Deka Ilmunud ja ilmumata luulet 19752007 Doris Kareva Marta Mikkor I LO DORIS KAREVA · sündis Tallinnas, 28. nov 1958 · 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. · Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Ilmunud teosed · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Luulele iseloomulik · Õrnus · Hellus · Kirglikkus · Isamaalisus · Jõulisus · Na...
Joosep Indermitte 12.D DEKA Doris Kareva Doris Kareva luulekogu ,,DEKA" on välja antud aastal 2008. Luulekogu sisaldab juba varem avaldatud kuid ka avaldamata luulet aastatest 1975-2007. Arvan, et see luulekogu on väga ilus nii sisult kui ka vormilt. Doris Kareva suudab kirjutada väga lihtsalt ja arusaadavalt, kuid samas on tema luuletused sellised, mis panevad vahetevahel ka sügavamalt mõtlema. Palju luuletusi on küllaltki lühikesed ja lihtsasti jälgitavad
Eesliite Tähis Kordsus nimetus Tegra T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10¹ = 0,1 Senti c 10² = 0,01 Milli m 10³ = 0,001 Mikro 106 = 0,000 001 Nano n 109 = 0,000 000 001 Piko p 10¹² = 0,000 000 000 001
Tähis Kordsus Tera T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10-1 = 0,1 Senti c 10-2 = 0,01 Milli m 10-3 = 0,001 Mikro μ 10-6 = 0,000 001 Nano n 10-9 = 0,000 000 001 Piko p 10-12 = 0,000 000 000 001 Angstrom 1Å 10-10meetrit kasutatakse pikkusühikuna
Doris Kareva Marta-Marleen Tamm Anette-Celine Peri TMKK 9.klass 2015 Elulugu Eesti luuletaja ja tõlkija Sündinud 28.novembril 1958 Õppis Tallinna 7.keskkoolis ja Tallinnas inglise keele filoloogiat (teadus, mis uurib keelt ja kirjandust). Töötas kultuurilehe Sirp ja Vasar (hiljem lihtsalt Sirp) toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. 1992–2008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina . Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Kuuhobune" (1992) "Maailma asemel" (1992) "Hingring" (1997) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Tähendused" (2007) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) "Sa...
Kordaja Eesliide Tähis 10 -12 piko- p 10-9 nano- n 10-6 mikro- m 10-3 milli- m 10-2 senti- c 10-1 detsi- d 10 deka- da 102 hekto- h 103 kilo- k 106 mega- M 109 giga- G 1012 tera- T
MÕÕTÜHIKUD eesliide milli senti detsi deka hekto kilo tähis milli c detsi da hekto k tähendu tuhand sajandi kümnendi kümm s ik k k e sada tuhat vastav arv 0,001 0,01 0,1 10 100 1000 1ts = 100 kg 1kg = 1000 g 1l = 10dl = 100cl = 1000ml 1dl = 10cl = 100ml = 0,1l 1cl = 10ml = 0,1dl = 0,01l 1ml = 0,1cl = 0,01dl = 0,001l 1spl = 15ml 1tl = 5ml 1kl = 2dl Kasulik teada: 1l vett = 1kg 1l = 1dm3
Happed Vesinik + happe -hape lõpp HCl - anioon vesinikkloriidhape Hüdroksiidid Metall + hüdroksiid -hüdroksiid lõpp NaOH - (OH) naatriumhüdroksiid 1 mono 2 di 3 tri 4 tetra 5 penta 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka Kui metall on nii aktiivne, et reageerib veega, siis ei ole saaduseks mitte sool ega metalli lihtaine, vaid vesinikhüdroksiid ja sool
1)Matrioska valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=VhR9ALVd0Js 2)puidust tooli valmistamine invaliidi poolt https://www.youtube.com/watch?v=wVELzR-deKA 3) höövli seadistamine https://www.youtube.com/watch?v=Y09YK409L7M 4) elektri käsihöövli terade vahetus https://www.youtube.com/watch?v=w-yHR_nH7IM 5) aknaraami valmistamine https://www.youtube.com/watch?v=6YTQ-jEoK8E 6) palkmaja ehitus https://www.youtube.com/watch?v=8p2dTepIiFc 7) cnc pingi freesimine https://www.youtube.com/watch?v=du_BkOyzUxA 8) käsipuuu freesimine https://www.youtube.com/watch?v=fjkrlnwRhBA 9) peitliga nikerdamine https://www.youtube.com/watch?v=N2mfYS2ALDE 10) kalastus landi valmistamine. Käsitöö https://www.youtube.com/watch?v=JYZ_mAgW5Ok
