Retsensioon Retsenseeritav: Kristin Jõgi, giiditekst „ Tartu kui ülikoolilinn“ , sihtgrupp Läti gümnasistid. Kaart ja objektid on minu arvates väga head. Kõik on mõnusalt lähedal ja ei pea vägapalju kõndima. Alguspunkt on küll märgitud aga lõpp jääb arusaamatuks. Sissejuhatuses on minu arvates liiga palju numbreid. Olles ise alles gümnaasiumi lõpetanud, tean, et ega neid keegi väga kuulata ei viitsi. Võib-olla oleks võinud tuua rohkem näiteid, mis on Eestil ja Lätil ühist.
2010.aastal taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali.2.juulil aastal 2010 teatas ta siiski,et soovib tippspordist loobuda.Aasta 2010 aasta spotlaseks kuulutati Kristina Šmigun-Vähi. Kus sündisid Kristina ja tema kallima lapsed? Kristina teine laps sündis Miamis.Kristina teine laps oli poiss ja tema nimeks sai Kristhor Tomi.Poiss sündis USA aja järgi 4.11.Poiss sündis 2.märtsil,2011.Kristina esimene laps oli aga tüdruk.Tüdruku nimi on Kristin Helen.Kui Kristina oli juba teise lapse ootel otsustas pere,et nad sõidavad USA-sse,et tütar õpiks juba varakult inglise keelt.Kristina lootis ,et nad jõuavad ära käia ja poiss sünnib Eestis aga kahjuks või õnneks nii see ei läinud.Kristina teine laps Kristhor otsustas ilmale tulla hoopis Miamis.Arvati veel,et lapsed hakkavadki Ameerika kodanikudeks aga nii see ei juhtunud õnneks.Kuna poiss sündis heal ajal siis nad
Lauaotsal suur jaapani vürtsi purk õitsvate sirelitega. Jääkapp, laud nõudega, nõudepesuvann. Ukse kohal suur vanaaegne kõlisti, uksest vasakul kõnetoru. Kristin seisab pliidi juures ja praeb midagi pannil; tal on hele puuvillane kleit seljas ja köögipõll ees; siseneb livrees Jean, hoides käes paari kõrgeid kannustega ratsasaapaid, mille ta nähtavas kohas põrandale maha paneb. Arutavad, et miks Preili Julie koju jäi, kui tema isa sugulastele külla sõitis. Kristin on algus Jeani vastu tõre. Jean moosib teda ning varsti tütarlaps uurib, et kas mees teda jaaniõhtu puhul ikka tantsule viib. Preili Julie astub sisse. Käsib Jeanil marss temaga tantsima minna. Jean arvab, et kuk nad tantsima läheksid, jätaksid nad rahvale paarikese mulje. Julie seda ei arva, nii et. Jean ulatab oma käsivarre ja viib preilie välja. PANTOMIIM Mängitakse nii, nagu oleks näitlejanna tõepoolest üksi köögis; ei rutta, nagu kardaks ta, et publik kärsituks muutub.
AS VECTOR JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Valga 31 oktoober 2013 Algus kell 10.00, lõpp kell 13.20 Juhatas Marily Sinisalu Protokollis Greta Eelsaar Võtsid osa: Kristin Nõgene, Kertti Sinisalu, Marten Põder, Viivika Sinisalu, Erik Kaas Puudusid: Karl Juga, Martin Pedu PÄEVAKORD: 1.Tahvelarvutite tutvustamine töötajatele KUULATI: Marily Sinisalu rääkis tahvelarvutite kasutamisest töötajatele. Nende eelistest ja halbadest külgedest. Kuidas erinevaid programme kasutada. Samuti ka üleüldisest arvuti kasutamisest. Sõna võtsid: Kristin Nõgene- Pakkus välja tahvelarvutite tellimise töötajatele efektiivsemaks töötamiseks. OTSUS
müütide lahkamine · allumise ja domineerimise vahekord, domineeriva naise positsioon · kriitika tänapäevaste kehaideaalide, naiste objektistamise aadressil · "Kunstnik kui keegi kes toob ühiskonna musta aluspesu avalikkuse ette ning muudab selle galeriiruumi mahtuvateks kunstiteosteks" Hot Art Chatline, 2003 Kunstirühmitused · 2001 -- 2006 Avangard (Sandra Jõgeva, Margus Tamm) · 2003 -- 2006 Pink Punk (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Margus Tamm) · 2006 -- 2007 Pink Punk II (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Aino Ingrid Sepp, Kaarel Sammet) · 2009 Art Container (Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Mai Sööt, Janno Bergmann, Kilian Ochs (Saksamaa) jt.) Leave like a lady, 2006 Fair deal, 2003 -2005 Südame külalisteraamat, 2005 Domina aasta, 2007 (sokolaaditahvlitest koosnev installatsioon) Kadalipp, 2007
