charles Lutwidge Dodgson (Lewis Carroll)-viktoriaan, kes näis elavat kaht täiesti isemoodi elu. 27. jaanuaril 1832 Inglismaal Daresburys sündinud Dodgson oli vaimuliku üheteistkümnest lapsest vanim, kes armastas rohkem omaette hoida. 1851. aastal asus ta õppima Oxfordi ülikooli ning pärast lõpetamist jäi tööle sama ülikooli matemaatikateaduskonda kus temast sai kaasaegsete sõnul kiuv, kuid täpne õpetaja ning tänaseks suuremas osas unustatud geomeetria- ja sümboliloogikaalaste traktaatide autor. 1861. aastal sai Dogdson dekaaniks.
Inimesed on erinevad. Me kõik suhtleme teineteisega isemoodi ning isegi iga inimesega erinevalt. Kui väikelapsed õpivad rääkima oma esimesi sõnu, siis seda ei saa kohe nimetada suhtlemiseks, sest laps väljendab ainult oma soove ja emotsioone rääkides. Kui aga laps õpib juba suhtlema, kasutades sõnu, kujuneb välja ka suhtlemisviisid: endast vanemate ja prioriteetsemate räägitakse rohkem alandlikumalt ja oma eakaaslastega julgemalt ja kehtestavamalt. Elu jooksul me muutume kõik. Tekivad uued unistused ja sihid ning muutub
Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna. Alates1981. aastast tegutseb vabakunstnikuna. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates 1972. aastast. Osaleb näitustel alates 1968. aastast. Peeter Mudisti looming Peeter Mudist on eesti kunstis erandlik looja, kes on viljelenud silmapaistvalt nii maalikunsti, skulptuuri kui graafikat. Maalidest ja skulptuuridest koosnev looming esitab eri aegadel loodud kompositsioone, portreid, maastikke Mudisti maalidel toimuv on oma isemoodi kummastavas reaalsuses küll otsapidi seotud tegelikkusega, kuid alati tõusnud sellest kõrgemale, kõneldes enamast. Mudisti taiesed on valdavalt lihtsa süzeega figuurikompositsioonid, mis toetuvad reaalelu motiividele või esitavad nägemuspilte. Äratas tähelepanu juba varaste maalide iseseisva ekspressiivse laadiga, mis erines põlvkonnakaaslaste suundumusist. P. Mudisti maalidele on iseloomulikud ka leidlikud ja isepärased nimetused.
JAZZ-MUUSIKA PÕHIJOONED Improvisatsioon- Jazz'i kõige iseloomulikum tunnusjoon ja peamine omapära on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika sünnib praeguses hetkes. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Muidugi pole jazz-muusika improviseeritud, tavaliselt sisaldavad lood ka helilooja poolt komponeeritud ja noodistatud lõike. Improviseerimine nõuab solistilt oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz-improvisatsiooni aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, lisades mitmesuguseid kaunistusi, muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis. Või esineda ka kogu grupi ühisimprovisatsioone. Kõlavärv...
Üksnes kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (Eesti ;Soome) kõige lähemad sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi. Norras avaldavad kirjastused põhjasaami keeles raamatuid ja kaks korda nädalas ilmub ka ajaleht. Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 19331937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada. Aastast 1982 kirjutatakse kildini keelt uues kirillitsapõhjalises ortograafias. On antud välja ka kildini keeles lasteraamatuid. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused,
Veriora muistend Kust on pärit kohanimi Veriora? Veriora mõisa lähedalt Kikkahara metsast saab alguse oja, mis voolab läbi Veriora mõisa. Põhjasõja ajal peetud oja kallastel suuri lahinguid rootslaste ja venelaste vahel. Palju sõjamehi mõlemast väeleerist leidnud siinkandis oma haua. Ojasse voolanud nii palju sõjameeste verd, et ojavesi värvunud punaseks. Rahvasuu hakkas pärast seda oja Veriojaks hüüdma. Kehva eesti keele oskusega kroonuametnikud kirjutasid tsaariajal kogemata oma paberitesse oja asemele ora. Kui kohanimi Veriora sai üldiselt kasutatavaks, oli hilja tehtud viga parandama hakata. Teise loo järgi on kohanimi Veriora samuti juba Põhjasõja-aegne. Veriora mõisa taga metsas teatud umbes vakamaa suurust platsi, kus vanasti ei olevat ühtki elavat taime kasvanud. Kui küla kari kokku aetud, kasutatud seda platsi loomade ülelugemiseks. Seda kohta peetud samuti Põhjasõja-aegseks lahingupaigaks. Võitluse...
