ÜRO-ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON. ASUTATI 1945.A SAN FRANSICOS PEASEKRETÄR-ANTONIO GUTERRES PEAKORTER ASUB NEW YORKIS LIIKM ED- 194 RIIKI EESMÄRK TAGADA MAAILMA RAHUMEELNE ARENG JA VÄLTIDA UUTE GLOBAALSETE KONFLIKTIDE TEKKIMIST. EESTI LIITUS 1991.A. EESMÄRK SOODUSTADA JA KOORDINEERIDA RIIKIDEVAHELIST KOOSTÖÖD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE, MAAILMAARENGU, KESKKONNAPROBLEEMIDE LAHENDAMISE, INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE NING VABADUSTE ALAL. RAHVUSVAHELINE KOHUS PÕHIDOKUMENT ON INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOON 5 PÕHIINSTITUTSIOONI: PEAASSAMBLEE(KORD AASTAS KOHTUTAKSE,ISTUNGIL ON LIIKMESRIIK ESINDATUD ÜHE HÄÄLEGA,VALIB ÜRO PEASEKRETÄRI 5AASTAKS); JULGEOLEKUNÕUKOGU(OTSUSTUSORGAN, VASTUTAB RAHVUSVAHELISE RAHU TAGAMISE EEST, 5 PÕHI LIIGET- USA,SUURBRITANNIA,PRANTSUSMAA,HIINA RAHVAVABARIIK,VENEMAA); MAJANDUS JA SOTSIAALNÕUKOGU(54- LIIKMELINE,TEGELEB MAAILMA ARENGU JA INIMÕ...
NATO sümboolika ja peasekretärid Koostaja: Karmel Piirimaa Juhendaja:Kristiina Noormets Peasekretärid NATO peasekretär on NATO kõrgeima organi PõhjaAtlandi Nõukogu esimees. NATO peasekretär koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Peasekretärid Esimese peasekretäri valisid NATO liikmesriigid 4. aprillil 1952. Traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa esindaja, Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad aga Ameerika Ühendriigid. Peasekretär valitakse konsensuse alusel. Tema ametiaeg kestab tavaliselt neli aastat, kuid võib erandjuhtudel ka pikeneda. Peasekretärid
peasekretär(Korea vabariik) Asutatud: 24.10.1940 Peakorter: Usa Liikmeid : 193 Eesti kuuluvus 1991.aastal Eesmärgid : * rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine * riikidevahelise sõbralike suhete arendamine * Rahvusvahelise koostöö saavutamine(majandus,sotsiaal,kultuur,humanitaar) ÜRO Inimõiguste Nõukogu- 2013. Aastast kuulub Eesti sinna. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon NATO peasekretär Anders F (taani) Fogh Rasmussen Asustatud : 1949. Aluse pani Põhja-Atlandi leping(Washingtoni leping) Liikmeid: 28 Eesti liitus 2004. Aastal Eesmärgid: kindlustada,kaitsta poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Peakorter: Brüsselis OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) OECD peasekretär Angel Gurria(mehhiko) Asustatud: 30.09.1961 Liikmeid: 34 riiki Peakorter: Pariis
Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. aastal liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi 1955. aastal Saksamaa 1982. aastal Hispaania 1999. aastal Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. 2004. aastal said liikmeteks Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis. 2009. aastal said liikmeteks Albaania ja Horvaatia. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 20042009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer. 22. ja 23. aprillil 2010 toimus Tallinnas mitteametlik NATO välisministrite kohtumine. 1966. aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ja organisatsiooni peakorter viidi Pariisist Brüsselisse. Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui
OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajan -dust kõikjal maailmas. PEAKORTER Juht on peasekretär, Juht on OSCE esimees Peakorter Pariisis, (KUS), JUHT hetkel Ban Ki- peasekretär, vahetub iga aasta Prantsusmaal. Peasekretär Moon. Peakorter hetkel Jens ning esimeheks on José Ángel Gurría. New Yorgis. Stoltenberg. on eesistujariigi Peakorter välisminister.Peak
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 20042009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. Liikmesriigid liitumisaastati: · 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952: Kreeka ja Türgi · 1955: Saksamaa LV · 1982: Hispaania · 1990: laienemine endise Saksa DV alale · 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari
organisatsioonid ● Alates 17. septembrist 1991 kuulub ÜROsse. ● 17. septembril 1991 OSCEsse ● 13. novembrist 1999 WTOsse ● 29. märtsist 2004 NATOsse ● 1. maist 2004 Euroopa Liitu ● 21. detsembrist 2007 Schengeni ruumi ● 9. detsembrist 2010 OECDsse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ● Asutatud: 26. juunil 1945.a ● Peakorter:New York,Ameerika Ühendriigid ● Liikmesriike: 194 ● ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon ÜRO ja Eesti ● Rahu ja julgeoleku tagamine. ● Inimõiguste kaitse. ● Arengu ja humanitaarabi. ● Prioriteetsed Eesti sihtriigid. ● Katastroofiabi. ● ÜRO 5 regionaalgrupist (Aasia, Aafrika, Ladina- Ameerika ja Kariibi, Ida-Euroopa, Lääne-Euroopa) kuulub Eesti alates 2004. aastast Ida-Euroopa gruppi. Eesti liikmelisus ÜROs ● ÜRO Inimõiguste nõukogu (Human Rights Council)
