Salingeri "Kuristik rukkis" küsimused 12. klassile · Millele vihjab Caulfieldi nimi? ,,Holding caul" on embrüot kaitsev membraan, mis haakub metafooriliselt Holdeni ütlusega, et ta tahaks olla kui püüdja kuristiku serval keset rukkist, kes püüab kinni lapsed enne, kui nad jõuavad ,,kuristikku langeda" (saada täiskasvanuks). · Miks Holdenile täiskasvanud ei meeldi? Üks osa temast tahtis sarnaneda ja käituda täiskasvanulikult- valetades oma vanuse kohta, käies baarides joomas, omades seksuaalsuhteid, aga teine pool temast suhtus jälle sellesse vastandlikult ja soovis elada oma lapsikus ja sürreaalses maailmas (unistas elamisest puuonnis ja töötamisest seal lähedal olevas tanklas). · Kas Holden andis võitluses maailmaga alla v ei? Terve novelli jooksul Holden tunneb end ülejäänud maailmast kõrvaleheidetuna. Holden otsib võimalusi elada maailmas, kus ta ei tunne end kuuluvat. Isoleeritus on üks tema kaitseviise- ta ei l...
The Catcher in the Rye The Cather in the Rye Author J. D. Salinger Click to edit Master text styles Year 1951 Second level Country The United States Third level ~250,000 copies are sold Fourth level each year Fifth level Total sales: 65+ million copies Originally meant for adults, later became hugely successful among teenagers Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level A fan made cover by M. S. The first original cover Corley The Protagonist Holden Caulfield Problems with adaption, doesn't know his plac...
Noore inimese võitlus iseenda ja maailmaga Kui noored on sirgumas täiskasvanukas, tuleb ette palju komplikatsioone ja põrkumisi. Puberteedieas on raske kohaneda täiskasvanute julma maailmaga, kus tuleb leppida pideva silmakirjalikkusega ning tobedate viisakustega. Eriti veel kui ümberringi on rikkad ärahellitatud võsukesed. J. D Salingeri romaan ,,Kuristik rukkis'' on lugu poisist, kes on kahe jalaga maapeal ja mõistab klassisdevahelist uhkustamist, pidades seda naeruväärseks ning omamoodi kurvaks. Holden Caulfield oli pärit üsnagi jõukast perest ning käis internaatkoolis, kus õppisid ainult kõige edukamate vanemate lapsed. Tänu sellele oli õhkkond kiuslik, edvistav. Mis ei meeldinud põrmugi peategelasele, kõik õpilased olid niivõrd ennast täis ning uhked. Südames
12. Salingeri elu ja looming; 1 romaani analüüs JEROMED DAVID SALINGER: 1919-2010 · Salinger sündis ja kasvas New Yorkis · Käis mitmetes avalikes koolides · Käis Sõjaväe Akadeemias, kus kirjutas oma esimesed jutustused, mis avaldati kooli ajalehes · Tahtis ülikooli minna · Esimeseks avalikuks debüüdiks oli jutustus ,,Noored", mis avaldati ajalehes Story · 1942 värvati sõjaväkke- töötas vastuluure korpuses · Võttis osa Normandia dessandist · Peale sõda elas vanematega New Yorkis · Ilmus noorsoo romaan ,,Kuristik rukkis", mis sai kohe bestselleriks ning Salinger sai tolle aja noorte iidoliks · 1953 kolis maakohta- tema tõsisteks huvideks sai religioon ja filosoofia · ,,Hapworth 16, 1924"- viimane kirjutis 1956 aastal · Ta arvas, et ta isik ei vääri sellist tähelepanu ja ei tahtnud saada tagasisidet · Üksilduses kirjutas küll, kuid ei ole avaldatud · ,,Ma armastan kirjutada ja teen seda regulaarselt" - 1980 antud intervjuus · ...