Eestimaa – on päris väike maa. Paljud arvavad, et siin on väga kitsas ja igav, aga see on vale minu jaoks. Mille eest ise ma armastan Eestimaad? Esialgul see on minu, minu vanemate ja vanavanemate isamaa. Nende ja minu elu on väga seotud Eestimaaga. Lapsepõlves jutustasid nad mulle palju põnevaid lugusid Eesti kohta ja nende elust siin. Teine põhjus miks mulle meeldib siin elada on Eesti loodus-geograafiline asukoht. Meil on neli hooaega, mis on omakorda isemoodi imelikud. Suvel saame supelda Läänemeres, talvel kelgutada või uisutada, kevadel ja sügisel nautime loodust. Ma ei tahaks elada külmas kliimas või vastupidi – liiga palavas, kus on pidevalt suvi. On ka tähtis, et meie maal ei juhtu tõsisemaid looduslikke katastroofe. Elades Eestis ei pea unustama meie põllumajandusest. Minu arvates see on meie „nimekaart“. Eestis palju kasvatatakse, istutatakse ja mis on kõige meeldivam, et kõik seda saame osta poodidest.
Nagu ilma õpetajateta, ei eksisteeriks ka ilma õpilasteta ükski kool. Loomulikult tekivad ka koolis omad pinged, aga enamasti lahenevad konfliktid kiiresti ja jälgi jätmata. Kolmanda osa kooli hingest moodustab kooli hoone. Majas sees, tähtpäevadel ehivad meie kooli seinu temaatilised kaunistused. Koolimajahinge on tunda igas väiksemaski nurgas. Koolile annavad mitu nägu õpilased, õpetajad ja koolihoone. Kuna nad on kõikjal erinevad, on iga kool isemoodi ja eriline. Vaheldusrikkus ongi see, mis elu põnevamaks muudab. Kui selle kooli ära lõpetan, lähen teise ja saan seal loodetavasti uusi teadmisi, kogemusi ja leian uusi sõpru.
vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema kohta et ta on suhteliselt tundlik ja kiiresti solvuja, Hääl on tal väga omapärane, isemoodi tume baritone, mis muudab tema kõnelemise omamoodi huvitavaks. Tooder: Piiskoplik vikaar, pikk kõhnapoolne, kergelt halliseguse kräsupeaga ja pruunide lapse silmadega mees. Kondiiter: Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kitsastes mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taoline nägu, titesuuga ja nööbikujulise ninaga, seal on veel vihased, valvsad, rõõmsad, imestavad, laitvad, kõiketadvad ja lapsemeelsed silmad
Üürida välja tube Proua Vauquer'i pansionaadis! Pansionaat asub NeuveSainteGenevieve'i tänavas, Ladina kvartali ning SaintMarceli eeslinna vahel. Pansionaati peab umbes viiekümnendates naisterahvas, kes näeb välja nagu kõik naissoost isikud, keda on elu poolt kannatama pandud. Pansionaadis kõrguvad neli korrust, neist igaüks isemoodi! Alumine korrus on pansionäridele ühiseks kasutamiseks, mis koosneb esimesest ruumist, köögist ja trepikojast. Sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Keskel seisab marmorplaadiga ümmargune laud. Seinu katab rinnakõrgune paneel, osa seintest on kaetud lakkpaberiga. Lisaks on veel kivikamin kuid seal tehakse tuld vaid suurte sündmuste puhul. Esimesel korrusel asuvad kaks kõige kallimat tuba
Elu rooside ja okastega palistatud tee Ühiskond on inimese elu takistanud väga suures osas seaduste, kohustuste ja piirangutega . Elus tuleb teha suuri valikuid ning hakkama saada takistustega mida saatus su teele veeretab. Raskused innustavad meid pürgima heaolu ja rahu suunas sellele aitab tohutul hulgal kaasa usk ja lootus täita oma eesmärk. Iga inimene elab oma elu isemoodi vastavalt oma maailmavaadetele. Suures osas mõjutavad inimese elu teda ümbritsevad inimesed ja keskkond . Tuleb osata valida enda ümber inimesi kes oleksid toeks headel kui ka halbadel aegadel. Me kõik oleme siia ilma sündinud väeti ja õrna imikuna. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Hariduse omandamist alustame juba nooreseas see pikk ja vaevaline tee osutub raskeks, kuid sellest on tulevikus suur kasu. Igaüks omandab endale