20,9 2. Sachenbacher/Künzel GER + 0,7 3. Jacobsen/Björgen NOR + 3,1 Mehed: sprinditeade (v) 1. Pasini/Zorzi ITA 17.50,6 2. Pankratov/Rotsev RUS + 0,0 3. Sperl/Kozisek CZE + 0,7 Mehed: 15 km (kl) + 15 km (v) suusavahetusega 1. Axel Teichmann GER 1:11.35,8 2. Tobias Angerer GER + 0,5 3. Pietro Piller Cottrer ITA + 0,9 Naised: 7,5 km (kl) + 7,5 km (v) suusavahetusega 1. Olga Savjalova RUS 41.27,5 2. Katerina Neumannova CZE + 0,5 3. Kristin Steira NOR + 2,1 Naised: 10 km (v) 1. Katerina Neumannova CZE 23.58,4 2. Olga Savjalova RUS + 26,5 3. Arianna Follis ITA + 30,2 Mehed: 15 km (v) 1. Lars Berger NOR 35.50,0 2. Leanid Karneyenka BLR + 35,8 3. Tobias Angerer GER + 52,4 Naised: 4x5 km teatesõit 1. Soome 54.18,6 Virpi Kuitunen, Aino-Kaisa Saarinen, Riitta-Liisa Roponen, Pirjo Manninen 2. Saksamaa + 11,9 Stefanie Böhler, Viola Bauer,
Ülevaade loetud kirjandusest. 14.02.2018 1)Aune, Kristin. 2011. Much less religious, a little more spiritual: the religious and spiritual views of third-wave feminists in the UK. Feminist Review No. 97, religion & spirituality, 32-55 Sekulariseerumist käsitlevaks artikliks valisin Kristin Aune uurimuse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi feministide religioossetest vaadetest. Konteksti lisamiseks lugesin ka Neitzi (2014) ja McPhilipsi (2016) artikleid, mis muuhulgas annavad ülevaate feminismi rollist ja seostest sekulariseerumisprotsessiga. Kuigi naiste ja religiooni teemal on palju uurimusi kirjutatud, sealhulgas ka läbi feministliku vaatenurga, on üllatavalt vähe uuritud feministide endi vaateid religioonile ja spirituaalsusele. Kristin
nagu selles seriaalis näha, kelle muusikalikogemus vist algas muusikalis ,,Cabaret" (G. Malviuse lavastus), pakkus äärmiselt meeldiva elamuse nii oma laulmise kui ka tantsulikkusega. Üllatav, et nii hõivatud noor näitleja on suutnud tegeleda oma hääleharimisega sel määral on kuulda head Sinatra ja Crosby stiilieeskuju ning sealjuures täiesti oma hääletämbri juurde jäämist. Siinjuures tahakski kiita ka koreograaf Kristin Pukki, kes on tabanud populaarse Fred Astaire'i ainuomast tantsustiili, suutnud selle omaseks teha näitlejale ning üldse rikastanud rühmatantsude sammustikku ajastu vaimus. Suureks avastuseks sai tutvumine Kristi Roosmaaga Hope'i rollis: volüümikas hääl, äärmiselt hästi tabatud eelmise sajandi 20ndate30ndate Broadway muusikalide laulu ning ka Gene Kelly tantsustiili sujuvus. Vahemärkusena: kuidas küll ajakirjandushaid
Kas suudad läbi teha muutuse? P. C. + Kristin Cast "Märgitud" Kirjastus Pegasus 2010 Raamat "Märgitud" toob lugejani 16- aastase tüdruku haruldase teekonna, mis on täis üllatusi, avastusi ning külmavärinaid tekitavaid rituaale. P. C. Cast on paljude auhinnatud noorteromaanide autor. Tema tütar Kristin Cast on kirjutanud artikleid ja luuletusi, mille eest on samuti võitnud auhindu. Mõlemad elavad Oklahomas. "Öö Koja" sari on nende esimene koostöö. Ühel tavalisel koolipäeval külastab Zoey Redbirdi jäljekütt, ning see saab tähendada ainult seda, et tüdrukul tuleb pakkida asjad ning minna uude kooli. Öö Kojas on tal võimalus tundma õppida oma võimeid ning saada täiskasvanud vampiiriks, kuid ainult juhul, et tehakse läbi muutus.
Statistika - Puudumised Kristin Nappus Laura Tirmaste Meie uurisime meie matemaatika rühma puudumisi ajavahmikul 2.oktoober kuni 8.november Kokku toimus sel ajavahemikul 12 matemaatika tundi Kokku 24 õpilast, kellest 12 on poisid ja 12 tüdrukud Variatsioonrida: 1,1,1,1,1,2,2,2,3,3,3,3,3,4,4,4,4,4,4,8 N=20 Mo=4 Me=3 Puudumised kokku poisid tüdrukud 7 6 5 poisid tüdrukud 4 3 2 1 0 41184 41190 41194 41198 41211 41218 Järeldus 12.oktoober puudus kõige rohkem õpilasi 6.oktoober ei puudunud keegi Poistel on 2 puudumist rohkem kui tüdrukutel
Pompeius Kristin Belkovski V1E Pompeius Gnaeus Pompeius Magnus ➔ 29. september 106 eKr – 28. september 48 ➔ eKr Kuni kaotuseni Caesarile peeti teda oma ➔ aja hiilgavaimaks väejuhiks Kodusõda ➔ Caesar ületas Rubico, piirijõe tema provintsi Gallia Cisalpinaga', millega puhkes kodusõda. ➔ Senat tegi Pompeiusele ülesandeks Rooma linna kaitsmise. ➔ Pompeius, kes oli oma väejuhivõimeid juba korduvalt tõestanud, tahtis otsustavat lahingut vältida, kuid senaatorid sundisid teda selleks Mõrvamine Egiptuses ➔ 28. septembril ➔ Tema mahalöödud pea anti hiljem Caesarile üle ➔ Caesar olevat nutnud, kui ta mahalöödud pead nägi
