........................................................................3 Looming ................................................................................................4 Haridus..................................................................................................5 Kokkuvõte..............................................................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................7 Asko Künnap Luuletaja, kujundaja, illustreerija, turundaja sündinud 1971.Künnap luuletas nooruseski, ent vahepeal tekkis kümneaastane paus, kui lihtsalt polnud inimestele midagi öelda. Kirjutamise soon avanes kord näitusekataloogi tehes, kui piltide tagapooled oli vaja kuidagi täita. Nõnda trükkis ta tagumistele külgedele vana kirjutusmasinaga luuletaolist teksti. Nii avastas ta, et need read ütlesid inimestele rohkem kui ta lootis, ning on kirjutamist jätkanud
Rahateemaliste luuletuste analüüs Asko Künnapi ja Toomas Liivi näitel Asko Künnapi luuletuses võib raha võrrelda suhtega. Suhtega, kus tunded on vaid ühel osapoolel ning need ei ole õrnad tunded. Tegu on juba pigem armastusega, mis pole loodud kestma ning milles üks osapool saab tohutult haiget, kuna teda ei armastata vastu ning kogu ta vaev läbi pika perioodi oli asjata. Võrreldes raha suhtega, võime leida erinevaid ühiseid tunnusjooni. Näiteks esialgu tahtsid mõlemad
Asko Künnap arutles 2015. aasta veebruaris ilmunud ajakirjas „Looming“ tänapäeval aina vähem kasutatavate raamatute ning järjest enam popularsust koguvate e-raamatute osatähtsuse üle. Artikkel kannab nime „Asko Künnap: kuuldused raamatute surmast on tugevasti liialdatud“ ning toob välja paber- ja e-raamatute suurimad erinevused ning mõlema puudused. Raamatud ise pole muutunud, uue kuju on saanud nende välimus. Asko Künnap tõi välja fakti, et hetkel on väga paljud raamatud internetist ilma suurema vaevata kättesaadavad ning salvestatavad, tänu millele kasvavad jõudsasti veebipõhised raamutupoed ning kuigi kunagi varem pole nii palju loetud ja kirjutatud kui praegu, vjauvad reaalsed raamatukaupluste ketid unustusse. Tänapäeval pole raamatud mõeldud vaid lugemiseks, tähtis on eelkõige nende emotsionaalne väärtus, mitte kaasaskandmise mugavus. Raamatutega saab suhelda ja neid
Magistriõpe 2003 - 2006 Tartu Ülikool, Füüsika- keemiateaduskond, keemia eriala, Bakalaureuseõpe Teadusorganisatsiooniline 2006 - ... Eesti Biokeemia Seltsi liige ja -administratiivne tegevus Teaduskraadi info Darja Lavõgina, doktorikraad, 2010, (juh) Asko Uri, Development of protein kinase inhibitors based on adenosine analogue-oligoarginine conjugates, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut Darja Lavõgina, magistrikraad, 2007, (juh) Asko Uri, Protein Kinase-Bisubstrate
Nende integreerumisega ühiskonda on tekkinud, aga mitmetki probleemid ning mõnedki perekonnad on juba riigist ka lahkunud. Kui varem pole väga immigrantettevõtlusest Eestis räägitud, siis nüüd on teema aina rohkem päeva korda tõusnud. Koos inimeste mobiilsuse, sh rahvusvahelise migratsiooni intensiivistumisega on immigrantide ettevõtlusega seotud küsimustele suuremat tähelepanu pöörama ka need riigid, kes sellega varem ei tegelenud (Asko Miettinen, 2006) Essee eesmärk on vaadata, kuidas saaks immigrantide integreerumist parendada läbi ettevõtluse. Mil määral aitab see kaasa immigrantide ühiskonda ja tööturule sulandumisele ning kas sellest võib kasu olla ka Eeesti majandusele ja kohalikele inimestele. Immigrantettevõtlus ja integratsioon Immigrantidega seoses on õige suurem probleem integratsioon. Küsimused kas nad sulanduvad ühiskonda ning leiavad enda koha riigis on väga tähtsad. Lisaks on väga oluline,
Eetikaveeb 11. nov. Kasutatud 26.11.14 http://www.eetika.ee/et/1085895 ANNERIIN TRUU IK 12 Pooldan Langi arvamust, et tuleb edendada Eesti kultuuri. Teades iseennast ja minust veel nooremaid, siis tõesti puudub huvi päevast päeva lugeda seda kirjandust. Lastele tahaks lugeda erinevaid lasteraamatuid ja ise tahaks lõõgastuda mõne kriminaalromaani või armastusromaani taga. Kust mujalt inimesed neid raamatuid saaks, kui mitte raamatukogudest. Asko Tamme arvates on raamatukogul oma vastutus eesti kultuuri ees, kuid samas peame olemas olema ka lugeja jaoks. Enamus ostud on siiski eesti kirjandus, ülejäänud tõlkekirjandus ning võõrkeelsed raamatud. Tamme sõnul on raamatukogu funktsiooniks ühiskondliku sidususe hoidmine ning igasugune piirang viiks inimesed veel rohkem lahku.3 Ajakirjanik Kalle Muuli arvates peaks raamatute laenutamise tasuliseks muutma – raamatud,
Fifth level Tuntumad 1.Bacardi brändid 2. Tanduay Click to edit Master text styles 3. Mc Dowell's No. 1 Second level Celebration Third level Fourth level Fifth level VISKI asko Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid
Josephine de Beuharnais - Janika Sillamaa Letizia Bonaparte - Reet Paavel Marie-Louise de Hasburg - Karoliina Lepik Muud Clary`d: Madam Clary - Merike Tammik Julie Clary - Hille Savi Etienne Clary - Franck Reisner Suzanne Clary - Karita-Liis Grassmann Teenijaskond: Marie - Anete Salu Fernand - Andre Luurmann La Flotte - Johanna Kits Yvette - Laura Kohava MarianPerkmann, Sherilyn Ugard, Carmen Suurkivi, Carmel IIris Teikari, Eke Maru Grossschmidt, Anders Patrick Takkis, Asko-Robert Meole Josephine`i de Beuharnais` perekond: Alexandre de Beuharnais - Kaarel Orumägi Hortense de Beuharnais - Linda Ellen Toom Hortense lapsena - Annaliise Anvelt Eugene de Beuharnais - Eke Maru Grossschmidt või Eke Paul Õun Napoleoni õed ja vennad: Joseph Bonaparte - Tarmo Tähiste Lucien Bonaparte - Karl Mattias Pärloja Elise Bonaparte - Eva Maris Küngas Louis Bonaparte - Mark Oliver Rahn Polette Bonaperte - Carolina Nellis Caroline Bonaparte - Brigitta Ambur
Eesti teadlased Eesti suuremad teadlased : 1) Mihkel Härmas ornitoloog linnuteadlane 2) Leili Järva mükoloog seeneteadlane 3) Asko Lõhmus ökoloog loodusteadlane 4) Juhan Aul zooloog loomateadlane 5) Fred Jüssi zooloog loomateadlane Mati Kaal Mati Kaal sündinud 3.juunil 1946 Tallinnas. Ta on eesti zooloog ja loomaökoloog , Tallinna loomaaia direktor. Aastast 1968 töötab ta Tallinna loomaaias ja 1975.aastast direktorina.