*partneri vägivaldne käitumine, sõltuvusainete tarvitamine, raske haigus *partner ägestub tihti, on kriitiline, armukade, ei vestle piisavalt *veedetakse vähe aega koos perega *truudusetus,abieluvälised suhted *partnerite lahkukasvamine,tüdimus,armastuse kadumine *eelnev vabaabielu või lahutuse kogemus *veendumus,et üksi on kergem toime tulla Tagajärjed: *lahutus toob kaasa nii emotsionaalset kui materiaalset kahju.Kaotusvalu elab iga inimene isemoodi. LÄHEDASE SURM JA LEIN Surm on elutsükli loomulik osa,sellega on tihti raske leppida.Eriti juhul,kui surm saabub ootamatult, vägivaldselt,õnnetusjuhtumi või enesetapu tagajärjel,inimene jääb teadmata kadunuks,tegemist on nooruki või lapsega.Lähedase surm paneb hetkeks justkui elu seisma ka neil,kes on temast maha jäid,paiskab segi igapäevase harjumuspärase elurütmi. Inimene ei suuda toimunut teadvustada,eitab juhtunut,tunneb hirmu,segadust,pettumust ja protesti
Sageli väidetakse et raamat on parem kui film. Raamatu võlu seisneb just selles, et igaüks saab kujutleda peategelast isemoodi ning raamatu süzee on kordades mahukam. Samutli leidub filmifanaatikuid, keda paelub just filmi ootamatu lähenemine ja peategelaste elustamine. Raamat ja film võivad olla väga sarnased või hoopis väga erinevad. Kas Oscar Wilde ajatu klassika ,,Dorian Gray portree" sarnaneb või pigem erineb samanimelisest linateosest? Film ,,Dorian Gray portree" algas erinevalt raamatust hoopis sündmuste keskel. Seejärel jätkus Doriani lugu nii, nagu on Oscar Wilde seda kirja pannud. Juba
tähelepanu inimesele endale, asjadele, mis inimese silmis ilusad ja meeldivad on ning Jumal ja kirik polnud enam inimese maailmapildi kesktelg. Renessanssmuusika esimest ilmingut kutsutakse Ars Nova(lad keelest "uus kunst"). Sel ajal hakkas inimese maailmapilt muutuma ning hakati looma uut muusikat, kunsti ja leiutama leiutisi, mis lihtsustaksid inimese elu. Tähtsaks muutus ka kunstniku isikupära. Üheks tuntumaks leiutajaks oli Leonardo da Vinci, kes leiutas näiteks helikopteri ja isemoodi äratuskella. Renessansiaja kõige tähtsamad muusikazanrid olid motett ja missa. Motett oli polüfooniline mitmetekstiline laul, millel oli mitmeid erinevaid vorme. Ilmaliku muusika zanriks oli aga madrigal, mis on mitmehäälne tõsise filosoofilise tekstiga laul, mis enamasti rääkis armastusest. Tähtis oli ka kaanon, mis on üks mitmehäälsuse liikidest. Ars Nova tähtsamaks heliloojaks olid Maschaut, kes lõi esimese tervikliku missatsükli
Eestlane-Kes ta on ? Tihtipeale tekib küsimus 'Kes eestlane on?'. Ei saa öelda kindlaid iseloomujooni, mis eestlastel on. Iga inimene on isemoodi ja kõikidel on erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest. Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlased kardavad olla teistsugused Eestlastel on töö suhtes 7 head omadust: kiirus, kohusetundlikus, tulemustele orienteeritus, töödistsipliin ja töökus, korruptsioonivõõristus ning odavus.
