igakülgselt toetada ja propageerida tegevust, mis kindlustab "etnole futu" s.o. rahvuste ellujäämise tulevikus rahvustena. Otsustati ühiselt ellu jääda. Läbirääkimistel leiti, et parim viis selleks on loovalt ühendada soomeugri iidne mõtteviis infoühiskonna uusimate võimalustega. Käesolev kokkuvõte on konverentsi initsiaatorite ja korraldajate ülevaade soome-ugri etnofuturismi kui mõtteviisi alustest ja kujunemisloost. Etnofuturism on säde, mis tekib kultuuris selle olemuse kahe pooluse kokkupuutel. Nendeks poolusteks on kultuuri kõige ürgsemad, rahvale kõige omasemad kihistused ühelt poolt ja maailmakultuuri kõige uuemad, kõige modernsemad ilmingud teiselt poolt. Tekkinud säde on kultuuri loomulikult elavdav jõud. Eestlased on nimetanud end ise sajandeid maarahvaks, mis on paikse rahva enesenimetusena ka laiemalt levinud. Kui Johann Voldemar Jannsen 1857.aastal maarahva kohta "Pärnu
kirjandusväljaanne (esimene oli Looming) Jõuliseks nähtuseks kujunes Võru kultuuriliikumine (Madis Kõiv, Kauksi Ülle, Jan Rahman jt) Need kirjanikud panid aluse võrukeelsele kirjanduse taassünnile Rühmitus Hirohall 19881991. Kuulusid Kauksi Ülle, Sven Kivisildnik,Valeria Ränik, Karl Martin Sinijärv, Jüri Ehlvest Need autorid liitusid peagi Eesti KostabiSeltsiga (EKS) Hirohalli ja EKSi iseloomustab uuendusmeelsus ja mängulisus Etnofuturism EKS hakkas propageerima etnofuturismi (suundumust, mida iga asjaosaline tõlgendab erinevalt) 1990.aastate jooksul rõhutati, et etnofuturism taotleb vanaaegse rahvusliku ning moodsa rahvusvahelise kultuuri ühendamist Postmodernism 1990.aastatel muutus postmodernistlik hoiak ja esteetika üldiseks Selle tulemusena levisid kirjanduses karnevalimeeleolu, lõbus mäng ja paroodia Üldisemaks said ka eksperimendid ja enneolematud vormide katsetused
idealiseerimine (Trubetsky nimetab Eestit näiteks Maavallaks). Trubetsky maailmanägemus tuleb hästi välja tema proosateostes, eelkõige 1992. aastal ilmunud maagilise realismi sugemetega jutustuses ,,Inglid ja kangelased", mis on kirjutatud kahasse Vennaskonna kitarristi Anti Pathique'iga. Aastast 1989 on tema kuulsaim luulekogu aga ,,Pogo". Pungiga paralleelselt vormus üks ilukirjanduslik hoovus, mida võib pidada nii suureneva rahvusliku teadvuse kui ka postmodernismi ilminguks. See on etnofuturism. Nagu nimigi ütleb, püüdsid etnofuturistid ühendada ühendamatut: ühelt poolt arhailist, mütoloogilist, rahvuslikku sisu ja teisalt moodsaid võtteid. Uuenduslik, mänguline vorm tahtis kaotada harrast suhtumist luulesse, ammutades samas just eesti kirjasõna klassikast, alustades regivärsiga ja lõpetades arbujatega. Etnofuturism võttis esmakordselt metoodiliselt kasutusele intertekstuaalsuse kui ilukirjandusliku väljendusviisi
Vanim soome- ugri keeles kirjutatud tekst on 12. sajandi lõpust pärit ungarikeelne "Hauakõne". Vanim läänemeresoomekeelne tekst on 13. sajandil kasetohule kirjutatud karjakeelne pikseloits. Ungari, soome ja eesti keel on arenenud kultuuriga riigikeeled ja nende elujõud on tugev. Üheks keele ohustajaks võib kindlasti pidada slängi. Keelt ohustab ka pidev suremuse protsenti tõus. Eriti suureks probleemiks on Venemaal soomeugrilaste arvu oluline vähenemine. Etnofuturism on kunstilis-poliitiline liikumine, mis püüab tõlkida soome-ugri rahvaste traditsiooni tänapäeva kunstikeelde. Soome-ugri ühislipp on loodud Szymon Pawlase poolt, lipul on ühendatud sümbolid ja värvid kõigi soome-ugri rahvaste lippudelt. Eesti keele kujunemine algas 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest. Keele tekkimine on jagunenud 3 arenguperioodi: 1) kuni aastani 1200 oli vanaeesti keel 2) 1200-1700 aastatel eksisteeris murrangueesti keel