-- Towntown & 28. Viies rühm poeese. Varrak, Tallinn, 1999. -- Sobimus. Väljavõtteid ühes kindlustamata õhtust. (poeem) Artmiks, 1999. -- Artutart&39. Tuum, Tallinn, 2002. -- Vabana sündinud. Eesti Kirjanduse Selts, 2003. Muid teoseid ja ühisüllitisi -- Para-Estonia/Para-Viro. (Reisijuht inglise ja soome keeles, mitmed autorid) EÜS Kirjastus 1994. -- Eesti Reisijuht. 1995. 6 -- Poissmehe kokaraamat. Ilo, 2000. -- Neid vigu me ei korda. (Luuletused, koos Asko Künnapi ja Jürgen Roostega) Näö Kirik, Tallinn 2000. -- Kaardipakk. Koos Asko Künnapi, Jürgen Rooste, Triin Soometsi ja Elo Viidinguga. Näo Kirik, 2001. -- Kolme päkäpiku jõulud. Jõulusalme lastele ja lastemeelsetele. (koos Jürgen Rooste ja Wimbergiga) Huma, 2002. -- Puuduta oma ligimest. (postkaardiluulekogumik, mitmed autorid) Huma, 2003. -- Sigalahe suvi. (proosa, koos Jüri Pinoga) Varrak, 2005. -- Kaardipakk kaks. 5 aastat hiljem. (koos Asko
alused Ettevõtja motivatsiooniprofiil Äritegevuse alused McClellandi uurimused Äritegevuse alused McClellandi uurimistraditsiooni jätkajad Äritegevuse alused Kasutatud kirjandus Ettevõtlus I- Asko Miettinen ja Juhan Teder Äritegevuse alused
hästi räägib K. M. Sinijärv tuunikala magab õiglase und omas mahlas K. M. Sinijärv eemal üksik peni haugub kuud või tühja maanteed Jürgen Rooste vannitoas on külm ja väike ämblik tuleb peole Jürgen Rooste sale must siug saagu sinu suvi nagu jõgi Asko Künnap hamster jookseb pimedas oma rattas see on öö hääl Asko Künnap Lüroeepika lüüriline eepika, sisaldab mõlema liigi – eepika ja lüürika – tunnuseid Ballaad mitmestroofiline ehk mitmesalmiline ballaade on kirjutanud nt F. Schiller, J. W. Goethe, Marie Under poeem pikk värssteos (eeposest lühem), värsivormis jutustus hrl
Aksma Akso Alaska Albert Alberts albino Albion Alexander Alexa Alexandra Alexandre Alfie gigolo Alfred Alice Aliise Alissa Aliza Alitse aljona Aljonka Allah Allu Alma Almond Amadeus Amalia Ambrosius Ananas Anastasis Feed Andrei Andres Andrus anete Angela Angelina Anita Bonghi Ann Mari Anna Annabel Annabella Annabrit Annubel Ansu Anton Antonio Antonius Antrax Ants Ants-Villem Anxu orange Appollon Apsu Arabella Arafat Aramis Argon Arina harlequin Armani Armiine ARRA Artemis Artur Asjklcbdrfawy Asko Assar Assolda Assu Aston Atos Ats Atsu Atti Atu August Augustus bow-wow Auli aura Aurelius Auri Awsomesam Ayla
Aksma Akso Alaska Albert Alberts albino Albion Alexander Alexa Alexandra Alexandre Alfie gigolo Alfred Alice Aliise Alissa Aliza Alitse aljona Aljonka Allah Allu Alma Almond Amadeus Amalia Ambrosius Ananas Anastasis Feed Andrei Andres Andrus anete Angela Angelina Anita Bonghi Ann Mari Anna Annabel Annabella Annabrit Annubel Ansu Anton Antonio Antonius Antrax Ants Ants-Villem Anxu orange Appollon Apsu Arabella Arafat Aramis Argon Arina harlequin Armani Armiine ARRA Artemis Artur Asjklcbdrfawy Asko Assar Assolda Assu Aston Atos Ats Atsu Atti Atu August Augustus bow-wow Auli aura Aurelius Auri Awsomesam Ayla
Retsensioon ,,Detsembrikuumus" Lähteandmed · Filmi nimi : ,,Detsembrikuumus" · Valmimise põhjus : EV 90. juubeli puhul · Rezissöör : Asko Kase · Stsenaarium : M. Ulman, L.Vahtre · Operaator : K. Lagerroos · Peaprodutsent : A. Talvik · Peaosalejad : S.Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul. Kindral Põdder oli see, kes sai esimesena haisu ninna mässust, kuid paraku ei tahtnud
''Arabella, mereröövli tütar'' Kaljo Kiisk ''Vallatud kurvid''(Juli Kun) ''Nipernaadi'' ''Keskpäevane praam'' Grigori Kromanov ''Viimne Reliikvia'' ''Hukkunud Alpinisti hotell'' Arvo Kruusement ''Suvi'' ''Kevade'' Sulev Nõmmik ''Siin me oleme'' ''Mehed ei nuta'' Asko Kase ''Detsembrikuumus'' Veiko Õunpuu ''Sügisball'' Andres Maimik, Rain Tolk ''Jan Uuspõld läheb Tartusse'' Arko Okk ''Ristumine peateega'' Mikk Mikiver ''Indrek'' Elmo Nüganen ''Nimed marmortahvlil'' Mati Põldre ''Need vanad armastuskirjad'' Helle Karis-Murdmaa ''Nukitsamees'' Arvo Iho ''Karu süda'' Theodor Luts ''Noored kotkad''
Sünniaeg: 14.04.1978 Pikkus:182 cm Treener: Rein Pedaja Klubi: Elva Suusaklubi Rolandi osalemine võistlustel on muljetavaldav - 8. maailmameistrivõistlused ning kahed olümpiamängud. Parim tulemus MM-ilt 17. koht. 62. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis 65. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil 14. koht (19 meeskonda) 4 × 7,5 km teatesõidus Martten Kaldvee Sünniaeg: 30.04.1986 Pikkus: 178 cm Treener: Asko Nuutinen, Mati Alaver Klubi: SK Biathlon, SK Nõmme Martten osales 2009. aastal maailmameistrivõistlustel Pyeong Changis ning saavutas 45. koha. Huvitava trikiga sai Martten hakkama just Pyeong Changis toimunud võistlusel, kus rasketes tuuleoludes oli ta ainuke võistleja 119-st, kes suutis kõik neli lasketiiru puhtalt läbida. 74. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis 81. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil Eveli Saue Sünniaeg: 13.02.1984 Pikkus: 163 cm