erialade inimesi. Uurimistemaatika tulenes ühest küljest tippkeskuse teadlaste senisest kompetentsist, teisest küljest pöörati suurt tähelepanu Jaapani ühiskonna vajadustele. Et robot reageeriks võimalikult õigesti mitmesugustes olukordades, nõuab see väga suure arvu liigutuste ja liigutuste kombinatsioonide tuvastust. Kasutab ju kirurg eri operatsioonide korral erinevaid võtteid ja isegi samas olukorras käitub ta iga kord pisut isemoodi, rääkimata erinevustest kahe või enama inimese käitumises. Roboti tööd lihtsustaks oluliselt käitumise laiema konteksti tundmine. Uuringutes selgus peagi, et kontekstispetsiifiliste mudelite tervikuks sidumisel on üksikliigutuste detailid otstarbekas kõrvale jätta. Roboti teadmisi temasse puutuvast maailmast esitavad seega kontekste siduvad üldistatud mudelid ning hulk kontekstispetsiifilisi mudeleid, mis kokku määravad roboti teadmiste horisondi. Mudelipõhine juhtimine
* 2005 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Sanna ja salakütid" eest. * 2008 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, lastekirjanduse auhind "Printsess Luluu ja härra Kere" eest. * 2009 Eesti Lastekirjanduse Keskuse Aasta Rosina auhind raamatu "Härra Linnu lugu" eest. Ise või mõne muu autoriga koostöös kirjutatud ning illustreeritud raamatud * Piret Raud "Kataleena isemoodi juuksed" 1995 * Piret Raud "Ernesto küülikud" 2004 * Peeter Volkonski ja Piret Raud "Onu Volgi värsiaabits" 2004 * Kauksi Ülle, Piret Raud, Kerttu Soans "Hääd ööd! : emade õhtujutte : 23 juttu" 2006 * Piret Raud "Sanna ja salakütid" 2006 * Piret Raud "Printsess Luluu ja härra Kere" 2008 * Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2009 *Piret Raud "Emma roosad asjad" 2010 Teost on võimalik kasutada Apple'i elektroonikatoodetes iPad, iPhone ja iPod Touch
Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu Maailmas on palju riike, igaüks oma personaalsete tujude ja egoismiga nad ei pea ega saagi omavahel klappida. Riigid on kui väikesed lapsed. Neil on omad soovid, unelmad. Et neid saavutada, tulevad ette konfliktid naabritega. Unikaalsus on teema, milles kõik riigid tahavad sõna võtta, ent ometigi vältida analüüsi miks? Sest kardetakse olla teistest kehvemad. Sama teema on läbiv põhikoolis: kellel on uuemad ,,ketsid", ,,ägedam" mobiiltelefon, see on tõeline tegija teised jäävad ,,luuserite" pinki. See on elu paratamatus; lihtsalt on neid, kellel läheb eksistents edukamalt kui enamusel. Suurriigid on omamoodi õnneseened neil on suur maa-ala, enamasti küttetagavarad, arvestatav protsent töölisklassi, kes suurendab keskmist sissetulekut ja mõjutab importi-eksporti. Ent kui juba miski hästi läheb, tekib tahtmine ikka rohkem saada. See on inimloomule normaalne omadus ...
Kas igaüks on oma õnne sepp? KAVA I Mis on õnn. (arutelu) 1) Mõiste ,,õnn" erinevate inimeste jaoks 2) Mõiste ,,õnn" minu jaoks II Millest sõltub õnn. 1) inimene ja tema olemus, vaated ja seisukohad. 2) Juhused ja kokkusattumused (näited) III Kuidas olla ise oma õnne sepp. I 1) Nii palju, kui on maailmas erinevaid inimesi, on ka arvamusi. Kõik elavad isemoodi ja korraldavad oma elusid vastavalt oma eesmärkidele. Mõned peavad oluliliseks raha, mõned armastust, teised aga hoopiski midagi muud. Just need kõige tähtsamad elemendid ja nende olemasolu teevad inimesi õnnelikeks: kes rahuldub suurte summade, varade ja luksuskaupadega, kes tunneb rõõmu oma lähedastest ja kallimast. Sõnal ,,õnn" on iga inimese puhul erinev tähendus, vastavalt sellele, kuidas ta üles on kasvanud ning milliseid elutarkusi temale õpetatud on.
lõbusa meeleolu tõttu külastajatele enne kojuminekut hea tuju tekitamiseks sobima. Kuigi teos pidi olema lõbus, oli ka seal minu meelest süngeid kohti, kuid siiski oli pala rütmikas ja ning sobis tõesti kontserdi lõpetuseks. Peale pianist Mihkel Polli osavuse hakkas silma ka see, kuidas keelpillide mängimisel saab poogent erineva nurga all hoides tekitada mitmeid erineva kõla ja valjudesega helisid ja veel isemoodi heli saab tekitada ka pilli sõrmedega mängides. Üldiselt jäin kontsertiga rahule. Esitatud lugudest meeldis kõige rohkem teine, sest see oli natuke lootusrikkam ja rütmikam, kuid siiski ei saa mainimata jätta ka esimese loo klaverisoolosid, mis oma dramaatilisusega lisasid loole põnevust juurde. Ja kuigi kontsert sai üllatavalt kiiresti läbi, oli elamus ikkagi positiivne ja meeldiv.