aprillil 1949 kirjutasid Washingtonis alla kaksteist Euroopa ja Põhja-Ameerika riiki · Leping pani aluse liikmesriikide vahelisele kollektiivkaitsele · Missioon-Afganistani missioon, Kosovo, Iraak · NATO põhimõtted · NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus · NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär NATO JUHTORGAN NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd Peasekretär on ka: ·Kaitseplaneerimise komitee ·Tuumaplaneerimise komitee ·Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC) ·Vahemere Koostöögrupi esimees ·NATO-Venemaa alalise ühisnõukogu ·NATO-Ukraina komisjoni kaasesimees Kui traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa esindaja, siis NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja
2004 Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia 2009 Albaania, Horvaatia, Prantsusmaa (liitus uuesti NATO sõjalise juhtimisstruktuuriga) Iga liikmesriiki esindab Põhja-Atlandi Nõukogus suursaadik või alaline esindaja, keda toetab nõunikest ja ametnikest koosnev riiklik delegatsioon. Aeg-ajalt kohtub Nõukogu ka riigipeade, valitsusjuhtide, välis- ja kaitseministritega. NATO peasekretär NATO peasekretär on liikmesriikide poolt ametisse määratud kõrgeim ametnik, kes on ühtlasi ka Põhja-Atlandi Nõukogu, kaitseplaneeringute komitee ja teiste peakomiteede esimees. 4 Peasekretär on ka alliansi tähtsaim kõneisik, kes esindab NATO-t suhtluses teiste organisatsioonidega ning laiema üldsusega. Praegune NATO peasekretär on Anders Fogh Rasmussen. Peasekretäri asetäitja on Claudio Bisognero.
Eleri Saarik Saksamaa president Hurt Köhler Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy Venemaa president Dmitri Medvedev PõhjaKorea diktaator Kim Jonguni Ameerika president Barack Obama Prantsusmaa peaminister François Fillon ÜRO peasekretär BanKi Moon NATO Peasekretär Anders Fogh Soome president Sauli Niinistö Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuninganna Silvia Rootsi printsess Madeleine Inglismaa kuninganna Elizabeth Läti president Andris Brzis Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Dalia Grybauskaite Muutke teksti laade Teine tase
• 1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik. • 1982: Hispaania • 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia •NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. •NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär. NATO juhtorgan NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Peasekretär on ka: • Kaitseplaneerimise komitee, • Tuumaplaneerimise komitee, • Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC), • Vahemere Koostöögrupi esimees, • NATO-Venemaa alalise ühisnõukogu, • NATO-Ukraina komisjoni kaasesimees. Kui traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa
tõendav dokument Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) eesmärgiks ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. Loodi 26. juuni 1945 San Frransiscos, 194 liikmesriiki, peasekretär Ban Ki- moon. Eesti liitus 17. septembril 1991. NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) julgeolekuorganisatsioon, kehtib kollektiivse enesekaitse põhimõte (kui rünnatakse ühte riiki, siis on rünnak kõikide liikmesriikide vastu). Loodi 4. aprill 1949, peasekretär Anders Fogh Rasmussen , liikmesriike 28. Eesti liitus 2. aprill 2004 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ehk OSCE eesmärk konfliktide ennetamine,
organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ÜRO peasekretär ÜRO peasekretär juhib ÜRO sekretariaati, mis on üks olulisemaid ÜRO organeid. Alates 1. jaanuarist 2007 on ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast. ÜRO embleem Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ÜRO struktuur Peaassamblee Julgeolekunõukogu Majandus- ja Sotsiaalnõukogu