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜTH1 Kristin Jakobson Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2010 Sissejuhatus Selle seminaritöö teemaks on Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide rakendamine teenindusorganisatsioonis. Eesmärgiks selles
Kleopatra ja Triumfikaar Kristin Laas 10.B Kleopatra Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr Egiptuse valitsejanna valitses Egiptust suhtest Rooma väejuhi ja riigimehe Julius Caesariga sündis üks poeg Kleopatra Triumfikaar asub Pariisis, Prantsusmaal ehituse algus 15. august 1806 sissepühitsemine 29. juuli 1836 kõrgus 50m Pariisi kuulsamaid ja külastatumaid vaatamisväärsusi püstitati revolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades hukkunute auks sise- ja väliskülgedele on kirjutatud prantslaste lahinguvõidud ja väejuhid Triumfikaare võlvi all on I maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri haud Triumfikaar Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kleopatra_VII http://et.wikipedia.org/wiki/Arc_de_Triomphe
GEOGRAAFIAALASE VIKTORIINI KOOSTAMINE JA LÄBIVIIMINE 7. B KLASSIS Kristin Pilve ja Antonina Nagornõi 2017 MIKS VALISIME TEEMA? Tahtsime koostada vikotoriini; kahekesi tegime sellepärast, et koostöö sujub meil hästi. TÖÖ EESMÄRGID saada uusi teadmisi geograafias; geograafiaalase viktoriini koostamine ja läbiviimine 7. b klassis; koostöö õpetajaga ja pinginaabriga. TÖÖ KÄIK Teema valisime septembris; tutvusime õpiku tekstidega ja koostasime selle põhjal küsimused;
HPV vaktsiin Kristin Randla Tartu Ülikool Mis on inimese papiloomiviirus ning kuidas avaldub? Viirushaigus Levib peamiselt suguliselt Väga levinud Tekitab tüükaid: konnasilmi ja kondüloome Raskematel juhtudel erinevaid vähivorme HPV vaktsiin Enne suguelu alustamist Kaitseks 9 viirusetüve vastu Revaktsineerimisvajadus puudub HPV viirus Vaktsiini kõrvaltoimed Keha vastureaktsioon palaviku näo Süstimisest tingitud turse, valu, punetus Kolm tõsisemat kõrvaltoime teatist Kasutatud allikad: Vikerraadio saade Huvitaja: HPV vaktsiin https://somblogi.wordpress.com/2017/02/16/tutarlaste-hpv-vastane-vaktsineerimine- on-vajalik-ja-ohutu/ Vaadatud 18.03.2018. http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/10/20/uuest-aastast-hakatakse-tutarlap si-hpv-vastu-vaktsineerima Vaadatud 20.03.2018. http://bit.ly/2plcwNn http://bit...
ARMUMINE & ARMASTUS Armumise nurgakivid · Füüsiline lähedus, · kontaktide sagedus ja tuttavlikkus, · isikutevaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Armumine · "Viib mõistuse peast" · Üldiselt tore ja mõnus tunne · Ei pruugi olla ainult nauding · Armumine möödub aja jooksul Armastus · Tõeline armastus sarnaneb tondiga, kellest kõnelevad kõik, kuid keda vähesed on näinud. · Armastust eristab sõprusest KIRG ja see, mil viisil armsama eest HOOLITSETAKSE. Armastuse kolmnurkne mudel · Intiimsus · Rahulolu · Pühendumine suhtega sõltub · Kirg ennekõike sellest, mida inimene ise suhtelt ootab! Armastuse värvideteooria · EROS- armastus esimesest silmapilgust · LUDUS- mänguline armastus · STORGE- sõprusel põhinev armastus · MANIA- armastus, mis paneb partnerist sõltuma · PRAGMA- praktiline, mõitsusel tuginev · AGAPE- kõike ...
Vooluveetekkelised kulutusvormid Kristin ja Helen Vooluveetekkelised pinnavormid • Sängivoolutekkelised • vee-erosioon • Nõlvavoolutekkelised ehk uhtvormid • Pindmine uhtmine • Nõlvaerosioon Jõeorud • Teke erosiooni tagajärjel • Eristatakse: – Sängorg – Moldorg – Lammorg – Kanjonorg – Sälkorg Erosioon • Maakoore pealmine osa mureneb ja kandub teise kohta • Põhjustajaks: – Jää – Vooluvesi – Tuul Sängorud • Koosnevad ainult voolusängist • Tasased alad • Peamiselt küljeerosioon – Väga looklevad Moldorud • Laiad orud • Veevaesed jõed • Põhjas looklev jõesäng • Sageli vanad liustiku sulamisvee orud Lammorud • Laiad ja lameda põhjaga • Jõgi voolab looklevalt • Suurveega ujutab üle jõe • Tekib jõe kuhjava tegevuse tagajärjel Sälkorud • Järsud veerud • V-kujulise ristlõikega • Tekib põhja kiire uuristumise tagajärjel Kanjonorud • Pikk, sügav, kitsas ning järsuseinaline • ...