Üsna tihti leian end mõtisklemas elumõtte üle. Vaadates maailmas ringi, mõistan, et inimesed siin kummalise Maa peal on üksteisest sootuks erinevad ning leiavad oma elule isemoodi tähenduse. Igal inimhingel on omad tõekspidamised, traditsioonilised põhimõtted - kõik on erinevad isiksused. Ma usun,et lapsevanemaks saades peab arvestama, et laste kasvatamine on tõsine töö ning nõuab teadmisi ja oskuseid. Aga milline kasvatus on õige ? Lapse kasvatamine on lai mõiste. Minu arvates ei olene kasvatus ainult vanematest, vaid ka ühiskonnast, kus väike inimene üles sirgub. Iga üks on enda ja
Teist sellist rahvust ei leidu. Neil on omad plussid ja miinused nagu kõigil teistel. Neil on oma emakeel, rahvuslind, rahvuskivi, oma raha ja palju muud. Eestlasi on üle miljoni, aga kahjuks see arv kogueg väheneb. Paljud lähevad välismaale paremat elu otsima. Mina olen aga uhke oma isamaa üle ja ei kavatse siit lahkuda. Ivo Linna on laulnud: ,,...oma rahvust maha salata sama ränk on nagu orjaks müüa end." Ei saa öelda kindlaid iseloomujooni, mis eestlastel on. Iga inimene on isemoodi ja kõikidel on erinev iseloom ja käitumine. Kuid siiski saame me rääkida enamikest inimestest. Minu arust on eestlased natuke igavad ja tuimad. Nad pole nii elurõõmsad ja temperamentsed nagu mõned rahvused. Tänavapildis näeb vaid halle masse. Keegi ei püüa erineda, eestlased kardavad olla teistsugused. Eestlased on väga töökas ja tubli rahvus. Eestis on palju häid sportlasi ja muusikuid. Näiteks Kristiina Smigun-Vähi ja Andrus Veerpalu on toonud Eestile palju medaleid
probleeme ja heitlusi ning vabanemist ühiskonna survest. Tegelastele on omane esitada pikki monolooge, mis aga siiski tüütavaks ei muutu. Sõnakasutus on alati väga rikkalik ja võib öelda, et Tätte jaoks puuduvad kirjutamisel tabud. Kõik, mis on looduslik, on ka loomulik ja häbeneda pole midagi. Autor ei pelga rakendada fantaasiat ja ette võib tulla üsna utoopilisi seiku. Näiteks on näidendis ,,Latern" terve rand täis uhutud vaate, mille sees peituvad mehepojad, igaüks isemoodi veider. ,,Ristumine peateega", mis on Tätte kuulsaim näidend, räägib üksildasest mehest, kelle väike metsamajake on täis dollaripakikesi, mis ta omasõnul kalalt sai. Selliseid olukordi just iga päev ette ei tule. Tätte on loonud veel palju värvikaid karaktereid, kes üldisest massist vägagi silma hakkavad. Olemuselt on nad kõik nagu inimesed ikka, kuid erinevalt tavainimestest ei karda nad kõiki oma mõtteid välja öelda
Tekst oli kergesti loetav, kuna see oli kirjutatud proosavormis ja nagu enne juba mainitud, oli populaarne slängi kasutatavus. Esines palju ebatsensuureid sõnu ja väljendeid, mis minu meelest on teosesse pandud selleks, et raamat rohkem populaarsust koguks ja oma tiraazi suurendaks. Loomulikult on teemad, mida käsitletavas tõlgenduses mainitud noorte lemmikud ja tekitavad neis rohkem huvi raamatu lugemise vastu. Minu arvates ei ole ilus nii roppe tõlgendusi luua, kuid iga kirjanik on isemoodi ja mõistab asju erinevalt. Loomulikult ei pea keegi neid tõlgendatud teosed ju lugema, sest nagu Kerttu Rakke on öelnud ,,see teos on mõeldud neile, kes ,,Kalevipoega" nö pühaks lehmaks ei pea." ,,Kalevipoeg" on Eesti ajaloo üks tähtsamatest teostest, seda ei tohiks maha teha, kuid minu arust ei ole ka erinevate versioonide loomine patt, loomulikult seni, kuni jäädakse normaalsuse piiridesse. Kerttu Rakke ,,Kalevipoeg" on oluliselt tsensuursem kui Kirsfeldi ,,Kjalevipoeg 2.0"