Kallis Holden, Kuulsin, et Sa kukkusid järjekordsest koolist välja. Tunnen Su pärast muret, sest tean, et Sa ei ole rumal poiss. Sa oled ääretult tark ja andekas, aga takistuseks Sinu teel on Su suhtumine. Ma tean, et see maailm on täis inimesi, kes on silmakirjalikud, valelikud, omakasupüüdlikud, aga Sa ei saa nii mõeldes elada. Sa oled veendunud, et kõik täiskasvanud on sellised ja ainult lapsed on siin ilmas midagi väärt, aga ma arvan, et Sa eksid. Mäletad, Sa mainisid mulle oma kohtumist nunnadega, nemad olid ju täiskasvanud ja väga head ja toredad inimesed. See näitab, et kõik ei ole ühesugused. Sa pead lihtsalt leppima tõsiasjaga, et inimesed ongi erinevad. Mr. Antolini ütles Sulle, et ükskõik mida Sa oma eluga teha ei taha, esimeseks sammuks on ikkagi kool. Tal on õigus, Holden! Koolisüsteem on juba pikka aega kindel ja paika pandud. Sulle ei meeldi, et kool surutakse teatud piiridesse. Sellega tuleb leppida...
HESSE Sündis saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane,isapoolne vanaisa oli lõetanud tartu ülikooli ja töötanud paides arstina. Kodus sai sügavalt religioosse kasvatuse. Koolis ei õppinud hesse kaua,sest ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Põgenes koolist ja õppis omalkäel. Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada. Kõik need üleelamised viisid hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka temaloomingut. 1946 a sai nobeli kirjanduspreemia. LOOMING: luuletused, stepihunt,klaaspärlimäng. BRECHT Sündis augsburgis tehasedirektori pojana. 16ks eluaastaks oli brecht avaldanud mitte ainult luueltusi ...
Albert Camus raamatus "Võõras" on Meursault noor mees, keda miski ei huvita. Mersault käib ka loo alguses ema matustel, kus kõik arvavad, et mees ei hooli üldse temast. Ning see on arvatavasti tõsi. Ta sõbruneb oma naabri Raymondiga, kes on sutenöör. Mersault samuti taas kohtub teoses oma noorpõlve armastusega, kes temalt pidevalt küsib, kas Mersault ikka armastab teda ning mees vastab, et ükskõik, võib ju, kui ta tahab. Paralleele saab kohati tõmmata ka Jerome David Salingeri teose "Kuristik rukkisega", kus 16aastane Holden Caulfield on maailma peale vihane ning kõige suhtes ükskõikne. Tema ning ka Mersault justkui ei julgeks olla õnnelikud. Holdenil on rikkad vanemad ja ta on võimeline saama häid hindeid, kui ta vaid tahab, aga nii tema kui Camus "Võõra" peategelane on masendunud ja jonnivad maailmaga. Leian, et ükskõiksus ja äärmuslik põikpäisus takistabki inimestel elamast täisväärtuslikku elu ning just selle pärast ei olda õnnelikud
Jutustus "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 1963 "Seymour, sissejuhatuseks" 1963 Loomingu ühisjooned Võõrandumine ühiskonnast. J.D.Salingeri raamatute tegelased on endast välja viinud ühiskonnas valitsev valskus. Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunnevad nad end üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu. Salingeri juttude tegevuskoht on sageli suurlinn New York, mis kohutab oma anonüümsuse ja hoolimatusega. Radikaalsed antimaterjalistlikud vaated. Salingeri tegelaste silmis on inimlikkuse puudumisega tihedalt seotud väikekodanlik silmakirjalikkus ja kasuahnus, millega nad üritavad võidelda. Paljud tegelased on kas kirjanikud või vähemalt kirjaduslikult andekad. Lapseea idealiseerimine. Salingeri tegelased usuvad, et lapsed oskavad veel hinnata lihtsaid inimlikke asju ja näevad maailma selgema pilguga kui täiskasvanud. Tegelased, kes on kaotamas usku ellu ja inimestesse, meenutavad oma lapsepõlve kui ideaalset aega ja
Teosed Romaan "Kuristik rukkis" 1951 Novellikogumik "Üheksa juttu" 1953 Jutustus "Franny ja Zooey" 1961 Jutustus "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 1963 "Seymour, sissejuhatuseks" 1963 Loomingu ühisjooned Võõrandumine ühiskonnast. J.D.Salingeri raamatute tegelased on endast välja viinud ühiskonnas valitsev valskus. Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunne- vad nad end üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu. Salingeri juttude tegevuskoht on sageli suurlinn New York, mis kohutab oma anonüümsuse ja hoolimatusega. Radikaalsed antimaterjalistlikud vaated. Salingeri tegelaste silmis on inimlikkuse puudumisega tihedalt seotud väikekodanlik silmakirjalikkus ja kasuahnus, millega nad üritavad võidelda. Paljud tegelased on kas kirjanikud või vähemalt kirjaduslikult andekad. Lapseea idealiseerimine. Salingeri tegelased usuvad, et lapsed oskavad veel hinnata lihtsaid
Mässaja rukkis. Käisime Tallinna Lilleküla Gümnaasiumiga vaatamas filmi "Mässaja rukkis", mis põhines Jerome David Salingeri elulool. Film rääkis sellest, kuidas Salinger tahtis üle kõige kirjanikuks saada. Ta käis erinevates koolides, kust ta välja visati. Salingeri ema oli ta soovide ning unistust poolt, kuid ta isa tahtis, et poeg oleks edukas ning ta ei uskunud, et kirjanikuna on võimalik edukas olla. Mina usun, et sa saad olla edukas kõiges, kui sa teed seda piisavalt hästi ning kui sa ei kaota usku. Salinger andis enast alati parima ning ei andnud alla. Ta kirjutas lühijutte palju,
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga h...