hoiak. Mõjutusi on saanud ta futurismist ja sürrealismist. Sinijärv ühendab kartmatult madalat ülevaga ning saavutab mõju oma jõulisuse ja espriiga. 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. Hiljem on ta osalenud kaardipaki formaadis luulekogumikes "Kaardipakk" ja "Kaardipakk Kaks" koos Triin Soometsa, Elo Viidingu, Asko Künnapi ja Jürgen Roostega. Veel ilmunud luulekogud: ,,Kolmring" (1989); "Vari ja viisnurk" (1991); "Sürway" (1992); "Neli sada keelt" (1997); "Towntown & 28" (2000); "Artutart ja 39" (2002); "Kaamose kiuste" (2004); "Krümitor 0671" (2011). Sinijärve luuletusi on tõlgitud ka inglise, soome ja vene keelde. Karl Martin Sinijärv "Suurele matemaatikule" Ilmunud kogus ,,Krümitor 0671" (2011)
Alates kolmandast klassist oli ta iga nädal käinud enesekaitsetrennis juudot ja karated harjutanud. Talle meeldis tegeleda väikeste lastega. Sven oli siiras ja lahke inimene. Raamatu autorist Selle raamatu on kirjutanud Katrin Reimus. Ta on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Katrin Reimus valiti ka Aasta Emaks 2001.aastal Tal on sündinud kolmikud Aare, Asko ja Allani ning ka kaks tüdrukut Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib lugeda ka Astrid Lindgrenit. Ta ise on kirjutanud raamatud "Haldjatantsu" ja "Eilset pole olemas" ning tõlkinud raamatud "Kahvatud tüdrukud" ja "Liiga paks, et olla liblikas". Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui tõlkida, Sest
Alates kolmandast klassist oli ta iga nädal käinud enesekaitsetrennis juudot ja karated harjutanud. Talle meeldis tegeleda väikeste lastega. Sven oli siiras ja lahke inimene. Raamatu autorist Selle raamatu on kirjutanud Katrin Reimus. Ta on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Katrin Reimus valiti ka Aasta Emaks 2001.aastal Tal on sündinud kolmikud Aare, Asko ja Allani ning ka kaks tüdrukut Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib lugeda ka Astrid Lindgrenit. Ta ise on kirjutanud raamatud "Haldjatantsu" ja "Eilset pole olemas" ning tõlkinud raamatud "Kahvatud tüdrukud" ja "Liiga paks, et olla liblikas". Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui Ise kirjutada on Reimuse arvates lihtsam kui tõlkida, Sest
rohkem teenetemärke? Ta andnud neid 2814. (2p) 9. Mitu lipupäeva on Eesti Vabariigis 2016. aastal? (2p) 10. Kes on pildil olev Eesti Riigitegelane, kelle sünniaastapäevaks avati mälestusmärk Kadriorus ja kes selle teostas? (2p) Kirjandus 11. Missuguse seltsi eestvõttel toimus 13.18. veebruaril Soomes eesti kirjanduse nädal, kus osalesid näiteks Rein Raud, Tiit Aleksejev, Meelis Friedenthal, Asko Künnap, Reet Piiri, Kristiina Kass? See eesti kirjanduse festival toimus juba kolmandat aastat. (2p) 12. Kes pälvis 2016. aasta Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna? Ta algatas 1973. aastal Eesti Meremuuseumi juures terminoloogia komisjoni eesti merekeele arendamiseks ja korrastamiseks. (2p) 13. Kes on see prantsuse kirjanik, kes on ulmekirjanduse algatajaid? Tema looming kuulub noorsookirjanduse põhivarasse. (2p) 14
-1- Toimetaja: Martin Haug Balti korvpalliliiga eliitdivisjonis alistas Tartu Chocolate Boys võõrustab laupäeval Ülikool/Rock kodusaalis 79:66 (19:15, 20:15, 24:14, eurosarjas Skopjet 16:22) Vilniuse Lietuvos rytase.Rocki parimad olid Tanoka Beard 17, Georgi Tsintsadze 15, Viktor 09.10.2008 12:42 Sanikidze ja Janar Talts 14 ning Asko Paade 10 punktiga. Beard noppis ka 12 lauapalli. Lietuvos rytasele Valitsev Eesti karikavõitja Chocolate Boys kohtub tõi Branko Milisavljevic 14 silma.Hooaja avamängus Euroopa meeste karikavõitjate karikasarja 2. ringi võõrsil 68:89 Siauliaile kaotanud Rock dikteeris Euroopa avakohtumises laupäeval, 11. oktoobril kell 17:00 Kalev ühe suurklubi Lietuvos rytase vastu sündmuste käiku Kiili Spordihallis Makedoonia tippklubi HC Vardar PRO- alates avavilest
"Päris suur mängufilm see ikkagi pole," kinnitas ka üks linaloo autoritest Tõnis Leht. Kuid Eesti filmisõpradel tasub rõõmustada, sest tuleva aasta sügisel jõuab kinodesse ehtne mängufilm "Mäss", mille eelarve küündib 24 miljoni kroonini. Täispikk linateos keskendub 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikule riigipöördekatsele Tallinnas. Peaosalisi, värskelt abiellunud armastajapaari, hakkavad kehastama Sergo Vares ja Liisi Koikson. Filmi rezissööri Asko Kase sõnul peeti peaosaliste valikul silmas eelkõige nende omavahelist sobivust. ,,Testisime mitmeid väga häid Eesti näitlejaid. Otsisime tüüpe, kes täidaksid ekraani oma säraga ning sobiksid filmi ajastusse," sõnas Kase. Liisi paistis rezissöörile silma oma eheduse ja siirusega. Sergo puhul arvati, et ta on oma näitlejatalenti juba mitmetes etendustes ilmekalt tõestanud.