• Kultuuriline ja teaduslik koostöö on jätkunud ja tugevnenud peale Eesti taasiseseisvumist. • Venemaal elavatele sugulastele eraldatakse raha kirjanduse tõlkimiseks või pakutakse üliõpilastele stipendiumeid. • Eestis on MTÜ Fenno-Ugria mille eesmärgiks on sildade loomine soome-ugri rahvaste vahel. • Mitmel maal on tekkinud uuspaganlikke liikumisi, mis püüavad ellu äratada soomeugrilaste ürgset boreaalset maailmatunnetust. • Üks kuulasamaid liikumisi on etnofuturism, mis püüab tõlkida Soome-ugri rahvaste rahvaloomingut Soome-ugri ühislipp, mis ühendab kõigi Soome-ugri rahvaste lippude Soome-ugri juurtega sümboleid ja värve. etnofuturistliku kunstniku Andju Merjani maal „Ilmutus Sinise Kivi juures: Merja kosmos“.
polnud enam see, millega nemad olid harjunud ideaalid vs pragmaatiline tegevus seadusloome näol. Taasiseseisvumise järel avati palju panku, kõrgkoole, ajalehti uued olud lubasid inimestel oma aktiivsust mitmekesisemalt väljendada. Kultuur jääb selle foonil veidi tagaplaanile, on üks valdkond teiste valdkondade kõrval. 90ndate kirjandus pole enam poliitika. Poeedid asendatakse poliitikutega. 2. Kaks arusaama kirjandusest: etnosümbolism ja etnofuturism. Mõlemad suhestuvad rahvuslikkusega, esindavad erinevaid ideid rahvusest. Etnosümbolismi 1970.1980. aastate üks põhivoole, selgeima kuju sai luules (ka laul, romaan). Etnosümbolistlikul luulel oli mnemotehniline ja mobiliseeriv funktsioon, tema keskmeks oli etnilise identiteedi jaatus. Selle puhul räägitakse rahvusest totalitaarses riigis, oli tabu. Tähendas poliitikat. Tuli rääkida varjatult, ümber nurga, sümboleid kasutades. Iga sümbol saab sügavama tähenduse, kõik tuleb
- intertekstuaalsus – üks tekst viitab tahes või tahtmata teistele tekstidele - väga kirju ja kaootiline Ühte siduvat kirjandusvoolu pole: - tinglikult võib seda perioodi nimetada postmodernismiks Postmodernism Ühelt poolt tähistab see laiemaid ühiskondlikke muutusi 20.saj teisel poolel - info plahvatuslik kasv ja kuhjumine - väline hakkab esindama sisemist Teiselt poolt märgib see uut mõtlemisviisi ja maailmataju (sh ka ühiskonnakriitikat) Punk ja etnofuturism Punk - alguse sai 70date Inglismaalt - poliitilise alatooniga - vastuseis valitsevatele oludele - Villu Tamme (s 1963, ansamblis J.M.K.E, „Tere perestroika“) - Tõnu Trubertsky (s 1963, punkbändis Vennaskond) Etnofuturism Ühendamatu ühendamine: - arhailine, mütoloogiline, rahvuslik sisu, moodsad võtted, uuenduslik ja mänguline vorm Karl Martin Sinijärv (s 1971) – üks eestvedajaid
Milline tegur on peamiselt õigeusklikud, on mitmel maal tekkinud uuspagan- olulisem keele ellujäämise seisukohalt: kas emakeelsete kõnelejate absoluu- likke liikumisi, mis püüavad äratada ellu soomeugrilaste ürgset tarv või emakeelsete kõnelejate protsent nendest inimestest, kes arvavad boreaalset maailmatunnetust. end selle rahva hulka kuuluvateks? Üks silmapaistvamaid liikumisi kultuuri vallas on etnofuturism, 6. Arutlege rühmatööna, kas Eesti peaks toetama väiksemaid soomeug- mis püüab tõlkida soomeugri rahvaste rahvaloomingut mood- ri keeli ja miks. Kui otsustage toetada, millisel kujul seda peaks tegema. samasse kunstikeelde, et viia see traditsioonilise kultuuri märgi- Esitage oma töö tulemus kirjaliku ettepanekuna. süsteemist võõrandunud inimesteni. 7. Tutvu uurali suhtlusportaaliga http://uralistica