1. keele nimi singali keel 2. keelkond Indoeuroopa keelkond 3. täpsem piirkond, kus seda keelt kõneldakse Sri Lanka 4. kõnelejate arv - 15,568,750 5. numbrid 1-10: 1 - eka - 2 - deka - - 3 - tuna 4 - hatara - 5 - paha - 6 - haya - 7 - hata - 8 - ata - 9 - navaya - 10 - dahaya - 6. Muu keele näide: Mis su nimi on? - Oyaaghe nama mokka'da? Appi! - Aaneh!/aayoh!/amboh! Puuvili - Palaturu 7. Kirjaviis singali kirjaviis 8. Veel huvitavat keele kohta: · Singali keele kirjapildis puuduvad üldjuhul vokaalid, need märgitakse teatavate krõnksude abil konsonantide külge. · Singali keeles on 58 tähte: 16 täishäälikut ja 42 kaashäälikut
Oksiidid Õpime Oksiide Koosnevad • Koosnevad 2 elemendist millest üks on hapnik • Nt: FeO • Kasutatakse Eesliitmeid 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO
Kümnendeesliited ja nende kasutamine kordsete pikkusühikute saamisel Eesliide Seos põhiühikutega Nimetus Tähis Kordsus Tera T 1012 = 1 000 000 000 000 1 Tm = 1012 Giga G 109 = 1 000 000 000 1 Gm = 109 Mega M 106 = 1 000 000 1 Mn = 106 Kilo k 103 = 1 000 1 km = 103 Hekto h 102 = 100 1 hm = 102 Deka da 101 = 10 1 dam = 10 Detsi d 10 1 = 0,1 1 dm = 10 1 Senti c 10 2 = 0,01 1 cm = 10 2 Milli m 10 3 = 0,001 1 mm = 10 3 Mikro µ 10 6 = 0,000 001 1 µm = 10 6 Nano n 10 9 = 0,000 000 001 1 nm = 10 9 Piko p 10 12 = 0,000 000 000 ...
5 Penta C5H12 pentaan C5H11- pentüül- C5H10 tsüklopentaan 6 Heksa C6H14 heksaan C6H13- heksüül- C6H12 tsükloheksaan 7 Hepta C7H16 heptaan C7H15- heptüül- C7H14 tsükloheptaan 8 Okta C8H18 oktaan C8H17- oktüül- C8H16 tsüklooktaan 9 Nona C9H20 nonaan C9H19- nonüül- C9H18 tsüklononaan 10 Deka C10H22 dekaan C10H21- detsüül- C10H20 tsüklodekaan CH3 isopropüül- CH3 CH- CH3 isobutüül- CH3 CH- CH2- CH3 CH3 C- tertbutüül- CH3
Aineklassid Oksiidid: Nimetused: Metallioksiidid kasutatakse o.a.-sid. Kui metall asud1A 2A 3A rühmas siis o.a.-d ei öelda Mittemetalli oksiiditel kasutatakse eesliiteid. 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Hapetega reageerivad Veega reageerivad Happeliste oksiididega reageerivad Happelised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Alustega reageerib Veega reageerib Aluseliste oksiididega reageerib. Amfoteersed oksiidid - On oksiidid, mis võivad reageerida nii hapeet kui ka alustega( kuid reaalselt astuvad reaktsioonidesse vaid ekstreemsetes tingimustes) ; ei reageeri veega. Tähtsamad: Al2O3 , ZnO , Cr2O3 Kui on mitu erinevat metalli seotud happejäägiga siis neid üheneid nimetati kompleks ühendiks. Neutraalsed oksiidid hapet...
Viktoriini vastused . Koostas :Raine Siimuste 27.August 2015 1.Vastus Deka tähendab kümmet ehk siis kümme liitrit 2.Vastus Trühvel,Lagrits,must riis,mustad ploomid,mustad datlid,mustad oad,mustsõstrad,mustkalamari, mustjuur,mustrõigas,must riis ,kaaviar,verivorst,must pipar,moon,must oliiv,must küüslauk,leib,mustad oad, 3.Vastus Nõrutamine on pikemaaegsem tegevus kui kurnamine. Märjad toiduained jätad sõelale nõrguma, et kõik vedelik välja voolaks. nt.kompotist puuviljade nõrutamine. 4.Vastus Sest veesõidukid on seest õõnsad ja on veest kergem ning vesi tõukab neid ülespoole 5.Vastus šefid, šašlõkk, šampanja, šerbett, šarž, šabloon, šaakal, šaht, šamaan, šampanjaklaas, šampanjakork, šampanjapudel, šampoon, šampinjon, šampinjonikaste, šanss, šantaaž, šarm, šarmantne, šatään, šeriif, šeff, šifoon, šikk, šimpans, šnitse...
