Valdur Mikita sündis 28.jaanuaril 1970.aastal , Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Suislepa külas. Valdur Mikita on eesti kirjanik ja semiootik. Semiootika on siis teadus tähendusloomest – märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest. Praegu elab Valdur Mikita Varal, Tartust paarkümmend kilomeetrit Peipsi poole, kust Juhan Liivi metsad on kiviga visata. Mikita on üritanud n-ö metsas elada, linn on tema jaoks igav ja ta ei oska seal midagi teha. Seepärast arvan ka, et kõige tõenäolisem on Valdur Mikitat kohata looduses. Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud, et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli. Alles „Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud.
Valdur Mikita (1970) on eesti kirjanik ja semiootik, kes on tegelenud oma nüüd lõpule viidud triloogias (,,Metsik lingvistika", ,,Lingvistiline mets", ,,Lindvistika") lingvistika ja metsandusega, aga eelkõige iseendaga. Subjektiivselt. Ta on pannud iseendale ka diagnoosi sündida introverdina tähendab otsekui rasket elukestvat puuet (Lindvistika, lk.53). Mikita on leidnud midagi, mis teda tõesti huvitab iseenda maailmatunnetuse. Kõlab enesekeskselt, kuid see ,,isekus" ei avaldu mitte niivõrd soovis silma paista või kuulsaks saada, vaid pigem iseendaga eksperimenteerida metsas luusimine ja lilledega rääkimine on kahtlemata ka mingil määral eksperimentaalne. Samas ei katseta ta mitte ainult iseendaga, vaid paneb proovile ka lugeja. Iseloomulik näide, kui tõsiselt eesti rahvas Mikitat võtab, on ühe kirjandusteadlase kurtmine,
Plekktrumm: Valdur Mikita "Plekktrummi" saatekülaliseks oli, kirjanik Valdur Mikita ja saatejuht Joonas Hellerma. Nende teema oli, et aastal 2018 toimub Eestist alguse saanud ülemaailmne koristuspäev, mille ettevalmistused on käimas juba praegu. Valdur Mikitaga vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus. Mulle meeldis kõik, mis ütles Valdur Mikita, aga ma ei olle nii huvitatud loodusest ja prügist. Minu jaoks see teema on inimestele, kes on vanem kui mina või huvitatud, sellest teemast. Sellest hoolimata, et mulle ei meeldinud see plekktrumm ma võin ütelda, et Valdur Mikita lausus fraasid, mis mulle meeldisid näiteks, et suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada; prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada; olen jõudnud sellise
„Minu ja sinu kadunud maailmad“ – Valdur Mikita 1. Kust on pärit eestlasi rahvusena ühendavad mälestused? (10 punkti) 2. Miks väärtuste ühtlustumine on löönud eestlasi kõige valusamalt? (10 punkti) 3. Milline roll on inimese elus varjudel ja piimapukkidel? (10 punkti) 4. Milline on sinu arvates maavanaemade põlvkonna tähtsus? (10 punkti) 1. Lapsepõlvest. Igaühel on meeles milline oli elu, kui kõik ei olnud veel interneti abil nii jagatav – kui kõik oli igaühele oma ja ainus
Kukeseene kuulamise kunst Enne raamatu lugemist oli Valdur Mikita mu jaoks tundmatu, kuid nüüdseks olen Tema kohta rohkem uurinud. Mikita on oma elu jooksul kirjutanud kümme teost, raamat "Kukeseene kuulamise kunst" ilmus kümnendana. Mu jaoks oli huvitav ka see, et Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina, sest endalgi on sarnane soov. Oma kuulsaimates teostes "Metsik lingvistika" (2008), "Lingvistiline mets" (2013) ja "Lindvistika ehk metsa see lingvistika" (2015), Ta arutleb samuti eesti kultuuri ja eestlaste psühholoogia teemadel. Raamatut esimest korda lehitsedes jäi mul koheselt silma peatükk nimega "PISA
põlvkonna vältel rajatud talu osutus ühtäkki liiga suureks või liiga edukaks? Küsimus on, kuidas meie – meie Eestis, meie Euroopas – toime tuleme? Kuidas Euroopa hakkama saab, ehk kuidas meie hakkama saame? Mis on aga meie praeguste olude reaalsus? Allusioon: Arusaam, et tõmbume oma soosaarele, kuhu maailm ja ohud ei ulatu, nagu kirjeldas meie muinasmaailma Valdur Mikita, ei päde. Sõnapaar: Lapsena, sõjapõgenike lapsena Sõnatrio: relv, roim, hetk Kordus: vastutusest on räägitud aastaid. Aastaid. Võrdlus: kui auto kaotab libedal teel juhitavuse, siis ei sule me silmi, ei lase roolist lahti ega looda, et äkki läheb mööda. Vastupidi. Me haarame tugevamalt roolist kinni. Me pingutame, et juhtida auto tagasi teele. Teeme siis nii ka riigiga.