Eesmärk määrab arengu Kristin Parm Eesmärgikindlus lubab meil olla ise oma elu peremees, veel enam- ka teisi juhtida. Eesmärk tiivustab arenema Sea endale kõigis olulistes valdkondades üks selge eluline eesmärk Valluta kõrgused etapphaaval. Jaota suuremad eesmärgid säärasteks lähema aja ettevõtmiseks, mitte täitmist saad järjepidavalt kontrollida Praktiline oleks mingiks ajaks- kuuks, kvartaliks või aastaks- pühendada kõik jõud ühes suunas edasiliikumisele Ära varja enda eest tulevasi raskusi ja takistusi, vaid püüa mõelda välja neid ületavaid abinõud. Mida kaalukam eesmärk, seda enam kipub see allutama kogu ülejäänud elu, tekitades probleeme ja pingeid inimsuhetes, pere eelarves jne. Mõtle läbi, kuivõrd ühes valdkonnas seatud eesmärk sunnib hea seisma ka teise eesmärgi saavutamise eest mingis teises asjas TÄNAN KUULAMAST! ...
Valkkiud Siid Kristin Nõlvak Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe
Kristin Lichtfeldt Rakvere Reaalgümnaasium 10. T Ärritav närvipinge Emotsionaalne seisund Termin "stress" võeti kasutusele aastal 1926 Mõjub muserdavalt Koolistress hirm kooli, õpetaja või kaasõpilaste ees. Tööstress inimestega seotud stress; töö keskkonnast tingitud; füüsilised stressorid Pea meeles, stress on ennetatav! Stressi põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, nagu näiteks: Autoõnnetused Looduskatastroofid Kriminaaltegevuse ohvriks langemine Abieluprobleemid Surm Unehäired Tuimus ümbritseva maailma suhtes Trauma taaselustamine mälestustes Keskendumisraskus Ülitundlikus Lähedaste abil Aja planeerimine Enesepingestamisest jagusaamise teel Oma õiguste tundmine Õpi ütlema "EI" Ära võta liigseid kohustusi Keskendu olulisemale Õpi tundma oma ajatsoone Puhka terviseks Õigus tunda kõiki tun...
Salt Lake City Olympic Games 2002 Kristin Prangel ja Kertu Roose 10.c General Information XIX Olympic Games February 8th through February 24 George Washington Bush Olympic fire Host city and location Changes New facilities High mountains Salty lake Rocky Mountain Region Olympic Village Symbols Motto: Citius, Altius Fortius Powder Copper Coal Snowflake Light the Fire Within Events 78 events Olympic medals Venues Worldclass venues 14 different places 10 to 60 minute drive Community facilities Highlights Ole Einar Bjørndalen Samppa Lajunen China Janica Kosteli Other information 1st Winter Olympic games. The most recent games 78 athletes Estonian athletes 18 competitors Biathlon Cross country skiing Figrue skater Nordic combined Ski jumper References http://www.utah.com/olympics http://www.eok.ee/salt_lake_city_2002# http://saltlake2002legacy.com/ http://www.ki...
Rooma panteon Kristin Metsmaa 10.b Juhendaja Heli Malve Ehitisest · ladina keeles pantheon - kõikide jumalate tempel · ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis · ehitatud Hadrianuse valitsusajal 115-125 pKr · "M·AGRIPPA·L·F·COS·TERTIVM·FECIT" - Marcus Agrippa, Lucii filius, consul tertium fecit" tõlkes "Marcus Agrippa, Luciuse poeg, konsul kolmandat korda, ehitas selle" Ehitisest · antiikajal tähistas tähtsate isikute mälestuseks püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika · Raffaeli hauakamber · 609. aastal rajati sinna ristiusu kirik - pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele · väiksemates mõõtmetes sageli matkitud Ehitustehnikad · antiikaja suurim kuppelehitis ja kõrgeim tehniline saavutus · kõrgus 43m · 16 sammast · kupli diameeter 43,2m · kupli tipus suur ava - diameeter 8,9m · kasettlagi - astmeliselt sissepoole tambuuri...
Kuningas Arthur Kristin Puusepp X klass Ajalugu • Lääne-Euroopa keskaja kirjanduses esinenud legendaarne brittide kuningas • Esimene ilmnemine – briti muga Püha Gildase raamat „Britannia vallutamine“ 5. sajandil • Walesi rahvajutud Arthuri-nimelisest kangelasest • 9. sajandi Walesi munga Nenniuse teos „Brittide ajalugu“ Ajalugu • Ilmunud 13 erineva kuninga nime all keldi rahvajuttudes • 1139. aastal briti krooniku avaldatud raamat „Britannia kuningate ajalugu“ • Legend Lancelot´ist, Guinevere´ist, mõõgast Excalibur, Camelot´ ist, Ümarlauast ja võlur Merlin ´ist Olemasolu uurimine • 1976. aastal Inglismaal lossist leiti suur tammepuidust plaat, mis arvati olevat Ümarlaud • Avaloni saarel asus arvatavalt Arthuri ja tema naise matmispaik. Mungad leidsid kaks hauda, milles olid kahe inimese säilmed • Inglismaal kaevati välja linnus, mis arvati olevat Cameloti linnus • ??? Kasutatud allikad • http...
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Rich Maria Remarque Ellujäämine tandril ja tsiviilelus Aire Pruus Kristin Randla NRG 10.c 2015 Elu tandril Vaimselt raske Füüsiliselt kurnav Lähedaste kaotus Kohanemine ,,Meist on saanud kardetavad elajad. Me ei võitle, me kaitseme ennast hävitamise eest. Me ei viska käsigranaate inimeste pihta mida teame sel hetkel üldse sellest; me viskame neid käte ja kiivritega surma pihta, kes meid taga ajab." Tsiviilelu Kohanemisraskused Mälestuste alla surumine Viha
Viivi Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust
KAKAOPUU Kristin Laas 12.B klass Tõrva Gümnaasium Tunnused Kakaopuu: • tavaliselt alla 8 meetri kõrge • igihaljas • väändunud tüve ja laia võraga • kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad • lehed on punased • õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel Kakaopuu vili: • paksu koorega • kurgikujulised või kerajad • 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused • kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses • Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Istandused • Brasiilias • Lääne-Aafrikas • Kagu-Aasias Saadused • peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned-neist valmistatakse: • kakaovõid •...
