Nirti "Ja anna meile andeks meie võlad" Nirti (Triin Põldra) on sündinud 1988. aastal ning on noor ja vihane autor. Tema teos jutustab peategelase Liliti silmade läbi loo karmist tegelikkusest, kus siiski säilib veel lootus ja ootus paremuse poole. Lilit elab koos õe, isa ja emaga tagasihoidlikus majas. Isa on alkohoolik ja peksab oma naist. Lapsed peavad seda pidevalt pealt vaatama, oskamata ema aidata või teda toetada. Ema ei hakka kunagi isale vastu pärast peksmist nutab ta tunde oma toas üksi ja mõne aja pärast kordub sama lugu. Aeg möödub, perekonnas aga ei muutu midagi köögis istuvad võõrad mehed, kes koos isaga joovad, ema nutab magamistoas, sest on saanud jälle uue keretäie, ainult lapsed on saanud vanemaks ning Liisbet, Liliti vanem õde, on lapseootel ja kolib lapse isa juurde elama. Lilit ei tea, mida teha. Ta hakkab jooma, kuigi vihkab seda, sest teab ja on näinud, mis viin on tema isas...
1.Sotsiaalne viletsus, inimkaubandus, prostitutsioon, rahvuslikud konfliktid, perevägivald, vanemate viibimine eemal (nt töönarkomaanlus, töötamine välismaal jne) • Leelo Tungal: Varesele valu (2002) • Reet Made: Iseseisvasse ellu (kogumikust “Miljoni-poiss” (2003)) • Renate Welsch: Rasked päevad (ek 2001) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Katrin Reimus: Haldjatants (2003) • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Ene Jaaniste: Elu on ilus (2009) • Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad (2009) Täiskasvanute maailma ohud 2.Depressioon, hedonism, vegeteerimine • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Marion Andra: Vähemalt (2007) • Birk Rohelend: Enesetapjad (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Aime, religioon jm 1.Teadus ja tehnika ilukirjanduses • Charlotte Kerner: Koopia (ek 2001) 2.Religiossed noorteraamatud • Irene Vari: Iiris (2005) Ulme, fantasy ja muu
Aidi Vallik (esimeste luulekogude juures noorsooproosasse ja lastekirjandusse). Olavi Ruitlane ,,Vee peal" ja noorpõlve mälestuste aktualiseerimine on noorsooproosaliku kallakuga. Noorsooproosa ja karmid teemad saavad kokku). Vahur Afanasjev (luuletaja, prosaist. ,,Serafima ja Bogdan" (2017) tõsise kirjaniku ambitsiooni, enne tegi noorpõlvenalju. Venevanausuliste teema on põhiliin. Tekst mõjub eesti keelde pandud vene keelena). Mikä Keränen (lastekirjanik), Nirti (Triin Põldra). Valdur Mikita (s. 1970) keksemaid kujusid selle sajandi proosas. Fenomeni tuuma: 2008 Metsik lingvistika; 2013 Lingvistiline mets; 2015 Lindvistika ehk Metsa see lingvistika tegemist on segazanriga, kus esseistliku vormiga on ilukirjanduslikku vabadust seotud. Anti Saar (s. 1980) tekstid on eksperimentaalsed. Läbimurre lastekirjanikuna. Omanäolised juhtumid: Erkki Luuk (keeleteadlane ja kirjanik), Kiwa (kiwanoid; Jaanus Kivaste) avaldanud luulet ja proosat
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