Suurbritannia Taani 1952: Kreeka ja Türgi 1955: Saksamaa LV 1982: Hispaania NATO liikmesriigid 1990: laienemine endise Saksa DV alale 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeen ia, Slovakkia ja Sloveenia 2009: Albaania ja Horvaatia NATO juhtorganid NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Peasekretär on ka: Kaitseplaneerimise komitee Tuumaplaneerimise komitee Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu Vahemere Koostöögrupi esimees NATO-Venemaa alalise ühisnõukogu NATO-Ukraina komisjoni kaasesimees. NATO juhtorganid Kui traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa esindaja, siis
elualadel. 4) Hooldusnõukogu Jälgis ÜRO alla kuuluvate territooriumite (kolooniate) haldamist. Tegevus peatus 1994 (kõik hooldusterritooriumid on saavutanud omavalitsuse või iseseisvuse). 5) Rahvusvaheline kohus Peamine õigusorgan. Asub Hollandis Haagis. Peassamblee valib 15 kohtunikku. + räägitakse, midagi pole juhtunud, nt sõdu - kulutatakse palju raha 6) Sekretariaat ÜRO tegevuse igapäevane korraldamine, mida juhib peasekretär. ÜRO info levitamine. Osutab tõlketeenust. Eriagentuurid: Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), ILO, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Maailmapanga gruppi kuulub UNESCO Fondid, programmid: UNICEF NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (regionaalne sõjalis-poliitiline organisatsioon) Asutatud 1949 Peasekretär Anders Fogh Rasmussen esindab, aga ei otsusta 28 riiki Eesti liitus 2004 Eesmärgid: · Kriiside ohjamine · Rahuvalve väljaspool liikmesriikide territooriumi
Liidu 16 vabariiki, Ukraina ja Valgevene San Fransisco 1945- Vaidlused (suured ja väikesed riigid) Julgeolekunõukogu (JN) ja viie riigi priviligeeritud staatus, Väikeriikide katse end kaitsta, Peaassamblee (PA) ja Kohus, Suurte riikide pettemanööver ÜRO loomine Ametlik algus: 24.oktoober 1945 Ametlikud töökeeled: 6 (JN), Pakutakse juurde Esimene istungjärk: 10.jaanuar 1946 Londonis Rockefelleri kingitus ÜRO-le (dets. 1945), uus peakorter New Yorkis. Esimene peasekretär: Trygve Lie Organisatsiooni eesmärgid: 1. Rahu ja julgeolek 2. Sõbralikud suhted 3. Majanduskoostöö 4. Kultuuriprobleemid 5. Inimeste põhivabadused ja inimõigused Põhimõtted: 1. Suveräänne võrdsus 2. Kohustuste täitmine 3. Vaidluste lahendamine 4. Jõudu ei kasutata 5. Riikide abistamine 6. Riigid väljaspool ÜRO-d 7. Ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse Liikmeks astumine- Avaldus, JN soovitus. PA – hääletamine Riikide soov - saada ÜRO liikmeks Põhiorganid-
5. Euroopa Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite haldamist, 15 liiget(Kersti Kaljulaid) 6. Euroopa Ülemkoda 7. Euroopa Keskpank – ül tagada euro stabiilsus 2. Euroopa Nõukogu – Inim-, sotsiaal-, keelelised õigused, haridus ja kultuur. 1949/Eesti 1993 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast, ei kuulu Valgevene Peasekretär: Thorbjorn Jagland 3. NATO e. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – Kindlustab ja kaitseb poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. 1949/Eesti 2004 Liikmeid 28 - Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tšehhi, Ungari, Eesti,
koosseisus, samuti Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Lisaks eelnevale osaleb Eesti ka ÜRO keskseimatel inimõigusalastel kohtumisel Genfis koguneva ÜRO inimõiguste nõukogu istungjärkudel vaatlejana, samuti osaledes igal aastal sotsiaal-, kultuurilisi ja inimõigusküsimusi käsitlevas ÜRO Peaassamblee 3. Komitees. 5. ÜRO peasekretäri roll: Peasekretär on organisatsiooni kõrgeim ametiisik. ÜRO peasekretär peab seisma kogu organisatsiooni ja maailma tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜRO tegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt. Peasekretär tegutseb kõikide volitustega mis talle on usaldatud kõigil Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu koosolekutel ja täidab teisi nende asutuste poolt talle usaldatud funktsioone. Lisakse sellele juhib peasekretär vastava õigusega Julgeolekunõukogu tähelepanu igale küsimusele, mis tema arvates võib
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. ------------------------- Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Liikmesriike on 193. ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. --------------------------- ÜRO peasekretär on António Guterres. -------------------------- ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). ------------------------- Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini
vahenditega info kogumine Diplomaatiline puutumatus – Immuniteet, mille järgi asukohamaa ei või välisriigi diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista. ÜRO – Ühinenud Rahvaste organisatsioon, eesmärkideks: rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas, riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ja riikidevaheliste konfktide ja vaidlusküsimuste lahendamine. Loodi 26.juunil 1945, Eesti liitus 1991.a. Peasekretär – Antonio Guterres Euroopa Nõukogu – Asutati 5.mail 1945 Londonis, Eesti liitus 1993.a. Eesmärgiks on saavutada liikmesriikide vahel suurenat üksteisemõistmist ideoloogilstes, poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimuste. Koostasid inimõiguste konvensiooni 1950.a. Juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamble ja Ministrite Komitee Euroopa Liit – Arenes välja Euroopa Söe- ja Teraseühendusest, mis loodi aastal 1950 9.mail, idee Robert Schumannilt; 1986
Klass 07.03.2010 ÜRO loodi 26.juunil 1945 USA-s San Franciscos 51 riigi poolt. Hetkel on liikmesriike 191. Eesmärk : - rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine - inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine - majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Organisatsiooni aluseks on ÜRO põhikiri e harta. - Põhikiri jõustus 24.oktoobril 1945 ja seda tähistatakse ÜRO päevana. - ÜRO peasekretär on Ban Ki -moon. - Peakorter asub New Yorgis . - Töökeelteks on inglise, vene, araabia, prantsuse, hispaania ja hiina keel. New Yorgis asuv peakorter ÜRO struktuur * Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Istungid toimuvad igal *Julgeolekunõukogu aastal oktoobrist tähtsaim detsembrini. püsivalt tegutsev
Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest. • Majandus- ja Sotsiaalnõukogul on 9 alalist komiteed ning lisaks eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. • Rahvusvaheline Kohus on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi. • Hooldusnõukogu kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. • Sekretariaatmon ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. VALITSUSTEVAHELISED ORGANISATSIOONID • ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sh: • ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO), • Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD), • Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), • Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), • Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO), • ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) jm
tagamiseks, ohjeldamiseks riikide vahel. rahvusvaheliste (loodi külma sõja probleemide ajal) lahendamiseks Kes sinna 193 liikmesriiki 29 liikmesriiki 28 liikmesriiki kuuluvad? Peakorter New York, USA Brüssel, Belgia Brüssel, Belgia Kes ja kuidas seda ÜRO peasekretär Kõrgeim organ on Liidu peamine juhib? on António Põhja-Atlandi otsusetegija on Guterres. Nõukogu, mille Euroopa Liidu Vetoõigus on esimees on NATO Nõukogu, mis Ameerika peasekretär Jens esindab Ühendriikidel, Stoltenberg liikmesriike.
Põllumajandus minister: Helir-Valdor Seeder Rahandusminister: Jürgen Ligi Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Marko Pomerants Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO- (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. Eustis ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991 . Ban Ki-moon FAO- ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon , mis tegeleb maailma (globaalsete) toidu- ja põllumajandusprobleemidega. 8. augusti 2008. aasta seisuga oli FAO-l 193 liiget FAO asutati 16. oktoobril 1945 Quebecis Kanadas. Aastal 1951 viidi FAO peakontor Washington DC-st Itaaliasse Roomasse. Dr Jacques Diouf peadirektor
esindajad kordamööda. Kõrgeim organ: NATO SÕJAKOMITEE 2. TSIVIILSTRUKTUUR, mida juhib PEASEKRETÄR (Anders Fogh Rasmussen).Kõrgeim võimuorgan: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU NATO otsused konsensuse alusel (saab meetmeid kasutusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus). Otsusele eelnevad diskussioonid. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta), mis jõustus 24.10.1945. Peakorter NEW YORGIS. Peasekretär Ban Ki-moon. Eesti ühines 1991.a. Peaeesmärgid: tagada rahvusvahelise rahu ja julgeolek; tagada inimõigused ja rahvusvaheline koostöö; lahendada majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvahelisi probleeme ÜRO struktuur 1.PEAASSAMBLEE koosneb liikmesriikide delegatsioonidest; korralised istungjärgud igal aastal septembrist detsembrini. Enamiku arutlusele tulevatest küsimustest suunab Peaassamblee oma 6 peakomiteele 2