ALKOHOLID HAPPED Mitu Kuidas süsinikku? nimetatakse? 1 Met- 2 Et- 3 Pro- 4 But- 5 Pent- 6 Heks- 7 Hept- 8 Okt- 9 Non- 10 Deka- 1. Alkoholid on süsivesinikest tuletatud ühendid, mis sisaldavad OH rühma. 2. Sahhariidid on C, H, O ühendid. Magusad, veega lahustuvad sahhariidid on suhkrud. Fruktoos ehk puuvilja suhkur. Sahhar...
Z zetta 1 000 000 000 000 000 000 000 E eksa 1 000 000 000 000 000 000 P peta 1 000 000 000 000 000 T tera 1 000 000 000 000 G giga 1 000 000 000 M mega 1 000 000 k kilo 1 000 h hekto 100 da deka 10 d detsi 0,1 c senti 0,01 m milli 0,001 mikro 0,000001 n nano 0,000000001 p piko 0,000000000001 f femto 0,000000000000001 a ato 0,000000000000000001
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Oksiidid Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on alati hapnik. Metalli oksiidid Mittemetalli oksiidid (aluseline oksiid) (happeline oksiid) ZnO CO2 Fe2O3 SO3 Na2O Eesliited: 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; 10 deka SO3 vääveltrioksiid Ag2O dihõbeoksiid Nimetused: IV -II SO2 väävel(IV)oksiid III -II N2O3 lämmastik(III)oksiid Arseen(IV)oksiid IV -II Ar2O4 ArO2 Püsiva oksüdatsiooni astmega metallide oksiididel oksüdatsiooniastet ei märgita. (I-IIIA rühm) CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Happed Happed on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 1) Liigitus tugevuse järgi; Tugevad happed; HCl vesinikkloriidhape e
Nimetus Tähis Ühik Valem V.E.S.K.P.Ü Jõud F N F=m·g m=mass(g), g=9,8(N/Kg) F=Jõud(N) Töö A J A=f·s A=meh. Töö(J) S=teepikkus(m) Potensiaalne Ep J Ep=m·g·h h=kõrgus(m) Energia Ep= pot. Energia Kineetiline Ek J Ek=m·v²/2 v²=kiirus energia Võimsus N W N=A/t A=töö Kiirus v m/s v=S/t S=teepikkus Rõhk P Pa P=F/S S=Pindala(m²) P= rõhk(pa) Vedeliksamba p Pa p=·g·h V=Ruumala(m³) Rõhk ...
Orgaaniline keemia kordamine 1) Mis on orgaaniline keemia? Süsinikühendite ja kovalentsete sidemete keemia. 2) Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. 3) Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. 4) Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. VIHIKUST?? 5) Mis on süsivesinikud? Keemilised ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. 6) Mis on isomeeria? Ühendid, millel on sarnane summaarne valem kuid erinev struktuur. 7) Mis on alkaanid? Süsivesinikud, mille molekulis süsinike aatomite vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. 8) Alkaanide füüsikalised omadused. Ve...
Nimetuste andmise võimalusi anorgaanilises keemias Katrin Soika Nimetuste andmine 1) Muutumatu oksüdatsiooniastmega metalliühendi (IA-IIIA) korral: oksiid metalli nimetus hüdroksiid happejäägi nim I A rühm NT: Na2O naatriumoksiid Al(OH)3 alumiinium hüdroksiid 2) Muutuva oksüdatsiooniastmega metalliühendi nimetamine oksiid metalli metalli o.-a. hüdroksiid nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim ...