1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5.
biograafe. · J.D.Salinger tõmbus avalikust elust ootamatult tagasi. · Ta elu on salapärane ja loomingust pole pärast 1965. aastast midagi teada. Looming: · Võõrandumine ühiskonnast-Salinger kirjutab noortest inimestest, kes ei suuda sobvituda ühiskonda,kuna see näib neile võlts ja kale,neist on saamas võõrandunud individualistid,kes otsivad midagi puhast ja rikkumatut. · Salingeri tegelased üritavad välja astuda nn rottide võidujooksust ja protestivad kasuahnuse ning edukuseideaali vastu. · Küünilisuse ja võõrandumisega võitlevad inimesed ihalevad ning idealiseerivad laste mõtteilma. · Salingeri jaoks on budistlike ideede järgimine ja salliv suhtumine pääseteeks ühiskonna nõmedusest ja ahnusest. Romaanis "Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden
· "Hüvasti, kollane kass!" Esimene romaan, hiljem kirjutas ümber. "Võlg" 1964 · Peateema: elu mõtestatus · Skandaalid: 1. Räägitakse otsekoheselt noorte suhetest 2. Noortel on vabameelne suhtumine seksi 3. Kritiseeritakse komsomoli. · Paraleelid Salingeri raamatuga "kuristik rukkis" (1951). "Mõrv hotellis" 1969 "Tühirand" 1972 · "Tühirand"-abielupaar sõidab mere äärde puhkama ning lepivad kokku, et naine veedab puhkuse teise mehega · Minimaalsus, keskendatus psühholoogiale, inimeste siseelu müüdid. Veel teoseid · "Ja kui me surnud ei ole, siis me elame praegugi" 1973 · "Via regia" 1974 · "Sügisball" 1975 Raha ("Vastne argimütoloogia" 1996)
inimese elu on masendav. Teadmine, et oled armastusväärne ja sinust hoolitakse, tuleb kaasa lapsepõlvest. Märkimisväärne on ka see, et inimese töid kui ka teda ennast hakatakse tihtipeale hindama alles tema surma. Vincent müüs eluajal vaid ühe teose, kuid nüüd on ta üks maailma hinnatuimatest kunstnikest. Samuti alles pärast Vincenti enesetappu mõistsid tegelased filmis, kui oluline nende jaoks ta oli. 5) Antud filmi saab seostada näiteks raamatutega Salingeri ,,Kuristik rukkis" ja Chbosky' ,,Müürililleks olemise iseärasused", kus on samuti käsitletud üksinduse ja vaimuhaiguste motiive.