M.K.E) Anarhism Poliitiline tegevus (Eestimaa Rohelised, Keskerakond) Merca (Merle Jääger) Näitleja Luuletaja („Merca by air mail“ 1989, „Vana libu hommik“ 1998) Vanemuise näitleja Teenis kaitseväes Eesti Kirjanike Liidu liige Kirjandusrühmitus Wellesto liige Koostöö Tõnu Trubetskyga Villu Tamme Muusik (J.M.K.E. solist) Krijanik („Tuvi on tihane“ 1992) Etnofuturism Arhailine, ürgne, rahvuslik, moodne, futuristlik Arhailine vorm ja kaasaegne sisu Või Kaasaegne sisu ja arhailine vorm Kirjandusrühmitus Hirohall Kivisildnik (masinlik luule, rumaluse eitamine, fragmendid, kirjanduse „paha poiss“, skandalist ja provokaator) Karl- Martin Sinijärv (etnofuturismi mõiste autor, keelemängud, sügavad armastusluuletused) Luule 1990. aastatel
Selle tagajärjel tekkisid killustatus ja erireaalsustasandid. Teatriliikide ja -zanrite sulandumine paralleelselt tehnoloogilise teatri arenguga. Sellega seoses hakkasid avarduma teatri piirid. Hakati lavastama erikombinatsioone, nt sõnalavastus+nüüdistants+tegevuskunst jne. Näiteks Pepeljajovi ,,tsuaF" ja Ojasoo ,,Kuidas seletada pilte surnud jänesele". Pärimusteater: boreaalsuse idee. Etnofuturism????? 23.Von Krahli teatri eripära: institutsioon ja esteetika. Alates 2003. aastast on Von Krahl mittetulundusühing ja saab toetusi riigilt ning on olemas püsitrupp. Hetkel on Von Krahl segases üleminekuajas. Von Krahl on tugevate projektiteatrijoontega ehk siis lavastust etendatakse nii kaua, kuni see ennast ammendab. Tuumik on püsiv kuid võivad mängida ka teised näitlejad. Lavastajad vahelduvad, lavastajaid on nii Eestist kui ka välismaalt
Sõnade küllus nõuab uut kultuurilise käitumise taktikat, suutlikkust teha kiireid selektsioone, võimet tühjavõitu tähendustega sõnamassist mööda vaadata Esimese laine murrangulisust tugevdavad veel mõned asjaolud. Esiteks -- kirjanduselu ja -väljaanded (Eesti Kostabi $eltsi ja ,,Hirohalli" löögirusikas, ajakirja ,,Vikerkaar" avatus uuele kirjandusele jne.); teiseks -- murrangu tugev enesetõlgenduslikkus. Viimane võib tähendada nii kirjanike manifeste (etnofuturism ennekõike) kui ka kirjandusega sünkroonset murrangut kriitilises ja teoreetilises keeles. Missugused tähtsamad harud selles 90-ndate keskpaigaks välja kujunevad? 1. Keelekeskseks (post)modernismiks nimetatud nähtuste kogum. Kümnendivahetuse kirjandusmurrangus mängib see igal juhul keskseimat rolli, sest kirjanduskeele eneseteadlikku ümbervormimist näeme siin kõige selgemalt ja teravamalt. Suhteliselt massiivse pealetungiga
raamatut. Kui suur on teie arvates olnud tartlaste panus viimasel ajal hõimurahvaste kultuuri edendamisse? Paul Ariste on praegugi idapoolsete soomeugri rahvaste vaimukangelane, pooljumal. Kõik vanema põlve sealsed keeleteadlased on Tartus Ariste käe alt läbi käinud. Nad on oma austava suhtumise andnud edasi ka oma õpilastele. Praegu toimivad Tartus Ariste Keskus ja hõimurahvaste nõukogu. Selles linnas õpetatakse rohkem soome ugri tudengeid kui Tallinnas. Tartus on sündinud etnofuturism ja idapoolsetes soomeugri maades päriselt tuule tiibadesse saanud. Ja Võru Instituudi noored, kes alustasid Tartus, on tihedamalt kui teised kirjanikud seotud olnud soomeugri temaatikaga ja soomeugri noorte kirjanikega. Nii et praegu on soomeugri vaimses liikumises Tartul ikkagi jätkuvalt olulisem koht kui Tallinnal. Mis on teie enda loomingust kui jätta tõlked siinkohal leheruumi nappusel kõrvale äsja ilmunud ja kohe ilmumas ning mis on kirjutamisel?