MUUSIK A RAHVAPILLIORKES TER Rahvapilliorkester on muusikakollektiiv (orkester) Rahvapilliorkestris pillidena kasutatakse ainult vanu rahvapille, näiteks: kannel, torupill, parmupill... Rahvapilliorkester mängib ainult töötlemata pärimuslikku rahvamuusikat RAHVAPILLIORKESTER KUULA SIIN Eesti rahvapillorkestrid: Leegajus… ◦Leegajus oli aastatel 1971– 1995 tegutsenud eesti rahvamuusikaansambel. ◦Enamiku tegutsemisaja jooksul (1972–1992) oli neil umbes 20 liiget. KUULA SIIN ◦Ansambli kunstilised juhid on olnud Igor Tõnurist, Kristin Kuutma. Eesti rahvapillorkestrid: Piibar... ◦ Piibar on aastal 1971 asutatud rahvamuusikaansambel, mis tegutseb Tallinna Huvikeskuse Kullo juures. Aastatel 1971–1983 kandis ansambel nime Etnograafilise Rahvakunsti Ansambel. ◦ Ansambli kunstiline juht on Toivo Luhats. ◦ A...
ÖKOSÜSTEEM Kristin Kaimer Ökosüsteem ● Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. ● Termini "ökosüsteem" moodustas inglise florist Arthur Roy Clapham 1930. aastate alul, mõiste võeti laiemalt kasutusse taimeökoloog Arthur Tansley tööde kaudu alates 1935. aastast. Ökosüsteem biotsönoos ehk elukooslus ökotoop ehk elukeskkond ● taimekooslused ● õhkkeskkond ● seenekooslused ÖKOSÜSTEEM ● vesikeskkond ● loomakooslused ● muldkeskkond ● mikroorganismide kooslus Mis on ökosüsteem ? Produtsen Konsume Destruendi did esmase ndid orgaanili d surnud ...
How can we reduce air pollution levels in our cities? Is our cities a safe place for us? Tons of harmful gases emit to the air everyday. Factories have caused this problem. We need to do something fast before our city doesn`t become deserted. Firstly, we have to create industrial park. It will help to reduce factories in the cities, where a lot of people live. Another solution is to start stricting the laws. If the laws be very strict, then less and less persons will be able to get a license for the new factory. Finally, we should renovate our factories. Modern plant emit less unhealthy gases. This would allow us to start a policy, which will help to clean our environment. In conclusion, there are many ways to make our cities a better place to live. Also ne man said: ,,To make things better, you should start with yourself." Kristin Tammerand
Hildegard E. Peplau Õendusteoreetik Laura-Liisa Kurg, Elika Saskina, Kristin Kannimäe Tartu 2017 ELULUGU *Sündis 1. septembril 1909 Pennsylvanias. * Lõpetas 1931. aastal Pottstown'i haiglakooli. *Alustas oma karjääri õendusabistajana. * 1943-1945 Ameerika sõjaväe Psühhiaatrikool. *1950.-1960.-ndatel viis läbi kogu Ameerika Ühendriikides õdedele mõeldud seminare *Maailma Terviseorganisatsiooni nõunik *Külalisprofessor Aafrika, Belgia, kogu Ameerika Ühendriikide ülikoolides. * Suri 17
INIMLIIGI ERIPÄRAD KRISTIN KASKEMA ESIKLOOMALISED E PRIMAADID • 5 sõrme (pöial) • 5 varvast • Sõrme- ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid • Hea nägemine • Suur aju • Jäsemed kohastunud haaramiseks • Järglased saavad täiskasvanuks aeglaselt INIMLIIK • Püsisoojane imetaja • Keskmine eluiga -64 • Ajumaht -1350cm3 • Aju kulutab 20% energiat kogu organismi vajadusest • Hammastik • Karvkate pea kadunud • Higinäärmete hulk kasvanud • Püstiasend • Kõnevõime • Tehnika kasutus SIGIMINE • Suguküpseks saamine kauem • Lapsed sõltuvad vanematest • Seksuaalne aktiivsus on aastaringne + nauding • Sugutiluu puudumine – evolutsioon SOTSIAALNE JA KULTUURILINE EVOLUTSIOON • Sotsiaalne evolutsioon – ühiskonna areng • Kultuuriline evolutsioon – põlvkondade vaheline infoedastus • Kollektiivselt elamine • Isolatsioon on halb tervisele? ALLIKAD • Pilt 1. Bonobo - http:// cincinnatizoo.org/wp-content/uploads/2014/02/bonobo.jpg • Pilt 2. MJ ...