MODERNISTLIK PROOSA J. D. Salinger „Kuristik rukkis“ Modernistlik kirjandus • kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses • Euroopa ja Põhja-Ameerika • vastandub romantismi õhkavale loomule • püüab ületada realismi üheplaanilisust • eksperimenteerimine vormide ja väljendusviisidega • mosaiiksus, mitmetähenduslikkus, subjektivism, absurd • subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut Modernistlik kirjandus • püüdsid maailma täiustada ja parandada • kujutasid maailma lõhestumist kahetsusväärsena, õhutasid seda parandama • uskusid progressi • arenguromaanide, ulmekirjanduse, kriminaalromaanide jt teke iseseisvate kirjandusvormidena • avaldus alguses peamiselt luules • jõudis 20. sajandi keskpaiku proosasse ja draamasse Jerome David Salinger (1919 - 2010) • Ameerika Ühendriikide kirjanik • isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees, ema šoti-iiri päritolu • õppis riigikoolides,...
niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki." Kui Kuristik rukkis 16. juulil 1951 ilmus oli romaanil ainult lühiajaline menu. Raamat püsis mõned nädalad edetabelite tipus ja siis kadusid inimeste suudelt lood sellest, kui fantastiline on Salingeri uus raamat ning aasta pärast ei mäletanud enam keegi, mis on Kuristik rukkis. Alles kolm aastat hiljem tuli läbimurre. Nüüd avastasid uues põlvkonna 16 aastased Kuristik rukkise tänu odavale taskuväljandele. Nad samastasid end Holden Caulfieliga nõndavõrd, et USA koolides muutus Kuristik rukkis kultuseks. Holdenist sai iidol ,,maailmakirjanduse esimene popstaar" (Stern) Salingeri raamat Kuristik rukkis
õde ja õemees surid 1950ndatel aastatel. Vonnegutid lapsendasid õe pere lapsed ning ta töötas vaimse puudega laste õpetajana, ajakirjanikuna kui ka ühes esimeses Saabi esinduses Ameerikas. 1970 kolis Kurt oma pere juurest ära ja abiellus 1979 aastal tuntud portreefotograafi Jill Kremenetziga. 1984.aastal tahtis Kurt ennast ära tappa unerohu ja alkoholi seguga. Kui ta II Maailmasõjast koju jõudis siis oli Salinger kõige kadestatum kirjanik Ameerikas. Isegi kui ta pole Salingeri ise kunagi näinud on Kurt temaga kirjavahetuses olnud. Neil oli olnud Nõukogude Liidus tõlkija, Rita Rait - kes mõistis peale ''Kuristik rukkis'' ilmumist, et tegu on meistriteosega. Ta tõlkis selle raamatu ära, kuigi alguses seda välja ei antud. Hiljem kui toimus Ameerika ja Nõukogude Liidu kirjastajate kohtumine anti see raamat ikkagi välja. Vonneguti raamatuid avaldati ka Nõukogude Liidus. Ta kirjutas ainukese populaarse ameerika sõjaromaani, selles
arusaamad, ideed jne. Jõudes murdeikka hakkab laps kujunema ümber täiskasvanuks, toimuvad füüsilised kuid eelkõige ka psüühilised muutused. Inimene hakkab tajuma maailma olemust selgemalt, mõttemaailmas võivad toimuda 180-kraadised pöörded, tekivad täiesti uued arusaamad, probleemid, mõistatused jne. Väga suuresti mõjutab aga erinevaid indiviide ka ümbritsev keskkond. Kuid on inimesi, kellele keskkonnategurid niivõrd ei mõjugi. J. D. Salingeri teoses "Kuristik rukkis" on peategelaseks teismeliseeas olev Holden Caulfield. Ta ei ole iseloomult nagu teised. Loomulikult meeldis talle sõprade ja tuttavatega mitmeid asju teha, kuid temale tundusid tihti need kuidagi mõttetud. Ta lihtsalt ei hinnanud neid. Tegelikult oli tema mõttemaailm niivõrd erinev, et selle mõjud andisid oma jõulisusega tema elule hoopis uuesuunalise käigu. Erinev arusaam maailmast ja selle olemusest oligi tema probleemide põhialuseks