ANORGAANILISE AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE NIMETUSED Kreekakeelsed arvsõnad 1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-oktav 9-nona 10-deka (ainult mittemetalli oksiidides) OKSIID ALUSELINE HAPE SOOL HÜDROKSIID Kaks elementi , üks neist Metall ja hüdr.ioon Vesinikuioon (H) ja happejääk Enamus ainetest met hapnik (O) (OH) happejääk Mittemetalli oksiidid ·NaOH ·HCl -vesinikkloriidhape ehk ·NaCl-naatriumklorii CO - süsinikdioksiid ·Ca(OH) soolhape keedusool NO - NB!Muutuva o.-a. ·HBr -vesinikbromiidhape ·NaBr- naatriumbrom dilämmastiktrioksiid metallid ·HF -vesinikfloriidhape ·NaF - naatriumfluor PO - ...
Molekulid koosnevad aatomitest. Aatom koosneb aatomituumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest. PS! Vesiniku aatomi tuumas on 1 prooton ja neutroneid ei ole. Aatomil puudub elektrilaeng. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu. Neutronid on laenguta osad. Neutraalses aatomis võrdub prootonite arv elektronide arvuga. Kui neutraalne aatom liidab või loovutab elektroone, siis omandab ta elektrilaengu ja muutub iooniks. Prootonite arv aatomituumas nimetatakse elemendi aatomnumbriks. Põlemises osalevad hapnik ja süsi. Neid nimetatakse reaktsiooni lähteaineteks. Põlemisel tekkiv süsihappegaas on reaktsioonisaadus. Liitaine koostises on elemendis, mitte lihtained. Aatominumbri tähtis on Z Aatomituum= prootonid + neutronid Mittemetalliaatomid liidavad elektrone, moodustades negatiivse laenguga ioone. Metalliaatomid loovutavad elektrone, moodustades positiivse laenguga ioone. Oksiid on ...
Luulereferaat DORIS KAREVA Elulugu · Sündinud 28. november 1958 · Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perre. · 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis · 1977 astus ta Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda · Kooli lõpetas ta 1983 inglise filoloogina · 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks · 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on "Päevapildid", mis ilmus aastal 1978 · Viimane luulekogu "Deka" ilmus 2008. aastal · Kareva tõlg...
Õhk on gaaside segu, mis koosneb N 2 (78%), O2 (21%), Ar, H2O, CO2 jt. (1%). Hapniku saadakse tööstuses põhiliselt vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, nii tööstuses kui ka laboris vee elektrolüüsil ja laboris hapniku sisaldavate ainete lagundamisel. Hapniku tõestatakse hõõguva pirru viimisega uuritava gaasiga täidetud anumasse. Kuna hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini, kui õhus, süttib pird hapniku puhul heleda leegiga põlema. Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine. Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3).Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite laeng ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline ja ta näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Tähtsamad oksiidid on kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi (Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine ...
Happed Muud asjad HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid ehk soolhape SO3-2 sulfit H2SO3 väävlishape SO4-2 sulfaat H2SO4 väävelhape S-2 sulfiid H2S divesiniksulfiidhape CO3-2 H2CO3 süsihape karbonaat H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-okta; 9-nona; 10-deka 1. aluseline oksiid + hape sool + vesi 2. CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. 4. aluseline oksiid + vesi leelis 5. LiO + H2O 2LiOH 6. 7. happeline oksiid + alus sool + vesi 8. SO2 + 2NaOH Na2SO3 + H2O 9. 10. happeline oksiid + vesi hape 11. P4O10 + 6H2O 4H3PO4 12. 13. aluseline oksiid + happeline oksiid sool 14. CaO + CO2 CaCO3 15. 16. lihtaine + hapnik oksiid 17. C + O2 CO2 18. 19. metall + hape sool + vesinik ...
Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni...
/ tootmisel. Neid vaike kasutatakse liimide (epoliimid) jm. külmalt kõvenevate materjalide O valmistamiseks. Metüül-tert-butüüleeter (CH3OC(CH3)3) on kõige suuremas koguses toodetav eeter, sest teda kasutatakse antidetoneeriva (oktaaniarvu tõstva) lisandina ökoloogilise, s.t. pliivaba bensiini valmistamisel. Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik)
Happ Happe nimetus Soola Soola valem ja nimetus e nimetus valem HCL Vesinikkloriidhape kloriid Ca2+Cl-2 -kaltsiumkloriid e. soolhaape HBr vesinikbromiidhape bromiid Mg2+Br-2 -magneesiumbromiid HI vesinikjodiidhape Jodiid Al3+I-3 -alumiiniumjodiid HNO3 Lämmastikhape nitraat K+NO3- kaaliumnitraat H2SO3 sulfit Na+2SO32- -naatriumsulfit H2SO4 Väävelhape sulfaat Fe3+2(SO42-)3 raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape ...