filmis. Jüri Müüri ja Grigori Kromonaovi filmis "Põrgupõhja uus Vanapagan" käsitletakse tõe ja õiguse temaatikat kahe vastandliku elukäsituse võtmes. Kaval-Ants õpetab Vanapaganat valetama, öeldes, et ega maa peal muudmoodi hakkama saagi, kui vaid valetades. Ausameelne Vanapagan ihkab üle kõige õndsaks saada ja rügab selle nimel terve elu tööd teha. Nii assotsieerub filmiga tervikuna ka Tammsaare (Valdur Mikita määratlust kasutades "sookuivendamise käsiraamatu") tuntuim tsitaat: "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Kuid eks märkab iga vaataja, et õndsaks see töötegemine lõpuks Vanapaganat ei teinudki. Mis on siis see tõde ja mis on õigus? Kuivõrd vaadeldava perioodi Eesti filmikunstis valitsesid tolleaegse riigikorra poolt seatud ettekirjutused, piirangud ja tugev annus nõukogude propagandat, ei ole tõtt-öelda mõtet (või õigust) nendest filmidest tõde otsida.
Kui takistada traditsioonide, keele või millegi muu arengut, kaoks „metsikus”, loomulikkus ja loovus. Kiire areng elus toob kaasa rohkesti ahvatlusi, mille omaksvõtmisel tuleks kaaluda, millest hoiduda, aga ka seda, mis arenguks möödapääsmatult vajalik. Kasulikku ja kahjulikku on raske eristada. Ohtlik on nii oma keele, kommete ja tavade külge klammerdumine kui ka liigne uuenduste omaksvõtmine. Valdur Mikita on kirjutanud artiklis "Mikroetnos": „Asja konks on selles, et niipea, kui muutume liiga kergeks, pühitakse meid maalt minema.” Eesti keeles, kultuuris ja looduses on olemas veel piisavalt teistsugusust, tundmatut ja metsikut. Näiteks eestlaste laulu- ja tantsupidude traditsioon, mis võib teistele rahvastele tunduda võõras ja arusaamatu, kuid on meile, eestlastele, nii oma ja hingelähedane. Selleks, et see nii ka jääks, on suur vastutus rahval. Kui rahvas laseb
Rühmitusega liitus kaks uut kirjanikku: August Alle, Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud rühmitust ning Siuru läks hingusele. August Gailiti nimeline novelliauhind Välja annavad Valga Linnavalitsus ja Valga Keskraamatukogu aastast 2009. Auhinna saab eesti autor kõige nipernaadilikuma novelli eest: fantaasiarikkus seiklushimulised romantilised tegelased maaliline kujutamislaad või lüüriline alatoon Auhind antakse välja kord kahe aasta jooksul. 2009 Valdur Mikita ,,Jänesekapsa teoreem" J. Soansi miniskulptuur ,,Nipernaadi". Teised temast... "Gailit oli andekas ja julge ning ei jätnud ebameeldivatki tõtt kirjutamata." Karl Rumor, kirjanik, poliitik. "August Gailit armastas elu." Kalev Keskküla, kirjanik. "Gailit oli ju nimede panemise meister ja mina siis laenasin temalt."