[10] Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine on jätkunud sellest saati ning olulisi avastusi on tehtud veel 1999. aastalgi.[11] Teine hästi tuntud Induse kultuuri asula on Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluv Mohenjo-Daro, mis asub samuti tänapäeva Pakistanis. Harappa keelest puuduvad tänapäeval otsesed teadmised, kuid seda on seostanud protodraviidi, elami-draviidi, (para-)munda ja indoeuroopa keeltega mitmed teadlased, näiteks Iravatham Mahadevan, Asko Parpola, F.B.J. Kuiper,Michael Witzel ja Shikaripura Ranganatha Rao. Harappalaste etniline kuuluvus tekitab tänini Lõuna- Aasias tuliseid vaidlusi. Induse kultuur oli eelkõige linnakultuur. Säilinud kirjalikke mälestisi pole tänini lõplikult desifreeritud. On teada, et Induse jaMesopotaamia vahel toimus meritsi kaubavahetus. Induse kultuur hääbus seni selgitamata põhjustel umbes 1500. aasta paiku eKr ja selle viimased alad langesid aarjalaste sissetungi ohvriks
Iisil aga veab ja ta ema tuleb Eestisse elama. 2. Tsitaadid. 1. ,, Jah pole mitte varese haisugi´´ lk 90 Naljakas lause kuna varesed ei haise . 2. Kui teaks, mis elle 'lõhnavee' nimi on , siis laseks koolis arvutifännidel vastava hoiatuse internetti panna: ,,Gaasihäire ! X lõhnaõli tegelik nimi on ,, Hallitanud junn täis oksendatud toomingaoksal´´ lk 25 Väga naljakas lause ja hea fantaasia . 3. ,,Mis pastor vöi kirikuõpetaja? See on maausuliste hingekarjane , Asko või , mis ta nimi oli näete ju ise ,et ristigi pole teisel kaelas, ainult sõlg särgi ees´´ lk 11 Kohalike mutikeste klats 4. ,, Ma ju ütlsesin et Hõbemäel on pohmakas! '' lk 52 Imelik õpetajal on pohmell . 3. Mõtted , mida raamat tekitas? Tekitas ainult häid mõtteid , et mõni inimene on ikka väga hea ja hooliv, kes vägagi hoolib enda ümber olevatest inimestest ja loomadest. 4. 3 küsimust mis tekkisid? 1. Kuidas see ema siis sai Iisi juurde äkki kolida? 2
Tänavaküsitlus: Euroopa terroristide küüsis Asko Laansalu, Mihkel Kelgo Ühel suvisel koolipäeval käisid kaks Koeru Keskkooli õpilast Koeru inimrohkemates paikades küsitlust läbi viimas. Küsitluse teemaks oli hetkel väga aktuaalne terrorismi oht Euroopas. Kõigile vastajatele esitati 4 põhiküsimust: 1) Mida arvate terrorismi kasvust Euroopas? 2) Mis seda soodustab? 3) Mida tuleks teha, et seda ära hoida? 4) Kui suur on oht, et Eesti on järgmine sihtmärk? Esimeseks leiti ühe puu najalt kohalik härrasmees nimega Võsujalg Oktav (59), kelle arvates on terrorismi kasv Euroopas väga halb, ta lisas: „Võib tulla ka sõda!" Tema arvates oli ainus põhjus sisserändes. Lahenduseks pakkus ta välja, et piirid tuleks kinni panna. Ohu kohta Eestis nentis ta: „Oht on olemas ning siia pole neid harakaid vaja, kui juhtubki midagi sellist, siis tuleb kodu kaitsma hakata." Kohaliku noorsootöötaja (naine, 25) vastas esimesele küsimusele koheselt: „Väga ha...