Aldehüüdid ja ketoonid ning nede nimetused Aldehüüdrühmaks nimetatakse karbonüülrühma, mis on seotud ühe vesiniku ja ühe süsiniku aatomiga. Aldehüüdideks nimetatakse aineid , mis sisaldavad aldehüüdrühma. Ketorühmaks nimetatakse karbonüülrühma ,mis on seotud kahe süsinuku aatomiga,. Ketoonideks nimetatakse aineid, mis sisaldavad ketorühma. Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid. Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal, mis lisatakse tühiühendi nimetusele. Näited. 1)CH3CH2CHO > propanaal 2)CH3CH2CH2CH2CH2CHO > Heksanaal Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust. Nimetused on järgmised. Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta- Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta- Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa- Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta- Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa- Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta- Kui ahelas on 8 süsinik(C) > Okta- Kui ahelas on 9 süsinik(C) > Nona- K...
Millega tegeleb kvantfüüsika/optika? Valgusnähtuste seletamisega, mida laineteooria ei seleta.FOTOEFEKT elektronide ,,väljalöömine" ainest valguse toimel.Millal tekib fotoefekt? Valgus vabastab metallist elektrone. Footoni energia võrdub Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sageduse (f) korrutisega. E=hfFotoelektronide kiirus sõltub rakendatud pingest. FOOTON valguse kvant PUNAPIIR fotoefekti ei tekita punane valgus. / Suurim lainepikkus mille puhul veel fotoefekt tekib.Fotoefekti valem Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sagedus (f) on võrdeline väljumistöö (A) ja massi (m) kiiruse ruudu ( ) poolkorrutisega. Fotoefekti kasutus detailide loendamine, konveierites, metroos, kino, fotograafia, TV, automaatika. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviis...
Al2O3 alumiiniumoksiid m e t a l l + o k s i i d OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.a. väärtus III Fe2O3 raud(III) oksiid I Cu2O vask(I)oksiid metalli nimetus + (o.a. väärtus) + oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 (mono), 2 di, 3 tri, 4 tetra, 5 penta, 6 heksa, 7 hepta, 8 okta, 9 nona, 10 deka CO2 süsinikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid VALEMITE KOOSTAMINE I Märgi: koostiselementide sümbolid kõrvuti Fe O III II sümbolite kohale nende o.a. väärtused Fe O kasuta nn. "risti reeglit" ja kirjuta indeksid III II Fe 2 O 3 VALEMITE KOOSTAMINE II kui o.a.d on võrdsed, siis indekseid ei kasutata II II Ca O kui mõlemad indeksid jaguvad kahega, saame valemiks VI II S2 O6 /:2 = S O3
Doris Kareva Elukäik Sündinud Tallinnas 28. novembril 1958. aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 " Kareva 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku ,,Viis tüdrukut ja kaheksa poissi." Esikkogu "Päevapildid". 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järkjärgult esile uusi tahke ,,karevalikkusest". ,,Vari ja viiv" osutus kokkuvõtteks Kareva ühest olulisest loominguperioodist Looming Tekivad suuremad kõlamängud, keeleüks...
Oksiidid. · Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. · Oksiidid on elemendi ühendid hapnikuga. · Oksiide liigitatakse: 1. happelised S03 3. amfoteersed Al203 2. aluselised K20 4. inertsed (neutraalsed) CO · Oksiididele nimetuste andmine: 1. IA, IIA ja IIIA rühma metalli oksiididele nimetuse annan järgmiselt: Nimetan metalli ja lisan sõna oksiid K20 - kaaliumoksiid 2. Mittemetallioksiidide nimetused annan eesliidetega: mono-, di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta-, okta-, nona-, deka- N205- dilämmastikpentaoksiid 3. B-alarühma ja IVA, VA rühma metallioksiididele nimetuse andmisel kasutan oksüdatsiooniastet V -II Mn205 - mangaan(V)oksiid · Happelised oksiidid. Happelised oksiidid on...