meie oleme surelikud." Achilleuse sonul kadestavad jumalad surelikke sest surelike jaoks voib iga hetk olla viimane. Surelikud saavad elada moeldes, kuidas votta elult koik, mis votta annab. Nad on teadlikud, et uhel hetkel elukaik loppeb ning nad sunnivad uues kehas. Nad ei saa kunagi olla kaunimad, kui just nuud ja praegu ning nad ei viibi kunagi uhes ja samas hetkes korduvalt. Surelikud tunnevad erinevaid emotsioone alati isemoodi ning erinevatel pohjustel. Koik hetked on uued ja koiki momente kogetakse vaid uks kord. Jumalad elavad aga igavesti, sundmused ja tunded korduvad, elu ei saa kunagi labi ning nende lool ei ole loppu, see paneb jumalaid surelikke kadestama. 3. Miks utles Achilleus Trooja kuningas Priamosele: "Sina oled rohkem kuningas kui need siin (Agamemnon ja Menelaos)? Trooja kuningas Priamos laks rahulikult ja austust valja naidates
Regilaul. Regilaul ei ole tavaline laul. Tal ei ole algust ega lõppu nagu tavalistel lauludel. Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse iga kord veidi isemoodi. Regilaul kujunes välja rohkem kui tuhat aastat tagasi. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Viis ning esituslaad on arhailised, kuid tekst oma sisult ja vormilt viimistletud. Laulu teksti loomisel ja ettekandmisel oli määrav osa rahvalaulikul. Iga laulik oli kaasautor, laulu arendaja, kes jättis tekstisse oma jälje. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Regilaul ei jagune salmideks, ridu seob mõtteriim ehk
missugused me oleme ja olema rahul, et me üldsegi elame, oleme ja eksisteerime. Kui paljudel siin maailmas on mõni raske, sügav ja eluaegne vigastus või puue ? Me ei mõtle sellele, mis meil on, vaid tunneme tihti puudust sellest, mida meil ei ole. Siin maailmas ei hinnata piiisvalt seda, mis meil on, ihatakse kaugeid ja eredaid tähti, mis on tihti liigagi kauged ja kättesaamatud. Tuleks mõelda reaalsuse piirides, enese võimete ja jõukohaselt. Minu arvates peaksime me kõik olema isemoodi, sest ei oleks ju tore vaadata üksluiseid ja sarnaseid inimesi päevast-päeva. Tuleb erineda hallist massist ja lasta enda minapilt ka teistele nähtavaks, et see saaks meeldima hakata teistele. Tuleb hakata särama ja elama, näidata ennast, mitte sarnaneda iga teisega. See ei ole enam tore, kui linnapildis oleks kõik ühesugused, ei midagi erilist. Üsna pea oleks see tüütu, muutuks kurnavaks ja inimesed tüdineksid teineteisest ära. Tähtis on olla erinev, jääda iseendaks
eksamites välja arvatud inglise keeles põrus. Seetõttu ta visati koolist välja. Holden teadis, et tema ema on alates sellest ajast, kui tema noorem vend Allie suri, palju närvilisem ja otsustas välja viskamise koha pealt veel vaikida. Kuigi Holdenil oli hirmus kange soov näha oma pisikest õde Phoebet. Ta ostis ka õele kingituseks plaadi, mida ta oli koolis proovinud mitmeid kordi oma koolivennalt ära osta. Holden oli väga isemoodi poiss, talle ei meeldinud käia kinos ega ka teatris. Tema arust ei suutnud näitleja mängida oma rolli nii usutavalt, kui oleks vaja olnud ja kui mõni seda suutis, siis ta teadis seda isegi ja ka see oli läbi näha. Hiljem otsustab Holden koju pöörduda, kuid kui ta sinna jõuab ei ole kedagi kodus peale tema õe Phoebe, kes on vihane, et Holden on koolist välja visatud. Seepeale nad tülitsevad ja Holden lahkub paariks päevaks kodunt.