muutuvad, seda fragmentaarsemaks nad muutuvad. Eesti nüüdiskirjanduse arengujooni 1. Suure kaasaja ainelise eepilise romaani ootus. Mõnes mõttes peegeldab neid ootusi Andrus Kivirähki auhinnatud ,,Maailma otsas" või Urmas Vadi "Tagasi Eestisse" (2012) Teine põlvkondade ülene ja rõhutatult eestiteemaline raamat on esseistlikus laadis ja tõeliselt suurt ajalist haaret püüdlev Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets". See kaardistab omamoodi müütilist maailma või utoopiat, mille kese on mets kui Eestile ja eestlastele omase tähendustaju ja teadlikkuse ressurss. Ka maaelu motiivi tagasitulek: näiteks Tõnu Õnnepalu "Mandala", Andrus Kasemaa "Leskede kadunud maailm" või Lauri Sommer "Räestu raamat". 2. "Reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine reaalsuse või dokumentaalsuse poole
.......................... 8 9. Kirjastustegevuse korraldamine..................................................... 8 10.Kasutatud allikmaterjalid............................................................9 Sissejuhatus Mõned mõtted raamatust tänapäeval. Raamat on nagu organism, mis elupaiga muutudes muudab kuju, käitumist, küüniste pikkust ta kohaneb, säilitades kusagil alateadvuses siiski idee iseenda neljakandilisest algvormist, millel on sisu, algus ja lõpp, ning lugeja" V. Mikita, Bibliomorfid: lühike kirjeldus. Vihik, nr. 4, 2003. 1. Raamat on kommunikatsioonivahend. Raamat on mujal olevate maailmade edastamise vahend. Raamat on mujalolevate inimeste ja nende mõtete lähedale toimetamiseks. Raamat toob meile kohale, raamat ka talletab. Raamat on anum, see on hoiukoht ja pank. Sinna talletatu võib hävineda koos selle raamatu kui asja kadumisega. Ent ka vastupidi, mõne raamatu hävimine, selle füüsilise hävitamise akt, võib selle raamatu
tundmine ja kasutamine Tähendusseoste teke kohaliku keskkonnaga ja kohalikes tähendusvõrgustikes osalemine Regionalism võiks semiootilises mõttes tähendada üldiste märgiprotsesside organiseerivate reeglite (nt grammatikareeglite) asendamist lokaalsete iseärasustega ja ennastloovate semiootiliste nähtustega (nt allkeeled, murded, individuaalsed keeled). Eestis tegelenud sellega palju Valdur Mikita. Kood ja struktuur vs dünaamika ja iseorganiseerumine. Lokaalsed vahendussüsteemid riiklikest valuutadest sõltumatult käibel olevad rahaühikud, mida kasutatakse väiksemate kogukondade sees üksteisega arveldamiseks. Ajapõhised valuutad (time dollars), valdavalt USAs kui inimene nõustub tegema tund aega kellegi heaks tööd, saab ta ajaühiku jagu krediiti. Kõigi iniemste töö on hinnatud ühes vääringus.
ja teisi jutte. – kõige radikaalsemad eksperimentaatorid Tallinnas. Viimastel aastatel on raskuspunkt filosoofilises plaanis. Jan Kaus Berk Vaher – radikaalsuse eestkõneleja. Erkki Luuk – kaasaegse Eesti absurdikirjanduse isa. Aarne Ruben Andrei Hvostov Tiit Aleksejev – traditsioonilisema ilmega ajalooproosa viljeleja. Lauri Pilter – ei saa ajaloosildiga ära kirjeldada. Meelis Friedenthal – üks veenvamaid ajalooainelise proosa näiteid „Mesilased“ Valdur Mikita (s. 1970) ja Anti Saar (s. 1980) 2008 Metsik lingvistika 2013 Lingvistiline mets 2006 Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin Nad tõusevad esile eksperimentaalses kirjanduses. Mikita alustas sajandi alguses millegagi, mis meenutas luulet, kuid seda on raske kvalifitseerida. Tema enneolematu fenomen on tulnud tema viimase raamatuga. Selles on mitu tegurit mängus, aga nende tegurite juures võib-
Märt Väljataga: ,,Enamik nüüdisaegseid eesti romaane vahendab ka lähiajaloolist minevikku või kujutluslikke aegu, ja romaanides, kus kujutatud olevikku, on keskendutud pigem kitsalt privaatsele kogemusele. Laiad pildid ei kujuta tänapäeva ja pildid tänapäevast ei ole laiad. Postkommunistlik Eesti ei ole veel andnud Suurt Eesti Romaani." Kuid mõningatest teostest mitme peale ühe suure romaani saaks küll. Suur fantaasia Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets" (Eesti müüdi eepiline läbikirjutus, posit suhe Eestisse, neg ümberpööramine. Teos asetub ajaloo alaste vaidluste ja pagulaskriisi taustale. Vaimukad seosed ja järeldused. Kesksed kujundid: perifeeria ja mets. Kokku pandud erinevates kirjutustest ja tekstitüüpidest: teaduslikkus, luule, puhas fantaasia, üks osa fantaasiast tekitatakse vaimukalt. Esseistlik fantaasia. Kese on Eesti otsitakse ja püütakse kujutada Eesti ruumi ja selles ruumis kujunenud eestlast