Elu mõte ja mõtlema paneb, on see ,,Armastus on eksistents on midagi, oma eesmärgi saavutanud. nagu leetrid: peame selle mille üle ihaüks peaks Võitluse kogu kõik läbi põlema."(J.K. juurdlema ja enda jaoks ühiskonna vastu on Jerome). P.Coelho vastuse leidma. Selle üle inimene juba ette romaanis ,,Üksteist on filosoofid arutlenud kaotanud. Salingeri teoses minutit" pettub noor läbi inimkonna ajaloo. ,,Kuristik rukkis" brasiillanna Maria 20.sajandi tuntud peategelane on armastuses. Euroopasse kirjaniku Becketti seitsmeteistkümneaastane minnes unistab tüdruk absurdinäidendi ,,Godot`d noormees Holden kuulsusest ja edust. Kõik oodates" tegevus toimub Caulfield. Ta kardab saada ta lootused purunevad ja ühe puu juures, kus kaks
Richard Riispere 12B Jõudmaks selgusele võimalikus, peab taotlema võimatut Salingeri jutustuses ,,Kuristik rukkis" on peategelane Caulfield omamoodi tegelane, sest ta kritiseerib täiskasvanuid, kes on üles kasvades kaotanud oma lapsepõlve omapära ja sulandunud massiühiskonda, mis on tegelikult võlts ja paheline. Holden otsustab, et tema ülesandeks on püüda lapsi kuristikuga rukkipõllul, et nad ei langeks täiskasvanute masendavasse maailma. Kuigi peategelane on nagu must lammas kõigi seas ja tundub, et
Tänu vanemate jõukusele saab ta lubada endale internaatkooli. Paraku ei püsi ta seal kaua( vahetanud kooli juba 4ndat korda), tema halva õppeedukuse tõttu visati teda koolist välja, seda just tänu eksamite mittesooritamistele. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta just heal arvamusel: külm, õudne, üksildane tunne, hirmuäratav, mahajäetud, masendav tunne. Kuna ta on väga andekas nagu teised Salingeri tegelased, on kirjanduse eksam sooritatud positiivsele hindele. Ta ise on öelnud, et ta on laisk ega viitsi õppida, kuid siin kohal ei ühti minu arvamus tema omaga. Arvan siiski, et pigem mõjutab teda kool. Nt roppused seinte peal ärritavad teda, ebavõrdsus. Välimuselt on ta pikka kasvu ning viisaka väljanägemisega ning tal puuduvad vistrikud. Poiss pole täisealine, kuid valetab end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks:
Holden Caulfieldi kujunemine Jerome David Salingeri romaani ,,Kuristik rukkis" peategelaseks on 16-aastane poiss Holden, kes pole mitte millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki - ta on välja visatud mitmest koolist halva õppeedukuse pärast. Viiestst eksamist sooritas ta ainult ingilse keele ning kuna ta ei julge vanematele sellest rääkida, hulgub ta mööda New Yorki. Holden visatakse välja kallist Pencey erakoolist. Rusutuna läheb ta abi otsima oma vana ajalooõpetaja Mr. Spenceri juurde
Holdeni soov olla absoluutselt omakasupüüdmatu ja heatahtlik on ebamaine ja religioosne. Paralleele võib tõmmata nii idamaiste bodhisatvate13 kui ka kristliku Päästjaga. Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Holden idealiseerib süütut lapsepõlve. Lapsepõlve kehastab tema surnud vend Allie. Ta peaaegu jumaldab Alliet ja pole ikka veel tema surmast üle saanud. Holdeni suhteid Alliega saab võrrelda Salingeri loodud Glasside perekonna suhtumisega vanemasse venda Seymouri. Holdeni sidemeks lapseeaga on veel ta noorem õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed inimesed, kes midagi väärt on. Lapsepõlv seostub puhta ja süütu armastusega, millest Holden kramplikult kinni hoiab ta tahab kaitsta oma kunagist sõbratari Jane Gallagheri ihulise armastuse eest, keeldub magamast noore prostituudiga ja üritab
KURISTIK RUKKIS. JEROME D. SALINGER 1.) J.D Salinger . Jerome David Salinger (sndinud 1. jaanuaril 1919 New Yorgis) on ameerika kirjanik. Jerome David Salingeri isa oli juudi pritolu importija Sal Salinger ning ema oti-iiri pritolu Mirjam Salinger.Ta ppis riigikoolides. Enamus petajad pidasid teda keskpraseks, viisakaks ja hbelikuks pilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academysse, kus ta ppis aastatel 1934 1936. Seejrel kis ta New Yorgi ja Columbia likoolis ning hakkas avaldama lhijutte. 1940-ndaks aastaks oli ta avaldanud jutte mitmetes perioodikavljaannetes.1944. aasta mrtsis teenis Salinger Neljandas Jalave