Karl Vaino - EKP esimene peasekretär 1978-1988. 1985. märts - Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks. Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär. Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
Kuna enamik asutajaid peeti varsti politsei poolt kinni, ei hakanudki partei funktsioneerima ühtsena, vaid jätkas üksikute gruppidena. 1902 taasasutati partei Londonis ning jagunes kaheks tiivaks: bolševikeks ja menševikeks. Esimeste juhiks sai Vladimir Lenin, teiste etteotsa tõusis aja jooksul Georgi Plehhanov. 1917. aastal partei legaliseerus kuid lõhestatus jäi püsima. Parteijuhid 1918–1924 Vladimir Lenin 1922/1924–1953 Jossif Stalin, peasekretär 1953–1964 Nikita Hruštšov, esimene sekretär 1964–1982 Leonid Brežnev, alates 1966 peasekretär 1982–1984 Juri Andropov 1984–1985 Konstantin Tšernenko 1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Organisatsioon Partei kõrgeimaks organiks oli partei kongress. Selle istungitel moodustati partei juht - NLKP KK I sekretär ja tähtsaim juhtorgan:
o Majandus kurnati välja · Johannes Paulus II valiti paavstiks 1978 o Poolakas!!! o Poola suur välisvõlg, tõsteti toidukaupade hinda o Poolas üsnapea rahutused o Peeti Ida-Euroopa murdekujuks o Vaba ametiühingu koondis ''Solidaarsus'' (ei allunud kommunistlikule parteile) Võitles tööliste eest ja hinnatõusu vastu Juht: L. Walesa (hiljem Poola president, enne elektrik) o Edward Gierek- PÜTP peasekretär 1970-1980 Üritas välislaenude abil Poola majandust elavdada, tulemuseks suur välisvõlg ja kaupade hinnatõus o Wojciech Jaruzelski pandi ametisse Giereki asemel PÜTP peasekretär 1981-1989 1989-1990 Poola president. Kehtestas 1981 sõjaseisukorra, Vene sõdurid ootasid käsku Poola piiril Poolasse sisse minna, sest kui kuskil on kommunism ohus...
lisaks ekspertorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid. Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi. Hooldusnõukogu (Trusteeship Council) kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume. Sekretariaat (Secretariat) on ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. Alates 1. jaanuarist 2007 on ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast. ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuulub rida spetsialiseeritud valitsustevahelisi organisatsioone (sealhulgas FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO ja teised) ning ÜRO abiorganisatsioone (UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNDCP jt.). 3 Praegune ÜRO peakorter ehitati New Yorki aastatel 1948-1952 East Riveri jõe kaldale. John D. Rockefeller, Jr
teadusuuringuid, julgustavad rahvuslike teaduslike ja tehniliste ressursside väljaarendamist ja annavad võimaluse hoida kokku kulusid, mis saavutatakse rahvusvahelise koostöö kaudu. · Hulk programme on ette nähtud selleks, et lahendada kaitsega seotud ja naaberriike ohustavaid keskkonnaprobleeme, mida on võimalik lahendada üksnes ühiselt tegutsedes. Raketikilbiprogramm · 2006 aasta juulis teatas Jaap de Hoop Scheffer, NATO peasekretär, kavatsusest rajada Euroopat kaitsev raketikilp. · Esimesed lepingud raketikilbi komponente tootvate firmadega sõlmiti 18. septembril 2006. · Raketikilbi eesmärgiks on Iraanist ja Põhja-Koreast tulevate raketirünnakute tõrjumine. · Venemaa juhtkonna arvates on raketikilbi lepe suunatud Venemaa vastu ja on lubanud sõjaliste meetmetega raketikilbi rajamise korral Venemaa piiride lähedale. · Poola ja Tsehhi territooriumile rajatav raketikilp läheb 2012
- maharelvastumine NATO juhtimine • NATO juhtimine põhineb konsensuslikul otsustamisel. • Puudub hääletamiseprotsess - vastuvõetavad otsused peavad olema ühehäälsed NATO juhtimine • Põhja-Atlandi Nõukogu • Kaitseplaneerimise komitee - tegeleb kaitseküsimuste ja kollektiivse kaitse planeerimisega seotud probleemidega • Tuumaplaneerimise komitee - jälgib alliansi tuumarelvastuspoliitikat • NATO peasekretär - nimetatakse ametisse neljaks aastaks - juhib NATO sekretariaadi tööd - peasekretär Anders Fogh Rasmussen - alates 1. oktoobrist 2014 Jens Stoltenberg NATO juhtimine • Sõjaline komitee - haldab NATO sõjalist struktuuri - jagab juhiseid NATO strateegilistele ülemjuhatajatele(2) • Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja Philip M.Breedlove – peakorter Belgias • Liitlasvägede ülemjuhataja Jean-Paul Paloméros
(ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE)Euroopa Julgeoleku- ja KoostööorganisatsioonEesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel
NATO-Põhja atlandi lepingu organisatsioon ehk Washingtoni leping.Asutati 4.aprillil 1949a.Kõrgeim organ on Põhja Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär Anders Fogh Rasmerssin eelmine oli Jaap De Hoop Scheffer. 2010 toimus tallinnas Nato mitteametlik välisministrite kohtumine. Sinna kuulub 28 riiki. Peakorter Brüsselis. Tegevus alad: sõjaline-poliitiline liit, rahastab kultuuripärandi kaitse programme ja teadusuuringuid,kriiside ohjamine,rahuvalve väljaspool oma liikmes maade territooriumil.Rahumisioonid: Iraak,Kosovo,Afganistan,Bosnia ja Hertsegovinas. Hoidub jõuga ähvardamast
Rahvusvahelised organisatsioonid Eesti osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon • Asutatud: 24. oktoobril 1945 • Peakorter: New York • Liikmeid: 193 • ÜRO peasekretär: Ban Ki-Moon • Eesti kuulub ÜROsse alates 1991. aastast ÜRO eesmärgid ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; • riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; • rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas ÜRO aastatuhande arengueesmärgid • 1. Likvideerida täielik vaesus ja nälg. • 2
NATO Euroopa LiitUSA Koostöö julgeolek. Kollektiivkaitse. Rauno Leppik NATO PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon Loodi 4. aprillil 1949. aastal NATO kõrgeim organ on PõhjaAtlandi Nõukogu NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen NATO liikmesriigid Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952 Kreeka ja Türgi 1955 Saksamaa LV 1982 Hispaania 1990 laienemine endise Saksa DV alale 1999 Poola, Tsehhi ja Ungari 2004 Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia
nõus ÜRO ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON ÜRO - 1945 · Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine · Inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine · Majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine ÜRO · Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta), mis jõustus 24.10.1945 · ÜRO peakorter asub NEW YORGIS ÜRO peakorter New Yorgis ÜRO peasekretär BAN KI-MOON EESTI ühines ÜRO-ga 1991 · T.H.Ilves esinemas ÜRO Peaassambleel ÜRO Euroopa peakorter Genfis ÜRO STRUKTUUR · PEAASSAMBLEE koosneb liikmesriikide delegatsioonidest · Korralised istungjärgud igal aastal septembrist detsembrini · Enamiku arutlusele tulevatest küsimustest suunab Peaassamblee oma 6 peakomiteele ÜRO STRUKTUUR · JULGEOLEKUNÕUKOGU on püsivalt tegutsev organ · Koosneb 15 liikmest, kellest
· Suures Isamaasõjas (1941-45) saavutati võit sakslaste üle, Stalini võim suurenes veelgi · 1940 okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. Peale Teist maailmasõda koosnes NSV Liit 15 liiduvabariigist I Sisepoliitika NSV Liidu valitsemine: Tegelik võim riigis oli kommunistliku partei käes, ka peale Stalini surma. Partei nimetus alates 1952 oli NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei). NLKP juhtkond koosnes: NLKP peasekretär (1953-66 esimene sekretär) Poliitbüroo NLKP Keskkomitee Parlamendi rolli täitis Ülemnõukogu, mis koosnes kahest osast: 1) Liidunõukogu 2) Rahvuste Nõukogu Ametlikult oli riigipea NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Valitsuseks oli Ministrite Nõukogu. Valitsusjuht (=peaminister) oli Ministrite Nõukogu esimees Riigivalitsemises puudus demokraatia
augustilEesti iseseisvuse taastatuks. 21. augustil kukkus ka puts läbi ning Eesti koos Läti ja Leeduga sai võimaluse ka oma iseseisvus reaalselt taastada. Pärast iseseisvuse taastamise otsuse vastuvõtmist sai Eesti kiiresti tunnustuse mitmetelt lääneriikidelt, kellest esimene oli Island, ja ka Boriss Jeltsini juhitud Venemaalt. Nõukogude Liit tunnustas Balti riikide iseseisvust 6. septembril, varsti pärast seda võeti Eesti, Läti ja Leedu ka ÜRO-sse. 5. ÜRO peasekretär juhib ÜRO sekretariaati, mis on üks olulisemaid ÜRO organeid. Peasekretäri ametikohta peetakse üheks ÜRO mõjuvõimsamaks ametikohaks ning see pälvib enim avalikkuse tähelepanu. ÜRO peasekretäri nimetab ametisse Peaassamblee Julgeolekunõukogu soovitusel. Tava kohaselt ei nimetatata peasekretäriks ühegi Julgeolekunõukogu alalise liikme kodanikku. Üldjuhul nimetatakse iga järgmine peasekretär ametisse erinevast maailmajaost
Rahvusvahelised organisatsioonid Tähtsamad rahvusvahelised- ja julgeolekuorganisatsioonid kaasaegses maailmas, nendega on seotud ka Eesti. 1) ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud...