How can we reduce air pollution levels in our cities? Is our cities a safe place for us? Tons of harmful gases emit to the air everyday. Factories have caused this problem. We need to do something fast before our city doesn`t become deserted. Firstly, we have to create industrial park. It will help to reduce factories in the cities, where a lot of people live. Another solution is to start stricting the laws. If the laws be very strict, then less and less persons will be able to get a license for the new factory. Finally, we should renovate our factories. Modern plant emit less unhealthy gases. This would allow us to start a policy, which will help to clean our environment. In conclusion, there are many ways to make our cities a better place to live. Also ne man said: ,,To make things better, you should start with yourself." Kristin Tammerand
Tekstülesanded Koostaja: Kristin Laas 10B klass Ülesanne 1 Liis läks reedel poodi, et osta türukute õhtuks midagi süüa. Ta ostis 2 pakki ’’Väike Väänik ’’kaeraküpsiseid hainnaga 0,89€ pakk, ta ostis veel 1 paki ’’Farm Frites Oven Crincle’’ friikaltuleid ja 2 1L ’’Super Viva’’ jäätist hinnaga 1,99. Liis maksis kogu toidu eest 7,15€. Kui palju maksis 1 pakk ’’Farm Frites Oven Crincle’’ friikaltulid? Lahenduskäik: x= friikartulite hind 2*0,89+2*1,99=5,76 5,76+x=7,15 x=7,15-5,76 x=1,39 Kontroll: ........ Vastus: 1 pakk ’’Farm Frites Oven Crincle’’ friikaltuleid maksis 1,39€ Ülesanne2 Tuuli ostis endale koju 3kg õunu ja 2 kg mandariine. Tuuli kogusummaks läks 9,23 eurot. Maali ostis samal ajal 2kg õunu ja 2kg mandariine. Maali kogusummaks läks 6,95 eurot. Kui palju maksis 1kg õunu ja 1kg mandariine. Lahenduskäik: x- Õunade kilohind y- Mandariinide kilohind 3x+2y=9,23 2x+2y=6,95 9,23-6,95=2,28 x=2,28 3*2,28+2y=9,23 2y= 6,95 /2 y=3,48 ...
Carl Robert Jakobson Kristin ja Madis Virtsu 2008 Ü ldine info elas 26. VII 1841 19. III 1882 rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik, õpetaja koostas õpikuid tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium N oorusaastad isa, Adam Jakobson, oli Tormas köster elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt õppis 185659 Valgas Cimze seminaris 185962 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Teosed õppe- ja käsiraamat "Teadus ja Seadus põllul" "Kuidas põllumees rikkaks saab" "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" "Sakala Kalender põllumeestele" I samaa kõned Esimene kõne oli "Eestirahva valguse pimeduse- ja koiduaeg" (1868) Teine isamaakõne "Võitlemised eesti vaimupõllul"...
Archimedes Kristin-Liisa Mägi • Archimedes elas umbes 287-212 eKr • Archimedes sündis Sürakuusas. • Ta oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutja. • Ta pani aluse hüdrostaatikale ja staatikale ning tegi kindlaks kangi tasakaalu tingimused. • Teda peetakse mitmete uuenduslike masinate leiutajaks, seal hulgas mitmesuguste piiramismasinate ning kruvipumba leiutajaks. Viimast tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. • Kruvipump-on pump, mis transpordib vedelikku kruvisoones piki pumba telge, kusjuures vedeliku tagasivoolu survepoolelt takistavad nii kruvisoone profiil kui ka minimaalne lõtk kruvi ja pumba kere vahel. • Ta defineeris Archimedese spiraali ning leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks. • 1906. aastal avastatud Archimedese kirjutised Archimedese palimpsestis on andnud aimu tema kasutatud matemaatiliste tõestuskäikude kohta. • Leiutised • Archimedese kruvi-tigukonveier, millega ...
KULLA JÄLG Eneli Uusmets ja Kristin Laas 10.B ÜLDISELT KULLAST tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall kollakas ja särav puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79 raha ja ehete valmistamise materjal enamus Maa kullast peitub tema tuumas maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. KAEVANDAMINE 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda Esimene etapp: Kullaotsijad lahustavad setteid kõrgsurvejoaga. Masinad pumpavad muda kunstkiust vaibale; peen, kulda sisaldav liiv jääb sinna pidama. Liiv pannakse roostes tünni, peale valatakse elavhõbedat. Esimene buum vallandus 1970. aastail. Teine etapp: Tooraine maalt välja toimetamine. Kolmas etapp: Väärismetallide rafineerimine Šveitsis. Kuulikindla klaasi taga valatakse hõõguvat kulda vormidesse, mis on 999,9- promillise puhtusega ja kannab tõendusmär...
Hinduism Kristin Sõber 10.e http://1.bp.blogspot.com/-ce0SaoKg9FI/Twsp_h69- 0I/AAAAAAAAAF8/s8MdXXW0mw4/s1600/hindu-symbol-12.gif Juured ulatuvad umbes 3000 a eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri Rajaja puudub Levinud Indias Suuruselt kolmas usk Mõiste algul geograafiline, hiljem religioosne 4 suunda: visnuism, sivaism, saktism, smartism 6 koolkonda: njaaja, vaisesika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta Väga salliv Pühakirjad Shruti ja smriti Veedad-rigveda, samaveda, atharvaveda, yajurveda Brahma raamatud Upanisaadid Sanskriti keeles Olulisemad mõisted on dharma, sansaara, karma ja moksa Brahman, aatman, isvara, purusa, deevad, asurad Kultus Jumalateenistus väga individuaalne Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi. Ahmisa ehk vägivallatuse i...
NO SMARTPHONE DAY Marleen Paist, Kirsika Vildersen, Kristin Kannimäe 2016 TERM Worldwide. Not using smartphone for a day. Rising awardness of ilnesses caused by phones. Communication (talking eye to eye). HISTORY Was first held in 2013. It started from small city named Kiviõli. REASONS Health is wealth Communication without cellphone Phone addiction DATE Official national „No Smartphone Day“ is on the 9th of October.