Inimene on inimesele hunt Igaüks on isemoodi. Inimesed on erinevad individuaalselt ja ka rahvuslikult. On rahvaid, kes tunduvad väga sõbralikud ja saavad hästi üksteisega läbi, kuid eestlased pole midagi niisugust. Meie kõigi iseloom paneb meid üksteisele halbu asju tegema ja osad isegi elavad ainult selle nimel. Eriti kurjad on vanemad inimesed, kes enamus ajast kodus passivad. Nad riidlevad iga ettejuhtuvaga, kelleks tihtipeale on samasugune naaber. Miks naabrite/inimeste suhted keeruliseks muutuvad
,,Mis see on, mis ärkvel hoiab hinge?" (Doris Kareva) Elu on tsükliline, käib lainetena üles-alla, kord läheb kõik hästi, teinekord aga mitte. Tõusu ajal sööstab inimene uljalt vilistades edasi, aga ühel hetkel on haripunkt käes ja edasi saab tulla ainult langus. Mis paneb hetkedel, mil kõik paistab halvasti minevat, üht võitlema ja edasi rühkima, teist aga heituma? Öeldakse, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks, ent on see nii? Kindlasti võib mõni negatiivne kogemus olla karastav ja kõigest on võimalik õppida, aga tõsimeeli arvata, et kõik meiega juhtuv halb teeb meid tugevamaks vaevalt. Paljudel vajuvad õlad maailma raskuse all hoopis longu ja jägneb ühel või teisel kujul allaandmine. Oleks küll tore uskuda, et kellelegi ei anta rohkem, kui nad kanda jõuavad, kuid kõlab see rohkem lohutuse kui reaalsusena. Kui inimese ümber on toetav pere ja lähedased; soe kodu ja toit laual; eneseteostus töö või hobide näol; su...
Meie igapäevases elus juhtub palju õnnetused, õnnitlused, pahandused, kaotused ja palju muud, mis toob meiega kaasa erinevaid emotsioone. Paljud nimetavad neid juhtumeid imedeks, kuid neil on juba oma soov uskuda imedesse. Nemad on õppinud uskuma imedesse, mida peaksime ka meie märkama iga päevaselt enese ümber. Nende elus on omad värvid, millega nad täidavad oma imelise maailma. Meis on palju energiat, mida igaüks kasutab enda vajaduste piirides ja seega täiesti isemoodi. Üks osa meist eelistab oma ette tegutseda, teine osa aga suhelda ning tuua ellu rohkem erksamaid värve ehk midagi uut, et oleks, mida avastada. Tunne, nagu oleks keegi meie eluraamatu tugeva hoobiga kinni löönud ja nüüd tuleb see meil ise uuesti lahti kangutada, on tuttav? Võimalik et puuduvad elust erinevad värvid, mis ei ole kõigest pesu ammu tundnud. Silmi lahti hoides tuleb õigel hetkel meie ellu armastus, vahel ise seda märkamatagi. Me
Niidud Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja
Inimõigused on määratud ja kehtivad kõigile, kuna tegemist on moraalsete sünnipäraste õigustega. Need on õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Neid kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis kohustab täitma seda. Kuna maailm muutub üha enam interneti sõbralikumaks, meedia domineerib ja ajakirjadus manipuleerib, siis info levib see läbi kiiremini, kuid samuti on väga palju väärat informatsiooni, mida inimesed tõlgendavad iga üks isemoodi. Internet on koht, kus inimene saab avaldada oma arvamust läbi virtuaalse müüri, mis tähenab, et isikul on võimalus jääda anonüümseks ja kajastada täpselt seda mida pähe tuleb ja sageli tekivad ühiskonna ja inimeste vahel konfliktid. Ühiskond ei suuda tagada ja pakkuda kõigile ühiskonna gruppidele vajaminevat informatsiooni, kas siis läbi interneti, läbi meedia vahenduse või läbi ajakirjanduse, kuna ühiskond ei ole tasakaalus (arengumaad, arenenudmaad)