Kõik teed olid püsti ees. Põrnitsesin oma käsi. Küünealused olid mustad, sinine veresoon tuksles vasakul käelabal otsekui väike oja, mille vabadus oli liiga kitsasse sängi aheldatud. See katkend on raamatu algusest ja kirjeldab, kuidas Kristiina pidi olema politseis pärast nukuvargust. Katrin Reimus Katrin Reimus on Kunda Ühisgümnaasiumi inglise ja soome keele õpetaja. Ta valiti ka aasta emaks aastal 2001. Tal on kolmikud pojad Aare, Asko ja Allan ning ka kaks tütart Katrin ja Kaire. Ta lemmikkirjanik on Oscar Wilde ning talle meeldib ka lugeda Lindgreni teoseid. Varem on Katrin Reimuselt ilmunud noortejutustus "Eilset pole olemas" ning ta on tõlkinud eesti keelde Sisko Istanmäki "Liiga paks, et olla liblikas" ja Katri Tapola "Kahvatud tüdrukud". Samuti on ta kirjutanud "Kus tramm ei käi" ning "Mardi päris oma auto!" Raamatu tegevusaeg ja -koht
"Romeo ja Julia“ "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) “Mees, kes teadis ussisõnu” Raamat muistsest Eestist , mis on langenud järjekordselt võõrvõimu kätte Lugu räägib eestlastest, kes kolivad metsadest külla elama Rahvas unustab neile tuhandeid aastaid truu olnud ussisõnad Selle tagajärjel kaotavad nad võimaluse pääseda sakslaste võimu alt, kutsudes appi muistse Põhja Konna Lauamäng Andrus Kivirähki ja Asko Künnapi Muinas- Eesti seiklusmäng „Mees, kes teadis ussisõnu“ on valminud Andrus Kivirähki samanimelise romaani põhjal. “Rehepapp” Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all Raamatus on osavalt ära kasutatud vanade eestlaste ebausku Elavalt on kirjeldatud, kuidas üritati võtta kõik, mis vähegi annab – isegi oma naabri seljatagant, valimata vahendeid Loomulikult ei puudu Väiksed katkendid lavastustest
klientidele kõik vajalik (tooted, teenused) kodu ehitamiseks ning remontimiseks mugavalt ja kiirelt ühest kohast. Rautakesko eesmärk on olla juhtiv ehitusmaterjale ja kodukaupu pakkuv ettevõte Põhjamaades ning Baltikumis. Rautakesko OY tegutseb Soomes, Rootsis, Norras, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Venemaal. Rautakesko kuulub Soome kaubanduskontserni Kesko koosseisu, kuhu kuuluvad veel ka nt. Konekesko, Anttila, Asko jt. Rautakesko lühiajalugu 1991.aastal alustas Eesti ehituskaupade jae- ja hulgimüügiturul Ehitusmaailma kaubamärgi all tegevust AS Fanaal. 1993.aastal avati lisaks Tallinna kesklinnas tegutsenud ehitusmaterjalide kauplustele 20 000 ruutmeetri suurusel territooriumil kauplus-ladudest koosnev Tähetorni müügikompleks. 1995.aastal avati Ehitusmaailma kauplus-ladu Tartus. 1996.aastal alustas AS Fanaal tegevust Riias. Samal aastal avati ka kauplus-ladu Pärnus. 1997
rakendatakse. Paljud hallitusseened on majanduselus negatiivse tähtsuse ga, sest nad põhjustavad toiduainete rikne mist, muudavad nende väljanäge mist ja annavad neile eba m e eldiva leha. Sageli areneb hallitus r õskete laoruumide seintel ja niiskunud taaral, sealt aga satub ka toiduainetele. HALLITUSSEENTE SÜSTEMAATIKA Morfoloogiliste ja füsioloogiliste tunnuste järgi jaotatakse seened viieks klassiks: arhi mütseedid, füko mütseedid, asko mütseedid, basidio mütseedid ja mittetäielikud seened. Vaatame ainult neid hallitusseente liike, mis on toiduainetetööstuses teatava tähtsuse ga. Arhi mütseedid (ürgseened) on väga lihtsa ehitusega. Mütseel on nendel nõrgalt arenenud või puudub üldse. Mittesuguline paljune mine toimub sporangiu mides arenevate e oste abil. Enamik neid seeni on parasiididarenevad alamate ja kõrge mate taimede rakkude sees.
Nii mööduvadki tal endal kõik koolivaheajad Tallinnas õppides. Kunda keskkoolis on soome keel õppekavas. Keskkooli erialad merendus ja reisiteenindamine laevadel eeldavad ka soome keele oskust. "Hakkasin kunagi soome keelt õppima huvi pärast, õhutajaks oli isa, kelle soome keele huvi oli eeskujuks," rääkis Katrin Reimus. Reimuste peres on täiskasvanud tütar Karin, kes õpib sotsiaaltööd, Kaire, kes hakkab keskkooli lõpetama, ja 1987. a sündinud kolmikud Aare, Allar ja Asko. "Kui teada sain, et sünnivad kolmikud, oli uhke tunne," meenutab ema. "Olen ise rahulik, mees on asjalik ja toimekas ning ma ei arvanud, et me hakkama ei saa. Abikaasa Aivar suhtus kolmikute sündi stoilise rahuga, tütred olid elevil." 3 Kolmikute kokkutulekul on pere käinud vaid korra. Riigilt pole kolmikutele muud märkimisväärset abi kui kord kvartalis 600 krooni lisatoetust. Poiste sünni ajal aga toetas mehe töökoht Kunda
määratluses, sest maastike piiritlemise aluseid ei ole siiamaani suudetud välja töödelda, rääkimata veel universaalsest hierarhilisest skaalast. Autor teeb selgeks, et maastikku ei saa määratleda kui üksnes looduslik-territoriaalset kompleksi, vaid kui väga keerukat süsteemi, mis on teatud aja jooksul kujunenud inimese ja looduse vastastikusel koostoimel. Ma olen autoriga nõus, et esimene ja teine maastiku määratlus on kergesti mõistetavad, kuid kolmas on juba keerulisem. Asko Lõhmus on oma artiklis öelnud, et loodusmaastik muutub pidevalt, mistõttu kaovad ja teisenevad liigid ja muutuvad kooslused. Looduse kaitsest rääkides muretsetakse just eelkõige kiiruse pärast, millega inimene oma keskkonda muudab ning millega paljud liigid ei suuda kaasa minna. Inimese mõju pidurdades saab loodusmaastiku, kus muutused kulgevad ajapikku ning liikide tulevik on kindlam. Autori arvates on sellist maistut säilitada tänapäeval raske, kui mitte võimatu.