Na2O – naatriumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.-a. väärtus metalli nimetus + (o.-a. väärtus) + oksiid III Fe2O3 – raud(III) oksiid I Cu2O - vask(I)oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 ◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 – (mono), 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra 5 – penta, 6 – heksa, 7 – hepta, 8 – okta, 9 – nona, 10 – deka CO2 - süsinikdioksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid Anna nimetus oksiididele: CaO P2O5 Al2O3 N2O CuO CO Cu O SeO3 2 Fe2O3 SO2 K2O SO3 PbO2 Cl2O7 Cr2O3 P2O3 PbO P4O10 Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Difosforpentaoksiid Alumiiniumoksiid Dilämmastikoksiid Vask(II)oksiid Süsinik(mono)oksiid Vask(I)oksiid Seleentrioksiid Raud(III)oksiid Vääveldioksiid
Mega M 10 3 kilo k 10 2 hekto h 10 1 deka da 10 detsi d 10-1 senti c 10-2 milli m 10-3 mikro 10-6 nano n 10-9 piko p 10-12 Kirjuta eesliitega: 1) 5 × 106 m= 5 Mm 2) 1,8 × 103 g= 1,8 kg 3) 16,5 × 10-3 m= 16,5 mm 4) 18 × 109 s= 18 Gs
kõrvetamisel ja on väga mürgine. Propanoon e. atsetoon (CH3COCH3) on terava lõhnaga mürgine vedelik, mida kasutatakse lahustina. Dihüdroksüatsetoon e. DHA (HOCH2COCH2OH) on mittetoksiline toimeaine kunstlikku päevitust andvates kosmeetikavahendites. Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O HCOOH + 2Ag Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi CH3CH2OH Alkoholidega: CH3CHO + CH3OH CH3CH(OH)OCH3 Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik)
OKSIIDID keemilised omadused: ALUSED keemilised omadused: 1. al.oksiid+hape=sool+ves 1. alus+hape=sool+vesi 2. al.oksiid+hap.oksiid=sool 2. alus+hap.oksiid=sool+vesi 3. tugevalt al.oksiid+vesi=leelis 3. leelis+sool=uus sool+uus alus (üks neist 4. nõrgalt al.oksiid+vesi=? sade, esimesed lahustuvad vees) 5. hap.oksiid+alus=vesi+sool 4. lahustumatu alus (t)= oksiid+vesi 6. hap.oksiid+al.oksiid=sool ALUSED saamine: 7. hap.oksiid+vesi=hape 1. akt.metall+vesi=leelis+vesinik 8. amf.oksiid+hape=sool+vesi 2. akt.met.oksiid+vesi=leelis OKSIIDID saamine: 3. sool+leelis=alus+sool (esimesed vees 1. metall+hapnik=oksiid lahustuvad) 2. mit.metall+hapnik=oksiid SOOL...
Doris Kareva Luuleanalüüs Tairi Kaarna 11. B-K Elulugu Sündis 28. novembril 1958 Ta õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1983 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas Töötas ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks 1992–2008 oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära” (15 000 krooni igas kuus) Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (19...
Doris Kareva Elukäik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud tõlkimisega. Ta on ka korduvalt saanud ...
TEINE ÜLESANNE TEKSTIREDAKTORI KASUTAMISE KOHTA Teine ülesanne on jällegi lehest koopia tekitamine, s.t. te peate sisse lööma KOGU teksi (jah, ülesannete juhendid ka). Faili nimeks tuleb bXXXXXX (XXXXXX on teadagi mis) Töös on keelatud kasutada textbox'e. Teksti paigutamisel on keelatud kasutada kõrvuti mitu tühikut: kui teete nii, siis mis juhtub, kui muuta kirja suurust vms? Aga juhtub see, et teksti paigutus läheb läbisegi , kui midagi muudate proovige ära, kui ei usu. Ülesandest veel: 1. Loetelu. See peab olema genereeritud, s.t. mitte teie ei kirjuta numbreid ette. 2. Ühtlasi asub lõgu serv imelikus kohas. Samuti olgu genereeritud ülesande 3. osade loetelu. 1. esimene 2. teine 3. kolmas 4. neljas 5. viies 6. kuues 7. seitsmes K...