KUNSTIAJALUGU Donato Bramante Kristin Vaher III DEK Donato Bramante Donato d'Angelo di Pascuccio 1444 11. märts 1514 Aastad Urbinos ja Milanos Urbino 1444-1474 Nooruses asus õppima maalikunsti Fra Cannavale käe all Tegutses Luciano Laurana abilisena Urbino lossi ehitamisel Milano 1474-1499 1476 võttis Hertsog Ludovico Sforza ta õukonnaarhitektiks 1482 1486 Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruum 1492 1499 Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum 1499 oli sunnitud Milanost lahkuma Santa Maria presso San Satiro kiriku kooriruum 1482 1486 Santa Maria delle Grazie kiriku kooriruum 1492 1499 Sant'Ambrogio klooster 14971498 Palazzo Caprini Aastad Roomas 1499 - 1514 Tutvus kardinal della Roverega, kellest peatselt sai paavst Julius II 1500-1504 Santa Maria della Pace klooster 1504 Temp...
Kunstiajalugu Nicolas Poussin Kristin Vaher III DEK Nicolas Poussin 15. juuni 1594 - 19. november 1665 Noorusaastad Varajased sketsid tõmbasid kohaliku maailja Quentin Varini tähelepanu 18. aastaselt asus Pariisi elama Pariisis õppis Ferdinand Elle ja Georges Lallemandi ateljees 16201621 ,,Ingli poolt kroonitud Dionysios Areopagita" 1622 pälvis laiema tunnustuse 1623 kutsus Pariisi Notre-Dame'i piiskop ta maalima "Püha neitsi surma" ,,Ingli poolt kroonitud Dionysios Areopagita" 16201621 173 × 108 ,,Neitsi Maarja surm" 1623 202 x 137 cm Aastad Roomas 1624 asus esmakordselt Rooma Rooma aegade algusest on pärit kõige julmemate stseenidega maalid ( 1625 ,,Joosua võit amalkiidide üle" ) samuti valmis sel ajal maale putodega armastuse teemadel ( ca 1625 ,,Rinaldo ja Armida") ,,Joosua võit amalkiidide üle" ...
EDWARD von LÕNGUS Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium ELUST • üks Tartu tänapäeval tuntumaid tänavakunstnikke • väljamõeldud tegelane • Edward von Lõngus on absurdile viitav nimi, milles puudub otsene loogika • teosed on pälvinud ajakirjanduse ja kunstikriitikute tähelepanu • 2007. aastal tegevust alustanud Lõngus on tuntud stencil-tehnikas sotsiaalkriitiliste teoste poolest • kunstiajaloolane Triin Tulgiste on nimetanud teda oksjonikataloogis eesti tänavakunsti vaieldamatuks superstaariks • Ta ei tööta paberi ega pliiatsi, vaid enda ümber leiduvate kultuuriliste koodidega. Tema töömaterjaliks on kultuurielemendid • Tänavakunsti loomust ja vajalikkust on Edward von Lõngus kirjeldanud nõnda: "Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Linnaruum ei ole vaid era...
A. Le Coq A. Le Coq on Eesti vanim ja suurim joogitootja, kelle tootevalikust leiab 11 erinevat tootegruppi. Kõige suurim neist on õlled, järgnevad sellele mahl, vesi ja karastusjoogid, tahapoole jäävad muud tootegrupid. Tänaseks on tootmisesse ja tootearendusse investeeritud 73 miljonit eurot, mille tulemusena on A. Le Coqist saanud Baltimaade üks kõige kaasaegsemaid joogitööstusi. Hea näide edu saavutamisel on teadmispõhine investeering, mis viidi läbi ajavahemikul 11.11.2013 20.05.2014 eesmärgiga vähendada PET- villimisliini sordi- ja formaadivahetuse aega ja muuta seeläbi nende tootmisliini tööd veelgi efektiivsemaks. Laiaulatuslik projekt sai tuge EASi Teadmiste ja oskuste arendamise toetuse meetmest. A. Le Coq kuulub ka Olvi gruppi. See on grupp ettevõtteid, mis küll asuvad eri riikides, kuid millel on sarnane äristrateegia, visioon ja missioon. Olvi gruppi emaettevõteks on Soomes tegutsev Olvi Oyj...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismi- ja hotelliettevõtlus Kristin Vahesaar TH1 KODUTÖÖ NR 1 Varade ja allikate rühmitamine Juhendaja: Majandusarvestuse lektor, Varje Kodasma Pärnu 2015 Siin kodutöös määratlen varade ja allikate koosseisu antud andmete põhjal. Leian ka tasakaalu varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tabel 1. Varad ja allikad. Nr Sisu VARA ALLIKAD
VÄRVUSÕPETUS Tartu Kunstikool Kristin Vaher SOE/KÜLM • Valgus soe • Vari külm • Vari soe • Valgus soe • Tule toonid • Jään toonid • Tulevad lähemale • Lähevad eemale • Tume-soojem • Hele-külmem • Tõstavad vererõhku • Langetavad vererõhku Soojades toonides tuba mõjub väiksemaja, külmades suuremana. Kella 1-2 ajal on päikese valgus kõige külmem, hommikuti ja õhtuti soojad. Sile pind mõjub külmana, krobeline soojana. VÄRVIKARAKTERISTIKUD • Värvi iseloom Värvitunnused: • Välimus 1. Toon • Käitumine 2. Hele-tumedus • Tunnus 3. Küllastus VÄRVIKONTRASTID 1. Vastandvärvikontrast (toon) 2. Hele-tume kontrast 3. Küllastus ehk puhtusekontrast e. kval...