pesapaigast ainult viis väljaspool kaitsealasid. . Suur-konnakotka ja must-toonekurega võrreldes on kaljukotkal siiski head ajad: lausraied pole veel jõudnud rabasaartele ning loodetavasti ei jõuagi. Ebakindel on siiski nende kaljukotkapaaride elu, kelle pesakoht ei ole uurijatele ja kaitsjatele teada. Kindlasti ei asu nad kõik turvalistel kaitsealadel, nende pesapaigad võivad jääda inimeste meelevalda. Kasutatud kirjandus Harri Kontkanen, Asko Lõhmus ja Toni Nevalainen, "Röövlinnud ja metsamajandus", Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 Mats Ake Bergström ja Carl-Fredrik Lundevall, ,,Põhjamaa linnud", Varrak 2005 http://www.kotkas.ee/Kaljukotkas.htm http://www.kotkas.ee/Kotkad.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel614_599.html http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=97 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR2.htm Pildid http://static.epl.ee/pildid/2009/normal/154163.jpg http://uus
lühendab selle sõna(nt sättind, aland). Eelnevalt juba sai mainitud, et Rooste kasutab inglise keelseid väljendeid ja sõnu, kuid osad sõnad kirjutab ta välja nii nagu neid hääldatakse (nt New Orleansis-njuuorliinzis, biit-beat(rütm)). Nagu ka igas oma teises teoses, nimetab ta Tallinna linna hoopis Taanilinnaks. Raamat on kõvade kaantega väikses formaadis, mille on kujundanud Asko ja Lara Künnap. Kaanel ja kaante sisemuses on kasutatud rohkelt erkroosat värvi, mille taustaks on hall värv ning silma jääb tihedalt või suurelt kirjutatud teose pealkiri „Higgsi boson“. Sisemine kujundus on lihtne ning raamat pole jaotatud osadeks, vaid tulevad lihtsalt järjest luuletused, kus ainult pealkirjad on trükitähtedega kirjutatud. See luulekogu kirjeldab palju eestlasi ning seda kui üksikud ja kurvad nad on. Üksindus ja
LISAD 9 Lisa 1. Nime/ aasta viitamine ja selle kajastamine kasutatud kirjanduse loetelus VIITAMINE TEKSTIS KASUTATUD KIRJANDUS ... (Schwartz ja Ellison, 1982) Beth B. Hess, 2000. Sotsioloogia. Külim. ... (Anderson, 1985) Beth B. Hess, 2000. Sotsioloogia. Külim. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Asko Toomsoo, 1996, ,,Täisealiste ja alaealiste kuritegevus", Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. 2. Beth B. Hess, 2000, ,,Sotsioloogia", Külim. 3. EV Sotsiaalministeerium, 2002, ,,Ohvriabi käsiraamat", Tallinn,. 4. Mari-Liis Liiv, 2007, ,,Kuritegevus Eestis 2006", Tallinn, Justiitsministeerium. 11
Mitte ükski inglise keele sõnastik ei aita tõlkida inglise keelde mugandatud ladinakeelseid termineid. 11 KASUTATUD KIRJANDUS Afifi, K. A., Bergman, R. A. (1998). Functional Neuroanatomy. Text and atlas. Kingsport: Quebecor Printing. Engström, M. (1998). Magnetic Resonance Imaging, Electroneurographic, and Clinical Findings in Bell´s Palsy. Uppsala: Acta Universitatis Upsaliensis. Juva, K., Asko-Seljavaara, S. (1999). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Kauba, T. (2007). Neuroloogia põhiterminid. Seletav sõnastik, versioon 2.2. Tallinn. Kivela, T. (1999). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Lepp, A., Kogermann-Lepp, E. (1990). Kraniaalnärvid. Tartu: Tartu Ülikool. Miravalle, A. A. (2009). Ramsay Hunt syndrome. Harvard Medical School. http://emedicine.medscape.com/article/1166804-overview. (27.11.09). Sikk, K.Perifeersed halvatused. PERH.
Tõlkinud ja toimetanud tarbe-ja reklaamtekste ning luulet soome ja inglise keelest, avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid. Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendiaat 2007. Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt. keeltesse. Elo Viidingu loomingut on arvustanud ja sellest põhjalikumalt kirjutanud: Mati Unt, Mart Velsker, Aare Pilv, Anneli Mihkelev, Jan Kaus, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Asko Künnap, Hasso Krull, Katrin Hallas, Kalev Kesküla, Jukka Koskelainen, Heikki Saure, Anna Jörgensdotter, Elisabeth Nordgren jpt. Hariduskäik 198189 Tallinna muusikakeskkool 198992 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, viiuli eriala 199294 Tallinna 1. õhtukeskkool Lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal 1999 Ilmunud teosed luulekogu "Telg" Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990 luulekogu "Laeka lähedus" kirjastus Tuum 1993
Ameteid on ju ennegi olnud. Küll sai vahepeal saate kõrvalt reklaamibüroos tööd tehtud, lisaks veel kahele ajakirjale toidujuttusid - oli vaat et hullemgi. Natuke tuli koomale tõmmata. Eestis said eelkõige tuntuks mitte kui saate "OP!" juht või kirjanike esindaja, pigem kui luuletaja. Palju jõudu sinnakanti veel jätkub?Ikka jätkub. Olen viimastel aastatel ajakirjades päris tihedasti avaldunud. Äsja tuli meil üks ühine raamatuke kolme peale välja koos Jürgen Rooste ja Asko Künnapiga. Millal kõige värskem luulelapsuke sündis?Selle aasta sees pole veel jõudnud. Eelmise aasta lõpul sai üht-teist tehtud. Ega ei taha mu tülitamise lõpetuseks midagi värsket ja lühidat ette kanda?Oh! Enam-vähem viimane, mille kirjutasin, oli jõululaupäeval, et antaks ikka pakikene kätte. See võis olla näiteks selline:Ma tulen taevast ülevalt,häid sõnumeid toon teile sealt... Hmh! Olgu, tundub kuidagi tuttav olevat.See läheb edasi!