DORIS KAREVA Doris Kareva sündis 28 novembril 1958 aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipend...
kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksiid Mittemetalli oksiid Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega 2 di 3 tri 4 tetra 5 pentra 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka HAPPED Happed on ühendid, mis annavad lahusesse vesinikioone (vesinik paikneb valemis alati esimesel kohal). Hape ei sisalda kunagi metalli. VESINIKIOON ! Põhjustab iseloomulikke tunnuseid. Nt: Hapu maitse, söövitava toimega HAPPE ANIOON Ühendil on üks o.a! Alati negatiivse laenguga. Laengu saad korrutades vesiniku laengu (+I) selle alaindeksiga (kui on) ja teed selle negatiivseks. LIIGITAMINE 1. Vesiniku arvu järgi üheprootonilised (HF, HCl, HBr, HI, jne) ja mitmeprootonilised
2) Happelised oksiidid: mittemetall + O Nimetamine: Happelised: Aluselised: 2 di Kui metall on 1., 2. või 3. A rühmas, siis 3 tri metalli nimi + ,,oksiid" 4 tetra 5 penta Kui metall asub mujal, siis 6 heksa metalli nimi(metalli oksüdatsiooniaste) + ,,oksiid" 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka Reaktsioonivõrandid: 1) Happeline oksiid + vesi hape PO + HO HPO 2) Aluseline oksiid + vesi alus NaO + HO NaOH 3) Aluseline oksiid + happeline oksiid sool + vesi Na + CO NaCO 4) Aluseline oksiid + hape sool + vesi NaO + HSO NaSO + HO 5) Happeline oksiid + alus sool + vesi CO + NaOH NaCO + HO Alused Alused koosnevad metallist ja hüdroksiidioonist (OH). Need jagunevad kaheks: 1) Tugevad alused e
*Fe2O3 – Raud(III)oksiid *II -II FeO – Raud(II)Oksiid *II -II CuO – Vask(II)oksiid *VI -II CrO3 – kroom(IV)oksiid +6 -6 3.Metallioksiidide nime panemisel võib kasutada eesliiteid Fe2O3 – diraudtrioksiid Mittemetallioksiidide nimepanemisel kasutatakse alati eesliiteid. Kus juures eesliide öeldakse selle elemendi ette, mille järel ta on öeldud. 1 – mono 2 – di 3 – tri 4 – tetra 5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine I -II Rubiidiumoksiid – Rb2O II -II Kaltsiumoksiid – CaO III -II Galliumoksiid – Ga2O3 I -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1.Aluselised oksiidid - metallioksiidid
Nimetustes kasutatvad kreekakeelsed arvsõnad Tähtsamad o.-a. lihtainete oksüdatsiooni aste on null 2 - di 5 - penta 8 - okta liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null 3 - tri 6 -heksa 9 - nona IA ja IIA ja rühm metallid võrdne rühma numbriga 4 - tetra 7- hepta 10-deka B-rühma metallidel on tavaliselt muutuvad oksüdatsiooniastmed kindel O -II muutuv Fe II ja III H I Cu I ja II F -I Sn II ja IV ...
plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Hapetega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + HCl CH3NH3Cl Halogeeniühenditega (tekivad ammooniumsoolad): CH3NH2 + CH3Cl (CH3)2NH2Cl Saadud soola neutraliseerimisel (tekib amiin): (CH3)2NH2Cl + NaOH (CH3)2NH + NaCl + H2O Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Ande Andekas-Lammutaja
Aineklassid Mõisted: 1) Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik 2) Happed on liitained, mis koosnevad happevesinikust ja happeanioonist 3) Alused on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja hüdroksiidioonist 4) Soolad on liitained, mis koosnevad metallikatioonist ja happeanioonist 5) Leelised on vees lahustuvad tugevad alused 6) Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad happega moodustades soola ja H2O 7) Amfoteersed oksiidid on oksiidid, mis reageerivad nii happe kui alusega 8) Inertsed oksiidid on oksiidid, mis ei reageeri happe ega alusega 9) Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon 10) Happe lahuse toimul muutub metüüloranž punaseks, lakmus punaseks 11) Aluse lahuse toimel muutub fenoolftaleiin punaseks, lakmus siniseks 12) Sool reageerib teise soolaga, kui lähteained on vees lahu...
Aineklassid Lihtained: Metallid (Na, Zn, Fe, Cu...) Mittemetallid (C, Si, B, O2, H2, N2, F2, Cl2...) Liitained Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik o.a-ga –II; Na2O, CO, Cl2O3... o Keemiliste omaduste järgi Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO Nimetused oksiididele: Mittemetallioksiididel kasuta indeksi märkimiseks kreeka keelest tuletatud arvsõnu: mono, di, tri, tetra, üheksa, hepta, okta, nona, deka; näiteks P2O5 difosforp...
Doris Kareva Kersti Allik 12B Põltsamaa 2012 Autorist Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