traditsioonidesse. Paljud inimesed on kolinud kiire ja tiheda elutempoga linnadesse. Kus pole traditsioonid ja uskumused enam kõige tähtsamad. Maakohtades elu hääbub ja sinna jäävad vaid vähesed, kuid neilgi tekivad uued traditsioonid ja uskumused, mida järgida. Tihtipeale avastame, et me ei saa aru enam oma vanaemadest ja vanaisadest, sest just nemad on sellest põlvkonnast, kes jälgisid hoopis vanemaid traditsioone, ning mõtleme ikka, kui vanamoelised nad on. Iga põlvkond kasvab isemoodi, igal põlvkonnal on omad uskumused. See mida mina väärtustan ja pean traditsioonideks, ei pruugi enam mu lastelastel samad olla. Võtan näite elus enesest: Kui ma veel väike olin, mäletan ma alati, et jõuludel oli meil palju rahvast külas, saime kinke ja sõime kõik ühe suure laua taga, aga uue aasta veetsime ainult oma pere keskel. Nüüd sellist traditsiooni enam pole, üksikud käivad külas, kui aega on. Kingitakse raha, nagu oleks mingi sünnipäev
Netisuhtlus ja -keel Netikeel Netikeel on arvutisuhtluses kasutatav keel. Internetisuhtluse keelt võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes suhtluses kasutatavat keelt. Internet võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk
Samuti on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias aga isegi näiteks USA lääneosariikides. Kõrbestumine ohustab otseselt üle 250 miljoni inimese ning umbes miljard inimest on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Et kõrbestumist vältida või seda vähendada, rajatakse tohutuid suuri niisutussüsteeme. Kuid põldude niisutamine on isemoodi teadus, seda valesti tehes tekivad sootuks uued probleemid. Üks suuri niisutussüsteemide viga on see et, teada olevalt on niisutamiseks vett vaja ja siis tühjendatakse sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Lihavõttesaarel oli kunagi ammu väga palju elanike, kui nüüdseks on neid jäänud alles väga vähe. Saare asukas rajasid sinna külasid. Arvatavasti teab igaüks Lihavõttesaare kujukesi
Mis mulle meeldib XX s II poole kunstis 20. sajandi kunst on väga kirju ja seda on raske üheselt kokku võtta. Kõige enam meeldejäävam on abstraktsionism, mis tähendab millegi mitte äratuntava kujutamist kunstis. (Powerpoint: Kunstiajalugu, 20. sajand). Eelmise sajandi teine pool ei erine suuresti 21. sajandi kunstist ja veel on raske erinevaid kunstivoogusid sildistada. Peale Teist maailmasõda muutus maailm ning sellega koos ka kunst. Peale sõda tärkas popkunst, mis on ameerikalik, kuid sai alguse ja nime Inglismaalt. (Õppematerjal: 20. Sajandi kunst). Popkunsti on inimestel kergem mõista, sest see on lihtne ja kujutab ühiskonda. Fantaasiale jääb vaatamata lihtsusele siiski palju ruumi- iga üks saab pildil kujutatust isemoodi aru. Kujutatud esemed ning situatsioonid olid tolle aja kiirelt muutuva ühiskonna jaoks tavalised ja tekitasid inimestes emotsioone neid ära tundes. Popkunstist rääkides ...
AegRuum: „Kogu tõde maitsest“ Filmianalüüs Maitsed on alati väike müsteerium olnud. Olen isegi mõnikord mõelnud, miks on see nii, et kui sööd midagi väga maitsvat ja soovitad seda teisele inimesele, ütleb tema et see käis kah. Filmis lahati väga põhjalikult, miks on inimeste söögieelistused nii isiklikud ja mis tekitavad maitse toidus. Uuringut viisid läbi prof. Linda Barthosok ja prof. Harry Klee. Alguses oli stseen toidumaitsjate katsetusest. Seal oli näha esimesi märke sellest, et kõik inimesed tunnevad maitseid teistest natuke rohkem isemoodi. Näiteks ainult väga head maitsjad suutsid vahet teha nõrgal hapul ja nõrgal mõrul. Ainult need kes suutsid ära tunda nõrga magusa, hapu, mõru ja soolase maitse ja suutsid nuusutades ära tunda mingi vürtsi – sai professionaalseks toidumaitsjaks. Sellest edasi hakkas Linda Barthosok (kes oli oma elu pühendanud maitse teadusele) uurima, miks tunne...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