Raamat kirjutatud võtmes, et seda annab lugeda ka kõiketeadmatult eesti ajaloost, vaid on võimalik leida ka lugemiseks teise vaatenurga. Suur rõhk ka lastekirjandusel. Nende kolme kohta veel: Vastassuunaline eelnevale. Pingevaba mineviku kujutus, mäng mineviku märkidega. Koomiline ajalugu ja postmodernistlik esteetika, historiograafiline metafiktsioon 31. Eesti kirjanduse põhisuundumusi ja autoreid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi algupoolel (Mehis Heinsaar, Valdur Mikita jt). Kirjandus internetis (blogikirjandus), süntees, humanism, sotsiaalsus ja poliitiline seisukohavõtt, dokumentaalsus ja nn mälukirjandus, lõunaeesti kirjandus ja eestivene kirjandus, vabavärsi kinnistumine luule põhivõimaluseks, draama saab kriisist üle, eksperimentaalne proosa, ulmekirjandus, noorsooproosa. Karm liin elust endast: Kaur Kender (,,Iseseisvuspäev" (1998) hakkab kujunema uus pealiin. Sass Henno (2005 Mina olin siin 1. Esimene arest). Mait
ajakiri ,,vihik" - avaldab avangardset kirjandust. Berk Vaher ja Aare Pilv arvavad, et kui termin avangardkirjandus toob endaga koos kogu ajaloo, siis ka tänapäeva uuendajatele pole uuenduste ajalooga kaasnevat taaka tarvis, y-kirjandus on midagi, mida saab originaalse sisuga täita ilma, et hakkas kuidagi kohustuslikust uuendamise vormist lähtuma. Y-kirjanduse alla käivad järgmised autorid: Erkki Luuk, Kiwa, Kaspar, Valdur Mikita. Eksperimentaalsema kirjanduse keskne kuju on Erkki Luuk. "Ornitoloogi pealehakkamine", 2002 , "Valitud luuletused", 2008. Lisaks veel olematu raamat ,, ,,, mille andis välja kirjastus Kuiv Ebaarusaadavus, trükiarv 0. omamoodi konseptuaalne nali või mäng raamatu ideega. Ornitoloogi pealehakkamises torkab silma kohe prantsuse autorite väga tugev mõju. Minajutustaja tutvustab ennast härra Peste'ina, see viitab Paul Valerie raamatule Härra Teste.
Haigus on mingisugune vaheala ja hämar ja ebamäärane ala. Võib teha mitmel moel: nt mõni autor kirjeldab väga täpselt mingit meditsiinilist tasandit, läheneb sellele ratsionaalselt. Surma tähendus on ühiskonnakriitiline. Ka sellel perioodil on surma kujutamine liikumas skaalal püha ja tabu ilmaliku maailma poole, kus inimelu tähendus ei ole enam seotud pühaduse oreooliga. Nt Tuglase novellides pole enam sellist pühaduse kinnitamist. Loodus eesti kirjanduses: Valdur Mikita. Looduse kujutamine on tähtsam romantismis. Romantismiline maailmavaade lähtubki sellisest arusaamast, et inimene on looduse lahutamata osa. Inimene ja loodusjõud moodustavad ühtse süsteemi. Nt Vilde realistlikus loomingus pole looduskirjeldust. Juba seepärast, et realismis tuleb rohkem linnaesteetikat ja linnaruumi. Tähelepanu on rohkem pööratud ühiskondlikele suhetele ja vahekordadele ja võimujaotustele. Looduse ruumiline tähendus jääb kõrvale
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...
seks peetakse vähest (2000). tähelepanu loovuse Pole mingi uudis, et haridussüsteemi suurimaks puuduseks peetakse arendamisele. liiga struktureeritud õppest tingitud vähest tähelepanu loovuse arenda- misele. Sellest annavad tunnistust ka juba eespool viidatud Eesti õpilaste PISA-testi tulemused. Mikita (2000) nimetab järgmisi haridusega seonduvaid probleeme, mis halvavad toetust loovale mõtlemisele: • suur hulk lapsi pärineb peredest, kus pole soodustatud lapse iseseisvat tegevust, neil puudub algatusvõime, koolis aga pole aega ega võima- lusi selliste lastega individuaalselt tegeleda; • igapäevased kooliülesanded on üles ehitatud pigem ratsionaalsele ja faktikesksele mõtlemisele; piisav memoriseerimine ja teatavate algo-
annaabi.ee 