Alvar Aalto (1898-1976) Aalto ideed: Välismaastik peab sisse pääsema, hästi palju valgust peab tubades olema. Paimio kopsusanatoorium 1929-1932 oli tema esimene ehitis. Kauplused 23. finnish Design Kaj Franck kõige rohkem mõjutanud Soome esemekunsti. Soome toodetuim ja müüduim toode on Aalto vaas. Marimekko on üks maailma kuulsamaid brände. Võab kasutusele värvid. Artekil on ainsana võimalus müüa Aalto tooteid. 1935. Artek toodab kallist mööblit. ASKO (mööbel. Normaalne hind) IRIS (keraamika. Visiitkaardiks rohelised kahhelahjud). Nuutajärvi (Soome vanimad klaasid). Hackman (potid, pannid). Fiskarsi käärid on enim järeletehtud asi. Nokia tegi kalosse, kummikuid, alustas kummijuhtmetega, rehvid, jalanõud. Eliel Saarinen Arabia nõud Birger Kaipiainen - disainer Rut Bryk - keraamik Gunnel Nyman Soome üks parimaid klaasikunstnikke, kalakauss, Milano triennaal disaini võistlus Iittala (klaase toodab)
Tallinnasse, sest siin polnud selge, kas laeva saab või ei saa arestida. HDV-l oli valduspandi õigus, possessory lien, tehas oleks pidanud laeva kinni hoidma kuni arve on makstud, mitte laeva vabaks laskma. Nad oleks võinud isegi laeva ära müüa, sundmüüki panna, aga jäid sellest õigusest ilma, sest lasksid laeva ise minema. Laev võttis Tallinnas kütuse, proviandi, mõeldi, et minnakse lõuna-ameerikasse ja pannakse laevale teine nimi jne. HDV pöördus Asko Pohla poole - jagab laeva arestimist, tema ütles, et püüab laeva Eestis arestida, võtab riski, laevatehas poleks pidanud adv-le midagi maksma, kui laeva poleks saanud laeva arestida. Õnnestus selgeks teha kohtunik Mare Odakasele, kes § 139 ja 7 ja 10 p alusel, ta käsitles laeva kui kreeditori majandusüksust. Oli lubatud hagi tagada arestimise teel seal kohtus, kus asus võlgniku majandusüksus. Laeva polnud nimetatud, aga kohtunik tõlg laeva kui maj üksust
Soome moodsa MJ uue laine algatajaks peetakse Yrjö Kokkot. Eino Parmanen ja Alfred Emil Ingman panid aluse poistekirjanduse viljelemisele. II maailmasõja Lk kõige suurem nimi oli Towe Jansson, kelle omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga. Moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast. 60-ndate alguses saanud psühholoogilise realistliku noorsoromaani parimate traditsioonide edasikandjad on Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo. Rootsi - Esimeseks Rootsi lasteraamatuks võib pidada füüsika- ja meditsiioniprofessori Johannis Laeliuse “Ilus ja tore neitsi peegel” (1591). See on usuise sisuga didaktiline teos tüdrukutele. Kuni 18. saj leidis kajastamis kahte tüüpi kirjandust: usulist ja ilmalikku. Usulisse kategooriasse kuuluvad : piibli ja lauluraamatud, katekismus, palveraamatud ja jutluste töötlused lastele. Ilmaliku Lk hulka kuuluvad:
Alvar Aalto (1898-1976) Aalto ideed: Välismaastik peab sisse pääsema, hästi palju valgust peab tubades olema. Paimio kopsusanatoorium 1929-1932 oli tema esimene ehitis. Kauplused 23. finnish Design Kaj Franck kõige rohkem mõjutanud Soome esemekunsti. Soome toodetuim ja müüduim toode on Aalto vaas. Marimekko on üks maailma kuulsamaid brände. Võab kasutusele värvid. Artekil on ainsana võimalus müüa Aalto tooteid. 1935. Artek toodab kallist mööblit. ASKO (mööbel. Normaalne hind) IRIS (keraamika. Visiitkaardiks rohelised kahhelahjud). Nuutajärvi (Soome vanimad klaasid). Hackman (potid, pannid). Fiskarsi käärid on enim järeletehtud asi. Nokia tegi kalosse, kummikuid, alustas kummijuhtmetega, rehvid, jalanõud. Eliel Saarinen Arabia nõud Birger Kaipiainen - disainer Rut Bryk - keraamik Gunnel Nyman Soome üks parimaid klaasikunstnikke, kalakauss, Milano triennaal disaini võistlus Iittala (klaase toodab)
„Jüriöö“ on aja laulud, Eesti iseseisvumise ja Jüriööga seostuvad laulud. Ta luuletusi on tõlgitud ka eesti keelde „Emaemamaa“. *Teine põlvkond, kes debüteerisid sajandi vahetusel.. Formuleerivad mitmed rühmitused: Evakkond ja NAK (noorte autorite koondis). Ka venekeelt rääkivad rühmitused nt Tuulelohe. TNT – Tallinna noored tegijad. Nendest kahest rühmitusest kasvavad välja 00ndatel olulised luuletajad.. Aapo Ilves, Contra, Kristiina Ehin, Asko Künnap JNE JNE. *Evakkond 97ndal formuleerub. Tuntumatest autoritest kuuluvad Aare Pilv, Lauri Somn, Kristiina Ehin jt. Tegemist oli 90ndate alguses ülikooli tulnud tudengitega, paljuski filoloogia omad. Need autorid on kirjandusega kursis, teadvustavad Eesti kirjanduse traditsiooni ja suhestuvad sellesse teadlikult. Vormimängud, eksperimendid keelega – väga selgelt teadvustatud otsingud, lähtuvad arusaamast mis juba Eesti kirjanduses tehtus on. Intellektuaalse suunitlusega a
Dokumentaalse taustaga proosaraamatud: 2010 Kolm yksiklast , 2012 Räestu raamat ja 2014 Sealpool sood. Luule: klassikalise traditsiooniga haakumine. Otsib kaugemast ajaloost alternatiivsust, teisiti olekut. Olulisemaid kirjanduslikke müstikuid viimasel ajal. Aare Pilv eksperimentaalne ja filosoofiline laad. 2010 Ramadaan - reisikiri. Luuletajaid veel, kes väärivad märkimist: Autorid, kes peegeldavad keelt, suhestuvad traditsiooniga, on literatuursete taustadega. Asko Künnap. Kaur Riismaa viimasel ajal üks huvitavamaid luuletajaid. Fiktsionaalsust ja dokumentaalsust siduva eepilise luulega tuli luulesse. Hiljem on erinevaid kirjutamisviise juurde tulnud. Juurde tulnud ka proosat juurde. Koha ja ruumi luule. Maarja Pärtna huvitav luuletaja uues kirjanduses. Laad on muutunud kolme kogu jooksul, tulnud ka laiendusi. Kõige muu kõrval helieksperimente, kus seob muusikat ja sõna, otsib sellisel viisil uusi ja teistsugusi väljendusvõimalusi.