kõrgkoolis uut perioodi alustada. Arvan, et ülikool ongi enamusele tõelise otsimise aeg. See on ettevalmistus iseseisvaks eluks. Seotus isa-emaga muutub aasta-aastalt nõrgemaks, ent reeglina lõplikult ei kao see kunagi. Vanematekodu jääb niikuinii inimese silmis ikkagi selleks tõeliseks koduks, kus said veedetud elu ilusaimad aastad lapsepõlv. Sellised nostalgilised mõtted tulevad hiljem ikka tihedamini meelele. Praegusel hetkel võrdleksin end Holden Caulfieldiga Salingeri romaanist ,, Kuristik rukkis". Selle teose lugemisel valdas mind üsna ühetaoline tunne äratundmisrõõm. Holdeni mõttemaailm tundus olevat üllatavalt sarnane minu omaga. Siiski jään seisukohale, et indiviidil ei ole võimalik muuta kogu ühiskonda ning ühinen Hegeli filosoofilise mõttega, et iga inimene on oma ajastu vang. Kogu elu on õppimine. Eneseloomine seisneb nii eneseotsimises kui ka eneseleidmises. Viimast on
mulle peaks näkku kargama ja erinevaid jäledusi ütlema. Kardedakse ka kiiresti täiskasvanuks saada. Eesti seadustes on kirjas, et nooruk, kes on 18aastane, on juba täisealine. See on iga, kus saab erinevaid tehinguid teha, võib autojuhilubasid omada, poest saab isegi erinevaid tooteid (tubakas, alkohol) osta, mis on illegaalsed alla 18aastaste noorukitele jne. Ühesõnaga vastutatakse enda eest täielikult, enam ei saa ema tiiva alla peitu pugeda. Salingeri teoses ,,Kuristik rukkis" peategelane Holden, kes ise alustab oma täiskasvandlikku teed lahkudes internaatkoolist. Peale lahkumist ta puutub kokku reaalse maailmaga ja näeb neid ohte, mis varitsevad igapäevaelus. Selles teoses Holden soovib aga kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest, kuna ta ise tundis seda omal nahal. Muidugi on mitmeid näiteid veel ja neist võiks jäädagi kirjutama. Siiski
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, s...
,,Kuristik rukkis" J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" on Jerome David Salingeri 1951. aastal ilmunud romaan. Raamat on olnud populaarne nii autori kodumaal kui ka mujal maailmas üle poole sajandi, sest teemad, mida antud raamatus käsitletakse, on aktuaalsed ka tänapäeval. Osa Holdeni iseloomust tuleb esile tema vestlusest endise õpetaja Mr. Spenceriga. Viimane noomib Holdenit, suunab teda mängima reeglite kohaselt ning rõhutab õpingute tähtsust. Holdenil on teatud lugupidamine vana mehe vastu, kuid samas on näha tema põlgust
Barcelonasse sugulaste juurde, et õppida ülikoolis filosoofiat. 1942. aastal kolis kirjanik Madridi ning jätkas haridusteed õigusteaduse alal, kuid teisel aastal otsustas ta ülikooli pooleli jätta, et keskenduda täielikult kirjutamisele. Paar aastat hiljem valmiski tema esikteos ,,Nada", raamat, mis müüb isegi tänapäeval mitutuhat eksemplari aastas. ,,Nadat" peetakse 20. saj hispaania kirjanduse klassikuks. Paljuski on see Hispaania vaste Jerome David Salingeri romaanile ,,Kuristik rukkis", puudutades selliseid universaalseid teemasid nagu eksitentsialism ja nooruki eneseotsing. Laforeti esimene ja edukaim romaan on spontaanne ja kirglik. Seda iseloomustab kalduvus rõhutada vägivalda ja groteskset kujundilisust. ,,Nada" esindab noore tüdruku vaateid, kes naaseb pärast sõda Barcelonasse ja avastab viletsa kaootilise õhkkonna ja vaimse tühjuse. Jutustav, poliitiliste ja eksistentsiaalsete elementidega teos.