Frida Kahlo Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Elust 6. juuli 1907– 13. juuli 1954 Mehhiko maalikunstnik. Sünninimi Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón. Iseloom oli tal sügav, tundeküllane, mässumeelne ühiskonna normide ja tavamoraali vastu, liigutatud kirest ja sensuaalsusest. Ta põdes lapsena lastehalvatust ja pidi palju haiglas viibima, temaga juhtus erinevaid õnnetusi ja põdes paljusid haigusi. Elas üle raske autoavarii, mis lõppes sellega, et ta oli üleni kipsis ja voodisse aheldatud. Kunstnikukarjä är 1926. aastal, maalis ta oma esimese autoportree, esimese suurest maalide seeriast, mis väljendas tema elu sündmusi ja tema isiklikke reaktsioone olukordadele. Paljud tema maalidest valmisid ajal, mil kunstnik oli aheldatud voodisse. Kunstnik sõnas: "Arvasin, et olen sürrealist, aga ma ei ole. Ma ei maalinud kunagi oma unenägusid. Maalisin oma tegelikkust." Tema pil...
Odilon Redon 1840-1916 Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Elust Oli prantsuse sümbolistlik maalija, graafik ja pastellist Tema õige nimi oli Bertrand-Jean Redon, aga tuntud oli ta oma kunstniku nimega Odilon Redon Redon hakkas joonistama nagu väikse lapsena ja 10-aastaselt sai ta kooli joonistus preemia 15-aastaselt hakkas õppima arhitektuuri, isa tungival soovil Ta ei olnud alguses väga kuulus kunstnik, aga peale raamatu ilmumist sai ta kuulsaks Noorusajal oli väga rõõmsameelne ja vilgas Väljendas end säravate värvidega mütoloogilistes stseenides ja lillelistes maalides Peale viiekümnendat hakkas maalima must-valgeid maale Nendes ta väljendas väga omanäolist repertuaari, imelikud objektid (kummalised amööbilaadsed olendid, putukad ja taimed, inimeste pead jne) Odilon Redon Teosed Kimp lilli sinises vaasis Liblikad ...
Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Kristin Liivat Tööleht 4. klassile Nimi:______________________ Kuupäev:__________________ Viide põhikooli riiklikule õppekavale: 2.1.5. Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes Analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi 2.1.6.13. Õhk
Essee Orgaaniline Keemia. Vastseliina Gümnaasium Kristin Tisler Orgaaniline keemia, kui iseseisev keemiaharu tekkis 19. sajandi alguses. Siis ilmus nimeka rootsi keemiku Jackob Berzeliuse õpik, milles orgaanilisele keemiale on pühendatud omaette peatükk. Selles väljendas ta ja propageeris tol ajal valitsenud seisukohta, et anorgaanilised ained saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekkivad ainult elusorganismides erilise elujõu mõjul
Modaalne jazz Kristin Puusepp IX B klass Ajalugu ja tekkimine Sai alguse 1950. lõpus ja 1960. alguses Jazzmuusikud Miles Davis ja George Russell hakkasid laiendama tavapärase jazzi harmooniat e kooskõla Tavapärane mazoor-minoor (rõõmsakõlaline-kurvakõlaline) harmoonia asendati teistsugusega Loodi kogu aeg uusi meloodiaid, et rikastada jazzi Indiaani ja keskaja muusika päritoluga Iseloomustus Aeglane ja harmooniline rütm Lihtsad meloodiad Kasutatakse improvisatsiooni Taustaks mängitakse ühesugust meloodiat, kui samal ajal puhkpillidel mängitakse soolot. Trompet, kontrabass, trummid, klaver ja saksofon Jazzmuusikud Modaalse jazzi tuntuimad artistid läbi aegade: George Russell Bill Evans John Coltrane Miles Davis Miles Davis Sündis 1926 Ameerikas ja suri 1991 USA trompetist, jazzmuusik ja ansamblijuht Tema osalusel tekkis modaalne jazz ja palju teisi jazziliike Andis välja17 albumit ja mängis kokku 4 erinevas koosseisus Parima läbi...
Osmanite Impeerium Kristin Mäkiseva 7.b Osmanite riik · Osmanite riik (1299-1922) oli paljurahvusvaheline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi. · Valitsusvorm: Monarhia · Pealinn: Adrianoopol (1365-1453), Kostantinoopol (1453-1923) Lipp Vapp Riigi kujunemine · Osmanite riigi sünniajaks loetakse 1299. aastat, mil Osman I kuulutas end Seldzukkide riigi valitsejaks. · Hiilgeaegadel hõlmas riik suure osa Kagu- Euroopast, Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast, ulatudes Gibraltari väinast Kaspia mere ning Pärsia laheni. · Osmanite riigi pealinnaks sai Konstantinoopol (Ýstanbul), mille Osmanid vallutasid 1453. aastal. Valitsemine · Osmanite riigi valitsejad kandsid 1383. aastast sultani tiitlit, Osmanite riigi esimesed valitsejad kandsid bei tiitlit. · Esimesena kuulutas end sultaniks Murad I. · 1922. aastal lõppes sultanite võim ja Türgi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