Sinijärv, Jüri Ehlvest) 1989-2000 Eesti Konstabi-$elts (EK$) – Hirohall muutub selle allorganisatsiooniks. Hilisemas faasis muutub ta pigem kirjastuseks. Ühtne esteetika on väga tinglik, kuid võib öelda, et Hirohall on rühmitus, kus genereeritakse kõige jõulisem kirjandusprogramm, mis on päris segane, et seda mitut moodi saaks tõlgendada. Ideeks on etnofuuturistlik kuulutus. o Etnofuturism (www.suri.ee/etnofutu/) 1986 Vikerkaar (www.vikerkaar.ee) 1989 Akadeemia 1990 & 1995 Vagabund – Tallinnas annab välja Joel Sang. 1995nda aasta number on pühendatud Juhan Viidingule. 1991-1993 Kostabi – ’Tartu linna kultuurileht’ Eesti kirjanduse põhijooni 1989-1995 Paljusus – keegi ei saa aru, mis on paljususes oluline ja mis mitte, avaldatakse palju.
keeleküsimusel on siin natuke laiem taust, mitte üksnes viited toonasele ühiskondlikus elus tähtsatele väljenditele. Mõneti sarnasest paatosest on kantud ka 80ndate lõpu ja 90ndate alguse ühe kirjandusliku rühmituse mõttelaad ja teod. Selleks on Tartus tegutsenud Hirohall. Selle kooslusesse kuulusid Kivisildnik, Sinijärv, Jüri Ehlvest, Kauksi Ülle, Valeria Ränik. See kooslus tutvustas sellist ideoloogiat nagu etnofuturism. Selle ideede selgitus on trükitud Vikerkaares 1990/5. Üks oluline kujund on siin paralleelsuse kujund. Selleks kõneviisiks, mis läbib ka seda teksti lisaks hüübinud vere manifestile, on iroonia. Paralleelsuse kaudu esitatakse natsiooni tuleviku väljavaadet koos erinevate väliste teguritega. Sellele rahvuslikule kultuurile ei saa olla suunanäitajaks kompass, mis näitab kahes suunas tulevikku ja minevikku. Siin osutatakse
tulevik kokku saavad: mingismõttes lepitamatu vastuolu, see ei kõla arukalt: ei saa päris kokku kuuluda, aga kui sõnas kokku saanud ja autorid rühmituses kokku saanud, siis need tähendused tulevad. 80-90ndate vahetusel liitsõnas tagumine osa rohkem rõhutatud, mingi avangardne esteetika, eriti Kivisildniku ja Ehlvesti kuulutused. Kuskil 93-93.aasta paiku hakkab aktiivselt mõistega ümber käima Kauksi Ülle., tutvustatakse ka soome-ugri keeleteadlaste konverentsil. SU liikumisel hakkab etnofuturism levima. Ka Soome kirjanduskäsitlustes võib sujuvalt ette tulla. Mingis selle sajandi defineerimised räägivad etnofuturimist nii, et tegemist väikerahvaste kultuuride ellujäämise õpetusega. Sellel põhimõttel, et üheltpoolt on pärimuskultuur, teisalt tulevikumärkidega ühendumine. Olulist rolli mängivad ka uued väljaanded, eriti sel ajal Vikerkaar, mis 86 ilmuma nii nagu praegu Värske Rõhk - kirjanduslik noorteajakiri. Siis tulevad tollal noored tegelased toimetusse
annaabi.ee 