Edasine teekond sõltub eksamitulemustest. Siinkohal avaldub probleem: kas saan oodatud punktisumma, mida konkureerimiseks vajan? Kõik ei olene ainult minust, vaid ka eksamiküsimustest, mille jaoks olen järjepidevalt töötanud. Mul pole õigust kaevelda selle üle, et äkki kukun läbi. Minu töö on praegu õppida, õppida ja veelkord õppida, et lõpueksamite tulemused kujuneksid ootuspäraseks. Niisiis pole mõtet muretseda, vaid teha muutusi! Vastandliku näite muretsemisest saan tuua Salingeri teosest ,,Kuristik rukkis." Peategelane, poiss nimega Holden ei kartnud saatust. Iseseisev nooruk õppis kokku neljas erinevas koolis kuni väljaheitmiseni. Ta kukkus läbi kõigis eksamites, välja arvatud inglise keeles. Kõigele vaatamata ei lasknud poiss pead norgu, vaid läks seiklema suurlinna- New Yorki. Holden ei muretsenud kordagi oma ebaõnnestumiste pärast, kuna ta teadis, et saab ka teisti. Kusagil leidub õnne igaühele
Postmodernism kui kunstistiil tekkis USA-s 1970-ndatel. Eesti kultuurimaastikul sai postmodernism moeideoloogiaks peale Eesti taasiseseisvumist. Iseloomustage postmodernismi (5 tunnust) ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu kasutatakse jäljendamist; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus Nimetage Salingeri peateos, tooge välja keskne probleem "Kuristik rukkis" Tekst on antud Holdeni jutustusega kujuteldavale kuulajale, kasutab kõnekeelt ja slängi. Kriitikud on öelnud, et Holden ei arene romaani käigus ning see eristab "Kuristikku rukkis" tavalistest nooruki eneseleidmise romaanidest. Teine tõlgendusvõimalus on, et romaani lõpp on siiski optimistlik ning segadus ja võõrandumine oli vaid üks periood tema noorusest. Tänaseks on see romaan
Igavikulised probleemid teostes ,,Protsess" ja ,,Kuristik rukkis" Kahe maailmakuulsa kirjaniku teosed kajastavad üldjoontes samu probleeme, kuid seda hoopis läbi vastandlike peategelaste. Franz Kafka ,,Protsess" toob lugejateni ambitsioonika, taibuka ja kompetentse tegelase K. ning Jerome David Salingeri teos ,,Kuristik rukkis" avab probleeme läbi noore puberteedi eas oleva poisi Holdeni Caulfieldi kaudu. Peategelased erinevad teineteisest nagu öö ja päev, kuid probleemid on meestel ometigi sarnased. Millised igihaljad probleemid läbivad antud teoseid? On lugematu arv inimesi, kes langevad sügavasse depressiooni, kui nad peavad langetama otsuseid, mis puudutavad nende tulevikku. Selline otsustamatus on tingitud teadmatusest antud probleemi suhtes
rukkis". 1953l kolis ta elama maale. Ta süvenes idamaade filosoofiasse ja elas väga eraklikult. Tema viimane novell ilmus 1965. Pärast seda pole ta midagi trükis ilmutanud ja on teinud takistusi ka enda varasemaste teoste kordustrükkidele. Loomingu iseloomustus Tema enamike teoste tegelasteks on noored inimesed, kes ei suuda sobituda ühiskonda, kuna see tundub neile pahatahtlik ja võlts (phoney). Salingeri tegelased on ka materiaalsete vaadete vastased ja protesteerivad kasuahnuse vastu. ("Rottide võidujooks") Ta vihkab kirjanikke, kes on end raha eest maha münud. Ühiskonnast võõrandumisega on tihedalt seotud ka lapsepõlve idealiseerimine. Lastes on siirust ja omakasupüüdmatust, mida täiskasvanute maailmas ei leidu. Nii tema kui ta tegelaste mõttelaadi kannavad zen-budistlikud ideed. Tuleb loobuda maistest väärtustest ja olla salliv kõige elava suhtes.