1956 Ungari, Suessi kriis 1973 Helsingi läbirääkimiste tippvoor CSCE NSVL kirjutab alla 1949 SDV, SLV tekivad. NATO kujunemine 1990 Kuiveidi kriis 1947 Trumani doktriin, Marshalli plaan 15 XII 1991 NSVL lõplik lagunemine 1953 sureb Stalin. Lõppeb Korea sõda. Berliini ülestõus 1948 Berliini blokaad 1986 reagani, Gorbatsovi tippkohtumine 1979 NSVL viib väed Afganistani USA president 1961 1963 Kennedy USA president 1945 1953 Truman NLKP KK peasekretär 1964 . 1982 Breznev NSVL president Jeltsin USA president Roosevelt NLKP KK peasekretär 1985 1991 Gorbatsov USA president 1989 Reagan NLKP KK peasekretär 1984 1985 - Tsernenko
2) Mustanahaliste liikumised võideldi rassismi vastu, juht Martin Luther king. 3) Naisliikumised nn.seksuaalrevolutsioon, USA-s tulid 1960.a kasutusele rasesumisvastased tabletid. 4) Hipide liikumine vastuseis ühiskonna tavadele,süsteemile,valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahistavate piiride vastu. 3. NATO ja ÜRO (seletus,asutamisaeg,peasekretär,eesmärgid,Eesti liitumine). V: 1) NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, loodi 4.aprill 1949, peasekretär Anders Fogh Rasmussen,eesmärgid: kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Arendama oma kaitsevõimet. Eesti liitus 29.märts 1994.a. 2) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi 26.juuni 1945, peasekretär Ban Ki-Moon, eesmärgid: rahvusvahelise julgeoleku,inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Eesti
................................................................................. 4 2.1 Perekond .................................................................................... 5 3. Kokkuvõte ........................................................................................ 6 2 Sissejuhatus Mihhail Gorbatsov oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige, 19851991 NLKP peasekretär, 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja 19901991 Nõukogude Liidu president. 3 Mihhail Gorbatsov Mihhail Sergejevits Gorbatsov (vene keeles ; sündis 2. märtsil 1931) oli Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatsov oli 19801991 NLKP KK Poliitbüroo liige, 19851991 NLKP peasekretär, 19881990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja 19901991 Nõukogude Liidu president.
vähemalt viite. 28 liikmesriiki: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luxemburg, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa , Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Taani, Tsehhi, Türgi, Ungari Kes juhib NATO-t ning mis on tema nimi? Vastus Kes juhib NATO-t ning mis on tema nimi? NATO peasekretär, Anders Fogh Rasmussen Mis aastal ja mis riigid olid esimesed, kes liitusid NATOga? Vastus Mis aastal ja mis riigid olid esimesed, kes liitusid NATOga? 1949. aastal liitusid Belgia, Holland, Prantsusmaa, Luksemburg, Ühendkuningriik, USA, Kanada, Portugal, Itaalia, Norra, Taani ja Island Mis aastal liitus Prantsusmaa uuesti NATO sõjalise juhtimisstruktuuriga? Vastus Mis aastal liitus Prantsusmaa uuesti
fikseeritud ulatuses. 27) Töötu- tööealine ja -võimeline inimene, kes soovib tööd leida, aga ei leia seda. 28) Elustandard- elatustase, mida perekond/leibkond, ühiskonnakiht või mingi piirkonna elanikkond püüab majandustegevuses ja tarbimises säilitada või saavutada. 29) Sissetulek- Perekonna/leibkonna liikmete töötasud, pensionid ja sotsiaaltoetused. 30) ÜRO- Ühinenud rahvaste organisatsioon, asutatud 1945 aastal, peakorter New Yorkis, liikmeid 192, Peasekretär Ban Ki-Moon, eesmärgiga tagada rahvusliku rahu ja julgeoleku 31) EN- euroopa nõukogu- loodud 1949. Aastal, liikmesriike 47 Euroopast ja Aasiast, tegevuse eesmärgiga kaitsta inimõigusi, pluralistliku demokraatiat, teadvustada Euroopa kultuurilist identiteeti, leida lahendusi Euroopa riikide probleemidele. 32) Euroopa inimõiguste konventioon- leping, mis allkirjastati 1950 ja jõustus 1953, sellega liitunud riigid on kohustatud täitma inimõigusi.
Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid,
valiti Leonid Keskkomitee liikmeks ja sealhulgas ka sekretäriks 1953 → Merejõudude Poliitilise Valitsuse ülem ning Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Poliitilise Peavalitsuse asetäitja 1954 → NLKP Keskkomitee teine sekretär 1955 → NLKP Keskkomitee esimene sekretär NLKP XX kongressil valiti ta Keskkomitee liikmeks ja 1956 sekretäriks 1958 → NLKP Keskomitee Vene NFSV Büroo esimehe asetäitja 1960 → NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1964 → NLKP Keskkomitee peasekretär - algas stagnatsioon ehk seisak Oli võimul kuni surmani 10. novembril 1982 Brežnev riigijuhina Leonid oli neostalinist → ei kiitnud heaks Hruštšovi Stalini isiku kultuse paljastamist ja hakkas rahvast tagasi raamidesse suruma Välismaailmaga suhtlemise valvamine ja piiramine Teisitimõtlejate repressioon Lastele maast madalast kommunistlikku ideoloogia sisendamine (oktoobrilapsed, pioneerid) Suur panustamine sõjatööstusesse, mille tagajärjel tekis
ÜRO ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Rahvusvaheline organisatsioon Inglise keeles United Nations Asutatud 23. juuni 1945 51 riigi poolt Tegevus algas 24. oktoober 1945 Liikmesriike 193 ÜRO Peasekretär António Guterres Peakorter New Yorkis Töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel Tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta) Eesmärk Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine Majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Eesti liikmesus Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991 ÜRO ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti
*Oleks andnud riikidele suurema autonoomia *Rahvuskommunistide toetamine *Represseeritutele anti amnestia *Lõdvenes vägivalla poliitika *Tahtis loobuda SDV-s sotsialismi ülesehitamisest-> Anda vabad käed valitsemiskorralduses. Beria valitsemisajal ilmensid märgid NL liberaliseerimisest. Beria otsused ei meeldinud kom.parteile ja ta arreteeriti 26.juuni ja detsembris lasti maha. -Beria järel sai võimule Nikita Hruštšov. -Hruštšov: -1953-1964 NL kom.partei peasekretär. -1957- üritati Hruštšovi võimult kukutada--> Hruštšov kuulutas end ministrite nõukogu esimeheks (valitsuse peaminister). *Jätkus Beria algatatud vägivallapoliitika leevenemine. *Mõistis hukka Stalinlikku vägivallapoliitikat ja isikukultust. (süüdistas Stalinit kommunistlikust ideoloogiast kõrvalekaldumises). *Sulaaeg-N.Hruštšovi võimul oleku periood *Liberaliseeriv poliitika. *Valitsemisajal palju totrusi põllumajanduses- 1)Maisikasvatamine 2)Kartulivagudest loobumine
riigi suurusest, elanike arvust või riigi poliitilisest mõjukusest. Olulistes küsimustes (rahu ja julgeolek, liikmete vastuvõtt ja väljaheitmine, eelarve) võetakse otsused vastu kahe kolmandikulise häälteenamusega, muudel juhtudel piisab lihthäälteenamusest. Peaassamleel on õigus läbi vaadata kõik küsimused, mis kuuluvad põhikirja raamesse. Kuigi vastuvõetud otsused ei ole kohustava iseloomuga, on neil rahvusvahelistes küsimustes ometi tugev kaal. Peaassambleed juhib peasekretär, kes on 5 aastase ametiajaga organisatsiooni tähtsaim ametiisik. Ta vastutab ametnike töö organiseerimise ja organite omavahelise koostöö eest, valmistab ette eelarve ning tal on õigus kokku kutsuda erakorralisi istungijärke. Peaassamblee kinnitab eelarve ning määrab kindlaks liikmemaksu. Lisaks kontrollib Peaassamblee ÜRO 14 eriorganisatsiooni tegevust (nt Arenguprogramm või Põgenikeülemkomissariaat). Peaassamblee tööd aitavad koordineerida 6 põhikomiteed: 1
deklaratsiooniga. ÜRO põhikiri ehk harta ÜRO aluseks on ÜRO põhikiri ehk harta. Sellele kirjutati alla 26.juunil 1945 ning jõustus 24.oktoobril 1945. Põhikiri tõlgiti viide keelde(inglise, prantsuse, vene, hispaania ja hiina), millest said ÜRO ametlikud keeled, hiljem lisandus veel araabia keel. Hästi on tuntud selle lepingu sissejuhatus, mis algab sõnadega "Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud..." Igal aastal ÜRO päeval peab ÜRO peasekretär kõne. http://www.youtube.com/watch?v=dWJIKx9JIKU ÜRO struktuur Peaassamblee Julgeolekunõukogu Majandus ja sotsiaalnõukogu Hooldusnõukogu Rahvusvaheline kohus Sekretariaat Lisaks veel fondid, eriagentuurid ja programmid Peaassamblee PAs on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee tööd aitavad koordineerida: 1.komiteedesarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek 2.komiteemajandus ja rahandus 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