Raskem leida konksu, mille abil tema tekstile ligi pääseda. ,,Rotikuningaõppus" (2017). Kaupo Meiel väikesed teravad luuletused. ,,Lühistu koosolek" (2017). Jüri Kolk - ,,Kuu ja kirves" (2017) pealkiri on viide Mart Raua romaanile ,,Kirves ja kuu", keerates sõnad tagurpidi. Haagib end võõraste tekstide külge, nt kasutab mingeid paroodilisi nõkse. Indrek Koff - ,,Eestluse elujõust" (2010) mängib tsitaatide, fraselogismidel jne. Võõrast sõnast kokku pandud. Asko Künnap - ,,Ja sisalikud vastasid (kolmes kirjas)" (2003) paneb pildi ja sõna kokku. Markeerib väga otseselt keeleluule kontsentrit. Maarja Kangro Kangro raamatutes on fraasi tasand selge, võib tekkida ka mõistatushetkeid. Sageli elliptilisus midagi jäetakse ütlemata. Lugeja peab mõistatama, kuidas neid aukusid täita. Mängulisus, irooniline, terav, lõikav; kontrastidele rajanev luule (maailma erinevad küljed ja asjad võivad kokku saada). 17
Andrus Pedai II 308 620 2110 Anna Nekrassova Raja 15-136 620 2302 Anton Tšertov Raja 15-231 620 2263 Ants Ronk II 222A 620 2167 Ants Torim Raja 15 - 409 620 2306 Argo Kasemaa II 228 620 2153 Artur Jutman Raja 15 - 210 620 2263 Arvo Toomsalu Raja 15 - 301 620 2254 Asko Ristolainen Akad.tee 15A-111 526 8094 Athanasios Giannitsis II 209 Avo Ots II 410 620 2370 Boris Gordon II 318 620 2106 Deniss Kumlander Raja 15 620 2300 Deniss Nikiforov Raja 15-307 620 2265 Dmitri Mihhailov Raja 15-231 Eduard Petlenkov II 303A 620 2105 Eerik Lossmann II 401 620 2360
2012 Tagasi Eestisse Urmas Lennuk Loone Ots Jim Ashilevi Martin Algus Luule Kalju Kruusa (Jaanus Valk; s 1973) – ekepreimentaalse luule võimalus. 1999 Meeleolu 2008 Pilvedgi mindgi liigutavadgi 2013 (ing-veri-tee) Kristiina Ehin (s. 1977) – esindab ilusa ja traditsioonilise luule võimalust 2005 Kaitseala Lauri Sommer (Kago; s 1973) 2010 Kolm yksiklast 2012 Räestu raamat Are Pilv (s. 1976) 2010 Ramadaan Asko Künnap Carolina Pihelgas Mathura (Margus Lattik) Maarja Pärtna Joanna Ellmann Maarja Kangro (s 1973) 2012 Dantelik auk 2013 Must tomat Andra Teede (1988) Fs (Francois Serpent, Indrek Mesikepp; s 1971) 2004 2004 2008 Alasti ja elus Jürgen Rooste (s 1979) 2012 Laul jääkarudest ja teisi poeese 2012 Higgsi boson Aapo Ilves Jaan Pehk Chalice (Jarek Kasar) Contra (Margus Konnula) Jan Rahman Kaupo Meiel
originaalautori ega -kunstnikuga tehtavate muudatuste üle ei konsulteerita. (Hunt 1995: 311). Erandlik pole sellisel juhul ka pildi ja teksti vastuolu, tekst ise aga võib olla keeleliselt rohkem kui küsitava väärtusega. Kuigi laste kunstitaju arendamiseks tuleks neile pakkuda ka kaasaegset sümbolistlikku ja stiliseeritud illustratsiooni, meeldivad lastele siiski kirevad, värvirikkad ja detailirohked pildid (Müürsepp 1996: 8). Tsiteerides raamatukujundajat ja kirjanikku Asko Künnapit: ,,Lastele meeldib realism ja detailirohkus. Stiliseeritus ja visandlikkus, ükskõik kui virtuoosne see ka poleks, ajab lapsed päris kurjaks" (Künnap, Sinijärv 2005: 7). Illustratsiooni puhul on niisiis tähtis, et pilt stimuleeriks vaatlemist, õhutaks aktiivsele uurimisele (Müürsepp 1996: 7). Positiivseim mõju on pildil ja tekstil, mis moodustavad kokku terviku, kus pilt ei korda teksti, vaid pakub täiendust. Kuna lapsi köidavad
1738 2749 Savisikk Kristjan Tallinn 04:33:33 M21 667 2545 Sceglovs Mihails Läti 03:39:19 M21 1734 2834 Schmeimann Kaido Tartu 04:33:19 M21 1632 1363 Schmidt Viljar Valga 04:27:55 M21 1581 2468 Schone Kristian Tartu 04:24:51 M21 21 10 Schumann Riivo Lääne-Viru 02:48:38 M21 1668 1281 Schütz Randel Harju 04:29:30 M21 2135 2479 Seeba Asko Tartu 05:05:03 M21 14 4 Selder Taavi Ida-Viru 02:46:34 M21 3 96 Seledkov Ivan Venemaa 02:43:17 M21 967 2119 Selga Nauris Läti 03:54:47 M21 2203 2494 Sepp Allar Tallinn 05:14:23 M21 2060 1829 Sepp Tiit Lääne-Viru 04:57:17 M21 243 420 Sepp Tõnis Tallinn 03:13:09 M21 1422 1349 Sepp Viljar Tallinn 04:16:01 M21
Andrus Pedai II 308 620 2110 Anna Nekrassova Raja 15-136 620 2302 Anton Tsertov Raja 15-231 620 2263 Ants Ronk II 222A 620 2167 Ants Torim Raja 15 - 409 620 2306 Argo Kasemaa II 228 620 2153 Artur Jutman Raja 15 - 210 620 2263 Arvo Toomsalu Raja 15 - 301 620 2254 Asko Ristolainen Akad.tee 15A-111 526 8094 Athanasios Giannitsis II 209 Avo Ots II 410 620 2370 Boris Gordon II 318 620 2106 Deniss Kumlander Raja 15 620 2300 Deniss Nikiforov Raja 15-307 620 2265 Dmitri Mihhailov Raja 15-231 Eduard Petlenkov II 303A 620 2105 Eerik Lossmann II 401 620 2360 Eero Haldre II 212 620 2158 Eero Ivask Raja 15-145 620 2259
annaabi.ee 