,,Hingede öö" koosneb kahest osast, mille vahel on nn ,,seletav kiri" proua Rohumaale. Kiri on kui modernistlik manifest, milles autor põhjendab kirjutamislaadi. 9. Millal tekkis postmodernism? Postmodernism tekkis 20. sajandi teisel poolel. 10. Iseloomusta postmodernismi viie tunnusega. Postmodernismile on iseloomulik: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus; publiku provotseerimine. 11. Nimeta Salingeri peateos, too välja keskne probleem. Salingeri peateos on ,,Kuristik rukkis", mille keskne probleem on ühiskonna ja tema väärtushinnangute väärastumine. Peategelane näeb seda väärastumist ja ei taha elada oma elu selles väärastunud maailmas. Ta püüab selle vastu võidelda, kuid tõdeb aja jooksul, et millegi nii suure vastu tema üksi ei saa. 12. Milles näeb Holden ,,kuristikku"? Holden näeb ,,kuristikku" enda ja ülejäänud ühiskonna üldises erinevuses ja
Viimase jutu avaldas ta 1965. aastal. Pärast seda pole Salinger midagi uut trükis ilmutanud, ta on teinud takistusi oma varajase loomingu taasavaldamisele, öelnud lahti kirjutatust ning peletanud endast eemale huvilisi ja biograafe. Ta elulugu on salapärane. Loomingust Romaan ,,Kuristik rukkis" (1951). Novellikogumik ,,Üheksa juttu" (1953). Jutustus ,,Franny ja Zooey" (1961). Jutustus ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" (1963). Temaatika - võõrandumine ühiskonnast J. D. Salingeri raamatute tegelased on enamasti noored inimesed, kes on seljataha jätnud lapsepõlve ja satuvad täiskasvanuna silmitsi moodsa kapitalistliku ühiskonna väärtushinnangute ja konformismiga. Suutmata leida enda ümber inimlikkust, tunnevad nad ennast üksikuna ja mässavad ebainimliku vastu. Salingeri juttude tegevuskoht on sageli suurlinn New York, mis kohutab oma anonüümsuse ja hoolimatusega. Salinger
parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda davidcopperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne hinne on tal kirjanduses, ta on kirjanduslikult andekas nagu paljud teised Salingeri tegelased). Kuna Holden ei julge aga enne ametlikku koolivaheaja algust koju minna, elab ta hotellis ja seikleb kolm päeva talvises New Yorgis. Holden tunneb suurlinnas kohutavat üksindust, linn tundub talle külm, hirmuäratav ja kõle. ,,New York on õudne, kui keegi selle tänavatel hilja öösel naerab. See kostab paljude miilide taha. Ja see tekitab nii mahajäetud ja masendava tunde." Holden Caulfield ei pea end ise enam lapseks ja valetab ennast kõikvõimalikel juhtudel
Uusi kirjastuslikke nisse. Kui seni andis üks riiklik kirjastus välja, siis nüüd hakkab ilmuma "Loomingu" raamatukogu 1957. Selle kirjastaja Ajalehtde ja ajakirjade kirjastus. Kirjastuste mängu tulek ei ole nii tähtis - oluline see, et toimetus 50ndate lõpul kujuneb vabameelseks kohaks. Sari muutub 60ndatel tähtsaks vähemalt 2 mõttes: ilmub esimesest numbrist alates palju tõlkekirjandust. Ka kaasaegset tõlkekirjandust. - 61 ilmus Salingeri "Kuristik rukkis" jne. Muu kirjandus, mida 40,50ndate inimesed kogenud. 60ndatel sari oluline uue noore kirjanduse avaldumise kohana. - 58ndast hakkab ilmuma ajakiri Keel ja Kirjandus. Ei avalda ilukirjandust, laiendab võimalusi kus saab rääkida kirjandusteemadel. Kadunud asja tagasitegemine kitsendatud moel. "LOoming" klassikaline kirjandusajakiri, ilmub esseesid, arvustusi jne. "Keeles ja Kirjanduses" näeme teaduslikku väljundit ja teaduslikku kõnepruuki
1957 „Loomingu“ Raamatukogu – 60ndatel hakkab olulist rolli mängima nii uue- kui ka tõlkekirjanduse vahendamisel. 70ndatel olulisus väheneb näiteks selle pärast, et Nõukogude liit hakkas mängima mängu, nagu ta hooliks autoriõigustest – tegelikult ei tahetud läänekirjandust trükki lasta. 60ndatel aga hakkab sealt tulema just uut Lääne kirjandust. Samuti autoreid lähiminevikust, kes on tugevalt kirjandust muutnud – Kafka, Salingeri „Kuristik rukkis“ jt. 1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri. 1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider, kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav. Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia, kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
